Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-22-8433
Määruse tegemise aeg ja koht
2. september 2022, Tallinn
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin
Tsiviilasi
Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" hagiavaldus Põlde Invest OÜ vastu lepingu ülesütlemise avalduse aluse tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. juuni 2022. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" 27. juuni 2022 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" (Läti Vabariigi registrikood 40103082147), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja Põlde Invest OÜ (registrikood 12797802), lepinguline esindaja Siim Mägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
poolse olulise lepingurikkumise alusel. Hageja leiab, et kostja on käitunud tema suhtes hea usu põhimõtte vastaselt.
materiaalseteks eeldusteks on faktilised asjaolud. Faktilised asjaolud ei ole tehinguks TsÜS § 67 lg 1 mõistes ning ei saa seetõttu olla tühised. Seetõttu on hageja esitanud nõude, mille rahuldamine ei ole võimalik. Seega esineb ka selles osas TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus. Kui hageja nõuet mõista selliselt, et hageja taotleb kostja ülesütlemisavalduse materiaalsete eelduste puudumise tuvastamist, ei anna seadus hageja nõudele õiguskaitset. Ühtlasi ei anna seadus õiguskaitset hageja nõudele lugeda leping lõppenuks kostja olulise lepingurikkumise tõttu. Lepingu ülesütlemise materiaalne eeldus seisneb tegevuses või tegevusetuses. Lepingurikkumine saab seisneda lepingust tulenevat kohustust rikkuvas tegevuses või tegevusetuses. Tegevus või tegevusetus on asjaolu. Alates 01.01.2006 kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda esitada hagiavaldust asjaolu (fakti) olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Seejuures ei võimalda asjaolu tuvastamiseks nõude esitamist ka TsMS § 368 lg 1. TsMS § 368 lg 1 järgi on võimalik esitada hagiavaldus õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Hagi on suunatud sellele, et kohus tuvastaks otsuse resolutsiooniga faktid või nende puudumise. Seetõttu on hagi esitatud eesmärgil, millele seadus õiguskaitset ei anna. Seega esineb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Hagist ei nähtu asjaolud, millega hageja põhjendab õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi.
poolte vaheline koostööleping lõppes 06.06.2019, kuid see tuleb lugeda lõppenuks Põlde Invest OÜ olulise lepingurikkumise alusel, kuivõrd Põlde Invest OÜ on käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja ei ole hagejale professionaalset teenust osutanud ja on korduvalt rikkunud koostöölepingut. Hagejale ei ole teavitatud teda mõistlikult huvitavatest asjaoludest ega jagatud tõest informatsiooni.
tsiviilasjas asuda tuvastama, et leping lõppes hoopis mingil muul alusel. Tegemist on kohtu poolt juba tuvastatud asjaoludega, mis on poolte jaoks TsMS § 457 lg 1 alusel siduvad. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud, et ülesütlemisavalduse alus ei ole tehinguks TsÜS § 67 lg 1 mõistes ning selle tühisuse tuvastamise nõuet ei ole võimalik rahuldada. Ka ei võimaldaks TsMS § 386 lg 1 kohtul rahuldada nõuet - tuvastada ülesütlemisavalduse materiaalsete eelduste puudumine-, kuivõrd tuvastushagi saab esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, mitte asjaolude või nende puudumise tuvastamiseks. Kolleegium on seisukohal, et hageja nõuete ning hagiavalduse asjaolude põhjal on arusaadav, et hageja eesmärgiks on tuvastada koostöölepingu lõppemine. Ringkonnakohtu hinnangul on kohaseks hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 1 p 4, mis näeb ette, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sisuliselt on nii varasemalt menetluses olnud hagi kui praeguse hagi eesmärk tuvastada, et koostööleping on lõppenud. Kelle ülesütlemisavalduse alusel see lõppenud on, on tuvastatav asjaolu (hagi alus), mitte hagi ese. Eeltoodut arvesse võttes on kolleegium seisukohal, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.