Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-22-5634 I Asjaolud ja menetluse käik Osaühing RUVIKOL (likvideerimisel, edaspidi OÜ RUVIKOL (likvideerimisel)) likvideerija esitas kohtule avalduse OÜ RUVIKOL (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt asutati võlgnik 11.03.2016 R. K.i poolt, kes loovutas 50% osalusest 20.12.2018 OÜ-le Westland Risk Invest, kes on tänaseni osanikud. Asutamisest lõpetamisotsuse tegemiseni 17.03.2022 täitis juhatuse liikme kohustusi R. K., ajavahemikul 07.01.2019 kuni 17.03.2022 teise juhatuse liikmena J. N.. Osanikud otsustasid võlgniku lõpetada, alates 17.03.2022 täidab likvideerija kohustusi H. T.. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik tegeles oma Läti filiaalis klaas-alumiinium avatäidete (uksed, aknad, fassaadid) tootmisega. Tootmiseks kasutati renditud ruume ja seadmeid. Majanduslikud probleemid said alguse 2020. a koroona-pandeemia puhkedes. Kuna riigid sulgesid piirid, muutus võimatuks Lätis toodetu paigaldamine Eestis, kus asusid peamised kliendid, mille tulemuseks olid sanktsioonid tellijatelt. Samuti tekkis probleem Läti töötajatega, kuna sealne riik pakkus pandeemia ajal kodus viibivatele töötajatele rahalist kompensatsiooni, mida paljud eelistasid töölkäimisele. Piiride avanedes püüti olukorrast välja tulla, kuid kuna 2021. a lisandus oluline materjalide hinnatõus ja erinevad tarneraskused, leidsid omanikud, et olukorrast väljapääs puudub ja otsustasid võlgniku lõpetada. Likvideerija peab võlgniku peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks turul toimunud olulisi negatiivseid muudatusi ülemaailmse koroonapandeemiast tingitud piirangute valguses, millele järgnes ülemaailmne toorainete hinnatõus. Pankrotiseaduse mõistes on likvideerija arvates maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu. Likvideerija on revideerinud võlgniku varalist seisu ja täpsustanud võlgnevuste hulka. Võlgnikul puudub igasugune registritesse kantav vara, likvideerijale edastatud andmete kohaselt puudub võlgnikul igasugune käibevara, kuid tasumata on võlad hankijatele ning muudele võlausaldajatele, samuti maksuvõlad. Likvideerija on jõudnud järeldusele, et varade maksumusest (väärtus null eurot) ei ole võimalik katta võlausaldajate nõudeid ning vastavalt äriseadustikus kehtestatule on likvideerija kohustatud esitama võlgniku pankrotiavalduse. Likvideerija on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja ta ei näe selle taastamise võimalusi, likvideerija hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiv. Võlgniku likvideerija palub välja kuulutada osaühingu OÜ RUVIKOL (likvideerimisel) pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. 30.05.2022 määrusega võttis Harju Maakohus OÜ RUVIKOL (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule oma aruande. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot, võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakseta, võlgniku põhitegevusalaks on metalluste ja -akende tootmine. Võlgnik kanti äriregistrisse 11.03.2016. Lõpetamisotsus on vastu võetud 16.03.2022 ja lõpetamine on registrisse kantud 17.03.2022. Alates 17.03.2022 kuni käesoleva ajani on likvideerijaks H. T.. Võlgniku juhatuse liikmeteks oli alates 07.01.2019 kuni 17.03.2022 J. N., alates 09.01.2017 kuni 17.03.2022 R. K., alates 11.03.2016 kuni 09.01.2017 R. K.. Võlgniku osanikud on olnud alates 20.12.2018 kuni käesoleva ajani R. K., osa suurus 1250

2-22-5634 eurot, alates 20.12.2018 kuni käesoleva ajani OÜ Westland Risk Invest, registrikood 11387203, osa suurus 1250 eurot, alates 09.01.2017 kuni 20.12.2018 R. K., osa suurus 2500 eurot, alates 11.03.2016 kuni 09.01.2017 R. K., osa suurus 2500 eurot. Võlgniku juhatus ei ole registrile edastanud tähtaegselt 2020. aasta majandusaasta aruannet. Võlgniku likvideerija on koostanud ja esitanud ajutisele haldurile võlgniku 2021. a majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ning likvideerimisbilansi seisuga 01.01.-30.05.2022. Hetkel on raamatupidamine likvideerija ülesandeks. Ajutine haldur ei pea käesoleval juhul põhjaliku finantsanalüüsi koostamist vajalikuks. Võlgnik ei ole esitanud registrile 2020. a majandusaasta aruannet ja 2021. a majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ei olnud ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajaks saabunud. Likvideerija esitas teabenõude vastuse lisana bilansi 2021. a majandusaasta kohta koos kasumiaruandega ja likvideerimisbilansi 2022. aasta kohta. Võlgniku 2019. a tegevusaruande kohaselt tõusis 2019. aasta müük võrreldes 2018. aastaga 6,4 korda ja moodustas 99 4676 eurot (2018. a oli 155 192 eurot). Võlgniku varad moodustasid kokku 184 721 eurot (käibevarad 164 517 eurot ja põhivarad 20 204 eurot) ja kohustised kokku 75 299 eurot (võlad ja ettemaksed 61 589 eurot ja laenukohustised 13 710 eurot), aruandeaasta kasum summas 80 083 eurot ja omakapital 109 422 eurot. Võlgniku 2020. a lõppsaldod on nähtavad 2021. aasta algsaldodest (2021. a bilanss). Võlgniku 2020. a kasumiaruande andmed puuduvad. Võlgnikul oli varasid 01.01.2021 seisuga 195 929 eurot, millest käibevara 172 192 eurot, millest omakorda endaga seotud äriühingute vastu nõuded 117 480 eurot. Kohustusi oli võlgnikul 186 388 eurot ja omakapital positiivne summas 418 eurot. Võlgniku majandusaasta oli kahjumlik summas - 2 082 eurot. Likvideerija esitatud 2021. aasta bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli müügitulu 90 647 eurot. Varad kokku moodustasid 9 729 eurot ja kohustised kokku 173 766 eurot, millest kõik lühiajalised. Aruandeaasta kahjum -166 537 eurot ja omakapital kokku -164 037 eurot. Võlgniku likvideerimisbilansi kohaselt seisuga 30.05.2022 võlgnikul varad puuduvad, lühiajalised kohustised kokku 159 976 eurot, akumuleeritud kahjum -162 476 eurot ning võlad ja omakapital kokku 0 eurot. Võlgnikul on tekkinud suur kahjum 2021. a majandusaastal, mille tulemusel on omakapital muutunud negatiivseks. Ebaselge on, millisel põhjusel võlgniku varad on sellises ulatuses vähenenud arvestades, et võlgniku kohustused ei ole sellises ulatuses vähenenud. Arvestades võlgniku müügitulu summas 90 647 eurot on võlgniku kulud suured, sh materjalikulu 186 749 eurot, lisaks muu kulu, kokku kulu 252 966 eurot. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ostjad on jätnud toodete eest tasumata, samuti seda, et maha oleks tulnud kanda nõudeid seotud isikute vastu, või muid põhjuseid, miks tooteid ei olnud võimalik sellise materjali kuluga toota. Arvestades, et võlgnikul igasugune majandustegevus ja selle jätkamise perspektiiv puudub, puudub vajadus töötajate kvalifikatsiooni hindamiseks. Võlgnikul puuduvad kehtivad töölepingud, peale ühe töölepingu ja juhatuse liikme, kontrollorgani liikme lepingu. Võlgniku juhtorgani liikmed ei ole täitnud enda kohustusi korraldada võlgniku raamatupidamist. Võlgniku varasem juhatuse liige ega likvideerija ei ole esitanud andmeid

2-22-5634 võlgniku raamatupidamise kohta 2020. a majandusaasta kohta. Arvestades, et võlgniku tegevus on lõppenud juba 2021. aasta novembrist, kui Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku arvelduskonto ja sellest ajast pärinevad kohustused, mida ei ole suudetud enam täita, võib ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus olla rikkunud võlgniku osas pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust lähtudes ÄS §-ist 180 lg 51. Ajutise halduri nimetamisega igasugune vara puudub võlgnikul, millest tulenevalt on ajutise halduri hinnangul võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks juba varasemalt. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Transpordiametile, äriregistrile, kinnistusregistrile ja kogunud andmeid võlgnikult. Käesoleval juhul ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara puudub. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on käesoleval 0.00 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud Transpordiameti andmetel mootorsõiduk xxxx, registrimärk xxxx, esmane registreerimisaasta 2004. Sõiduki tehniline seisukord ja asukoht ei ole ajutisele haldurile teada, mistõttu sõidukit hetkel varana ei arvesta. Maksu-ja Tolliameti vastusest nähtub, et võlgniku ettemaksukontol on 0.00 eurot. Võlgnik ei ole ega ole olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimel ei ole käesoleval hetkel ega ole varasemalt olnud kinnistuid. Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 167 179.75 eurot. Suurimad võlausaldajad on: Eesti Vabariik Xxxx kaudu, nõudega summas 49 449.52 eurot, millele lisandub intress 5 948.10 eurot, A z.o.o (Poola registrikood 0000103157) nõue on 11 124.82 eurot, K SIA (Läti registrikood 40203180849) nõue summas 22 739.88 eurot, P. Z.O.O (Poola registrikood 0000060249) nõue summas 14 752.92 eurot, R. K. nõue summas 11 258.26 eurot, V. K. nõue summas 7600 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele on võlgniku suhtes menetluses üks täitemenetlus. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku suhtes on käimas likvideerimismenetlus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas ning on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, mida võlausaldajate nõuete katteks realiseerida. Samas on võlgnikul teadaolevaid

2-22-5634 kohustusi summas 167 179.75 eurot. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgnik on avaldanud, et maksejõuetus on muutunud püsivaks 2020. aasta teises või 2021. aasta esimeses pooles. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga. Finantsandmetest nähtub, et 2021. aasta on olnud võlgniku jaoks äärmiselt kahjumlik, võlgniku tegevuskulud ületasid olulises osas võlgniku tulusid. Võlgniku raskuste ja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul väike müügitulu. Võlgnik ise on avaldanud, et seoses Lätis asuva tootmisega tekkisid raskused tulenevalt Covid-19 pandeemiaga kaasnenud piirangutest, sealjuures nii tööjõuga ja toodete paigaldamisega klientidele. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku viimaste aastate arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja vara kohta võlgnikult endalt. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakseta. Seega võib esineda ÄS §-is 1401 toodut arvestades nõue summas 2 500 eurot võlgniku asutaja R. K. vastu. Ajutine haldur on välja toonud, et võlgnikul on tekkinud suur kahjum 2021. a majandusaastal, mille tulemusel on omakapital muutunud negatiivseks. Ebaselge on, millisel põhjusel võlgniku varad on sellises ulatuses vähenenud arvestades, et võlgniku kohustused ei ole sellises ulatuses vähenenud. Arvestades võlgniku müügitulu summas 90 647 eurot on võlgniku kulud suured, sh materjalikulu 186 749 eurot, lisaks muu kulu, kokku kulu 252 966 eurot. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ostjad on jätnud toodete eest tasumata, samuti et oleks maha tulnud kanda nõudeid seotud isikute vastu. Pankrotihalduri hinnangul tuleks võimalike tagasivõitmise või tagasinõuete osas võlgniku raamatupidamisdokumente täiendavalt revideerida, mida käesoleva menetluse maht ei ole võimaldanud. Selle pinnalt on võimalik hinnata, millisel põhjusel ei ole võlgniku kulud proportsioonis võlgniku tuludega ja kas tuvastatavate asjaolude pinnalt on võimalik esitada nõudeid kolmandate isikute või võlgnikuga seotud isikute vastu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku likvideerija tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3 000 eurot. Samas juhul kui keegi eelnimetatud isikutest tasub deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palub ajutine pankrotihaldur nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks H. T., isikukood xxxx, e-posti aadress [email protected].

2-22-5634

Kohus tegi 22.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ RUVIKOL (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesoleva ajani ei ole eelnimetatud summat tasutud kohtu deposiiti, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhtorgani liikmed ei ole täitnud oma raamatupidamise korraldamise kohustust. Võlgniku varasem juhatuse liige ega likvideerija ei ole kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile esitanud andmeid võlgniku raamatupidamise kohta 2020. a majandusaasta kohta. Nimetatud asjaolu ei võimalda nõuetekohaselt kontrollida andmeid võlgniku vara ja kohustuste kohta. Maksejõuetuse tuvastamine Võlgniku nimele on registreeritud Transpordiameti andmetel mootorsõiduk xxxx, registrimärk xxxx, esmane registreerimisaasta 2004. Sõiduki tehniline seisukord ja asukoht ei ole teada, mistõttu sõidukit ei saa käsitleda varalise väärtusena, Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk käesoleval ajal 0.00 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgniku ettemaksukontol 0.00 eurot. Võlgnik ei ole ega ole olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimel ei ole käesoleval hetkel ega ole varasemalt olnud kinnistuid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara. Vara puudumist on kinnitanud ka võlgniku likvideerija.

2-22-5634 Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 167 179.75 eurot. Suurimateks võlausaldajad on: Eesti Vabariik Xxxx kaudu, nõudega summas 49 449.52 eurot, millele lisandub intress 5 948.10 eurot, A z.o.o (Poola registrikood 0000103157) nõue on 11 124.82 eurot, K SIA (Läti registrikood 40203180849) nõue summas 22 739.88 eurot, P Z.O.O (Poola registrikood 0000060249) nõue summas 14 752.92 eurot, R. K. nõue summas 11 258.26 eurot, V. K. nõue summas 7600 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes menetluses üks täitemenetlus. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku osanikud on otsustanud äriühingu likvideerida. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas ning on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 167 179.75 eurot ja vara puudub ning võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku likvideerija esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjused järgmised: - võlgnik tegeles oma Läti filiaalis klaas-alumiinium avatäidete (uksed, aknad, fassaadid) tootmisega, tootmiseks kasutati renditud ruume ja seadmeid; - majanduslikud probleemid said alguse 2020. a koroona-pandeemia puhkedes. Kuna riigid sulgesid piirid, muutus võimatuks Lätis toodetu paigaldamine Eestis, kus asusid peamised kliendid, mille tulemuseks olid sanktsioonid tellijatelt. - Probleemid tekkisid Läti töötajatega, kuna sealne riik pakkus pandeemia ajal kodus viibivatele töötajatele rahalist kompensatsiooni, mida paljud eelistasid töölkäimisele. Piiride avanedes püüti olukorrast välja tulla, kuid kuna 2021. a lisandus oluline materjalide hinnatõus ja erinevad tarneraskused, leidsid omanikud, et olukorrast väljapääs puudub ja otsustasid võlgniku lõpetada. - likvideerija peab võlgniku peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks turul toimunud olulisi negatiivseid muudatusi ülemaailmse koroonapandeemiast tingitud piirangute valguses, millele järgnes ülemaailmne toorainete hinnatõus. Pankrotiseaduse mõistes on likvideerija arvates maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu.

2-22-5634 Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgnikuga selles, et võlgniku maksejõuetus on muutunud püsivaks 2020. aasta teises või 2021. aasta esimeses pooles. Finantsandmetest nähtub, et 2021. aasta on olnud võlgniku jaoks äärmiselt kahjumlik, võlgniku tegevuskulud ületasid olulises osas võlgniku tulusid. Võlgniku raskuste ja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul väike müügitulu. Võlgnik ise on avaldanud, et seoses Lätis asuva tootmisega tekkisid raskused tulenevalt Covid-19 pandeemiaga kaasnenud piirangutest, sealjuures nii tööjõuga ja toodete paigaldamisega klientidele. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgnik ei ole esitanud registrile 2020. a majandusaasta aruannet ja 2021. a majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ei olnud ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajaks saabunud. Likvideerija esitas teabenõude vastuse lisana bilansi 2021. a majandusaasta kohta koos kasumiaruandega ja likvideerimisbilansi 2022. aasta kohta. Võlgniku 2019. a tegevusaruande kohaselt tõusis 2019. aasta müük võrreldes 2018. aastaga 6,4 korda ja moodustas 99 4676 eurot (2018. a oli 155 192 eurot). Võlgniku varad moodustasid kokku 184 721 eurot (käibevarad 164 517 eurot ja põhivarad 20 204 eurot) ja kohustised kokku 75 299 eurot (võlad ja ettemaksed 61 589 eurot ja laenukohustised 13 710 eurot), aruandeaasta kasum summas 80 083 eurot ja omakapital 109 422 eurot. Võlgniku 2020. a lõppsaldod on nähtavad 2021. aasta algsaldodest (2021. a bilanss). Võlgniku 2020. a kasumiaruande andmed puuduvad. Võlgnikul oli varasid 01.01.2021 seisuga 195 929 eurot, millest käibevara 172 192 eurot, millest omakorda endaga seotud äriühingute vastu nõuded 117 480 eurot. Kohustusi oli võlgnikul 186 388 eurot ja omakapital positiivne summas 418 eurot. Võlgniku majandusaasta oli kahjumlik summas - 2 082 eurot. Likvideerija esitatud 2021. aasta bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli müügitulu 90 647 eurot. Varad kokku moodustasid 9 729 eurot ja kohustised kokku 173 766 eurot, millest kõik lühiajalised. Aruandeaasta kahjum -166 537 eurot ja omakapital kokku -164 037 eurot. Võlgniku likvideerimisbilansi kohaselt seisuga 30.05.2022 võlgnikul varad puuduvad, lühiajalised kohustised kokku 159 976 eurot, akumuleeritud kahjum -162 476 eurot ning võlad ja omakapital kokku 0 eurot. Eeltoodud puudulikud võlgniku raamatupidamisandmetest järeldub, et võlgnikul on tekkinud suur kahjum 2021. a majandusaastal, mille tulemusel on omakapital muutunud negatiivseks. Puudulike raamatupidamisdokumentide tõttu on ebaselged põhjused, miks võlgniku varad on sellises ulatuses vähenenud arvestades, et võlgniku kohustused ei ole sellises ulatuses vähenenud. Arvestades võlgniku müügitulu summas 90 647 eurot on võlgniku kulud suured, sh materjalikulu 186 749 eurot, lisaks muu kulu, kokku kulu 252 966 eurot. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ostjad on jätnud toodete eest tasumata, samuti seda, et maha oleks tulnud kanda nõudeid seotud isikute vastu, või muid põhjuseid, miks tooteid ei olnud võimalik sellise materjali kuluga toota. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhtorgani liikmed ei ole täitnud enda kohustusi korraldada võlgniku raamatupidamist. Võlgniku varasem juhatuse liige ega likvideerija ei ole esitanud andmeid võlgniku raamatupidamise kohta 2020. a majandusaasta kohta. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt RpS § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1

2-22-5634 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole üle antud ja teabenõudele vastatud, siis tuleb võlgniku puhul lähtuda raamatupidamiskohustuslase minimaalnõuetest ehk mikroettevõttele kohustuslikest nõuetest. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. RUVIKOL OÜ on täitmata majandusaasta aruande esitamise kohustuse, äriregistrile ei ole esitatud aruandeid võlgniku 2020. a majandusaasta kohta, ka 2021. a majandusaasta aruannet registrile esitatud ei ole. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 3811 lg-s 1 kohaselt on süütegu raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine või teadev raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige R. K. on pannud toime raske juhtimisvea, kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata alates 2020. a, mis nähtub asjaolust, et võlgniku 2020. a majandusaasta raamatupidamisdokumendid, s.h aruanded puuduvad, samuti ei ole 2020. a majandusaasta aruandeid registrile esitatud. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige ei ole nõuetekohaselt võlgniku raamatupidamist korraldanud, puudub ajutisele

2-22-5634 pankrotihalduril ja kohtul tuvastada võlgniku maksejõuetuse täpsed põhjused ja vara tagasivõtmise ja -nõudmise ning kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalused. Samuti on võlgniku juhatuse liige R. K. rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks võlgniku likvideerija ja ajutise pankrotihalduri hinnangul juba 2020. aasta teises või 2021. aasta esimeses pooles ja Ajutine pankrotihaldur on välja toonud, et võlgniku finantsandmetest nähtub, et 2021. aasta on olnud võlgniku jaoks äärmiselt kahjumlik, võlgniku tegevuskulud ületasid olulises osas võlgniku tulusid. Lõpetamisotsus on vastu võetud 16.03.2022 ja lõpetamine on registrisse kantud 17.03.2022. Alates 17.03.2022 kuni käesoleva ajani on likvideerijaks H. T.. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et juhul, kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2020. a lõpus või 2021. a aasta alguses ja võlgniku 2021. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 166 537 eurot, mille tulemusel oli omakapital kokku -164 037 eurot, pidi võlgniku juhatuse liige hiljemalt 2021. a esitama võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ei ole pankrotiavaldust esitanud, pankrotiavalduse esitas kohtule võlgniku likvideerija 18.04.2022. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige R. K., kellel oli võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustus ja kes pidi sellest tulenevalt hiljemalt 2021. a aru saama ja teadlik olema võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemisest, ei esitanud hiljemalt 20021. a vältel võlgniku pankrotiavaldust, siis on võlgniku juhatuse liige R. K. rikkunud pankrotiavaldus esitamise kohustust ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul. Tähtaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmine on loonud olukorra, kus võlgnikul puudub igasugune vara, millest tulenevalt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja seetõttu puuduvad vahendid pankrotivara tagasivõitmiseks ja juhatuse liikme ning kolmandate isikute vastu nõuete esitamiseks, kogumis on võlgniku juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustus toonud kaasa olukorra, kus võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata vähemalt summas 167 179.75 eurot ja puuduvad vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikme R. K. raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus on käsitletavad raskete juhtimisvigadena, selle tulemusel jäid võlausaldajate nõuded rahuldamata suures ulatuses ning samad teod on käsitletavad süütegudena.

2-22-5634 Vara tagasivõitmise võimalused PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et ta on läbi vaadanud võlgniku viimaste aastate arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja vara kohta võlgnikult endalt, millest järelduvad järgmised vara tagasivõitmisega seotud asjaolud:

2-22-5634

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.