Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
01. september 2022.a, Tallinn
Hagihind
2-20-3693 Weldon Ehitus OÜ hagi Baltic Panels OÜ vastu 27.06.2019 töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi 52 528 euro saamiseks ja Baltic Panels OÜ vastuhagi Weldon Ehitus OÜ vastu 53 373,54 euro saamiseks 52 528 eurot
Vastuhagihind Menetlusosalised esindajad
53 373,54 eurot ja nende Hageja / vastuhagis kostja: Weldon Ehitus OÜ (registrikood 11418553, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Juhan Raudam (e-post [email protected]) Kostja / vastuhagis hageja: Baltic Panels OÜ (registrikood 12117842, asukoht Vana-Narva mnt 26, 74114 Maardu) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar (Advokaadibüroo TGS Baltic, Ahtri 6A, 10151 Tallinn; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 26.07.2022, Tallinn Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja Juhan Raudam Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Weldon Ehitus OÜ hagi Baltic Panels OÜ vastu 27.06.2019 töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi 52 528 euro saamiseks.
2.Jätta rahuldamata Baltic Panels OÜ vastuhagi Weldon Ehitus OÜ vastu 53 373,54 euro saamiseks.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Weldon Ehitus OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Baltic Panels OÜ vastu 27.06.2019 töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi 52 528 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.06.2019 töövõtulepingu, mille objektiks oli Fahle äripargi I etapi (Tartu mnt 80, Tallinn) puitlamell-ripplagede paigaldus.
1.2.Lepingu punkti 3.1. kohaselt pidi töövõtja alustama töödega hiljemalt 01.07.2019 ja lõpetama need hiljemalt 16.09.2019. Kokkulepitud tööde kogumaksumuseks oli 105 056 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja tasus eelnimetatud summast kostjale ettemaksuna 20 000 eurot. Veel enne kokkulepitud lõpp-tähtpäeva saabumist tekkis hagejal kahtlus, kas kostja on ikka võimeline töid tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostama: nimelt oli 43 päeva peale tööde kokkulepitud algust (ja 35 päeva enne lõpptähtpäeva) töid kostja poolt teostatud üksnes ca 0,13% ulatuses ning sedagi lepingus ja projektis sätestatud kvaliteedinõuetele mittevastavalt. Seetõttu esitas hageja kostjale 12.08.2019 nõude lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja lepingu ülesütlemise ning leppetrahvi hoiatuse.
1.3.Hoolimata esitatust ei asunud kostja ka peale 12.08.2019 oma kohustusi täitma.
1.4.27.12.2019 ütles hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles ning esitas kostja vastu leppetrahvinõuded (kokku summas 80 683,01 eurot) ja kahjunõude (summas 29 193,73 eurot) koos kahjude arvestusega.
1.5.Oma 30.12.2019 vastuses ei vaielnud kostja hageja nõudele iseenesest vastu, kuid märkis, et esitatud nõude täitmisel võivad kostjal tekkida makseraskused, mistõttu tegi ta hagejale ettepaneku kohtumiseks ja läbirääkimisteks. Kahjuks ei ole aga kostja ettepanek andnud mitte mingit reaalset tulemust.
1.6.Hageja esitab oma leppetrahvinõude kohtule mitte täies ulatuses, vaid juba eelnevalt ühe kolmandiku võrra vähendatud kujul (80 683,01 euro asemel 52 528 eurot), s.t 50% ulatuses lepingu hinnast.
1.7.Mingit arusaadavat ja objektiivset põhjuslikku seost oma kohustuste mittetäitmise ja väidetavate „oluliste töötakistuste“ vahel pole kostja toonud välja ka oma 09.04.2020 vastuses – ning isegi kui selline seos eksisteeriks (mida hageja kindlasti ei tunnista), oleks väheusutav, et see oleks mõjutanud tööde teostamise tähtaega rohkem kui paari päeva võrra.
1.8.Juhul, kui pooled on lepingut kostja sõnul muutnud, siis peaks kostja kohtule esitama sellekohase kirjaliku kokkuleppe (töövõtulepingu punkt 7.4) – kostja seda teinud ei ole. Juhul, kui töövõtuleping on kostja sõnul lõppenud lepingu täitmisega, siis peaks kostja näitama ära, millal ta on hagejale sellekohase lõpp-akti esitanud (lepingu punkt 3.2), sest leping ei lõpe ära lihtsalt seetõttu, et kostja ei suuda töid teostada ning hageja pöördub abi saamiseks kolmandate isikute poole – kostja seda teinud ei ole.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1100 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Kuna 28.06.2019 töövõtuleping ei sisaldanud endas tehtava töö täpset insenertehnilist lahendust ei kirjelduse ega teostusjooniste näol, siis sisekujunduse teinud arhitekti
tehtud lagede üldvaate joonise ja töö tegemise käigus peatöövõtja poolt antud juhiste alusel töö tingimuste korduv ja vastukäivalt toimunud täpsustamine tõi kaasa kokkulepitud töö valmimise tähtaja rikkumise, mille eest kostja ei vastuta.
3.2.Töö tegemise juhiseks oli projektdokumentatsioon, Kaos Arhitektid OÜ töö nr.17-09, Sisearhitektuurne põhiprojekt. Samas aga projektis näidatud puitlamell ripplae spetsifikatsiooni kohaselt ehitatakse ripplagi tamme spooniga puitlaastplaadist lamellidest laiusega 50 ja paksusega 20 mm, varieeruva pikkusega. Osundatud töövõtu ulatuse ja töömaa piiritluse dokumendi kohaselt olid pooled aga kokku leppinud 50x20 mõõdus vineerist lamellidest lae tegemises.
3.3.Valgustite ja ka kõlarite paigaldamise korraldamine vahetult lagedesse sundis peatöövõtjat muutma lamellide vahelisi vahekaugusi sõltumata sellest, milline oli olnud algne projektlahendus.
3.4.Peatöövõtja ja tellija poolt olid lõplikud lagede ehitamise kavandite variandid heaks kiitnud alles 2019 augusti keskpaigaks, senini oli toimunud lagede näidiste ehitamine, konstruktsiooni üksikasjade kooskõlastamine, lae metallkarkassi kinnitamiseks vajalike riputite paigaldamine betoonist vahelagedesse.
3.5.Kuna peatöövõtja ja alltöövõtja ei saavutanud kokkulepet akustiliste plaatide paigaldamises kostja poolt lamell-lagede kohale (need liimiti vahetult betoonvahelagede külge), siis nende paigaldamise tempo teiste alltöövõtjate poolt määras omakorda ära võimaluse alustada lagede ehitamisega. Kostja väidab, et ta oli korduvalt pidanud ootama akustiliste plaatide paigaldamise lõpetamist, et alustada ripplagede riputite kinnitamisega lakke.
3.6.Seoses sellega, et vahelagede betoonpaneelid olid õhutamata ja need olid täidetud veega, siis alatasa jooksis riputite lakke puurimisel paneelides olev vesi välja ja rikkus elektrilisi töövahendeid.
3.7.Töövõtja oli kohustatud jätma laed lihtsalt avatavateks, et võimaldada nende taha jäävate kommunikatsioonide teenindamise. Seejuures oli peatöövõtjal kohustus kõik need kommunikatsioonid (elektri-, side-, madalpingekaablid, ventilatsioon, küte jms) paigaldada enne lagede ehitamist, sest lagi oli järjekorras viimane ehituslik element ruumis. Seoses asjaoluga, et kohati olid lagede tagused kommunikatsioonid ehitatud ettenähtust madalamale, tuli alltöövõtjal muuta oma lae kinnitamise tehnoloogiat ja ehitada see madalamale.
3.8.Lisaks eelkirjeldatud takistustele sulges peatöövõtja 29. juulil saadetud kirja alusel hoone korrused seose põrandatöödega (seejuures 6. korrus perioodiks 05.08 kuni 14.08 ja ülejäänud korrused teadmata pikkusega tähtajaga määrates ainult tähtaja alguse).
3.9.Hageja leppetrahvi nõue on arusaamatu ning täidetud ei ole leppetrahvi väljamõistmise eeldused.
3.10.Sõltumata asjaolust, et peatöövõtja leidis laetöödele uued alltöövõtjad jäi kostja samuti lepingut täitma ning kokkuvõttes oli sama lepingutööd täitmas lisaks kostjale veel 7 erineva tööülesandega alltöövõtjat. Asjaolu, et ka kostja jäi lepingut täitma kuni töö valmimiseni tõendab peatöövõtja kirjalike juhiste andmine kostjale veel ja pärast 16.09.2019 kuni töö valmimiseni.
3.11.Kostja leiab, et poolte vahel 28.06.2019 sõlmitud leping oli lõppenud lepingu täitmisega vaatamata sellele, et lepingu täitsid ühiselt nii kostja kui peatöövõtja poolt sama lepingu täitmiseks objektile toodud kolmandad alltöövõtjad. Hageja ei ole tõendanud, et leping oli täitmata veel ka lepingu ülesütlemise päeval.
3.12.Poolte vahel 2019 septembri algul toiminud läbirääkimistega pikendasid peatöövõtja ja kostja 28.06.2019 sõlmitud lepingut ning uueks lepingu tähtajaks oli 23.12.2019. Samuti oli lepingut muudetud lepinguhinna osas.
3.13.Isegi juhul (mis siin puudub) kui hagejal oleks alus nõuda leppetrahvi viivise põhimõtte alusel alates 19.09.2019 kuni 23.12.2019 kokku 98 päeva eest, siis kuuluks selline leppetrahv vähendamisele juba seetõttu, et peatöövõtja oli ise vastuvõtuviivituses, ta ei taganud alltöövõtjale lepingu täitmise normaalseid tingimusi
ja eeldusi. Vaidlusväline on asjaolu, et lagede lõplikud paigaldamise juhised sai kostja alles augusti keskel, mistõttu ca 2300 m2 suuruse laepinna ehitamine 16.09.2019 ei olnud objektiivselt võimalik.
3.14.Isegi kui eeltoodud leppetrahvi vähendamise alus puuduks, on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingupooled olid muutnud mitte ainult lepingu täitmise tähtpäeva vaid ka lepingutasu suurust (vähendanud).
3.15.Kostja leiab, et ka lepingu p.4.4 alusel leppetrahvi nõude eeldus ei ole täidetud, sest lepingutähtajast kinnipidamine osutus kostjale võimatuks hageja enda käitumise tõttu.
3.16.Kostja käitus heas usus, kui esitas 29.08.2019 hagejale kirjaliku teate, et lepingu täitmisega kokkulepitud tähtajaks ta ei tule toime. Kostjal olemasolev paigaldusmeeskond oli liiga väike, et lepingu töö lepingus ette nähtud 2,5 kuu asemel ära teha praktiliselt 3 nädalaga. Kostja pingutused leida lagede paigaldamiseks lisatööjõudu ei kandnud vilja, kuid hageja ise tegi ettepaneku, et tema leiab kostja paigaldusmeeskonnale lisatööjõu.
3.17.Leppetrahvi suuruse kujunemine haginõudes on ebaselge. Hagist ei selgu, miks leppetrahvi arvestuse perioodiks on määratud 16.09.2019 kuni 23.12.2019.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt vastuhagi riigilõiv summas 1100 eurot ja esindajakulu summas 6417,50 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi nõue ja põhjendused
5.Baltic Panels OÜ esitas vastuhagi Weldon Ehitus OÜ vastu 53 373,54 euro saamiseks.
5.1.Kostja poolt enne hageja 27.12.2019 esitatud lepingu ülesütlemist lepingu täitmisena hagejale üle antud töö väärus oli vähemalt 77 373,54 eurot (käibemaksuga summa), millest ettemaksusumma 24 000 (käibemaksuga summa) mahaarvamisel jääb hagejale üleantu vääruse hüvitamise kohustuse suuruseks 77 373,54 – 24 000 = 53 373,54 eurot.
5.2.Kostja ei saanud lepingus kokkulepitud ajal so. 01.07.2019. alustada kokkulepitud töid kavandatud mahus, kuna hageja ei suutnud selleks ajaks otsustada laelamellide paigutamise ja kinnitamise tehnilisi üksikasju samuti ka fuajee lakke paigaldatavate mahuliste püramiidide osas mh. nende suurusi, asetsemist ja kinnitamist. Pärast tellija lõplike otsuste tegemist neis küsimustes tekkisid kostjale töö tegemise takistused sellest, et laepaneelidesse kogunenud sadevesi takistas nii lagede riputite paigaldamise aukude tegemist kui ka valmis puuritud aukudesse riputite kinnitamist, kuna kostja pidi ootama, millal sadevett täis lae paneelid tühjaks jooksevad.
5.3.Kostjal tekkis eelviidatud probleemide tõttu raskusi paigaldusmeeskonna töös hoidmisel. Töölised ei olnud nõus elektriliste tööriistadega töötama olukorras kus lakke puuritavatest aukudest jookseb puurimise ajal vesi mis ohustab elektrilöögiga puurijat ning lühistab tööriistu.
5.4.Kostja informeeris hagejat 28-29.08.2019 saadetud e-kirjadega tekkinud olukorrast ning avaldas, et lepingus kokkulepitud tähtajaks ta ei suuda paigaldajate (so tööjõu) puudumise tõttu lepingut täita, kuid materjalid lepingu täitmiseks on olemas. Hageja teatas seepeale, et võtab ise kolmandad isikud paigaldajatena ja kostja jääb lepingus kokkulepitud töö materjalide tarnijaks.
5.5.Kostja jätkas lepingu täitmist vähendatud töömahus (lepingukohustuste mahus), tarnis objektile vajalikud materjalid, lõikas materjalid mõõtu, viimistles lamellid, tagas materjaliveoks transpordi, samuti transportis materjale hageja poolt paigaldustööde tegemiseks leitud kolmandatele isikutele ning neilt omakorda hageja objektile. Hageja soov oli, et kostja jätkaks ise ka lepingu täitmist, kuid täitmise kohustuste maht oli kokkuleppeliselt vähendatud, kostja ei pidanud tegelema objektile toodud materjali ja detailide paigaldusega.
5.6.Kolmandate isikute teostatud tööde juurde on märgitud sõna aktid, mis tähendab, et kolmandate isikute tööd on aktidega vastu võetud. Kuna kolmandad isikud tegid oma lepingutööd kostjalt saadud materjalidega, siis on asjakohatu hageja positsioon
põhihagi arutamisel, et kostja ei ole esitanud tööde vastuvõtmiseks akte, mistõttu ei ole tema tasunõue sissenõutavaks muutunud. Küll on aga hageja omaks võtnud, et peale ettemaksu summas 24 000 eurot ei ole ta kostjale midagi enamat maksnud.
5.7.Kuna kostja jätkas lepingu täitmist uues muudetud mahus, nagu pooled olid konkludentselt ja ka e-kirjavahetusest arusaadavalt kokku leppinud, siis oli kostjal õigus saada lepingutasu. Lepingutasu suuruseks ei olnud enam algne lepingus kokkulepitud tasu, kuid kostja ei olnud vastupidiselt hageja arusaamaga minetanud õigust saada kas lepingutasu või hüvitist kantud kulutuste eest.
5.8.Kostja on hagejalt saanud lepingutasu ettemaksuna 24 000 eurot ja lepingu täitmiseks teinud hageja huvides ja -kasuks kulutusi summas 64 477,95 eurot + käibemaks ehk kulutusi kokku 77 373,54 eurot. Ettemaksu mahaarvamise tagajärjel jääb kostja tehtud kulutuse suuruseks lepingu täitmisel 53 373,54 eurot. Hageja on selles üleantud väärtuses kostja lepingu täitmise soorituste kaudu rikastunud, sest ta ei ole lepingutasu maksnud. Hageja võlgneb tagasitäitmisvõlasuhte tekke tõttu kostjale vähemalt 53 373,54 eurot koos VÕS § 113 ette nähtud viivisega. Vastuväited vastuhagile ja põhjendused
6.Vastuhagis kostja ei tunnista vastuhagi ja vaidleb sellele vastu.
6.1.Vastuhageja ei ole kogu pooltevahelise lepingulise suhte jooksul (mis kestis alates lepingu sõlmimisest kuni 27.12.2019, mil vastukostja lepingu üles ütles) ega ka peale selle lõppemist esitanud vastukostjale mitte ainsatki tööde akti projekti, millest nähtuks, millise töö või selle osa on vastuhageja enda meelest lõpetanud ning mida ta oleks valmis vastukostjale üle andma. Vastuhageja isegi ei väida, nagu ta oleks seda teinud, ega põhjenda vastuhagis mitte millegagi, miks ta ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Vastukostja hinnangul nähtub sellest, et vastuhageja pole teinud isegi mitte katset vastukostjale mingeid töid üle anda, see et vastuhageja pole tegelikult mitte mingeid töid teinudki või – äärmisel juhul – kui ta ongi neid teinud, siis on teostatud tööde rahaline maht tunduvalt väiksem kui vastukostja poolt vastuhagejale makstud ettemaks (24 000 eurot).
6.2.Juhul, kui vastuhageja pole tööde üleandmist vastukostjale isegi mitte pakkunud, siis ei saa ka tema nõue olla sissenõutavaks muutunud. Vastukostja poolt oli tööde akteerimiseks ja vastuvõtmiseks õigustatud konkreetne isik (K. K., vt töövõtulepingu punkt 6.1.), kellele vastuhageja pidanuks tööd üle andma (kui ta neid oleks teinud). Juhul, kui vastuhageja seda ei teinud, vaid väidab, et ta andis tööd üle hoopis mingile umbmäärasele kolmandate isikute ringile (Green Life OÜ, Ennu OÜ, Status Plus OÜ, Debreta OÜ, Villu Mööbel OÜ, KW Meistrid OÜ, Ruutex OÜ, ja lisaks keegi anonüümne Postimees Grupp alltöövõtja) või jättis tema poolt toodetud materjalid lihtsalt niisama ehitusobjektile, siis ei ole vastuhageja järelikult vastukostjale töid üle andnud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Kuivõrd antud tsiviilasjas on esitatud nii hagi kui ka vastuhagi, siis esmalt lahendab kohus Weldon Ehitus OÜ poolt esitatud nõude ning seejärel Baltic Panels OÜ poolt esitatud vastuhagi.
9.Hagiga nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 52 528 eurot tasumist vastavalt lepingu punktile 4.2, 4.4 ja 4.4.2.
10.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud 27.06.2019 töövõtuleping, millise punkti 1.1. kohaselt on lepingu objektiks Fahle äripargi I etapi (Tartu mnt 80) puitlamell-ripplagede paigaldus vastavalt lepingus ja lepingu lisaks olevates lepingu dokumentides sätestatud tingimustele (t lk 2).Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.1.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 2.1. kohaselt kooskõlas käesoleva lepinguga tasub tellija töövõtjale kokku 105 056 eurot, millele lisandub käibemaks ja punkti 2.2. järgi väljastab töövõtja ettemaksu arve summas 20 000 eurot (t lk 3).
10.2.Töövõtulepingu punkti 3.1. kohaselt peab töövõtja alustama töid hiljemalt 01.07.2019. Töövõtja peab töid teostama vastavalt lepingu punktis 1.1.4. sätestatud ajagraafikule ja lõpetama tööd hiljemalt 16.09.2019. Töövõtjal on õigus ainult eelneval kirjalikul kokkuleppel tööde teostamist ja kõiki lepingus sätestatud tähtaegu edasi lükata (t lk 3).
10.3.Eelnevalt viidatud töövõtulepingu punkti 7.7. kohaselt pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellistel teadetel on informatiivne sisu ning sellega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui teade on üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud kirjaga teisele poolele ning postitamisest on möödunud kuus kalendripäeva. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni, faksi või e-posti teel (t lk 4p).
10.4.Lepingu punkti 1.1.6 järgi on lepingu dokumentideks ka Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013). Seega leppisid pooled kokku ETÜ 2013 tingimuste kohaldatavuses töövõtulepingule.
11.Hageja on edastanud 12.08.2019 kostjale nõude lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, lepingu ülesütlemise ning leppetrahvi hoiatuse. Tellija on hoiatanud, et juhul kui töövõtja ei asu oma lepingust tulenevaid kohustusi täitma ja/või kui ta nõutud tähtajaks tegevuskava ei esita (või kui see ei ole piisav ega realistlik), siis ütleb tellija töövõtjaga sõlmitud lepingu üles. Sellisel juhul kuulub töövõtja poolt tasumisele ka leppetrahv; samuti peab töövõtja hüvitama kõik tellijale tekkivad kahjud ning tagastama ettemaksu (t lk 17). Teate saatis hageja kostjale põhjusel, et seisuga 12.08.2019 on tööde kokkulepitud algustähtajast möödunud 43 päeva ehk juba üle poole tööde teostamiseks ettenähtud perioodist, kuid töövõtja on vaid ca 3 m2 ulatuses puitlamell-ripplagesid, mis on 0,13% töömahust. Hageja hoiatas kostjat töövõtulepingu ülesütlemise eest vastavalt lepingu punktidel 4.4. ja 4.4.2. ning leppetrahvi 15% lepingu hinnanguliselt kogumaksumuselt nõudmise ohust.
12.Kostja on 20.08.2019 selgitanud, et paigaldatud on 6, 5 ja 4 korruse riputid. Alustatud on
2.korrus, kui mingeid takistusi ei tule, siis on ka 3. korruse riputid nädala lõpuks pandud. Lamellid on välja lõigatud. Viimistlemine ja lamellide paigaldus algab sellel nädalal. Samuti on kostja selgitanud, et tööde maht on muutunud suuremaks ning lamellide paigaldus ja kinnitussüsteem tuleb erinev sellest, mis eelnevalt on kokku lepitud (t lk 41).
13.Hageja 21.08.2019 e-kirjas (t lk 130p) ei nõustunud kostja väidetega ning palus kostjal otsida korralik paigaldusmeeskond, et võimalikke kahjusid vältida.
14.Kostja on saatnud hagejale 29.08.2019 kl 08:52 e-kirja (t lk 44p), milles teatab hagejale, et uus paigaldusmeeskond, kes käis objektil olukorraga tutvumas keeldus selle töö teostamisest viidates riskidele, mis sellega kaasnevad. Praegune paigaldusmeeskond ei ole võimeline seda tööd teostama õigeaegselt, aga leida uusi paigaldajaid ei ole täna reaalne. Hageja küsis 29.08.2019 kl 09:13 e-kirjas selle peale, kas tooted on töövõtjal vähemalt mingis mahus töökojas valmis toodetud, paludes selle kinnitamiseks mõned fotod saata. Hageja (tellija) küsis kostjalt (töövõtjalt) üle, kas kirjast võib aru saada, et paigalduse osas ei ole ta suuteline lepingut täitma (t lk 44p).
15.Kostja on edastanud hagejale 29.08.2019 kl 09:59 e-kirja, milles tunnistab võimetust tulla paigaldusega õigeaegselt toime, kuivõrd pole kuskilt võtta paigaldajaid. Probleeme materjalide ja nende komplekteerimise osas ei ole (t lk 44).
16.Hageja saatis kostjale 12.09.2019 e-kirja (t lk 44), milles viitas lepingu punktile 4.3., mis sätestab, et lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama rikkumise tõttu kahjustatud poolele kogu rikkumise tulemusena tekkinud kahju. Kuna töövõtja on kirjalikult kinnitanud, et ta ei ole võimeline lepingut täitma selles osas, mis puudutab paigaldust, on tellija nende tööde osas, mille teostamisest töövõtja soovib loobuda, võtnud alternatiivse hinnapakkumise (lisatud). Baltic Panels OÜ-ga kokkulepitud hinna ja alternatiivse hinnapakkumise hinna vahe kujutab endast Weldon Ehitus OÜ ühte kahju komponenti (s.t. seda summat, mida Weldon Ehitus OÜ poleks pidanud tasuma juhul, kui paigaldustööd oleks – vastavalt kokkulepitule – teostanud Baltic Panels OÜ). Tellija palus tutvuda lisatud hinnapakkumisega ning kinnitada, et Baltic Panels OÜ hüvitab enda poolt tekitatud kahju.
17.Kostja vastas 13.09.2021 kl 14:28 e-kirjaga (t lk 43p), tehes omapoolse ettepaneku kahju hüvitamiseks. Hageja 13.09.2019 kl 15:59 saadetud e-kirjas seda kostja ettepanekut ei aktsepteerinud, selgitades, et Green Life OÜ ei suuda kindlasti kogu mahtu paigaldada ning seetõttu tuleks kiiremas korras paigaldajaid juurde otsida. Samuti juhtis tellija kostja tähelepanu, et Baltic Panels OÜ poolt tuleb lepingu rikkumisel tasuda kogu kahju, mis sõltub väga palju ka sellest, kas tööd õnnestub tähtajaks (s.o. lepingu p-i 3.1 järgi 16.09.2019) valmis saada.
18.Edasi nähtub kostja esitatud kirjavahetusest, et lepingu täitmine jätkus selliselt, et kostja tarnis materjale ning kolmandad isikud paigaldasid seda. 19.09.2019 e-kirjas on hageja teatanud kostjale, et 23.09.2019 jõuab Skano Isotex plaat objektile 8-10 vahel ning palub sättida aeg nii, et kostja mehed oleks kohal ja võtaks kauba vastu (t lk 46p). Hageja on 03.10.2019 e-kirjas kostjale palunud tarnida objektile 42. nädalal ära 1. korruse püramiidid ja samuti 2. korruse tasapinnalised püramiidid, mida saab tehases ka moodulitena valmis toota (t lk 45p). 16.10.2019 on hageja objektijuht viidanud kostja poolt materjalide ettetarnimise tähtaegsusele (t lk 105). 26.11.-28.11.2019 on pooled suhelnud seoses paigaldamiseks vajalike materjalide tootmisega (t lk 101-103). 28.11.2019 on kostja tellijale e-kirjaga saatnud arve kolmandale isikule tarnitavate materjalide kohta, mida tellija on palunud korrigeerida (t lk 96p). Kostja on 10.12.2019 ekirjaga hagejale (vastuseks hageja vastavale küsimusele) teatanud, et kõik püramiidid on objektil hiljemalt 20.12 (t lk 52).
19.Tunnistajana kuulati 27.06.2022 istungil üle S. S., kes oli kostja projektijuht nimetatud objektil (t lk 182 ja pöördel). Ta andis ütluseid, et augusti esimeses pooles teatasime (s.o. kostja) tellijale (s.o. hagejale), et meil on probleeme paigaldusega ja läheb aega. Eeltööd ehk riputite paigaldamine olid selleks hetkeks tehtud 80% ulatuses, väike osa ribisid olid ka paigaldatud, alla 10 m2. Siis tekkisid paigaldusel erinevad probleemid. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et tellija saatis hoiatuskirja peale töövõtja teadet, et me tähtajaks ei suuda objekti lõpetada, aga ta töövõtjat kõrvale ei lükanud, vaid otsiti koos lahendust edasi.
Lahenduseks jäi kokkulepe, et töövõtja toob viimistletud ja valmis lõigatud vineeri ja viib korrustele paigaldamiseks. Paigaldama pidid neli ettevõtet, tunnistajal meenus nimi Ennu OÜ, Greenlife OÜ. Lisaks lõikas töövõtja ka akustilisi plaate nii palju kui jõudis ja vedas neid korrustele. Paigaldajate firmade arvu täpselt ei mäleta. Tellijapoolseks kontaktiks oli objektijuht K. M., temaga suhtles tunnistaja meili, telefoni teel ja objektil. Meilivahetus oli ka tellija esindajana K. K., temaga tööde käigus tunnistaja ei kohtunud. Tunnistaja teada töövõtja lepingutasust arvestati maha paigaldustasu, töövõtja pidi saama materjali raha. Tähtajast oli juttu, aga ebamääraselt, viimane tähtaeg oli 20. detsember, lepingu lisa selle kohta ei tehtud. Kokkulepet selle kohta, et kostja ei paigalda paneele, mina ei sõlminud, aga arvas olevat seda meilis näinud. Viimased lamellid, püramiidi jaoks läksid objektile 17.detsember tunnistaja mäletamist mööda. Objektil lõppes kõik sellega, et viimased asjad sai viidud ja saatsime materjali sertifikaadid. Tahtsime koostada aktid korruste kaupa, kui palju materjali läks, sellest oli K.iga juttu enne jõule, aga selleni me ei jõudnud, sest enne tuli tellijalt nõudekiri. K. kirjutas meilis, et paigaldame viimased püramiidid ja peale seda teeme aktid, aga selleni me ei jõudnud.
20.27.12.2019 on hageja edastanud kostjale teate töövõtulepingu ülesütlemisest, leppetrahvija kahjunõude ning kompromissettepaneku (t lk 19). Tellija ütles lepingu üles vastavalt lepingu punktidele 4.4. ja 4.4.2., kuna tööd ei olnud lõpetatud hiljemalt 16.09.2019. Tellija esitas töövõtja vastu leppetrahvinõude 61 772,93 eurot lepingu punkti 4.1. alusel ja 18 910,08 eurot lepingu punkti 4.4. alusel. Samuti esitas tellija oma kahjude arvestuse kokku summas 29 193,73 eurot, sh käibemaks, mille puhul peamiselt oli tegemist töövõtja lepinguliste kohustustega, mida tellija on olnud sunnitud teostama kas töövõtja asemel või töövõtja eest.
20.1.Kuna hageja tugines nimetatud teates kostjapoolsele tähtaja rikkumisele, siis ei ole tegemist mitte VÕS § 655 tellijapoolse ülesütlemisega, vaid avalduse sisust nähtuvalt oli hageja tahe lepingust taganeda kostjapoolsele olulisele rikkumisele tuginedes (VÕS §116, § 647).
21.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 4.2 kohaselt on töövõtja kohustatud ükskõik, millise lepingus sätestatud tähtaja ületamisel tasuma tellijale leppetrahvi 0,5% lepingu hinnanguliselt kogumaksumuselt päevas alates tähtaja viimasele päevale järgnevast päevast kuni oma kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Lepingu punkti 4.4 aluse on tellijal õigus koos lepingu ülesütlemisega nõuda töövõtjalt leppetrahvi 15% lepingu hinnanguliselt kogumaksumuselt (t lk 3p).
22.Vaidlust ei ole selles, et peale 29.08.2019 on teostanud lepinguobjektil poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus märgitud paigaldustöid kolmandad isikud, mitte hageja. Samuti puudub vaidlus selles, et paigaldus oli lepingu järgi kostja kohustuseks. Kostja poolt on toimunud materjalide tarnimine ka peale seda, kui viimane on teatanud, et viimasel puuduvad kvalifitseeritud ehitustöölised, kes oleks võimelised ja nõustuksid objektil töötama.
23.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
24.Riigikohus on 21.12.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 punktis 16 selgitanud, et sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p-d 12, 13; 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-144-09, p 10). Lisaks on Riigikohus eelnevalt viidatud lahendi punktis 17 selgitanud, et leppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada, kuid leppetrahvinõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist (Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 14). Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudma õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid. VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel ei ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid.
25.Kohus arutas pooltega 08.11.2021 istungil ka võimalust kohaldada asjas ETÜ 2013 p 12.2.3 (t lk 117, 00:48:07). Vastavalt lepingu p-le 1.1.6 leppisid pooled kokku ETÜ 2013 tingimuste kohaldatavuses töövõtulepingule. ETÜ 2013 p 12.2.3 sätestab, et tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi rikkumiste eest poolte poolt lepingus kokku lepitud ulatuses. Tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. Kui tellija nimetatud tähtaja jooksul leppetrahvi nõuet ei esita, kuid esitab sama aja jooksul teate leppetrahvi nõudmise kohta, on ta kohustatud leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks. Kui tellija nimetatud tähtaegade jooksul leppetrahvi nõuet või nõude esitamise kohta teadet ei esita, ei ole tal hiljem õigust leppetrahvi nõuda.
26.Kohtu hinnangul on hageja käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt kaotanud 27.12.2019 avalduse esitamise hetkeks õiguse leppetrahvi nõudmiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul peale väidetava rikkumise avastamist leppetrahvi nõude esitamisest.
26.1.Ainuüksi asjaolu, et hageja on 12.08.2019 teinud kostjale leppetrahvi küsimise hoiatuse, ei ole aluseks leppetrahvi nõude rahuldamiseks. Nimetatud hoiatus on hageja poolt esitatud varem kui lepingus kokkulepitud tööde valmimise tähtaeg ehk enne rikkumise lepingu toimumist, kuid VÕS § 159 lg 2 seob tagajärje tekkimise rikkumise avastamisest teatamisega. Kostja kinnitas vastuseks 12.08.2019 hoiatusele esialgselt, et suudab lepingut täita (t lk 41) ning puudus alus eeldada, et kostja ei saa endale võetud kohustusega hakkama.
26.2.Asja materjalidest nähtub, et peale 12.08.2019 ülesütlemise ja leppetrahvi hoiatuse tegemist on kostja lepinguobjektil jätkuvalt tegutsenud ning sinna materjale tarninud (vt otsuse p-des 18-19 tuvastatu).
26.3.Lepingu p-s 3.1 sätestatud tähtaeg tööde valmimiseks oli 16.09.2019. Kostja teatas
hagejale hiljemalt 29.08.2019, et ta pole võimeline lepingus sätestatud paigaldamise kohustust täitma (vt otsuse p-des 14-15 tuvastatu). Seega oli hagejale alates 29.08.2019 teada, et kostja pooltevahelist lepingut paigalduse osas ei täida. Arvestades lepingu p-s 1.1 sätestatud lepingu eesmärki (puitlamell-ripplagede paigaldus) ja paigalduse osakaalu lepingu maksumusest (ligikaudu 44%, vt tl 15p töövõtja hinnapakkumine) oli tegemist olulise osaga lepingust. Seega oli iseenesest tegemist ka olulise rikkumisega, mis andnuks hagejale õiguse lepingust töövõtjaga taganeda ilma täiendava tähtajata (VÕS § 116 lg 4).
Hageja ei taganenud lepingust, ei nõudnud lepingu täitmist ega teatanud kavatsusest nõuda leppetrahvi tööde tähtaja mittejärgimise tõttu. Tunnistaja S. S. kinnitusel pidasid pooled läbirääkimisi olukorrale lahenduse leidmiseks ning otsustasid paigaldajateks võtta eraldi töövõtjad. Tunnistaja hinnangul hageja kostjat kõrvale ei lükanud. Töövõtjale jäi sellega mulje, et lepingu täitmine jätkub.
Seega hageja ei teavitanud kostjat lepingu mittetäitmisest teada saades, et kavatseb kostjalt leppetrahvi nõuda tööde tähtaja ületamise eest. Selle asemel teatas hageja kostjale, et kavatseb kostjalt sisse nõuda kõik kahjud, mis tekivad seoses sellega, et hageja pidi objektile leidma teised paigaldajad (t lk 44), kuigi seadus ei nõua kahju hüvitamisest kavatsusest ette teatamist. Kostja oli hagejal kahju tekkimisest teadlik (13.09.2021 kl 14:28 e-kiri, t lk 43p) ja teadlik hageja kavatsusest selle hüvitamist nõuda.
Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka seda, et kostja poolt lepingu olulises osas mittetäitmisest teatamisel (s.o. hiljemalt 29.08.2019) oli lepingust täidetud vaid väga väike osa (hageja enda hinnangul oli lepingust 12.08.2019 seisuga täidetud 0,13% töömahust, t lk 17). Hageja oli vaid paar nädalat enne hoiatanud kostjat lepingust taganemisest seoses selle mittetäitmise ohuga. Olukorras, kus kostja kinnitaski, et see risk realiseerus, hageja siiski ei taganenud lepingust ega nõudnud leppetrahvi tasumist, vaid asus pidama läbirääkimisi lepingu täitmise võimaluste üle. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks lepingu jätkumise ja jätkuva täitmise teinud sõltuvaks leppetrahvi jätkuvast edasiarvestamisest. Kohus osundab, et 29.08.2019 seisuga oleks hageja lepingust taganedes võinud nõuda kostjalt vastavalt lepingu punktile 4.4.2 leppetrahvi 15% lepingu maksumuselt 105 056 eurot ehk 15 758,40 eurot või 18 910,08 eurot (kui aluseks võtta lepingu maksumus käibemaksuga). Seda hageja ei teinud ega hoiatanud kostjat ka, et kavatseb leppetrahvi nõuda pärast kõikide tööde teostamist. Seega oli kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus sisuliselt leppisid pooled kokku lepingu muutmises ehkki seda kirjalikult ei vormistatud. Lepingu muutmist saab järeldada asjaolust, et hageja tegelikult ei nõudnud kostjalt lepingu täitmist paigalduse osas, mis on tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks vastavalt VÕS § 646 lg 1.
Esitatud tõendeid analüüsides jättis hageja kohtu hinnangul kostjale mulje, et lepingu täitmine jätkub selliselt, et kostja tarnib materjalid ning hageja leiab ise paigaldajad, nõudes kostjalt kahjude ehk eelkõige tööde maksumuse kallinemise hinnavahe hüvitamist. Leppetrahvi nõue on esitatud alles koos lepingust taganemise avaldusega 27.12.2019, kui tunnistaja S. S. ütluste kohaselt olid tööd valminud. Seega taganes hageja 27.12.2019 lepingust rikkumise tõttu, mis oli hagejale teada juba hiljemalt 29.08.2019 ehk et kostja ei jõua töid lõpetada hiljemalt 16.09.2019. Kohtu hinnangul oli VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestatud mõistlik aeg taganemiseks selleks ajaks juba möödunud ehk hageja oli sellel põhjusel taganemise õiguse kaotanud. See asjaolu iseenesest ei
ole käesoleva vaidluse lahendamisel määrav, see näitab hageja üllatuslikku tegutsemist pooltevahelisest õigussuhtes.
Samuti esitas hageja 27.12.2019 leppetrahvi nõude üllatuslikult nö. tagantjärgi, kui kostja jaoks selgus, et tegelikult arvestas hageja leppetrahvi lepingu punkti 4.2 alusel igapäevaselt 630,34 eurot päevas alates 17.09.2019, kuigi pooled olid arutanud ja kokku leppinud, kuidas töödega edasi minnakse olukorras, kus kostja teatas ette, et ei suuda osasid kohustusi täita. Sellist hageja käitumist leppetrahvi nõudmisel ei saa kohus pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks.
Seega ei ole antud vaidluses tegemist olukorraga, mida on Riigikohus käsitles tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 otsuse punktis 17 („Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudma õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid.“). Hagejal oli augusti 2019 lõpus kostjalt ühemõttelise lepingu mittetäitmise teate saamisel võimalik otsustada, kas ja millist õiguskaitsevahendit ta kasutab. Kohtu hinnangul pidi hageja tulenevalt VÕS § 159 lg 2 kostjat mõistliku aja jooksul teavitama, et lepingu täitmise jätkumisel kavatseb ta nõuda leppetrahvi kogu lepingu summalt vastavalt lepingu punktile 4.2 arvates 17.09.2019 kuni tööde lõppemiseni. Mõistlikuks ajaks antud juhul ei saa pidada 27.12.2019, mis on rohkem kui kolm kuud rikkumise algusest.
Lisaks eeltoodule kohaldub lepingule ETÜ 2013, mille punktis 12.2.2 nähakse ette tähtaeg 5 tööpäeva rikkumisest teadasaamisest leppetrahvi nõuete või selle kavatsuse teate esitamiseks. 5 tööpäeva arvates 16.09.2019, mil toimus tööde teostamise tähtaja rikkumine, sai täis 23.09.2019. Hageja kostjat selleks tähtpäevaks leppetrahvi nõuet ega selle esitamise kavatsusest kostjat ei teavitanud. ETÜ 2013 punkt 12.2.2 viimane lause sätestab, et kui tellija nimetatud tähtaegade jooksul leppetrahvi nõuet või nõude esitamise kohta teadet ei esita, ei ole tal hiljem õigust leppetrahvi nõuda. Seega ei olnud hagejal 27.12.2019 õigus nõuda leppetrahvi kostjalt.
26.4.Asjaolu, et hageja leppetrahvi nõue on lõppenud ja seda kostjalt nõuda ei saa, ei välista hageja õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Käesolevas menetluses ei ole hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud (vt hagiavalduse p 1.4, t lk 25p).
27.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Weldon Ehitus OÜ hagi Baltic Panels OÜ vastu 27.06.2019 töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi 52 528 euro saamiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
28.Kostja on esitanud vastuhagi, millise kohaselt palub hagejalt välja mõista lepingust taganemise alusel lepingu täitmisena üleantu väärtuses summas 53 373,54 eurot. Hageja vaidleb vastavalt nõudele vastu.
29.Kohus on edastanud kostjale 27.06.2022 e-kirja, millises on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kostja poolt vastuhagis esitatud kesksed väited on esitatud ebaselgelt ja puudulikult (t lk 158).
30.Kostja on vastuhagi esitamisel tuginenud asjaoludele, et pooled leppisid kokku lepingujärgsete töömahtude vähendamises selliselt, et kostja jäi materjalide tarnijaks, aga paigaldustööd jäid kostjaga sõlmitud lepingust välja. Hageja soov oli, et kostja jätkaks ise ka lepingu täitmist, kuid täitmise kohustuste maht oli kokkuleppeliselt vähendatud, kostja ei pidanud tegelema objektile toodud materjali ja detailide paigaldusega. Kostja jätkas lepingu täitmist vähendatud töömahus (lepingukohustuste mahus), tarnis objektile vajalikud materjalid, lõikas materjalid mõõtu, viimistles lamellid, tagas materjaliveoks transpordi, samuti transportis materjale hageja poolt paigaldustööde tegemiseks leitud kolmandatele isikutele ning neilt omakorda hageja objektile. Kuna kostja jätkas lepingu täitmist uues muudetud mahus, nagu pooled olid konkludentselt ja ka e-kirjavahetusest arusaadavalt kokku leppinud, siis oli kostjal õigus saada lepingutasu. Lepingutasu suuruseks ei olnud enam algne lepingus kokkulepitud tasu, kuid kostja ei olnud vastupidiselt hageja arusaamaga minetanud õigust saada kas lepingutasu või hüvitist kantud kulutuste eest.
31.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja poolt vastuhagiavalduses esitatud väited tõendamata ning järgitav ei ole nõudesumma 53 373,54 eurot kujunemine ning nimetatud summa on tõendamata. Nimetatule on kohus kostja tähelepanu ka juhtinud, kuid kostja tõendeid selles osas esitanud ei ole. Kostja vastuhagi põhineb hagejale üle antud soorituse väärtusel (vt vastuhagiavalduse p 2.2 ja 2.7, t lk 127p ja lk 128).
31.1.Üleantud tööde või materjalide väärtuse tõendamise kohustus on kostjal kui nõude esitaja. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi hageja poolt allkirjastatud tööde (või materjalide) üleandmise akti ega isegi väitnud, et selliseid akte kostja hagejale esitas või saatis.
31.2.Kostja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit selle kohta, et ta midagi hagejale üle andis. Ehkki asjas esitatud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et kostja lepingu täitmisega materjalide tarnimise näol tegeles, ei ole tõendeid, mis mahus või väärtuses kostja hagejale midagi üle andis või et ta üldse hagejale midagi üle andis. Kostja väitis tegelikult ka ise, et materjali andis ta üle hoopis kolmandatest isikutest paigaldajatele, kuid ka selle kohta pole esitatud ühtegi tõendit. Kostja enda poolt koostatud arvestus (t lk 132-133) ei ole protsessuaalses mõttes tõend, vaid kostja seletus. Kostja raamatupidamise algdokumente tehtud kulude kohta esitanud ei ole.
32.Seega ei ole kostja vastuhagi nõue põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
33.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ja vastuhagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 52 528 eurot ja vastuhagi hinnaks 53 373,54 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
37.Arvestades asjaoluga, et nii hagi kui ka põhihagi jääb rahuldamata ning sisuliselt on tegemist samas suurusjärgus nõuetega, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.09.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.