Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. september 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-144493
Tsiviilasi
Advokaadibüroo LMP OÜ hagi Ljudmila Sekajeva vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2039,46 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaadibüroo LMP OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Advokaadibüroo LMP OÜ (rk: 12045166), esindaja advokaat Päivi Margna Vastustaja (kostja): Ljudmila Sekajeva (ik: XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Ljudmila Sekajevalt Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks välja võlgnevus 720 eurot, viivis võlgnevuselt 720 eurot 02.09.2022 seisuga 239,55 eurot, viivis võlgnevuselt 720 eurot alates
03.09.2022 kuni võlgnevuse 720 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Advokaadibüroo LMP OÜ hagi Ljudmila Sekajeva vastu osaliselt ning mõista Ljudmila Sekajevalt Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks välja võlgnevus 720 eurot, viivis võlgnevuselt 720 eurot 02.09.2022 seisuga 239,55 eurot ja viivis võlgnevuselt 720 eurot alates 03.09.2022 kuni võlgnevuse 720 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Vabastada Ljudmila Sekajeva talle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude 75,60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.“
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Advokaadibüroo LMP OÜ (hageja) esitas 10.12.2020 Ljudmila Sekajeva (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 19.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1796,02 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.02.2021 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 649,12 eurot ja viivis 0,06% päevas 1140 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 2018. a juunis kliendilepingu alusel õigusteenust seoses töövaidlusega töövaidluskomisjonis ja kohtus. Teenuse eest esitas hageja 30.06.2018 arve nr 180423 summas 1140 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 06.07.2018. Arve on tasumata.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt soovis ta hagejalt tööõigusalast konsultatsiooni, et advokaat annaks hinnangu kostja ja tööandja kokkuleppe projektile. Hageja on rikkunud advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-te 1, 4, 5 ja § 60 lg-te 1, 2 ning eetikakoodeksi § 9 lg 1; § 12 lg 4; § 14 lg-te 2, 21, 3, 4 ja § 21 lg 2 nõudeid. Hageja ei ole teinud kostjale hinnapakkumist, ei ole selgitanud tasu kujundamise aluseid, sõlmitud ei ole kirjalikku kliendilepingut. Kohtumisel Birje Kalmus ei tutvustanud end. Kostja arvas, et B. Kalmus on advokaadibüroo töötaja (abi), kelle kohustus on tõendite kogumine, kirjavahetus ja suhtlemine kliendiga, ning kui asi läheb töövaidluseni, hakkab teda esindama kogenud vandeadvokaat. Hageja ei informeerinud kostjat, kes on B. Kalmuse patroon.
Kostjale esitati arveid summas 2140,80 eurot. Esimene arve nr 180345 summas 1000,80 eurot esitati 27.06.2018. Arve on koostatud 31.05.2018, maksetähtaeg oli 07.06.2018. Arve nr 180423, mille tasumist hagis nõutakse, esitati 02.07.2018. Õigusabikulu 2140,80 eurot on ülemäärane. Arvetel on kajastatud tegelikkusele mittevastav ajakulu ning advokaat andis ebaõiget nõu, mis tekitas kostjale põhjendamatuid kulutusi. Peale esimest konsultatsiooni ja dokumentide analüüsimist pidanuks advokaat selgitama kliendile tema võimalusi ja asja perspektiivi, sh orienteeruvat menetluskulude suurust. Advokaat esitas avalduse töövaidluskomisjonile, mitte hagi kohtusse, selgitamata, et töövaidluskomisjonis ei ole õigust nõuda õigusabikulusid. Advokaadil on kulunud menetlusdokumentide koostamisele 15 tundi, kuigi avaldus töövaidluskomisjonile ja vastus hagile kattuvad 90% ulatuses. Materjalide hulk ei olnud suur ja menetlus ei kestnud kaua. B. Kalmuse osavõtul ei peetud ühtegi istungit. Telefoniga rääkimise eest ei saa nõuda sama tasu kui dokumentide koostamise eest. Kostja sissetulekuks oli töövõimetuspension 209,12 eurot kuus. Vaatamata sellele, et kostja ei olnud advokaadi tööga rahul, nõustus ta tasuma õigusabi eest 1000 eurot. Kuna kliendileping on nõuetekohases vormis sõlmimata, ei ole kokku lepitud ka viivisemääras. Hageja on nõude maksmapanekuga ülemäära viivitanud ja nõude maksmapanek on vastuolus hea usu põhimõttega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 22. aprilli 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus vabastas hageja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude riigituludesse tasumisest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt, kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on kohtupraktika järgi tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on käsundisaajal kohustus osutada käsundiandjale teenuseid ning käsundiandjal on kohustus maksta käsundisaajale tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, kuid tasus ei ole kokku lepitud, kuulub VÕS § 627 lg-te 1 ja 2 kohaselt maksmisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. AdvS § 55 lg 1 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kliendileping peab reeglina olema kirjalik ning AdvS § 55 lg 4 teise lause kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kostjaga ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud. Hageja ei ole tõendanud kliendilepingu olulisi tingimusi. Kohus viitas eelistungil kostjale teenust osutanud advokaadi vande all üle kuulamise vajadusele ning selgitas, et lepingutingimusi saab tõendada lepingupoolte vande all antud ütlustega. Hageja ei taotlenud õigeaegselt advokaadi tunnistajana ülekuulamist. Hagejat esindas istungitel seaduslik esindaja, kes ei olnud asjaoludega kursis. Advokaaditasu lepitakse AdvS § 60 lg 1 järgi kokku kliendilepingus. Kohus on kostja vande all ära kuulanud ja asjaoludest nähtub, et advokaadibüroo pidaja ega advokaat ei ole teinud kostjale AdvS § 60 lg 2 kohaselt hinnapakkumist ega selgitanud tasu kujundamise aluseid. Hageja on esitanud kostjale kaks arvet, kokku summas 2140,80 eurot: 31.05.2018 arve nr 180345 summas 1000,80 eurot, maksetähtpäev 07.06.2018, ja 30.06.2018 arve nr 180423 summas 1140 eurot, maksetähtpäev 06.07.2018. E-kirjadest nähtuvalt edastati 31.05.2018 arve kostjale alles 27.06.2018, seega pärast maksetähtpäeva möödumist, ning 30.06.2018 arve 02.07.2018. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et esimene arve esitati kostjale 31.05.2018. Asjaoludest nähtub, et kostja pöördus advokaadibüroosse esmalt üksnes konsultatsiooniks kompromissi osas, mis kasvas üle esindamiseks töövaidluskomisjonis ja kohtus. Tõendeid ei
ole selle kohta, et kostjale oleks selgitatud, milliseks võib kujuneda õigusteenuse maht ning kui palju see maksma läheb. Ka lepingu täitmise käigus ei ole kostjale antud õigeaegselt teavet tehtud toimingute maksumusest. Esimene arve edastati kostjale ligi kuuajalise hilinemisega ning arve edastamise ajaks olid enamuses tehtud ka järgmisel arvel kajastatud toimingud. Kostja väitel oleks tema esitanud hagi kohtusse, kuid esindaja pidas mõistlikuks esitada avaldus töövaidluskomisjonile, selgitamata kostjale, et töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja on vaidlustanud ka teenuse mahu, leides, et esindaja ajakulu ei olnud suures osas põhjendatud ja vajalik. Kõiki esindaja koostatud menetlusdokumente ei ole käesolevas asjas esitatud. Kostja on esitanud avalduse töövaidluskomisjonile ja vastuse vastustaja vastusele ning vastuse tööandja hagile. Kohus nõustus, et arvestades dokumentide sisulisi sarnasusi, ei saa dokumentide koostamise ajakulu pidada põhjendatuks. Esimesel arvel on kajastatud kohtumine kliendiga (1 tund 31 minutit), samuti on arvetel kajastatud telefonivestlused kliendiga. Kostja on eelistungil selgitanud, et konsultatsiooni eest lubati raha mitte küsida ning B. Kalmus helistas ja küsis samu asju uuesti ning pani lõpuks valesti kirja. Kohus käsitles tõendina ka kostja eelistungil antud selgitusi, mis ei ole antud vande all (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5). Kohtul ei ole põhjust kostja väidetes kahelda. Hageja ei ole nende asjaolude kohta selgitusi andnud (teenuse osutaja vande all ärakuulamine). Eeltoodud põhjendustel kohus leidis, et õigusteenuse eest hagejale tasutud 1000 eurot on mõistlik tasu. Advokaat peaks töötama lähtuvalt eetikakoodeksi põhimõttest: „Klient ei tohi olla rahul – ta peab olema vaimustatud!“ Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud viivisemääras 0,06% päevas. Viivisemäära ei olnud märgitud ka arvetel. Seega kui põhinõue oleks kuulunud rahuldamisele, olnuks hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Advokaadibüroo LMP OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
22.aprilli 2022 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud kliendilepingu olulisi tingimusi. Kostjale olid teada teenuse hind, teenuse osutaja (s.o vandeadvokaadi abi B. Kalmus, kes tegutseb patrooni juhendamisel) ja advokaadi volitus. Kostja on võtnud omaks, et kokku oli lepitud tunnihind 120 eurot + km. Kostjale oli üllatav üksnes see, et telefonis suhtlemisele kohaldub sama tunnihind, kuigi konsultatsiooni meetod ei peaks tunnihinda mõjutama. Kuna poolte vahel ei olnud vaidlust tunnihinna suuruses, vaid selles, miks on arve tasumata, on üllatav kohtu seisukoht, et tunnihinna tõendamata jätmine on hagejale etteheidetav. Kostja dokumendid on täis viiteid seadusesätetele, eetikakoodeksile ja Riigikohtu praktikale. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud aru, et vandeadvokaadi abi ei ole sekretär. Kostja selgitas vastuses hagile, et pärast esimest konsultatsiooni avaldas ta vestluses hageja tegevjuhi Tanel Melkiga kahtlust, kas vähekogenud advokaadi abi on võimeline esindama kostjat kohtuprotsessis, kus vastaspoolel on kaks suurte kogemustega vandeadvokaati. Õigusteenust osutades suhtlesid vandeadvokaadi abi ja kostja pidevalt. Hageja saatis menetlusdokumendi enne esitamist kostjale tutvumiseks. Kostja ei ole heitnud hagejale ette volituste ületamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta hageja seisukohtadega ei arvesta; 2) leidis kohus üllatuslikult, et kostja väidetes ei ole alust kahelda ja seetõttu on põhjendatud ka eelistungil antud selgitusi käsitleda tõendina. Kostja selgitused annavad aluse nendes kahelda. Kostja väitis 31.08.2021 istungil, et tuli hageja juurde vaid konsultatsioonile ning
hageja esindaja „võttis ise enda peale, et teeb tööandjale vastuse“. Tegelikult lepiti kokku, et hageja esindaja koostab vastuse kostja nimel. Hageja esindaja saatis vastuse kostjale tutvumiseks ja kostja kiitis selle heaks. Tsiteeritud kostja väide on kolmas erinev kirjeldus sellest, milleks kostja hageja poole pöördus. Hagi menetlusse võttes määras kohus menetluse liigiks kirjaliku menetluse. Seda üllatavam on lihtmenetluse sätete kohaldamine; 3) kui nõustuda, et tasu kokkulepe puudus, siis ei kohaldanud kohus VÕS §-i 627. Kohus ei käsitlenud vaidluse tegelikku küsimust – kas õigusteenus vastas kvaliteedinõuetele või mitte. Kostja peamine vastuväide oli, et õigusteenus ei vastanud seaduses sätestatud kvaliteedile. Hageja leidis, et arvestades õigusteenuse lepingu olemuslikku sarnasust käsunduslepingule, ei sõltu kvaliteet vaidluse lõpptulemusest, vaid üldisest teenuse osutamisest. Kohus ei ole poolte sellesisulistele väidetele hinnangut andnud. Käsunditäitjale ei kohaldu niivõrd kõrge standard kui kohtu viidatud („Klient ei tohi olla rahul – ta peab olema vaimustatud!“), kuna see asetaks pooled ebamõistlikult ebavõrdsesse positsiooni.
5.L. Sekajeva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) rõhutas kohtunik istungitel, et menetleb hagi lihtmenetluses. Seadus käsitleb lihtmenetlusena kõiki menetlusi, mille esemeks on TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõuded. Kohus leidis õigesti, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tema väiteid kinnitaks. Kohus kohustas pooli andma ütlusi vande all, kuid hageja ei toonud B. Kalmust kohtu ette ja ise oli istungiks ettevalmistamata; 2) ei sõlmitud kostjaga kirjalikku kliendilepingut. AdvS § 55 järgi ei või suulist lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Ei nähtu, et pooled olid saavutanud kokkuleppe tasu osas. Hageja ei ole teinud kostjale hinnapakkumist, ei ole selgitanud tasu kujundamise aluseid. Kohtumisel B. Kalmus ei tutvustanud end ja ei küsinud nõusolekut esindamiseks töövaidluses. B. Kalmus on rikkunud kohustust osutada kliendile asjatundlikku õigusabi ja on tekitanud kostjale põhjendamatuid kulutusi. Nõutud õigusabikulu on ülemäära suur ning olulises osas põhjendamatu ja ebavajalik. Peale esimest konsultatsiooni ja dokumentide analüüsimist pidanuks advokaat selgitama kliendile tema võimalusi ja asja perspektiivi, sh orienteeruvat menetluskulude suurust. Materjalide hulk ei olnud suur ja menetlus ei kestnud kaua. B. Kalmuse osavõtul ei peetud ühtegi istungit; 3) on hageja nõude maksmapanekuga ülemäära viivitanud. Arve nr 180423 esitamisest on möödunud 4 aastat. Seetõttu on kostja tõendamisvõimalused kahanenud ja regressivõimalused halvenenud. Nõude maksmapanek on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus võib VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane; 4) on hageja jämedalt rikkunud eetikakoodeksi § 22 lg-t 1, kuna on palunud kolleege teistest advokaadibüroodest mitte osutada kostjale õigusabi. Kostja on pöördunud õigusabi saamiseks mitme advokaadibüroo poole, kuid kõik on keeldunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 720 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga 239,55 eurot ning viivise
alates 03.09.2022 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Asja materjalide kohaselt osutas hageja kostjale õigusteenust suulise kliendilepingu alusel ning esitas tasumiseks arved nr 180345 summas 1000,80 eurot ja nr 180423 summas 1140 eurot. Kostja on esimese arve nr 180345 tasunud ning hageja nõue põhineb arve nr 180423 mittetasumisel. Maakohus tuvastas, et hageja on esitanud kostja nimel töövaidluskomisjonile avalduse ja vastuse tööandja 14.05.2018 vastusele ning kohtule tööandja hagile vastuse. Samas leidis maakohus, et kuna hageja koostatud menetlusdokumentides esineb sisulisi sarnasusi, ei saa hageja märgitud dokumentide koostamise ajakulu pidada põhjendatuks. Samuti leidis maakohus, et kuna kostja ei ole rahul advokaadi tööga, siis on maakohtu arvates põhjendatud õigusteenuse tasu kokku 1000 eurot (s.o kostja poolt juba tasutud summa). Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega hagi mitterahuldamise kohta ei nõustu.
8.Maakohus on õigesti leidnud, et AdvS § 55 lg 4 teise lause kohaselt ei või suulist kliendilepingut sõlmida muu hulgas kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Samuti on õige maakohtu järeldus, et AdvS § 55 lg-st 1 ja § 60 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tuleb kliendilepingus kokku leppida advokaaditasu suurus ning advokaadil on kohustus teha kliendile esimene hinnapakkumine ning selgitada tasu kujundamise aluseid. Vaatamata sellele, et hageja on nimetatud AdvS sätteid rikkunud, ei ole poolte vahel suuliselt sõlmitud kliendileping tühine ning ekslik on kostja seisukoht, et vorminõude rikkumise korral ei ole kliendilepingul õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus märgib, et kliendilepingu tühisust ei ole maakohus ka tuvastanud.
9.Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et suuliselt sõlmitud kliendilepingu korral on hagejal kohustus tõendada kliendilepingu olulisi tingimusi. Samas on maakohus ekslikult leidnud, et hageja ei ole kliendilepingu olulisi tingimusi tõendanud. Põhjendamatu on siinkohal maakohtu seisukoht, et kliendilepingu olulisi tingimusi (praegusel juhul eelkõige advokaadi volituse ulatus ning tasu kujundamise alused ja tasu suurus) saab tõendada üksnes kostjale teenust osutanud advokaadi tunnistajana ülekuulamisel saadud ütlustega. Samas on maakohtu selline seisukoht ka vastuoluline, kuna otsuse järgnevates põhjendustes (vt kohtuotsuse lk 5, alt kaks viimast lõiku) on maakohus hinnanud advokaadi poolt osutatud teenuse ajakulu ning tuginenud seejuures eelkõige hageja arvete spetsifikatsioonidele ja nendes märgitud advokaadi toimingutele. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus poolte vahel on sõlmitud suuline kliendileping ja vaieldakse advokaadi tasu suuruse üle, tuleb hinnata kõiki esitatud tõendeid ning nende põhjal hinnata, kas advokaadi tasunõue on põhjendatud või mitte. Seejuures tuleb lähtuda VÕS §-s 619 sätestatust, mille kohaselt hinnatakse advokaadi (käsundisaaja) kohustuste täitmise ulatust, mitte saavutatud lõpptulemust.
10.Vastuses hagile (vt kostja 15.03.2021 menetlusdokument, lk 4 alt viimane lõik) on kostja kinnitanud, et ta heidab advokaadile ette tegelikkusele mittevastava ajakulu kajastamist arvetel ning sellega talle põhjendamatute kulutuste tekitamist. Advokaadi tunnitasu suurust ei ole kostja vaidlustanud ning ka vastuses apellatsioonkaebusele (p-d 2.5.1; 2.5.2; 2.5.7; 2.5.9) on kostja rõhutanud põhjendamatult suurt ajakulu. Kuna kostja on arve nr 180345 tasunud ning hagis nõutakse teise arve, s.o nr 180423, tasumist, siis tuleb eelkõige hinnata arvel nr 180423 spetsifikatsioonis kirjeldatud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Samas tuleb arvestada kostja vastuväiteid, mille kohaselt arvel nr 180423 märgitud toimingud kattuvad osaliselt arvel nr 180345 märgitud toimingutega.
VÕS § 627 lg 2 kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Praegusel juhul on tegemist advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega ning mõistliku tasu kindlakstegemisel on põhjendatud lähtuda TsMS § 175 lg-s 1 ettenähtud lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsioonist ning vastavast kohtupraktikast. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning lähtuda tuleb eelkõige õigusabile kulunud ajast, samuti vaidluse keerukusest. Asja materjalidest nähtuvalt koostas hageja advokaat kostja nimel avalduse töövaidluskomisjonile (vt 11.05.2018 avaldus), mille maht on 7 lk ja millel oli 16 lisa. Avaldaja nõudis avalduses töötasu ja erinevate hüvitiste väljamõistmist ning nõue põhines töötaja poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Arvel märgitud tasu 1000,80 eurot on kostja tasunud ning arvel märgitud ajakulu 6 tundi 57 minutit ei ole kostja eraldi vaidlustanud. Lisaks koostas hageja advokaat vastuse tööandja 24.05.2018 taotlusele menetluse peatamiseks töövaidluskomisjonis ning vastuse tööandja hagile, milles tööandja vaidlustas kostja poolset töölepingu erakorralist ülesütlemist. Nimetatud advokaadi toimingud on kajastatud arve nr 180423 spetsifikatsioonis 7 tundi 55 minutit ulatuses summas 1140 eurot. Ringkonnakohus märgib, et arve nr 180423 spetsifikatsioonist ei nähtu eraldi ajakulu vastuse koostamise eest tööandja menetluse peatamise taotlusele töövaidluskomisjonis. Samas leiab ringkonnakohus, et nimetatud taotlusele vastamine ei saanud olla ajakulukas. Seetõttu on osaliselt põhjendamatud arve nr 180423 spetsifikatsioonis esitatud ajakulu 4 tundi 47 minutit seoses toimingutega töövaidluskomisjonis, seda eriti olukorras, kus nii avalduse koostamine töövaidluskomisjoni kui tööandja vastusega tutvumine oli märgitud arve nt 180345 spetsifikatsioonis. Samas ei saa väita, et kogu suhtlus ja e-kirjavahetus kliendiga oleks mittevajalik. Hagiavalduse (vt hageja 09.02.2021 menetlusdokument, lk 3) põhjendustes on hageja märkinud, et ta on teinud vajalikke toiminguid seoses kostjale õigusteenuse osutamisega 5 tunni ulatuses. Samas ei ole hageja põhjendanud, miks ta nõuab hagiavalduse resolutsioonis tasu 7 tunni 55 minuti eest. Arvestades ka hageja eelmärgitud hagiavalduses märgitud seisukohta ning arve nr 180423 spetsifikatsiooni töövaidluskomisjoni osas märgitud toimingutele märgitud aja 4 tundi 47 minutit osalist mittevajalikkust, on ringkonnakohtu arvates hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu arve nr 180423 järgi 5 tundi ning tasu selle eest 720 eurot (5x120x1,2). Hageja nõue tuleb eelnevast järelduvalt rahuldada osaliselt, s.o 720 euro ulatuses.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et kui hageja nõue kuuluks rahuldamisele, oleks hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Nimetatud maakohtu seisukohta ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Vastuses hagile on kostja kinnitanud, et ta sai arve nr 180423 kätte 02.07.2018 ning sellel märgitud tasumise tähtaega 06.07.2018 ei ole kostja vaidlustanud. Seega muutus nõue summas 720 sissenõutavaks alates 07.07.2018 ning selles alates peab kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise suurus kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o ajavahemiku 07.07.2018 kuni 02.09.2022 eest, on 239,55 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates 03.09.2022 on kostja kohustatud tasuma viivist tasumata summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
12.31.08.2021 ja 07.03.2022 kohtuistungi protokollidest nähtuvalt on maakohus selgitanud menetlusosalistele, et ta menetleb asja lihtmenetluse sätete järgi. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse esitatud väide, et hageja sai kohtuotsusest üllatuslikult teda hagi menetlemise lihtmenetluse sätete alusel.
07.03.2022 kohtuistungi protokolli kohaselt kuulas maakohus vande all ära hageja seadusliku esindaja T. Melki ja kostja L. Sekajeva. Seega on antud juhul tõenditeks poolte vande all antud seletused ning põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et ta arvestab tõendina ka L. Sekajeva 31.08.2021 eelistungil antud selgitusega. Kuigi tegemist oli lihtmenetluse sätete järgi lahendatava asjaga, ei nähtu asja materjalidest, miks L. Sekajeva vande all antud ütlused ei ole arvestatavad ning lähtuda tuleb L. Sekajeva selgitustest kohtu eelistungil. Lisaks märgib ringkonnakohus, et L. Sekajeva 31.08.2021 kohtu eelistungil antud selgitus, mille kohaselt osade toimingute eest ei pidanud ta advokaadiga kokkuleppe kohaselt tasuma, ei ole usutav ning on vastuolus hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega.
13.Tõendamata on kostja väide, et talle õigusteenust osutanud advokaat B. Kalmus ei tegutsenud vandeadvokaadist patrooni juhendamisel (AdvD § 24 lg 2 ja § 42 lg 4). Samuti on tõendamata kostja väited, mille kohaselt advokaat B. Kalmus oleks rikkunud Advokatuuri Eetikakoodeksi §-de 9 lg 1, 12 lg 4, § 14 ja § 21 lg 2 nõudeid ning need rikkumised välistaksid täielikult nõude rahuldamise.
14.Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt poolte endi kanda.
15.Tartu Maakohtu 07.10.2021 riigi õigusabi määruse alusel on advokaat M. Kelpman osutanud L. Sekajevale õigusabi 75,60 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja nõue rahuldati osaliselt, siis on põhjendatud vabastada L. Sekajeva TsMS § 190 lg 7 alusel 75,60 euro riigituludesse tasumises kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.