2-22-10169/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata põhivõlgnevuse 0,3 eurosendi, viivise 0,1 eurosendi ning võla sissenõudmiskulude 115 euro nõudes.

2-22-10169 − Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingu xxxx alusel laenu summas 3 000 eurot ning tegi põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid kogusummas 319,65 eurot, mistõttu on põhivõlgnevuse jääk 2680,35 eurot, mitte hagiavalduses esile toodud 2 680,36 eurot. Laenulepingu nr xxxx järgi sai kostja laenu 2 040 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid kogusummas 184,53 eurot, mistõttu on põhivõlgnevuse jääk 1 855,47 eurot, mitte hagiavalduses esile toodud 1 855,48 eurot. Laenulepingu nr xxxx järgi sai kostja laenu 4 130 eurot ning tegi tagasimakseid kogusummas 278,37 eurot, mistõttu on põhivõlgnevuse jääk 3 851,63 eurot, mitte hagiavalduses esile toodud 3 851,64 eurot. Hageja põhjendas põhivõlgnevuse ulatuse erinevust 0,3 sendi võrra laenuandja programmipõhise loogikaga, mille kohaselt käib arvestus 5 kohta peale koma. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja programmipõhine erisus õigustatud põhjuseks mõista kostjalt põhivõlgnevus suuremas ulatuses, kui ta tegelikkuses võlgu on, mistõttu jätab kohus põhivõlgnevuse 0,3 eurosendi ulatuses rahuldamata. − Laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 0,1 eurosendi rahuldamata jätmise tõttu väheneb 0,1 eurosendi võrra ka põhivõlgnevuselt arvestatud viivis. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue lepingu nr xxxx järgi on seega õiguslikult põhjendatud 202,63 euro ulatuses (84 päeva x 0,09% x 2680,35 eurot). Laenulepingust nr xxxx ja nr xxxx tulenev osaliselt rahuldamata jäänud põhivõlgnevus (0,1 eurosent iga lepingu kohta) viivise arvestust ei mõjuta. − Hageja taotleb kostjalt pärast lepingu(te) lõppemist võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 150 eurot. Kohus selgitab, et 01.10.2015 jõustus VÕS 1132, mis sätestab eriregulatsiooni tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude kohta nii lepingu kehtivuse ajal kui pärast selle lõppemist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. VÕS 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib tarbijast võlgnikule saata kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on saatnud kostjale võla meeldetuletuskirju 29.04.2022, 09.05.2022, 03.06.2022, 16.06.2022 ning hagihoiatuse 30.06.2022. Kuivõrd VÕS 1132 lg 3 võimaldab võlgnikule saata üksnes 3 tasulist kirja, siis on põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulu 29.04.2022, 09.05.2022 ja 03.06.2022 kirja eest kogusummas 35 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et oleks saatnud kostjale võla meeldetuletuskirju iga laenulepingu kohta eraldi. VÕS § 1132 eelnõu seletuskirjas on leitud, et kogusumma täpsem sisustamine aitab vältida ohtu, et väidetavaid kulusid nõutakse piirmäära ulatuses sisse, kuigi need ei pruugi olla tegelikult tekkinud. Hageja pole summaliselt sisustanud muude kulude (115 eurot) tekkimist ega nende vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole võla sissenõudmiskulude nõue 115 euro osas õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus jätab selle rahuldamata. − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 99% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. − Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 840 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 840 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja 3 (4)