Inkassoteenused OÜ hagi A. P. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2002 eurot 14 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899), asukoht Tartu mnt 25-46, 10117 Tallinn; hageja lepinguline esindaja J. V.; e-post: XXX Kostja A. P. (isikukood XXX), aadress XXX: e-post: XXX
Asja läbivaatamine
lihtmenetlus, ärakuulamine 11. augustil 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Inkassoteenused OÜ hagi A. P. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A. P. ilt Inkassoteenused OÜ kasuks põhivõlgnevus 1500 eurot 2 senti, intressid 142 eurot 55 senti, viivis 76 eurot 57 senti ja kahjuhüvitis 163 eurot.
3.Välja mõista A. P. ilt Inkassoteenused OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuselt (1500 eurot 2 senti) alates 3. märtsist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Mõistja A. P. ilt Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetluskuluna 686 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
2-22-103196
Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 28. jaanuaril 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P. i (kostja) ja OÜ dracretsam (varasemalt OÜ Renvec Invest) vastu. A. P. esitas 14. veebruaril 2022 makseettepanekule vastuväite, OÜ dracretsam ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitanud. OÜ dracretsam suhtes koostas kohus 4. märtsil 2022 eraldi määrusena maksekäsu. Pärnu Maakohus lõpetas 4. märtsil 2022 kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
1.1.Hagiavaldusest nähtub, et Mogo OÜ (esialgne võlausaldaja) ja OÜ Renvec Invest (registrikood 12978604) sõlmisid 6. novembril 2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX (laenuleping), mille alusel sai OÜ Renvec Invest 3179 eurot laenu, mis sisaldas lepingutasu 289 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 6. novembril 2019, laenusaaja maksegraafiku viimase makse täies ulatuses tähtaegselt mitte tasumise korral pikenes laenu tagastamise periood kuni 6. novembrini 2023.
1.2.Mogo OÜ ja kostja vahel on 6. novembril 2017 sõlmitud käendusleping nr XXX, mille alusel vastutab kostja Mogo OÜ ees Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest vahelisest laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX tulenevate OÜ Renvec Invest kohustuste eest. Vastavalt käenduslepingu tingimustele on kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 7943 eurot 76 senti.
1.3.OÜ Renvec Invest on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 1038 eurot 98 senti. Seega põhisumma jääk on 2140 eurot 2 senti (3179 eurot – 1038 eurot 98 senti = 2140 eurot 2 senti).
1.4.Kuna OÜ Renvec Invest ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, esitas Mogo OÜ OÜ-le Renvec Invest 25. mail 2021 lepingu ülesütlemise avalduse. OÜ Renvec Invest esitas Mogo OÜ-le
2-22-103196 taotluse lepingu jätkamiseks. Seoses sellega sõlmisid Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest 15. juunil 2021 laenulepingu lisa nr XXX, millega leppisid kokku, et Mogo OÜ ülesütlemisavaldus on algusest peale kehtetu, leping ning kõik sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt kehtivad. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 2140 eurot 2 senti, mida OÜ Renvec Invest kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 16. novembril 2021.
1.5.Kõik ülejäänud laenulepingu osamaksed jätsid OÜ Renvec Invest ja kostja tasumata. Mogo OÜ ütles laenulepingu üles 2. septembrist 2021, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 2140 eurot 2 senti ja tasumata intress 142 eurot 55 senti. Täiendavalt sellele kandis Mogo OÜ mootorsõiduki tagastamisega seotud kulud 163 eurot, mis kuuluvad laenuvõtjale hüvitamisele vastavalt tagatislepingu punktile 2.1.4.
1.6.28. oktoobril 2021 võõrandati laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõiduk Volvo V50 hinnaga 650 eurot, millest 640 eurot olid arvestatud põhisumma katteks ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks. Seega põhisumma jääk moodustab 1500 eurot 2 senti.
1.7.20. detsembril 2021 loovutas Mogo OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas OÜ-d Renvec Invest ja kostjat nõude loovutamisest. Võlgnevus jäi tasumata vaatamata hageja tehtud korduvatele meeldetuletustele. 4. märtsil 2022 on OÜ Renvec Invest osas maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsk, mistõttu esitas hageja hagi vaid kostja vastu.
1.8.Kostja võlgneb hagejale laenulepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 1500 eurot 2 senti; 2) intressid 142 eurot 55 senti; 3) viivised 76 eurot 57 senti; 4) tekitatud kahju hüvitis 163 eurot; 5) tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhinõudelt. Kostja vastused hagiavaldusele
2.Vastustes hagiavaldusele palus kostja lõpetada hagi käendaja A. P. i suhtes. OÜ Mogo lõpetas lepingu käendajaga 25. mail 2021. Uus leping OÜ Renvec Invest-ga on sõlmitud ja allkirjastatud OÜ Mogo poolt 15. juunil 2021. Uus leping on sõlmitud ainult OÜ-ga Renvec Invest. Eraisik A. P. ei ole uut lepingut allkirjastanud. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja ei nõustunud oma vastuses kostja väidetega.
3.1.Hageja selgitas, et 25. mail 2021 esitas Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. OÜ Renvec Invest esitas Mogo OÜ-le taotluse lepingu jätkamiseks. Seoses sellega Primero Finance OÜ ja OÜ Renvec Invest sõlmisid 15. juunil 2021.a laenulepingu lisa nr XXX, millega leppisid kokku, et Primero Finance OÜ ülesütlemisavaldus on algusest peale kehtetu, leping ning kõik sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt kehtivad. Seega leping ei olnud ülesöeldud ja 15. juunil 2021 uuesti sõlmitud, vaid kehtis kuni ülesütlemiseni (1. septembrini 2021).
2-22-103196
3.2.Primero Finance OÜ ja kostja vahel on 6. novembril 2017 sõlmitud käendusleping nr XXX, mille alusel vastutab kostja Mogo OÜ ees Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest vahelisest laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX tulenevate OÜ Renvec Invest kohustuste eest. Vastavalt käenduslepingu tingimustele on kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 7 943 eurot 76 senti. Seega peab kostja kui käendaja vastutama lepingust tulenevate kohustuste eest. Põhivõlgniku OÜ Renvec Invest seaduslik esindaja lepingu ja lisade allkirjastamisel oli kostja. Hageja jäi eeltoodu tõttu täielikult oma seisukohtade ja nõuete juurde. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 11. augustil 2022 poolte ärakuulamise.
4.1.Hageja selgitas ärakuulamisel kohtule, et põhivõlgnevus on 1500 eurot 2 senti, intresside võlgnevus 142 eurot 55 senti, viivis 76 eurot 57 senti ja tekitatud kahju on 163 eurot. Nõue tuleneb Mogo OÜ ja põhivõlgniku OÜ Renvec Invest vahel 6. novembril 2017 sõlmitud laenulepingust. Antud hetkel on põhivõlgnik juba äriregistrist kustutatud. Tema osas oli tehtud maksekäsk, mis oli täitemenetluses. Põhivõlgnik kustutati registrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Kostja käendus kohustus tuleneb 6. novembri 2017 lepingust. Kuna põhivõlgnik ei täitnud lepingut, siis esialgne võlausaldaja esitas ülesütlemise avalduse, aga pärast seda esitas põhivõlgnik taotluse, et soovib jätkata lepingu täitmist. Leping taastati. Pooled leppisid kokku, et võlgnik soovib jätkata lepingu täitmist. Pärast ennistamist võlgnik ei tasunud midagi ja toimus ülesütlemine alates 2. septembrist 2021. Sel ajal oli nii käendajaks kui põhivõlgniku juhatuse liikmeks tänane kostja. Uut lepingut ei sõlmitud, jätkati esialgset lepingut, numbrid kattuvad. Võlgnevus tuleneb esialgsest laenulepingust. Võlgnevust ei ole kustutatud. Esialgsel lepingul oli kostja allkiri, sest ta oli juhatuse liige. Käendajana ei pannud kostja allkirja esialgsele lepingule, allkirjastas lepingu OÜ Renvec Invest juhatuse liikmena.
4.2.Kostja selgitas, et käendaja ei ole uut laenulepingut allkirjastanud. Esialgsele lepingule andsid mõlemad allkirja, nii OÜ Renvec Invest kui käendaja. E-mail tuli, et nii käendaja kui põhivõlgnikuga on leping lõpetatud. See e-mail tuli mulle ja see on toimikus olemas. Leping lõpetati nii käendaja kui põhivõlgniku suhtes. Suhe sissenõudjaga on katkestatud sellest hetkest. Järgnev leping sõlmiti OÜ Renvec Invest-ga mitte enam käendajaga. Käendaja peab igale dokumendile allkirja panema. Esialgsel laenulepingul oli kostja allkiri, aga hiljem ei olnud. Leping vahepeal lõpetati ja lepingu jätkamisel ei ole ühtegi viidet sellele, et ka edasi on käendajaks kostja. Lepingu lõpetamise kohta on e-mail on olemas. Lepingu jätkamist taotles OÜ Renvec Invest.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-22-103196
6.Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
7.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et Mogo OÜ (esialgne võlausaldaja) ja OÜ Renvec Invest sõlmisid 6. novembril 2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX(dtl 40-48), mille alusel sai OÜ Renvec Invest 3 179 eurot laenu. Mogo OÜ esitas OÜ-le Renvec Invest 25. mail 2021 lepingu ülesütlemise avalduse. OÜ Renvec Invest esitas Mogo OÜ-le taotluse lepingu jätkamiseks. Seoses sellega sõlmisid Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest 15. juunil 2021.a esialgse laenulepingu lisa nr XXX (dtl 55-62), millega leppisid kokku, et Mogo OÜ ülesütlemisavaldus on algusest peale kehtetu, leping ning kõik sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt kehtivad. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 2140 eurot 2 senti, mida OÜ Renvec Invest kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 16. novembriks 2021. Mogo OÜ ja kostja vahel on
6.novembril 2017 sõlmitud käendusleping nr XXX (dtl 50-52), mille alusel vastutab kostja Mogo OÜ ees Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest vahelisest laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXXtulenevate OÜ Renvec Invest kohustuste eest.
9.Arvestades, et hageja nõueõigus kostja vastu sõltub kostjaga sõlmitud käenduslepingust, selgitab kohus esmalt välja, kas kostjaga sõlmitud käenduslepingu kehtib. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Mogo OÜ ja kostja vahel on 6. novembril 2017 sõlmitud käendusleping nr XXX.
10.Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik (VÕS § 143 lg 1). Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Praegusel juhul on käendaja ja võlausaldaja kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, järelikult sõlmiti leping kehtivalt. Kostja pole esitanud muidu vastuväiteid mis viitaksid probleemidele lepingu sõlmimisel.
11.Kostja vastuväidete kohaselt on leping Mogo OÜ-ga käendaja A. P. i suhtes 25. mail 2021 lõpetatud. Uus leping on sõlmitud ainult OÜ Renvec Investiga. Eraisik A. P. ei ole uut lepingut allkirjastanud. Leping vahepeal lõpetati ja lepingu jätkamisel ei ole ühtegi viidet sellele, et ka edasi on käendajaks kostja.
12.VÕS § 153 lg 1 kohaselt lõpeb käendus kas: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Ühelegi VÕS § 153 lg 1 nimetatud käenduse lõppemise juhule kostja viidanud ei ole, samuti ei nähtu neid tsiviilasja asjaoludest.
2-22-103196
13.VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja on esitanud väite, et Mogo OÜ on käenduslepingu Mogo OÜ-ga eraisiku A. P. i vastu on 25. mail 2021 lõpetanud. Kostja esitas selle kohta tõendina Mogo OÜ e-kirja (dtl 76). Kirjas teavitab Mogo OÜ, et A. P. i vahel sõlmitud leping nr XXX on 25. mail 2021 a. ühepoolselt lõpetatud. Esmalt tuleb märkida, et kostjaga sõlmitud käenduslepingu number on XXX ja sellise numbriga lepingu lõppemise teadet ei ole kohtule tõendina esitatud. Kirjast nähtuvalt on kirjale manusena lisatud lepingu ülesütlemise avaldus, mille kostja on välja toonud eraldi lisas (dtl 78). Esitatud lisast nähtuvalt on tegemist laenulepingu ülesütlemise avaldusega. Kirjast on võimalik pealiskaudsel vaatlusel aru saada, et lõpetatud on kostja ja Mogo OÜ vahel sõlmitud käendusleping, kuid kirjaga täpselt tutvudes on selge, et tegemist on just Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest vahelise laenulepingu ülesütlemise avaldusega. Leping numbriga XXX on Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest vahel sõlmitud laenuleping. Samuti on kirjale lisatud laenulepingu ülesütlemise avaldus. Vaidlusaluse käenduslepingu number on XXX ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit millest oleks tuvastatav selle käenduslepingu lõppemine.
14.Kuigi Mogo OÜ esitas OÜ-le Renvec Invest laenulepingu ülesütlemise avalduse ei lõppenud esitatud ülesütlemise avaldusega ka laenuleping, sest Mogo OÜ ja OÜ Renvec Invest sõlmisid 15. juunil 2021 esialgse laenulepingu lisa nr. XXX, milles leppisid kokku esialgse laenulepingu muutmises.
15.Kostja ja Mogo OÜ vahel sõlmitud käenduslepingu p-s 1.1. on lepitud kokku, et käendaja vastutab võlausaldaja ees lepingus sätestatud ulatuses võlausaldaja ning OÜ Renvec Invest vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXXtulenevate põhivõlgniku kohustuste eest ja lepingu p-s 6.3 või 6.4 sätestatud korras sõlmitud kokkulepetest tulenevate põhivõlgniku kohustuste eest. Käenduslepingu p 6.4 alusel juhul kui laenu- ja/või tagatislepingu tingimusi muudetakse või need asendatakse, vastutab käendaja võlausaldaja eest muudetud või uues lepingus sätestatud kohustuste eest ulatuses, milles muudetud või uus lepingu hõlmab lepingu p-s 6.2 sätestatud kohustusi. Käenduslepingu p 6.2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Muu hulgas, kuid mitte ainult, vastutab käendaja täies ulatuses järgmiste kohustuste ja tagajärgede eest:
6.2.1.laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad laenu põhiosa maksed, intress ja mis tahes muud maksed (mh kulude hüvitamine);
6.2.2.laenu- või tagatislepingu rikkumisest tulenevad tagajärjed, mh viivised, leppetrahvid ja kahjuhüvitised;
6.2.3.laenu- või tagatislepingu ülesütlemisest, taganemisest või kehtetusest tulenevad kohustused ja sellega seotud kulud, mh laenu- ja tagatislepingu tagasitäitmisest tulenevad kohustused ning samuti kulud, mida võlausaldaja kannab seoses tagatislepingu esemega (nt eseme kohta tehtud registrikannete muutmisega seotud kulud, eseme müügi kulud jne);
6.2.4.laenu- või tagatislepingust tulenevate kohustuste põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulud (mh õigusabi- ja muud menetluskulud), kui käendajale anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
16.Tulenevalt käenduslepingust kokkulepitust vastutab käendaja ka muudetud laenulepingust tulenevate kohuste eest. Tegemist ei olnud uue kohustusega, vaid OÜ Mogo ja OÜ Renvec Invest leppisid laenulepingu lisaga kokku võlgnevuse uue maksegraafiku. Kostja tõi vastuväitena välja, et uus lepingu sõlmiti ainult OÜ Renvec Invest-ga ja kostja ei ole uut lepingut allkirjastanud. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide sisutu. Ka esialgse laenulepingu sõlmisid ainult OÜ Renvec Invest ja OÜ Mogo, mitte kostja. Kostjaga sõlmiti käendusleping,
2-22-103196 mida ei ole lõpetatud ja mis on kehtiv. Käenduslepingu kehtivuseks ei ole vajalik käendajal allkirjastada käendatavat laenulepingut. Samuti ei sõltu tulenevalt VÕS § 142 lg-st 4 käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
17.Veel on kostja välja toonud, et vahepeal leping lõpetati ja lepingu jätkamisel ei ole ühtegi viidet sellele, et ka edasi on käendajaks kostja. Kohus juhib kostja tähelepanu, et ka esialgses lepingus ei ole viiteid sellele, et kostja on käendajaks. Selline viide ei ole laenulepingus ka vajalik, sest käendatav kohustus on märgitud kostjaga sõlmitud käenduslepingus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjaga sõlmitud käendusleping on kehtiv, ükski kostja vastuväide ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks.
18.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja tõi välja, et pärast laenulepingu lisa nr XXX sõlmimist 15. juunil 2021 ei laekunud hagejale ühtegi laenu tagastamise osamakset, mistõttu tekkis hagejal õigus laenuleping üles öelda. Laenuleping on ülesöeldud alates 2. septembrist 2021. Tulenevalt lepingu ülesütlemisest tekkis laenuandjal õigus nõuda laenu kohest tagastamist ning kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud kohustuste (intress ja viivised) täitmist.
19.Kostja ei esitanud ühtegi sisulist vastuväidet võlgnevuse suuruse osas. Laenulepingu lisast nr XXX tulenevalt moodustas laenu tagastamata põhiosa 2 140 eurot 2 senti. Laenuleping on üles öeldud alates 2. septembrist 2021 (dtl 63), mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 2 140 eurot 2 senti ja tasumata intress summas 142 eurot 55 senti. 28. oktoobril 2021 võõrandati laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõiduk Volvo V50, registreerimisnumber: 100AYU, hinnaga 650 eurot (dtl 65), millest 640 eurot olid arvestatud põhisumma katteks ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks. Seega põhisumma jääk moodustab 1 500 eurot 2 senti (2 140,02 eurot – 640 eurot = 1 500,02 eurot). 20. detsembril 2021 loovutas Mogo OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
20.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Seoses laenulepingu ülesütlemisega muutusid hageja nõuded kostja vastu alates 2. septembrist 2021 täielikult sissenõutavaks. Poolte vahel ei ole vaidlust põhivõlgnevuse suuruse osas, seega tuleb põhivõlgnevus 1500 eurot 2 senti kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-22-103196
21.Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu lisas nr. XXX on kokku lepitud intressimääras 36,96% aastas. Intressi arvestamine toimub alates 17. juunist 2021 kuni laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, so 1. septembrini 2021. Kokku on tasumata intressi suurus 142 eurot 55 senti. Poolte vahel ei ole vaidlust intressi suuruse osas. Kohus on juba eelpool leidnud, et laenulepingust tulenevad nõuded muutusid 2. septembril 2021 täies ulatuses sissenõutavaks. Kohtu hinnangul on nõutava intressi suurus põhjendatud ja tõendatud ning tuleb kostjalt täies ulatuses välja mõista. Hagiavaldus on seega põhjendatud intressinõude 142 euro 55 sendi suhtes.
22.Tagatislepingu p-st 4.1.1. tulenevalt kohustus laenusaaja tasuma kõik kulud, mis on seotud tagatislepingu täitmisega, mh tagatise omandi üleandmise, registreerimise ja registriandmete muutmise, kindlustamise ja tehnoülevaatustega seotud kulud ja tasud, mh riigilõivud ja muud tasud, samuti tagatise realiseerimisega seotud kulud (mh kulu tagatise otsese valduse saamiseks, tagatise hindamiseks ja võõrandamiseks, mh remondi- ja puhastuskulud, parkimiskulud ning müügiga seotud vahendus- ja muud tasud) ja kohtukulud, mis on seotud tagatislepingust tulenevate vaidluste lahendamisega. Olenemata sellest, millisel alusel on laenuandjal õigus saada tagatise otsene valdus, tasub laenusaaja laenuandja poolt tagatise otsese valdus saamiseks kantud kulud, tagatise parkimise kulud ja tagatise müügiga seotud kulud vastavalt laenuandja hinnakirjale. Tulenevalt käenduslepingu p-st 6.2.3. vastutab käendaja täies ulatuses laenu- või tagatislepingu ülesütlemisest, taganemisest või kehtetusest tulenevad kohustused ja sellega seotud kulud, mh laenu- ja tagatislepingu tagasitäitmisest tulenevad kohustused ning samuti kulud, mida võlausaldaja kannab seoses tagatislepingu esemega (nt eseme kohta tehtud registrikannete muutmisega seotud kulud, eseme müügi kulud jne). Seoses tagatiseks seatud mootorsõiduki müümisega tekkis Mogo OÜ-l nähtuvalt AMJ Autoäri OÜ esitatud arvest (dtl 64) kulu 163 eurot. Hageja nõuab nimetatud kulu hüvitamist. Kostja pole kulu suurusele vastuväiteid esitanud. Tagatise realiseerimisega tekkinud kulu 163 eurot tuleb seetõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõuded nii hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste suhtes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste osas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevas so
2.septembrist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 29. märtsil 2022. Vastava perioodi viivised on 76 eurot 57 senti. Kostja ei ole viiviste suuruse osas vastuväiteid esitanud, mistõttu viivised 76 eurot 57 senti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viiviste väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so 30. märtsist 2022. a kuni põhinõude 1500 euro 2 sendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja viivise tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so 30. märtsist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-103196
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Hageja esitas 11. augustil 2022 menetluskulude nimekirja, milles taotles kostjalt välja mõista riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 336 eurot (ilma käibemaksuga). Riigilõivu maksmise kohustus ning suurus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
29.Hageja lepinguline esindaja J. V. osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 96 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Hageja palub kohtul määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 96 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud aeg 3 tundi 30 minutit. Õigusabikulu suurus vastab tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostja pole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
30.Õigusabikulud 336 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks järelikult 686 eurot (õigusabikulud 336 eurot + riigilõiv 350 eurot).
2-22-103196
31.Kooskõlas hageja taotlusega ning vastavuses TsMS § 177 lõikega 4 tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 686 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.