lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-4197/12

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-4197/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-4197

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu hagi M. A. vastu kinnisasja valduse vabastamise ning üüri, kasutuseelise hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

14 445,6 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Vabariik, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, lepingulised esindajad Ave Henberg ja Riin Bonder Kostja: M. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata hageja nõue viivise väljamõistmiseks hüvitiselt kinnisasja kasutamise eest kuupäevale 05.01.2022 järgneval perioodil.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista M. A. valdusest välja Eesti Vabariigi valdusesse Xxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxx).
4.Mõista M. A.lt Eesti Vabariigi kasuks välja 2781,6 eurot.
5.Mõista M. A.lt Eesti Vabariigi kasuks välja viivis arvestatuna põhivõlasummalt 2700 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.03.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Mõista M. A.lt Eesti Vabariigi kasuks välja 900 eurot kuus alates 06.01.2022 kuni käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 esitatud kohustuse täitmiseni.
7.Määrata menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Eesti Vabariik (hageja) esitas 22.03.2022 hagi M. A. (kostja) vastu (digitoimiku lk dtl 3). Hageja muutis oma nõudeid 08.04.2022 ja 21.04.2022 avaldustega (dtl 87 ja 178). Menetluses olevad nõuded on sõnastatud viimases avalduses. Hagejale kuulub Xxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxx). Kinnisasi omandati sundvõõrandamise käigus Rail Baltic raudtee rajamiseks. Kinnisasja eelmise omaniku T. T. ja kostja vahel oli 01.06.2021 sõlmitud eluruumi üürileping kinnisasjal asuva hoone kasutamiseks eluruumina isiklikul otstarbel. T. T. oli üürilepingut sõlmides teadlik, et riik on juba alustanud kinnisasja omandamist, lisaks pidi ka kostja teadma pooleli olevast omandamise menetlusest. Üürileping on tähtajatu, hageja on selle lepingus ettenähtud korras üles öelnud üürileping lõppes 05.01.2022. Kostja pole kinnisasja valdust hagejale üle andnud ja hageja nõuab seda kohtu kaudu. Lisaks nõuab hageja üürilepingu alusel üüri tasumist perioodi 10.10.2021 – 05.01.2022 eest kogusummas 2 700 eurot, hüvitist kinnisasja alusetu kasutamise eest varem kokkulepitud üürile 900 eurot kuus määra alusel alates 06.01.2022 kuni kinnisasja valduse üleandmiseni ja seadusjärgse viivise väljamõistmist üürivõlalt ja kasutustasult kuni selle tasumiseni.
2.Kostja vastas hagile 01.06.2022 (dtl 190). Kostja teatas, et annab „lähiajal“ kinnisasja valduse hagejale üle ja tasub kokkulepitud üüri.
3.Kohus selgitas 28.06.2022 määruses kostjale hagi aluseks olevate väidete omaksvõtu eeldamist (määruse p 3, dtl 195), selgitas tõendamiskoormist ja määras asja lahendamise tähtajad (ilmse eksitusena märkis kohus lahendi avaldamise tähtpäevaks 19.08.2022, teistest menetlustähtaegadest nähtuvalt peeti silmas kuupäeva 19.09.2022).
4.Hageja teatas 19.08.2022 kohtule, et esitatud nõuded on jätkuvalt rahuldamata (dtl 199).
5.Mõlemad pooled andsid nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (dtl 14 ja 193), mistõttu asi lahendatakse kohtuistungit pidamata. Otsuse põhjendused
1.Kohus rahuldab hagi, põhjendades seda alljärgnevaga.
2.Kostja on võtnud vaikivalt omaks kõik hagi aluseks olevad faktiväited, mida kohus on kostjale ka selgitanud (28.06.2022 määrus). Kostja on vaidlustanud vaid neid hageja väiteid, mis hageja esitatud nõuetesse ei puutu.
3.Üürileping on kehtivalt üles öeldud ja selle kehtivus lõppes 05.01.2022. Leping oli tähtajatu (lepingu p 7.1, dtl 37). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 312 lg 1 ja üürilepingu p 7.2 kohaselt pidi lepingu ülesütlemisest teatama kolm kuud ette. Hageja teatas lepingu ülesütlemisest 01.10.2021 (dtl 53) ja määras lepingu lõppemise tähtpäevaks 05.01.2022. Kostja sai teate kätte ja on sellele vastanud (dtl 56). VÕS § 334 lg 1 ja üürilepingu p 4.1.5 järgi pidi kostja kinnisasja valduse hagejale tagastama lepingu kehtivuse lõppedes. Kostja peab kinnisasja vabastama ja valduse hagejale üle andma.
4.Hageja sai kinnisasja omanikuks 15.09.2021 (dtl 29). Lepingu p 6.1 järgi on üüri suurus 900 eurot kuus. Hageja väitel on tasumata oktoobris, novembris ja detsembris 2021 esitatud üüriarved (hagiavalduse p 10 ja lisad 17-18, dtl 66-68) kogusummas 2 700 eurot (3x900). Perioodi 01.10 – 31.12.2021 üür oli lepingu järgi kokku 2 700 eurot. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta on selle perioodi eest üüri tasunud. Kohus mõistab üürivõlale vastava summa 2 700 eurot kostjalt hagejale välja.
5.Üürilepingu p 6.2 järgi tuleb üür tasuda arvestuse aluseks oleva kuu seitsmendaks kuupäevaks. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra alusel viivist. Kostja pole vaidlustanud hageja viivisenõude arvestust, mille kohaselt seisuga 22.03.2022 oli üürivõlalt arvestatud viivisenõude suurus 81,6 eurot. Viivisenõude aluseks olevad faktiväited on seega omaks võetud ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kuupäevale 22.03.2022 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla 2700 eurot tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, vastavalt TsMS §-le
6.Vastavalt eespool põhjendatule mõistab kohus hageja kasuks välja 2781,6 eurot (2700 + 81,6) ja seadusjärgse viivise summalt 2700 eurot alates 23.03.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
7.Kinnisasja tagastamise viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt üürilepingu kokkulepitud üüri (VÕS § 335). Enamat ei ole hageja nõudnud. Hageja nõuab üürile vastava summa 900 eurot kuus väljamõistmist alates 06.01.2022. Juhindudes TsMS §-st 369, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 900 eurot kuus perioodi eest algusega 06.01.2022 kuni kinnisasja valduse üleandmiseni.
8.Kohus jätab läbi vaatamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks kasutuseeliste hüvitamise nõudelt (p 7). Hageja pole esitanud nõuet nii, et seda saaks rahuldada. Hageja pole esitanud andmeid nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Sellisena on nõue puuduste tõttu perspektiivitu ja kohus jätab selle TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Samas on selge, et viivise nõue hagejal tekib. Vara faktilise kasutamise eest hüvitise maksmise kohustus ei peaks maksetähtaja osas ilmselt olema kostjale soodsam kui olid lepingus ettenähtud üüri maksmise tingimused ja vähemalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras saab viivist nõuda. Kui pooled ei jõua viivise tasumise osas kokkuleppele, saab hageja esitada selle nõude uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
9.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Viivisenõude osaline rahuldamata jätmine (p 8) on vaidluses ebaolulise tähendusega ja selle nõude menetlemisest ei ole ilmselt tekkinud kostjale täiendavat kulu.
10.Menetluskulu kindlaksmääramist ei ole taotletud. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja