Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" hagiavaldus Põlde Invest OÜ vastu lepingu ülesütlemise avalduse aluse tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. juuni 2022. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" 27. juuni 2022 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" (Läti Vabariigi registrikood 40103082147), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja Põlde Invest OÜ (registrikood 12797802), lepinguline esindaja Siim Mägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08. juuni 2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS" (hageja) esitas 04.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Põlde Invest OÜ (kostja) vastu nõuetes tuvastada Põlde Invest OÜ 06.06.2019 ülesütlemisavalduse aluse tühisus Põlde Invest OÜ ja Bolderaja serviss SIA vahelise koostöölepingu ülesütlemise osas ning lugeda Põlde Invest OÜ ja Bolderaja serviss SIA vaheline koostööleping lõppenuks 06.06.2019 Põlde Invest OÜ poolse olulise lepingurikkumise alusel. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.07.2015 koostöölepingu (leping), mille kohaselt osutas kostja hagejale teenuseid, pakkudes hageja kaupu ja teenuseid kolmandatele isikutele müügiks Eesti ja Soome territooriumil. Vastavalt lepingu punktile 6.6.2 võis lepingupool lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda volitatud isiku X täieliku või osalise töövõimetuse korral. 2019. aastal ei tulnud X pika perioodi jooksul toime oma lepinguliste kohustuste täitmisega ning oli kaks kuud kättesaamatu. Hagejale edastati info, et X on haige ja paigutatud raviasutusse. Väidetavalt oli tegemist on raske terviserikkega ning hageja seaduslikule esindajale anti teada, et vaevalt X enam paraneb. Seetõttu esitas hageja 17.04.2019 kostjale lepingu punktide 6.2 ja 6.6.2 alusel ülesütlemise avalduse. Kahe kuu möödudes, mil hageja soovis kostjaga koostöö ümber muuta ning anti teada, et sellisel viisil koostööd pole võimalik jätkata, sai X nn järsku terveks. Kogu eelneva aja jooksul väitsid X abikaasa ning poeg, et kogu kostja dokumentatsioon, sh lepingud, on X käes ning koostöölepingut pole võimalik ümber muuta. Seejärel muutus kostja käitumine äärmiselt pahatahtlikuks. Poolte vaheline koostöö ei olnud enam mõeldav ning ainsaks lahenduseks oli koostöö lõpetamine. 06.06.2019 esitas kostja hagejale järjekordselt omapoolsed nõuded ning lepingu ülesütlemise avalduse tuginedes VÕS § 116 lg-le 6. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.04.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16375, mis jõustus 31.12.2021, tuvastas kohus, et hageja ja kostja vaheline koostööleping lõppes kostja ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019. Tsiviilasja menetluse käigus keskenduti küsimusele, kas hageja ülesütlemisavaldus on tühine ning kas kostja 06.06.2019 ülesütlemisavaldus on kehtiv. Kohtumenetlus sattus perioodile, mil nii Eesti kui Läti riigis oli COVID viiruse laialdane levik, mis takistas nii osapoolte suhtlust, Lätist Eestisse kohtuistungitele tulemist kui ka läti keelsete dokumentide ümbertõlkimist eesti keelde. Menetluse ajal jäeti tähelepanuta asjaolu, et kostja 06.06.2019.a ülesütlemisavalduse alus on tühine, kuivõrd hageja ei ole omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vaheline koostööleping tuleb lugeda lõppenuks 06.06.2019, kuid palub tuvastada kostja 06.06.2019 ülesütlemisavalduse aluse tühisus ning lugeda poolte vaheline koostööleping lõppenuks kostja
poolse olulise lepingurikkumise alusel. Hageja leiab, et kostja on käitunud tema suhtes hea usu põhimõtte vastaselt.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus tõi välja, et Harju Maakohtu 16.04.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16375 rahuldati kostja hagiavaldus hageja vastu. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas kohus hagiavalduse järgmistes nõuetes: nõudes tuvastada, et poolte vahelise koostöölepingu ülesütlemine Bolderaja serviss SIA poolt 17.04.2019 on kehtetu ning nõudes tuvastada, et poolte vaheline koostööleping lõppes Põlde Invest OÜ ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019. Maakohtu otsus jõustus 31.12.2021. Harju Maakohtu 16.04.2021 otsuse põhjendavast osast nähtuvalt tuvastas kohus hagiavalduse lahendamisel järgmised hagi aluseks olevad asjaolud: poolte vahel oli sõlmitud 01.07.2015 leping, mis vastas käsunduslepingu tunnustele; kostja esitas 06.06.2019 hagejale ülesütlemisavalduse 01.07.2015 lepingu ülesütlemiseks; hageja võttis 17.04.2019 tagasi kostjale antud volituse, mis oli vajalik lepingu täitmiseks; kostja nõudis hagejalt volituste taastamist, hageja keeldus volituse taastamisest 23.04.2019 ega taastanud volitusi; hageja rikkus volituse tagasivõtmise ja mittetaastamisega lepingut, sest volitus oli kostjale hädavajalik lepingu täitmiseks. Kohus tuvastas, et kuivõrd hageja poolne 17.04.2019 ülesütlemine oli kehtetu, oli hageja rikkumine oluline, mistõttu lõppes 01.07.2015 leping kostja ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019. Maakohus asus seisukohale, et Harju Maakohtu 16.04.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-16375 resolutsioon on hagejale ja kostjale TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt siduv kohtu poolt tuvastatud hagi aluseks olevatel asjaoludel. Teisisõnu, hagejale ja kostjale on kohustuslik resolutsioonis märgitud kohtu järeldus, mille kohaselt lõppes poolte vahel 01.07.2015 sõlmitud leping 06.06.2019 kostja ülesütlemisavalduse alusel. Samuti on pooltele kohustuslik kohtuotsuse põhjendavast osast nähtuv hageja olulise lepingurikkumise tuvastamine kostja ülesütlemisavalduse materiaalse eeldusena. Harju Maakohtu 16.04.2021 otsus on jõustunud. Kohtuotsuse õigusjõud keelab kohtul muudes hageja ja kostja vahelistes hagiasjades anda 01.07.2015 lepingu ülesütlemise aluseks olevatele asjaoludele Harju Maakohtu 16.04.2021 otsuses antud hinnangutest erinevat hinnangut. Maakohus leidis, et tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 ei saa kohus käesoleva asja lahendamisel anda kohtute poolt tsiviilasjas nr 2-19-16375 antud hinnangust erinevat hinnangut asjaoludele, mis olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-16375 esitatud hagile. Kohus ei saa käesolevas asjas anda hinnangut, mille kohaselt ei rikkunud hageja oluliselt pooltevahelist lepingut. Samuti ei saa kohus anda hinnangut, mille kohaselt ei lõppenud pooltevaheline leping 06.06.2019 Põlde Invest OÜ ülesütlemisavalduse alusel. Kuivõrd kohus leidis tsiviilasjas nr 2-19-16375, et lepingu ülesütlemise materiaalseks eelduseks on hageja oluline lepingurikkumine, ei saa kohus käesolevas asjas tuvastada, et lepingu ülesütlemise või lõppemise materiaalseks eelduseks on midagi muud, sh Põlde Invest OÜ oluline lepingurikkumine. Lisaks tõi maakohus välja, et ülesütlemisavaldus on TsÜS § 67 lg 1 mõistes tehing, mis saab olla kehtetu TsÜS-i 5. peatükis sätestatud alustel. Ülesütlemisavalduse aluseks ehk ülesütlemise
materiaalseteks eeldusteks on faktilised asjaolud. Faktilised asjaolud ei ole tehinguks TsÜS § 67 lg 1 mõistes ning ei saa seetõttu olla tühised. Seetõttu on hageja esitanud nõude, mille rahuldamine ei ole võimalik. Seega esineb ka selles osas TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus. Kui hageja nõuet mõista selliselt, et hageja taotleb kostja ülesütlemisavalduse materiaalsete eelduste puudumise tuvastamist, ei anna seadus hageja nõudele õiguskaitset. Ühtlasi ei anna seadus õiguskaitset hageja nõudele lugeda leping lõppenuks kostja olulise lepingurikkumise tõttu. Lepingu ülesütlemise materiaalne eeldus seisneb tegevuses või tegevusetuses. Lepingurikkumine saab seisneda lepingust tulenevat kohustust rikkuvas tegevuses või tegevusetuses. Tegevus või tegevusetus on asjaolu. Alates 01.01.2006 kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda esitada hagiavaldust asjaolu (fakti) olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Seejuures ei võimalda asjaolu tuvastamiseks nõude esitamist ka TsMS § 368 lg 1. TsMS § 368 lg 1 järgi on võimalik esitada hagiavaldus õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Hagi on suunatud sellele, et kohus tuvastaks otsuse resolutsiooniga faktid või nende puudumise. Seetõttu on hagi esitatud eesmärgil, millele seadus õiguskaitset ei anna. Seega esineb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Hagist ei nähtu asjaolud, millega hageja põhjendab õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles ei nõustu maakohtu määrusega ning palus selle tühistada. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hagi on esitatud eesmärgil, millele seadus õiguskaitset ei anna. Samuti ei nõustu hageja, et kuivõrd kohus on tsiviilasjas nr 2-19-16375 leidnud, et lepingu ülesütlemise materiaalseks eelduseks on hageja oluline lepingurikkumine, ei saa kohus käesolevas asjas tuvastada, et lepingu ülesütlemise või lõppemise materiaalseks eelduseks on midagi muud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et tsiviilasja nr 2-19-16375 raames tuvastas kohus, et hageja poolt 17.04.2019 esitatud ülesütlemisavaldus on tühine. Nimelt sai kohtumenetluse käigus kinnitust asjaolu, et tõendamata on hageja poolt ülesütlemisavalduse alusena märgitud X haigestumine. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16375 tuvastas kohus, et poolte vaheline koostööleping lõppes Põlde Invest OÜ ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019. Antud juhul esitas hageja 04.04.2022 kohtule hagiavalduse paludes tuvastada Põlde Invest OÜ 06.06.2019 ülesütlemisavalduse aluse tühisus hageja ja kostja vahelise koostöölepingu ülesütlemise aluse osas. Samuti palus hageja lugeda hageja ja kostja vaheline koostööleping lõppenuks 06.06.2019 Põlde Invest OÜ poolse olulise lepingurikkumise alusel. Hageja juhtis juba hagiavalduses tähelepanu asjaolule, et tsiviilasja nr 2-19-16375 menetluse ajal jäeti tähelepanuta asjaolu, et Põlde Invest OÜ 06.06.2019 ülesütlemisavalduse alus on tühine, kuivõrd hageja ei ole omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Eelnimetatud sätte alusel on pooltel võimalik lahendada ka kõik kostja poolt 06.06.2019 esitatud ülesütlemisavaldusega seotud vaidlused kolme aasta jooksul. Antud hetkel käib jätkuvalt poolte vahel kirjavahetus ning kostja poolt alusetute nõuete esitamine. Sellise tegevuse välistamiseks on vajalik, et kohus tuvastaks asjaolu, et poolte vaheline koostööleping lõppes 06.06.2019 Põlde Invest OÜ poolse olulise lepingurikkumise alusel. Eelnimetatud asjaolu tsiviilasja nr 2-19-16375 raames ei arutatud ega tuvastatud. Hageja aktsepteerib, et
poolte vaheline koostööleping lõppes 06.06.2019, kuid see tuleb lugeda lõppenuks Põlde Invest OÜ olulise lepingurikkumise alusel, kuivõrd Põlde Invest OÜ on käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja ei ole hagejale professionaalset teenust osutanud ja on korduvalt rikkunud koostöölepingut. Hagejale ei ole teavitatud teda mõistlikult huvitavatest asjaoludest ega jagatud tõest informatsiooni.
KOSTJA SEISUKOHT
5.Kostja hageja määruskaebusega ei nõustu ning palub jätta see rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Harju Maakohus on 16.04.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16375 rahuldanud Põlde Invest OÜ hagi Bolderaja serviss SIA (käesolevas asjas hageja Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "BOLDERĀJA SERVISS") vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu lõppemise tuvastamiseks. Maakohus tuvastas, et pooltevahelise koostöölepingu ülesütlemine Bolderaja serviss SIA poolt 17.04.2019 on kehtetu ning koostööleping lõppes Põlde Invest OÜ ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019. Käesolevas tsiviilasjas soovib hageja, et kohus tuvastaks Põlde Invest OÜ 06.06.2019 ülesütlemisavalduse aluse tühisuse sama koostöölepingu ülesütlemise osas ning loeks hageja ja kostja vahelise koostöölepingu lõppenuks 06.06.2019 Põlde Invest OÜ poolse olulise lepingurikkumise alusel. Hageja on määruskaebuses välja toonud, et tsiviilasja nr 2-19-16375 menetluse ajal jäeti tähelepanuta asjaolu, et Põlde Invest OÜ 06.06.2019 ülesütlemisavalduse alus on tühine, kuivõrd hageja ei ole omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 1 mõtteks on muuhulgas see, et hilisemas menetluses, mis puudutab sama õigusküsimust, peavad pooled ja kohus kinni pidama varasemast kohtulahendist. See välistab võimaluse, et sama vaidluse eseme üle tekib uus õigusvaidlus, mis teistkordsel läbivaatamisel lahendatakse teisiti (Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne, II osa, § 457 kommentaarid, punkt 3.1.1). Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 ei saa kohus käesoleva asja lahendamisel anda kohtute poolt tsiviilasjas nr 2-19-16375 antud hinnangust erinevat hinnangut asjaoludele, mis olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-16375 esitatud hagile. Kohus on viidatud tsiviilasja otsuses juba leidnud, et hageja ja kostja vahel 01.07.2015 sõlmitud koostööleping on lõppenud Põlde Invest OÜ ülesütlemisavalduse alusel 06.06.2019 Bolderaja serviss SIA poolse olulise lepingurikkumise tõttu. Eeltoodud põhjustel ei saa kohus käesolevas
tsiviilasjas asuda tuvastama, et leping lõppes hoopis mingil muul alusel. Tegemist on kohtu poolt juba tuvastatud asjaoludega, mis on poolte jaoks TsMS § 457 lg 1 alusel siduvad. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud, et ülesütlemisavalduse alus ei ole tehinguks TsÜS § 67 lg 1 mõistes ning selle tühisuse tuvastamise nõuet ei ole võimalik rahuldada. Ka ei võimaldaks TsMS § 386 lg 1 kohtul rahuldada nõuet - tuvastada ülesütlemisavalduse materiaalsete eelduste puudumine-, kuivõrd tuvastushagi saab esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, mitte asjaolude või nende puudumise tuvastamiseks. Kolleegium on seisukohal, et hageja nõuete ning hagiavalduse asjaolude põhjal on arusaadav, et hageja eesmärgiks on tuvastada koostöölepingu lõppemine. Ringkonnakohtu hinnangul on kohaseks hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 1 p 4, mis näeb ette, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sisuliselt on nii varasemalt menetluses olnud hagi kui praeguse hagi eesmärk tuvastada, et koostööleping on lõppenud. Kelle ülesütlemisavalduse alusel see lõppenud on, on tuvastatav asjaolu (hagi alus), mitte hagi ese. Eeltoodut arvesse võttes on kolleegium seisukohal, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.