SIA EKMV (OÜ Mereääre Puhkemajad üldõigusjärglane) hagi X vastu salvestusseadme suunamise lõpetamiseks ja edaspidisest suunamisest hoidumiseks X vastuhagi SIA EKMV (OÜ Mereääre Puhkemajad üldõigusjärglane) vastu salvestusseadmete eemaldamiseks ja edaspidisest suunamisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.11.2021 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
SIA EKMV apellatsioonkaebus, hind 14 000 eurot X apellatsioonkaebus, hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) SIA EKMV (Läti Vabariigi registrikood 45403044173, OÜ Mereääre Puhkemajad (registrikood 14669215, kustutatud, üldõigusjärglane), seaduslik esindaja HK Kostja (vastuhagis hageja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lubada SIA-l EKMV astuda menetlusse OÜ Mereääre Puhkemajad üldõigusjärglasena.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.11.2021 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hoidumisnõude ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja hoidumisenõue. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata.
5.1.Rahuldada hagi osaliselt ja vastuhagi rahuldada.
5.2.Kohustada X hoiduma Sepa kinnistu (katastritunnus 15905:004:0183) ja Triinu kinnistu (katastritunnus 15905:004:0712) piiril asuva salvestusseadme (loomakaamera) edasisest suunamisest Sepa kinnistule.
5.4.Kohustada SIA EKMV lõpetama Triinu kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine eemaldades Triinu kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega on võimalik Triinu kinnistut jälgida.
5.5.Kohustada SIA EKMV edaspidi hoiduma Triinu kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Sepa kinnistult (katastritunnus 15905:004:0183). Menetluskulude jaotus
6.Jätta maa- ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Mereääre Puhkemajad (hageja) esitas 04.09.2020 Pärnu Maakohtu hagi X (kostja) vastu. Hageja palus kohustada kostjat lõpetama Sepa kinnistule salvestusseadme suunamine ning hoiduma edaspidi Sepa kinnistule salvestusseadme suunamisest. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. 21.09.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et tema nõudeks oli loomakaamera (foto kaamerast I kd 13 p) eemaldamine. Tänaseks oli see eemaldatud (hagi esitamise ajal oli see olemas) ja jäi hoidumise nõue (II kd lk 163).
2.Hagiavalduse kohaselt kuulus Sepa kinnistu (katastritunnus 15905:004:0183), asukohaga Sepa, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond Ameerika Ühendriikide äriühingule CH International LLC, kes andis kinnistu kasutusvalduse hagejale. Sepa kinnistu kõrval asus Triinu kinnistu (katastritunnus 15905:004:0712), mis kuulus kostjale. Kostja paigaldas enda kinnistule salvestusseadme, mis asus Sepa ja Triinu kinnistute vahelisest piirist ligikaudu 1 meeter eemal, kuid oli suunatud Sepa kinnistule selliselt, et Sepa kinnistul viibivad isikud jäid kaamera vaatevälja. Kaamera eesmärgiks sai olla vaid naaberkinnistul liikuvate isikute ja tegevuste kohta andmete kogumine. Kaamera oli paigaldatud selliselt, et see kahjustas Sepa kinnistu valdusõiguse teostamist ning kinnistul liikuvate isikute privaatsust. Kostja rikkumised olid süstemaatilised ning hageja pöördumistele ja palvetele rikkumine lõpetada kostja ei reageerinud. Naabri tegevus kaamera kasutamisel oli õigusvastane (võlaõigusseadus (VÕS) § 1055 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 7). Kostja rikkus oma tegevusega isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid (Euroopa parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679), mis nägid ette isikuandmete töötlemise nõuded. Kostjal polnud õigust Sepa kinnistut filmida ega kinnistul viibivate isikute
isikuandmeid töödelda, hageja ei andnud kostjale vastavat nõusolekut ning ei esinenud muid aluseid kinnistu ja seal viibivate isikute filmimiseks. Kui kostja soovis kaamerat kasutada enda kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks, siis sai ta seda teha viisil, et hageja ja tema kinnistul viibivate isikute õigused ei oleks rikutud, paigaldades ja suunates kaamera selliselt, et see filmiks vaid Triinu kinnistu maa-ala ning seal liikuvaid isikuid/loomi. Kostja tegevus oli õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, kuna tema tegevus piiras hageja õigust ja võimalusi Sepa kinnistu valdusõiguse teostamisel. Hageja ja tema nõusolekul kinnistut kasutatavate isikute õigus privaatsusele oli tugevasti häiritud. Hageja ei saanud vabalt teostada tema valduses oleva kinnistu üle tegelikku võimu, sest kostja filmis kinnistul toimuvat. Kaamera kasutamiseks viisil, mis riivas hageja ja kinnistul viibivate füüsiliste isikute õigusi, ei esinenud kaalukaid või seaduslikke põhjuseid. Hageja alternatiivne nõudeõigus tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg-st 1. Hageja oli kinnistu õiguspärane valdaja ja kostja rikkus hageja valdust, olles paigaldanud oma kinnistule kaamera selliselt, et see filmis hageja kinnistul toimuvat. Valduse rikkumisega oli tegemist ka juhul, kui kinnistul toimuvat filmis statsionaarne kaamera ja kinnistul viibivate isikute privaatsus oli seeläbi häiritud. Hagis esitatud nõude rahuldamise eeldusena ei pidanud hageja esitama õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Hagejal polnud kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja filmitakse või jäetakse selline mulje. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja paigaldas oma kinnistule kaamera selleks, et hoida ära loomakarjuse lõhkumist või kahjustamist. Kaamera oli suunatud nii Triinu kui Sepa kinnistule. Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei saanud nõuda, kui sellist käitumist tuli mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Hageja eemaldas 22.06.2020 omavoliliselt kostja poolt paigaldatud Kirikunuki kinnistul oleva elektrikarjuse. Omaabi korras üritas kostja hageja tegevust pärast karjuse lõhkumist takistada. Seetõttu paigutas kostja omandi kaitseks kinnistule turvakaamera, et edaspidi võimalikku kahju ära hoida. Kuna hageja ei esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet ja hagejal oli talumiskohustus (VÕS § 1055 lg 2), siis tuli hagi jätta rahuldamata. Inimestevahelises kooselus on tavapärane paigaldada oma kinnistule omandikaitse eesmärgil turvakaamera. Kostja polnud kedagi filminud ega kaamerat kordagi sisse lülitatud. Kostja hageja õigusi ei rikkunud. Hageja heitis kostjale ette isikuõiguste rikkumist, kuid juriidiliste isikute selliseid õigusi kohtupraktikas seni ei tunnustata. Isikuõiguste rikkumine ei saanud olla abstraktsioon nagu hagis esitati. Hagist ei selgunud, kelle isikuõigusi väidetavalt rikuti. Samuti polnud hoidumisnõue põhjendatud, kuna hageja ei tõendanud õigusvastase teo ohu olemasolu või sellega ähvardamist. Vaidlusalune kaamera suunati Sepa kinnistult eemale päeval, mil hagi võeti menetlusse (07.09.2020). Samal päeval toimus poolte vahel Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus ja kostja suunas heatahte märgiks kaamera Triinu kinnistu poole. Hageja oleks saanud hagi tagasi võtta. Kostja vastuhagi
4.Kostja esitas 15.02.2021 vastuhagi (täpsustatud 08.07.2021). Kostja palus kohustada hagejat lõpetama Triinu kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine, eemaldades kõik Triinu kinnistu lähistel olevad pöördkaamerad, millega on võimalik Triinu kinnistut jälgida ning edaspidi hoiduma Triinu kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Sepa kinnistult (II kd lk 91). 21.09.2021 toimunud istungil selgitas kostja täiendavalt, et eemaldamise nõue oli esitatud pöördkaamerate osas (II kd tlk 162-165). Vastuhagi kohaselt paigaldas hageja Sepa kinnistule hulgaliselt kaameraid, mis rikkusid olulisel määral kostja privaatsust ning õigust eraelu puutumatusele. Kostja teada paigaldati kinnistule ja selle läheduses 16 kaamerat. Nii suure hulga kaamerate paigaldamine polnud turvakaalutluste
seisukohalt põhjendatud, kuna enamik kaameraid jälgis territooriumi sektoreid paralleelselt. Kaamerate eesmärk oli häirida naaberkinnistute elanike privaatsust, eesmärgiga nende elu muuta ebamugavaks. Hageja paigaldas ka Triinu kinnistu lähedale lipumasti, mida kasutati valvekaamera postina ning kaamerad olid suunatud mh Triinu kinnistule. Hageja poolt paigaldatud pöördkaamerad (360 kraadi) polnud suunatud pidevalt naaberkinnistutele, kuid nende käsitsijuhtimine võimaldas seda igal hetkel teha. Kostja privaatsus oli oluliselt häiritud, kuna hageja filmis sisuliselt kostja majas toimuvat. Sellega rikub hageja kestvalt kostja isikuõigusi. Kostjal polnud võimalik enam privaatselt rannas ujuma minna, kuna kogu rannaala oli pideva jälgimise all ning kostjale jäi mulje, et hageja eesmärgiks oli muuta Triinu kinnistul elamine ebamugavaks. Kaameratega oli vähemalt loodud reaalne ja põhjendatud oht Triinu kinnistu jälgimiseks. Kostja leidis, et tema ja muude isikute õiguste rikkumine oli kestev. Kostja leidis, et pöördkaamerate paigaldamine ja nende kasutamine selliselt, et kaamera vaatevälja jääb naabri valduses olev kinnistu, oli õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kuna pöördkaameraid oli võimalik juhtida, siis lõi hageja ohu õigusvastaseks tegevuseks (VÕS § 1055 lg 1). Hageja rikkus ka isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, mis nägid ette isikuandmete töötlemise nõuded (artikkel 2 lg 2 p c). Käesoleval juhul paigaldas hageja enda kinnistule kaamerad, mis filmisid naaberkinnistut. Hagejal ei olnud õigust Triinu kinnistut filmida ega Triinu kinnistul viibivate isikute isikuandmeid töödelda, kostja ei andnud hagejale vastavat nõusolekut ning ei esinenud ka muid aluseid filmimiseks. Hageja sai kaameraid suunata ümber, et need filmiksid vaid Sepa kinnistut (või alternatiivselt kaamerad varjestada). Hageja käitumine oli õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja ka p 8 mõttes, sest hageja tegevus piiras kostja õigust ja võimalusi Triinu kinnistu valdus- ja omandiõiguse teostamisel. Kogu kostja kinnistul toimuv tegevus jäi kaamerate vaatevälja. Sellega rikutakse õigust privaatsusele. Kostja tugines alternatiivselt ka AÕS § 89 lg-le 1. Hageja vastuväited vastuhagile
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Sepa kinnistul asuvad kaamerad polnud suunatud Triinu kinnistule. Lisaks hageja ei salvestanud kaameratega Triinu kinnistul toimuvat. Hageja ei saanud lõpetada midagi, mida ta ei teinud ega teda ei saanud kohustada sellisest tegevusest hoidumiseks. Tõele ei vastanud kostja väide, et kaamerate eesmärk oli häirida naaberkinnistute elanike privaatsust ja muuta nende elu ebamugavaks. Hageja paigaldas alates 2020 suvest kaameraid põhjusel, et sagenesid kinnistult ehitusmaterjali ja - seadmete vargused, võõraste isikute loata kinnistul viibimine ning vara lõhkumised. Samuti oli üheks põhjuseks asjaolu, et hageja kinnistu juures toimus lennuohutusvastane rünne. Seega olid kaamerad hädavajalikud, sest need aitasid ära hoida rikkumisi ja tuvastada juba toimunud rikkumisi. Kostja andis ka ise oma käitumisega põhjuse kaamerate paigaldamiseks. Kostja oli oma pideva kiusliku tegevusega põhjustanud täiendavate kaamerate paigaldamise vajaduse. Kostja väited, et kinnistule paigaldatud kaameraid oli võimalik käsitsijuhtimise teel suunata, et need salvestaksid Triinu kinnistul toimuvat, oli ebaõige ja tõendamata. Hoidumisnõuet sai pidada õigustatuks, kui kostja oli varasemalt juba õigusrikkumise toime pannud, sest juba toimunud rikkumiste korral oli üldjuhul tõenäosus nende kordumiseks. Kostja väited, mis ei puudutanud hagi esemesse kuuluvaid kaameraid, tuli jätta tähelepanuta. Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus kohustas hagejat lõpetama Triinu kinnistule (katastritunnus 15905:004:0712) salvestusseadmete (kaamerate) suunamine ja eemaldama Triinu kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega oli võimalik Triinu kinnistut jälgida ning kohustas hagejat hoiduma edaspidi Sepa kinnistult (katastritunnus 15905:004:0183) igasuguste salvestusseadmete suunamisest Triinu kinnistule.
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata.
Hageja oli Sepa kinnistu kasutusvaldaja ja kostja oli piirneva Triinu kinnistu omanik (I kd tl 10,11). Puudus vaidlus, et kostja paigaldas Triinu kinnistule salvestusseadme (loomakaamera), mis oli algselt suunatud mh ka Sepa kinnistu poole (I kd tl 12-14). Kohus nõustus hagejaga, et kostja poolt Triinu kinnistule loomakaamera paigaldamine ja selle kasutamine selliselt, et selle vaatevälja jääb hageja valduses olev kinnistu, oli õigusvastane VÕS § 1055 mõttes. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostjal ei olnud hageja nõusolekut kaamera suunamiseks selliselt, et see oleks suunatud kasvõi osaliselt hageja valduses oleva kinnistule. Poolte kirjavahetusest nähtus, et hageja edastas kostjale nõude loomakaamera eemaldamiseks (I kd tl 15-16). Euroopa Kohus leidis 11.12.2014 otsuses kohtuasjas nr C-212/13, et statsionaarse kaamera kasutamisega isiklikul otstarbel filmimiseks ei saanud tegemist olla juhul, kui filmitakse ala, mis jääb kaamera kasutaja valdusest väljaspoole jäävat ala. Euroopa Kohus rõhutas erandit, mis reguleerib isikuandmete töötlemise lubamist isiklikul otstarbel ning selgitas, et seda tuleb tõlgendada kitsendavalt. Seega, kui kaamera vaatevälja jääb kinnistu taga olev naabri maa, siis seda ei käsitleta enam eelpool nimetatud kohtu otsuse järgi filmimisena isiklikul otstarbel ja väljapoole enda kinnistuala filmimiseks naabri nõusolekuta ei ole alust. Asjaolul, kas kaamera töötas ja salvestas naaberkinnistul liikuvate isikute tegevust, ei omanud tähtsust. Kui kostja ei soovinud, et jälgitakse tegevust tema kinnistul, siis ainuüksi loomakaamera paigaldamisel ja selle suunamisel naaberkinnistule esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse jälgida ja salvestada. Isikul polnud kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Naabrite filmimiseks ei esinenud ühtegi alust, mis võimaldaks nende privaatsust kahjustada. Väide, et vaidlusalusel alal oli tegemist avaliku ning ajaloolise teega mereranda, ei tõenda, et loomakaamera vaatevälja oleks jäänud üksnes väidetav mereranda viiv tee (I kd tlk 120). Kui kostja soovis loomakaamerat kasutada talle kuuluva Triinu kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks, siis sai ta seda teha, paigaldades ja suunates kaamera selliselt, et see filmiks vaid Triinu kinnistu maa-ala ja seal liikuvaid isikuid/loomi. Loomakaamera paigaldamist ei saanud õigustada selliselt nagu seda tegi kostja. Kohus nõustus hagejaga, et kaamera paigaldamisel tuli silmas pidada, millist ala vara kaitseks kaameraga salvestatakse. Kui kostja oleks suunanud kaamera üksnes enda kinnistu suunas, siis ei saaks tema tegevusele etteheiteid teha. Teisele isiku valduses olevale kinnistule kaamera suunamine polnud lubatud ühelgi juhul. Eeltoodust tulenevalt ei olnud õige kostja käsitlus nagu peaks hageja kostja tegevust taluma. Kostja avaldas, et hagiesemeks oleva loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi võeti menetlusse ehk 07.09.2020, kuna samal päeval toimus poolte vahel politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Sama nähtus fotodelt ja kostja 10.09.2020 e-kirjast hagejale (II kd tl 52,57,97,98). 08.06.2021 toimunud istungil märkis hageja, et hagi esitamise seisuga oli kaamera suunatud Sepa kinnistule, kuid tänasel päeval see nii enam ei olnud (II kd tlk 77 pöördel). 21.09.2021 toimunud paikvaatlusel tuvastas kohus, et kostja kinnistul polnud loomakaamerat, mille suunamise lõpetamise ja edaspidise hoidumise nõudega hageja kohtusse pöördus (II kd tlk 154-157). Hageja seaduslik esindaja märkis 21.09.2021 istungil, et tema nõue oli loomakaamera eemaldamine (II kd tlk 163). Kuivõrd kostja eemaldas loomakaamera, hageja hagist ei loobunud, puudus kohtul võimalus rahuldada hagi. Kohus ei saanud kohustada kostjat lõpetama loomakaamera suunamist. Kahju õigusvastane tekitamine ei olnud kestev VÕS § 1055 mõttes. Seetõttu polnud põhjendatud hoidumisnõude rahuldamine. Kuivõrd kaamerat enam polnud, siis ei olnud võimalik ka edaspidine kahjustav tegevus. 21.09.2021 toimunud vaatlusega tuvastas kohus, et kinnistute vahele ehitati kõrge aed. Seega isegi kui kostja tulevikus paneks toime sarnase õigusvastase teo, ei oleks tal võimalik läbi aia salvestada loomakaameraga hageja kinnistul toimuvat. Sama nähtus fotodelt (II kd tl 52,57,98). Seetõttu leidis kohus, et oht, et kostja uuesti loomakaamera enda kinnistule paigaldaks selliselt, et see suunatakse hageja
valduses oleva kinnistu poole ja sellega oleks võimalik kinnisasja ja sellel toimuvat jälgida, oli välistatud. Seda järeldust ei muuda fotod kostja varasematest rikkumistest (I kd tl 17-18), kuivõrd need olid tehtud ajal, mil aeda kinnistute vahele polnud. Kuivõrd hageja märkis, et tema nõue oli hõlmatud üksnes loomakaameraga, siis jättis kohus asja lahendamisel tähelepanuta poolte tõendid, mis seondusid kostja elamu katusel asuvate salvestusseadmetega. Kohus leidis, et ühegi hageja nõude puhul polnud VÕS § 1055 lg 1 ja VÕS § 1043 lg 1 p 7 nõude rahuldamise eeldused täidetud. Hagi polnud võimalik rahuldada ka AÕS § 44 alusel ega muudel alusetel.
8.Maakohus rahuldas kostja vastuhagi. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja paigaldas Sepa kinnistule kaamerad. Kohus tuvastas vaatlusel, et kostja kinnistu vahetusse lähedusse oli paigaldatud 3 pöördkaamerat, mille eemaldamist kostja soovis ja kaks eraldi paiknevat kaamerat (II kd tlk 154-157). See nähtus ka fotodelt, millelt mh nähtus, et hageja kinnistul paiknevad kaamerad olid nähtavad kostjale kuuluval kinnistul (I kd tl 95, 156 – 163, 166 – 170, 184 – 190, II kd tl 24-25, 52-71). 21.09.2021 istungil selgitas kostja, et eemaldamise nõue oli esitatud pöördkaamerate osas (II kd tlk 162165). Kohus ei nõustunud hageja seisukohtadega, et tegemist ei olnud pöördkaameratega. Fotodelt ja vaatlusel vahetult kogetu põhjal veendus kohus, et kostja kinnistu vahetus läheduses asusid 3 pöördkaamerat. Sama selgus tunnistaja C ütlusetest (II kd tlk 164). Pooled ei vaielnud, et tulenevalt IKÜM art 4 p-dest 1, 2 ja 7 oli hageja määruse mõttes isikuandmete vastutav töötleja, kes kinnistule kaamera paigaldamisel ja sellega Triinu kinnistul ja selle läheduses viibivaid isikuid filmides töötleb nende isikute isikuandmeid. Juhul, kui filmitakse ala, mis jääb kaamera kasutaja valdusest väljaspoole jäävat ala, siis ei saanud olla tegemist statsionaarse kaamera kasutamisega isiklikul otstarbel. Samuti ei vaielnud pooled, et kostja ei andnud hagejale nõusolekut enda kinnistut filmida ega sellel viibivate isikute isikuandmeid töödelda. Pooled vaidlesid, kas hageja suunas kostja kinnistu poole kaamerad ning kas nendega salvestati kostja kinnistul toimuvat. Kohus leidis, et asjaolu, kas kaamera oli suunatud kostja kinnistu poole ja salvestab naaberkinnistul liikuvate isikute tegevust, ei omanud tähtsust. Kui kostja ei avaldanud nõusolekut temale kuuluva kinnistu ja sellel liikuvate isikute jälgimiseks või nende tegevuse salvestamiseks, siis ainuüksi kaamera paigaldamisega selliselt, et sellega on võimalik teiste isikute tegevuse jälgimine kostja kinnistul, esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse jälgida ja salvestada. Kostjal ei olnud kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja ja seal asuvate inimeste tegevust filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Ainuüksi kaamera paigaldamisel selliselt kujutas endast eraelu puutumatuse ja privaatsusõiguse olulist riivet. Kohus möönis, et arvestades erinevaid pöördumisi politseile ja poolte vahelist kirjavahetust, võis olla vajalik kaamerate paigaldamine hageja valduses olevale kinnistule hageja vara kaitseks (I kd tl 113,II kd tlk 113,117-130, 146). Kui hageja salvestas kaameratega Sepa kinnistul toimuvat, seda ka turvakaalutlustel, ei olnud see iseenesest õigusvastane. Kuid hagejal tuli seda teha viisil, mis ei rikuks teiste isikute õigusi. Asjaolu, et külas toimus süüteo tunnustega intsidente, ei andnud hagejale õigust jälgida Triinu kinnistul toimuvat või vähemalt luua võimaluse kinnistu ning kostja jälgimiseks. Hageja esiletoodud asjaolud ei välistanud hageja tegevuse õigusvastasust. Pöördkaamerate paigaldamiseks, mis annab võimaluse salvestada ka kostjale kuuluval kinnistul toimuvat, puudub õigustus. Kostja poolt esitatud fotodest nähtuvalt oli hagejal võimalus jälgida sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja igal juhul rikkus kestvalt kostja õigusi. Hageja märkis ka ise, et kui elektrik 21.05.2021 asus hageja kinnistule paigaldama kostja poolt esitatud fotodel nähtavat kaamerat, läks ilm halvaks ja töö tuli jätta pooleli. Kaamera paigaldanud elektrik andis hagejale e-posti teel selgituse, mille kohaselt kaamera võis tõesti jääda mingiks ajaks Triinu kinnistu poole suunatud asendisse, kuid
sellel ajal kaamera ei filminud ega salvestanud, kuivõrd polnud ühendatud elektri- ega andmesidevõrku. Kohus rõhutas, et ainuüksi asjaolust, et kaamera oli paigaldatud selliselt, et see oli nähtav naaberkinnistu eluruumidest ja taoline kaamera paigaldamine võis luua naaberkinnistu omanikule ettekujutuse, et neid ja nende tegevust ilma nende nõusolekuta jälgitakse, oli õigusvastane. Hagejal puudus taoliseks tegevuseks õiguslik alus. Kostja ja tema perekonna liikmete õiguste riive niivõrd suures ulatuses, nagu hageja oli seda teinud, polnud õigustatav hageja õigusega kaitsta enda valduses oleval kinnistul paiknevat vara ja turvalisust. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt Sepa kinnistule pöördkaamerate paigaldamine ja selle võimalik kasutamine selliselt, et kaamera vaatevälja jääb kostja valduses olev kinnistu, või ka sellise ohu loomine, õigusvastane. Kohus luges tuvastatuks, et igal juhul lõi hageja ohu õigusvastaseks tegevuseks (VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1055 lg 1 ja AÕS § 89).
9.Kostja esitas ka hoidumisnõude. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandus eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1-104-12, p 10). Nõude rahuldamiseks pidid lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud (VÕS § 1055 lg 2 või AÕS § 89 lause 3, Riigikohtu 02.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-4856, p 11). Toimunud rikkumised lõid eelduslikult ohu, et rikkumine võib korduda. Hageja menetluse kestel vaidlusaluseid kaameraid ei kõrvaldanud, vaid menetluse kestel paigaldas kaameraid. Seetõttu tuli rahuldada ka hoidumisnõue. Selle nõude rahuldamine ei olnud VÕS § 1055 lg 2 mõttes ebaproportsionaalne. Hageja pidi kaameraid paigaldades olema teadlik, et tal puudus selleks kostja nõusolek. Samuti oli hagejal võimalik olemasolevad pöörd-kaamerad paigaldada enda valduses olevale kinnistule enda vara kaitseks viisil, millega ei rikuta kostja õigusi.
10.Kõik menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus leidis, et käesoleval juhul oli kostja menetluskulude jätmine hageja kanda ebaõiglane, arvestades menetluses esitatud vastastikuste nõuete sisu ja kohtusse pöördumise tingis poolte endi käitumine. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Hageja apellatsioonkaebus
11.Hageja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, kuna ei selgitanud hagejale, et olukorras, kus kostja oli nõude pärast hagi esitamist täitnud, peaks hageja nõude rahuldamata jätmise vältimiseks nõudest loobuma või hagi tagasi võtma. Selle kohustuse täitmata jätmine mõjutas kulude jaotust hagejale negatiivselt. Hagist loobumisel oleks tulnud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jättis hageja hoidumisnõude põhjendamatult rahuldamata. Kohus jättis arvestamata, et vähemalt hagi esitamise ajal oli kostja loomakaamera suunatud hageja kinnistule. Seega jäi arusaamatuks, kuidas sai asuda seisukohale, et alus edasiseks rikkumisest hoidumiseks puudus. Kostja suunas loomakaamera eemale esimesel korral sisuliselt politsei korraldusel, kuid pööras selle mõne aja möödudes tagasi ega eemaldanud nimetatud kaameraposti oma asukohast kuni vaatluse ajahetkeni. Lisaks puudutas hageja nõue ka teisi kaameraid (nt hoonete katusele paigaldatud kaamerad), mis eemaldati samuti sisuliselt politsei abil. Hageja tõendas, et kostja jälgib Sepa kinnistut mitme erineva kaameraga. Kaamera jälgis ka seda Sepa kinnistu osa, kuhu aed ei ulatunud. Kaameraid oli kostjal võimalik paigaldada kuhu iganes. Kohus tugines asjaolule nagu hõlmaksid hageja nõuded ainult loomakaameraid. Tegelikkuses oli hageja eesmärgiks saavutada olukord, et kostja ei suunaks hageja valduses olevale kinnistule mis tahes salvestusseadet. Kohus kitsendas põhjendamatult hageja nõuet. Isegi kui kohtu hinnangul sai kohustamise nõude puhul tulenevalt hageja kohtuistungil antud selgitusest ekslikult järeldada, et kohustamise nõue hõlmas vaid loomakaamerat, siis sama ei saanud
järeldada automaatselt hoidumisnõude puhul. Hageja polnud hoidumise nõuet piiritlenud konkreetse kaamera tüübist lähtudes. Kinnistute vahele ehitatud aed ei taganud, et loomakaameraga ei saaks hageja kinnistul toimuvat salvestada - kaamera asukohta ja asendit muutes oli see endiselt võimalik. Post, mille otsas loomakaamera paiknes, oli Triinu kinnistul endiselt alles ning loomakaamera tagasipaigaldamine posti otsa polnud välistatud. Post ulatus kõrgele üle Sepa kinnistu ning kinnistute vahel olev aed ei takistanud naaberkinnistu jälgimist. Kohus ei arvestanud, et kostja lõpetas õigusrikkumise vaid korrakaitseorganite tegevuse tulemusena. Hageja hoidumisnõue tuli rahuldada, sest oht, et rikkumine kordub, oli väga suur. Arvestada tuli ka sellega, et kostja tunnistati kahtlustatavaks hageja juhatuse liikme suhtes toime pandud ahistavat jälitamist käsitava süüteokooseisu alusel. Kohus jättis vastuhagis esitatud nõuete lahendamisel olulised asjaolud tuvastamata, millega kaasnes vastuhagi põhjendamatu rahuldamine. Selleks, et rahuldada kohustamisnõue pöördkaamerate osas, tuli eelnevalt välja selgitada, kas tegemist oli pöördkaameratega. Tõendamiskoormis lasus kostjal. Ilma ekspertiisita polnud võimalik tuvastada kaameratega seonduvaid tehnilisi asjaolusid. Kostja ekspertiisi tellida ei soovinud. Kostja tunnistaja ei olnud usaldusväärne ja tema ütluste põhjal ei saanud lugeda tõendatuks, et tegemist oli üldse pöördkaameratega. Kostja ei tõendanud, et hageja töötles tema isikuandmeid, mis oli nõude rahuldamise eelduseks. Kohus asus arusaamatult seisukohale, et see ei omanud tähtsust. Kohus ei tuvastatud, et Triinu kinnistut jälgitakse või salvestatakse ja luges tuvastatuks vaid ohu, et kinnistut on võimalik jälgida. Hageja ei nõustunud ka kohtu seisukohaga, et pöördkaamerate paigaldamiseks puudus igasugune õigustus. Kui kaamera polnud suunatud kõrvalkinnistule või ei olnud töökorras või oli välja lülitatud või ei salvestanud, siis ei saanud kaamera olemasolu olla õigusvastane. Kaamera ja Triinu kinnistu vahele jäi Kirikunuki kinnistu, mille kaasomanik andis nõusoleku vajadusel Kirikunuki kinnistut jälgida. Triinu kinnistu ei paistnud sealt selliselt nagu kohus kirjeldas, seejuures ei olnud kaameraga võimalik täpselt jälgida, mis toimus Triinu kinnistu õuealal ega toas. Kaamera eemaldamise proportsionaalsust tuli hinnata iga kaamera suhtes eraldi. Kohus seda ei teinud, vaid käsitles kõigist kaameratest tulenevaid nõudeid ühtsena. Kohus jättis arvestamata, et kostja õiguste rikkumine Sepa kinnistule paigaldatud kaameratega polnud võimalik, sest kostja paigaldas vaidlusaluste kaamerate vaatevälja ette varjestuse, mille kasutamisel ei saanud rääkida kostja õiguste kahjustamisest. Vastuhagi rahuldamine tervikuna oli ebaproportsionaalne, arvestades, et hageja samalaadse nõude jättis kohus rahuldamata. Kohus ei arvestatud, et hagejale oli kaamerate soetamine, püstitamine, seadistamine äärmiselt kulukas ja eemaldamisel väheneb seisvate kaamerate väärtus. Kostja soov kaamerate eemaldamiseks lähtus eelkõige kostja ebakohasest huvist häirida, toime panna süü- ja kuritegusid Sepa kinnistu või seal viibivate isikute suunal või suhtes. Selleks, et kohus oleks saanud vastuhagis esitatud hoidumisnõude rahuldada, tulnuks tuvastada, et Sepa kinnistul asuvad kaamerad olid suunatud kostja kinnistule. Kohus oli aga põhjendamatult lugenud nõude rahuldamisel oluliseks ohu olemasolu. Samas hageja nõude puhul oli kohus jätnud sellise ohu võimalikkuse hindamata. Kohus jättis vastuhagi rahuldamisel tähelepanuta, et hageja oli kaamerad paigaldanud Sepa kinnistu valvamiseks eesmärgil, milleks andis põhjuse kostja tegevus. Lisaks täitsid kaamerad osaliselt valvefunktsiooni. Maakohtus kantud menetluskulud tuli jätta kostja kanda, arvestades, et hagi kuulus rahuldamisele ja vastuhagi tuli jätta rahuldamata. Kulude jaotuse juures tuli arvestada, et kostja esitas menetlusse arvukalt dokumente, mis enamuses jäeti vastu võtmata ja otsuse tegemisel arvestamata. Sisuliselt paisutas kostja hageja menetluskulusid põhjendamatute väidetega. Kogu kohtuvaidluse põhjustanud olukord oli kostja algatatud ja provotseeritud.
Kostja apellatsioonkaebus
12.Kostja palus tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning uue otsusega tuli jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuli jätta hageja kanda. Maakohus hindas ebaõigesti ja ühekülgselt asjas kogutud tõendeid, jättis kohaldamata vääralt materiaalõiguse ja rikkus menetlusõigust, mistõttu jõudis kohus ebaõigetele seisukohtadele. Käesolevas asjas ei esinenud erandlikke aluseid, mis õigustaks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kohaldades TsMS § 162 lg-t 4. Otsusest ei nähtunud, miks kohus leidis, et antud juhul oli ebamõistlik või ebaõiglane jätta menetluskulud äriühingu kanda, mille hagi jäeti rahuldamata ja mille vastu esitatud vastuhagi rahuldati. Menetluskulud tuli jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades asjaoluga, et hageja või temaga seotud isikud esitasid kostja vastu süstemaatiliselt küsitava perspektiiviga nõudeid jm avaldusi, oli hageja eesmärgiks tekitada kostjale võimalikult palju rahalist kahju menetluskuludega. Kostja oli menetluse kestel korduvalt väitnud, et hagiesemeks oleva loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi võeti menetlusse, kuna samal päeval toimus poolte vahel lepitusmenetlus. Sama nähtus ka kohtule esitatud fotodelt ja poolte e-kirjavahetusest. Kostja lähtus heas usus eeldusest, et pooled said kohtuvälisele kokkuleppele eemaldades kaamera. Hagejal oli võimalus hagi tagasi võtta, kuid hageja seda ei teinud. Nii kohus kui ka kostja pakkusid hagejale korduvalt lõpetada asi kompromissiga, kuid takistuseks said hageja väidetavad menetluskulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Menetluskulude jaotamise kaalumisel erandite või senisest kohtupraktikast erinevate reeglite alusel peaks kohus seda menetlusosalistega eelnevalt arutama. Ka TsMS § 163 lg 2 alusel oleks maakohus pidanud jätma diskretsiooni korras menetluskulud hageja kanda. Vastustajate seisukohad
13.Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebusetele vastu, palusid jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Äriregistri andmetest nähtuvalt ühines OÜ Mereääre Puhkemajad SIA-ga EKMV, mille tagajärjel kustutati OÜ Mereääre Puhkemajad 21.06.2022 äriregistrist. TsMS § 209 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Eeltoodust tuleneval tuleb lubada SIA-l EKMV astuda menetlusse OÜ Mereääre Puhkemajad üldõigusjärglasena.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hoidumisnõude. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja hoidumisenõue. Hageja loomakaamera eemaldamisnõude rahuldamata jätmise osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuivõrd kaamera oli menetluse ajaks kõrvaldatud, mille kohus mh paikvaatlusel 21.09.2021 tuvastas. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ei muuda. Seega jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt hageja apellatsioonkaebuse väiteid seoses hagi rahuldamata jätmisega, sellejärgselt vastuhagi rahuldamisega seonduvat ning lõpetuseks mõlema poole apellatsioonkaebuse väiteid seoses menetluskulude jaotusega.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja seisukohal, et maakohus kitsendas põhjendamatult hageja hoidumisnõuet, leides, et nõue hõlmas ainult loomakaamerat. Hageja polnud hoidumisnõuet ühegi konkreetse kaameratüübiga piiritlenud. Hagiavalduse resolutsiooni p 3. kohaselt soovis hageja kohustada kostjat lõpetama salvestusseadme suunamine ja kohustada hoiduma edasine salvestusseadme suunamine tema kasutuses olevale kinnistule. Hageja nõue oli suunatud ühele salvestusseadmele, mitte mitmele. Ka hagiavalduse asjaoludest (põhjenduste p 2.) nähtus, et hagi puudutas poolte kinnistu piiril asuvat salvestusseadet. Põhjenduste p-s 3. viitas hageja, et kostja oli ka varasemalt paigaldanud oma kinnistule muid kaameraid (I kd lk 3p). Sellise hagi eseme ja alusega hagi võttis maakohus ka 07.09.2020 menetlusse (I kd lk 21). 08.06.2021 istungil (II kd lk 79p) arutas kohus pooltega hageja nõuet. Nimelt nähtus kohtuistungi protokollist, et kostja märkis 05.04.2021 seisukohas (II kd lk 23, p 2.9.3), et hageja 24.03.2021 (II kd lk 2) esitatud uued tõendid (täiendavate kaamerate kohta) polnud asjakohased, hageja tõi esile uusi asjaolusid ning esitas uue nõude, mis eeldaks uue hagi esitamist. Hageja selgitas istungil, et tõendid puudutasid hoidumisnõuet ja nendega soovis hageja tõendada rikkumise jätkuvust ja kostja kinnistul asuvad kaamerad olid suunatud hageja kinnistule, millega kostja jälgib naaberkinnistut. Tegemist polnud hagi muutmisega, vaid hoidumisenõude tõendamiseks esitatuga. Hageja selgituste põhjal leidis kohus, et tegemist polnud hagi muutmisega, vaid tõendamise küsimusega. Seega nähtub, et hageja polnud 08.06.2021 istungil laiendanud hoidumisnõuet kõikide kostja kinnistul paiknevate kaamerate osas ja maakohus jätkas menetlust ühe salvestusseadme osas. Samal kohtuistungil andis maakohus pooltele võimaluse soovi korral täpsustada oma nõudeid kuni 08.07.2021 (II kd, lk 85 p). Hageja 09.07.2021 seisukohas nõudeid ei täpsustanud (II kd lk 111). Hageja viitas sama seisukoha p-s 3., et hagi esemeks oli üks kaamera. 21.09.2021 istungil avaldas hageja kohtule, et hagejal oli läbivalt kostja vastu nõue ühe kaamera osas (II kd lk 163). Samal kohtuistungil asja sisulisel läbivaatamisel kandis hageja ette hagiavalduse asjaolud (II kd 163). Hageja tõi esile, et tema nõue oli loomakaamera eemaldamine (menetluse ajal kaamera eemaldatud) ja hoidumisenõue. Kohtuistungi salvestust kuulates sõnastas hageja hoidumisnõuet „salvestusseadmetega“, mitte aga ühe salvestusseadme osas. Samas tõi hageja kohtuistungil asjaolusid üksnes ühe loomakaamera osas. Kohus avas samal istungil kohtuvaidlused, kus hageja avaldas, et ta jäi kirjalike seisukohtade juurde. Kohtukõne puudutas vaid ühte salvestusseadet (II kd lk 165). Samal istungil teatas maakohus ka lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul lahendas maakohus õigesti hageja nõuet ühe salvestusseadme osas. TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese, p 1) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus, p 2). Hagi alus on need hageja osundatud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude (Riigikohtu 07.042010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-10, p 10). TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata
taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14 ja 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13). Hageja polnud menetluse ajal kordagi andnud kohtule ega vastaspoolele mõista, et tema hoidumisnõue puudutas rohkem kui ühte salvestusseadet. Hageja väljendas korduvalt, et tema nõue puudutas ühte kaamerat. Hagejale oli antud võimalus täpsustada nõudeid. Sellist võimalust hageja ei kasutanud. Seega hageja etteheited maakohtule, et kohus ei selgitanud välja hageja nõuded, olid alusetud. Hageja ülesanne on selgelt väljendada oma nõue (TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1). Maakohus ei saanud omaalgatuslikult lahendada nõudeid, mida hageja polnud sõnaselgelt hagi resolutsioonis nõudnud (TsMS § 439). Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik lahendada nõudeid, mille kohta puudub maakohtu otsustus (TsMS § 12 ja § 631). Lisaks nähtub, et pärast 08.06.2021 istungit kostja täpsustas 08.07.2021 oma nõudeid (II kd lk 91) ja märkis, et tema hoidumisnõue puudutab igasuguste salvestusseadmete suunamist. Hageja leidis 09.08.2021, et kostja esitas uue nõude täiendava kaamera kohta ja tegemist oli hagi muutmisega, mille osas hageja nõusolekut ei andnud (II kd lk 143). Eeltoodust nähtub, et hageja pidi vähemalt sellel hetkel aru saama, et tema hoidumisnõue puudutab ühte seadet ja kostja hoidumisnõue mitut. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja oleks soovinud oma hoidumisnõuet laiendada mitmele kaamerale, siis oleks ta saanud seda teha juba 09.08.2021 menetlusdokumendis. Samas dokumendis avaldas hageja aga, et menetluses oli tema nõue ühe salvestusseadme osas (II kd lk 142). Seega nähtub, et hagejal polnud tegelikult tahet oma nõuet laiendada erinevate salvestusseadmete osas.
17.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult hageja hoidumisnõude rahuldamata. Hageja hoidumisnõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Nendel alustel saab hageja nõuda rikkujalt rikkumisest hoidumist tulevikus. VÕS § 1055 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Eelnimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et kostja poolt Triinu kinnistule kaamera paigaldamine ja selle kasutamine selliselt, et loomakaamera vaatevälja jääb hageja valduses olev kinnistu, oli õigusvastane VÕS § 1055 mõttes. Hagejal puudus kohustus kostja tegevust taluda. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kahju õigusvastane tekitamine ei olnud kestev VÕS § 1055 mõttes. Kui asjas esitatakse uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda. Eelnimetatud nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et õigusrikkumine jätkuvalt kestaks (oleks kestev), vaid oluline on eelkõige see, kas esineb oht, et tuvastatud õigusrikkumist võidakse tulevikus korrata (Riigikohtu 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 20.2).
Maakohus tuvastas, et hagi esitamise seisuga oli kostja loomakaamera suunatud hageja kinnistule. Loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi võeti menetlusse (07.09.2020), kuna samal päeval toimus kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Eeltoodust nähtub, et eelduslikult eksisteerib oht, et rikkumine võib korduda. Maakohus arvestas asja lahendamisel asjaoludega, et kostja eemaldas loomakaamera, keeras muud kaamerad eemale ning kinnistute vahele paigaldatud aed välistas tulevikus sama teo toimepanemise ja leidis, et need asjaolud viitasid ohu puudumisele. Ringkonnakohus ei nõustu sellise hinnanguga ja leiab, et asja lahendamisel tuli arvestada sellega, et hageja kohtuvälistele palvetele kostja ei reageerinud (I kd lk 15). Poolte kirjavahetusest nähtub, et nende suhted olid konfliktsed ja poolte vahel oli tekkinud ka muid konfliktseid situatsioone (I kd lk 48-50, 113, 133-138, 140-143p, II kd lk 146). Kuivõrd poolte suhted olid teravad ja eeldasid korrakaitseorganite sekkumist, siis viitas see tegeliku ohu võimalusele, et kostja tegevus võib korduda. Hageja soovis tõendada kostja tegevuse jätkuvust - nimelt paigaldas kostja oma kinnistule täiendavaid kaameraid (II kd lk 3-13) ja hageja hinnangul olid need suunatud tema kinnistule. Politsei kontrollis kostja kinnistule paigaldatud muid kaameraid ning ei tuvastanud hageja kinnistu filmimist (II kd lk 75-75p). Kostja eitas hageja kinnistu jälgimist ja esitas tema kinnistul asuvate kaamerate pildid näitamaks, et tegelikkuses ei filmita hageja kinnistut (II kd lk 94-96p). Hageja esitas tõendi, et kostja katusel olevat kaamerat oli võimalik keerata (II kd lk 147). Maakohtu hinnang, et tõendid, mis puudutasid kostja kinnistul muid kaameraid, tuli jätta tähelepanuta põhjusel, et need ei puudutanud hageja hagi eset, oli ebaõige (otsuse p 32.). Hageja soovis tõendada hoidumisnõude aluseks olevaid asjaolusid (rikkumise jätkuvust) ja maakohus võttis sellel põhjusel tõendid vastu. Seega polnud alust tõendite hindamisel nende kõrvalejätmiseks ja maakohus oleks pidanud nendega arvestama. Ringkonnakohus leiab, et eelneva põhjal tuleb siiski asuda seisukohale, et tegelikkuses esineb reaalne oht, et kostja võib õigusrikkumise tulevikus toime panna. Seda kinnitab nii algse loomakaamera, kui ka muude kaamerate paigaldamine. Sisuliselt on õige hageja viide sellele, et kostja lõpetas õigusvastase tegevuse (eemaldas loomakaamera) vaid politsei tegevuse tulemusel. Hageja esitatud fotodelt on näha, et kaameraid on võimalik liigutada. Hageja väljendas kahtlust, et tal pole võimalik kontrollida, kuhu kostja oma kaamerad suunab ja kas toimub salvestamine. Ringkonnakohus nõustub sellega. Igapäevaelus on naabri sellise tegevuse jälgimine ja kontrollimine keeruline. Lisaks nähtus, et politsei ei kontrollinud kõiki kaameraid ega kaamerate võimalikku filmimisraadiust. Poolte seisukohtadest nähtus, et loomakaamera asukohta oli varasemalt muudetud (II kd lk 82). Seega tuleb tõdeda, et pelgalt aia olemasolu ei takista loomakaamera paigaldamist selliselt, et sellega saab hageja kinnistut uuesti filmida ja pilti salvestada. Asjaolu, et loomakaamera eemaldati menetluse ajal, ei välista hoidumisnõude rahuldamist. Kuivõrd hageja ei saa kontrollida, kas kostja lülitab kaamera sisse või mitte, siis polnud tähtsust kostja väitel, et ta polnud kaamerat sisse lülitanud. Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et hoidumisnõue tuleb rahuldada.
18.Hageja heitis ette, et maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse kaamera eemaldamise nõude osas, et hageja oleks võinud nõude tagasi võtta või loobuda sellest, kuna kostja oli menetluse ajal kaamera juba eemaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja etteheited põhjendatud. Kohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Praeguse vaidluse puhul on maakohus selgitamiskohustuse täitnud. Hagimenetlus on võistlev menetlus ja hagejal tuli ise kaaluda ning otsustada taotluste esitamine ja menetlusstrateegia. Hageja oli menetluse ajal teadlik asjaolust, et kostja eemaldas hagi esemeks oleva kaamera. Maakohtu kohustuseks polnud poolele selgitada võimalikke menetlustoimingute tegemise ja –avalduste esitamise
võimalusi, seda enam kui poolt esindas maakohtus professionaalne õigusnõustaja (vandeadvokaat). Kuivõrd kostja täitis hageja nõude menetluse ajal (eemaldas loomakaamera), siis ei saanud maakohus enam kohustada kostjat eemaldama loomakaamerat. Maakohtu järeldus on õige ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu otsust tühistada.
19.Hageja leidis, et maakohus rahuldas ebaõigesti vastuhagi, sest see tuli jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsust muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Pooltel puudus vaidlus vastuhagi lahendamisel kohaldatud materiaalõiguse üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud kohus vastuhagi rahuldamise osas otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Samuti ei ole hinnanud kohus vastuhagi rahuldamisel tõendeid ebaõigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohus tuvastas, et kaamerate näol on tegemist pöördkaameratega. Maakohus viitas, millistele tõenditele ta asja lahendamisel tugines. Samuti selgitas kohus, miks oli võimalik tunnistaja ütlustega arvestada ja miks need polnud ebausaldusväärsed. Puudub alus arvata, et maakohus hindas tõendeid vääralt või esitatud tõendite põhjal oleks pidanud tuvastama, et tegemist polnud pöördkaameratega. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus vastuhagi rahuldamisel tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja jõuda teistsugusele järeldusele. Maakohus kontrollis nõuetekohaselt kostja vastuhagi nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja leidis põhjendatult, et vastuhagi tuli rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et ainuüksi kaamera paigaldamises selliselt, et sellega on võimalik teiste isikute tegevuse jälgimine kostja kinnistul, esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse jälgida ja salvestada. Kostjal ei ole kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja ja seal asuvate inimeste tegevust filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Ainuüksi kaamera paigaldamisel selliselt, et kinnistu omanikul on võimalik endale kuuluvalt kinnistult tajuda, et teda võidakse naaberkinnistult kaamerate kaudu jälgida, kujutab endast eraelu puutumatuse ja privaatsusõiguse olulist riivet. Maakohus tuvastas, et fotodest nähtuvalt on hagejal võimalus jälgida sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja igal juhul rikub kestvalt kostja õigusi. ainuüksi asjaolust, et kaamera on paigaldatud selliselt, et see on nähtav naaberkinnistu eluruumidest ja taoline kaamera paigaldamine võib luua naaberkinnistu omanikule ettekujutuse, et teda või tema perekonna liikmeid ning nende tegevust ilma nende nõusolekuta jälgitakse, on õigusvastane. Hageja vastuväited, et kaamerad polnud suunatud kõrvalkinnistule või need polnud töökorras või olid välja lülitatud või ei salvestanud, ei välistanud kostja vastuhagis esitatud nõuete rahuldamist. Maakohus hindas kostja nõudeid kõikide vastuhagi esemes märgitud kaamerate osas nõuetekohaselt (eemaldamisnõue kolme ja hoidumisnõue kõikide salvestusseadmete osas). Hageja vastuväidetest ei nähtu, mida oleks kohus teistsugusel hindamisel praegusest erinevat leidnud või kuidas oleks see mõjutanud vastuhagi lahendamise tulemust. Hageja etteheited ei võimalda asuda maakohtust erinevale järeldusele. Kui hageja eesmärk kaamerate paigaldamisel oli valvefunktsioon ning soov olla kindel, et kostja ei häiri hageja kinnistul viibivaid isikuid, siis sai saavutada ka selliselt, et hageja suunab kaamerad vaid oma kinnistule ja filmib vaid enda kinnistul toimuvat. Sellise eesmärgi saavutamiseks ei tohtinud aga naaberkinnistut filmida ega sellele kaameraid suunata. Maakohus tuvastas õigesti, et arvestades pöördkaamerate omadusi, oli hagejal igal juhul võimalus kostja kinnistut jälgida. Hageja väited, et paigaldatud oli kaamerate varjestus, ei tõenda, et sellega oleks välistatud kostja kinnistu jälgimine kõikide seadmetega või välistatud jälgimine tulevikus.
Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vastuhagi rahuldamise osas.
20.Mõlemad pooled vaidlustasid apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust lahendis ja tema hinnangul tuli kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Praegusel juhul jääb hageja nõue loomakaamera eemaldamiseks rahuldamata ja hoidumisnõue rahuldatakse. Kostja vastuhagi maakohtus rahuldati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuli kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus leidis õigesti, et arvestades menetluses esitatud vastastikuste nõuete sisu ja kohtusse pöördumise tingis poolte endi käitumine, oli menetluskulud õiglane jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja hagi osaline rahuldamine ja kostja vastuhagi rahuldamine alust praegusel juhul õigluse põhimõttest kõrvale kalduda. Poolte vastastikune suhtumine teineteisse ja käitumine viitavad sellele, et menetluskulude väljamõistmine ühelt poolelt teise poole kasuks oleks praegu äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodu andis maakohtule õiguse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Maakohus pole kulude jaotamisel eksinud. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu menetluskulude jaotust, siis ei kuulu kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele.
21.Poolte apellatsioonimenetlusekulud jäävad samuti poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 arvestades eelmises punktis toodud põhjendusi.
22.Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, kuna menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kuivõrd ka ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, siis apellatsioonimenetluse kulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.