I. OÜ Mereääre Puhkemajad hagiavaldus R.T.'i vastu võõrale kinnistule salvestusseadme suunamise lõpetamise ja edaspidisest suunamisest hoidumise nõudes II. R.T.'i hagiavaldus OÜ Mereääre Puhkemajad vastu Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete eemaldamise ja edaspidisest suunamisest hoidumise nõudes Põhihagi hind: 7000 eurot Vastuhagi hind: 7000 eurot Hageja/vastuhagis kostja: OÜ Mereääre Puhkemajad, registrikood 14669215, asukoht A. H. Tammsaare pst, 22/1-1, Pärnu linn, Pärnu linn, 80015, seaduslik esindaja H.K., e-post xxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe, e-post [email protected] Kostja/vastuhagis hageja: R.T., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson, Priit Palmiste Advokaadibüroo, e-post [email protected] 21.09.2021.a
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
2.Kohustada OÜ Mereääre Puhkemajad (registrikood 14669215) lõpetama Xxxxxxxxxxx kinnistule (katastritunnus xxxxxxxxxx) salvestusseadmete (kaamerate) suunamine eemaldades Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega on võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistut jälgida.
3.Kohustada OÜ Mereääre Puhkemajad edaspidi hoiduma Xxxxxxxxxxx kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Xxxxxxxxxx kinnistult (katastritunnus xxxxxxxxxx).
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
2-20-12846
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
ASJAOLUD
Hageja nõue ja põhjendused
1.04.09.2020. a esitas hageja OÜ Mereääre Puhkemajad Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi R.T. vastu võõrale kinnistule salvestusseadme suunamise lõpetamise ja edaspidisest suunamisest hoidumise nõude.
2.Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt kuulub Xxxxxxxxxx kinnistu, asukohaga Xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx Ameerika Ühendriikide äriühingule CH International LLC, kes on kinnistu kasutusvalduse andnud OÜ-le Mereääre Puhkemajad. Xxxxxxxxxx kinnistu kõrval asub Xxxxxxxxxxx kinnistu, katastritunnus xxxxxxxxxx, mis kuulub kostjale R.T.’ile. Xxxxxxxxxxx kinnistu piirneb Xxxxxxxxxx kinnistuga.
3.Kostja on paigaldanud kostja omandis olevale Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadme, mis asub Xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx kinnistute vahelisest piirist ligikaudu 1 meeter eemal, kuid on suunatud Xxxxxxxxxx kinnistule selliselt, et Xxxxxxxxxx kinnistul viibivad isikud jäävad kaamera vaatevälja. Hageja hinnangul saab kaamera eesmärgiks olla vaid Xxxxxxxxxx kinnistul liikuvate isikute ja tegevuste kohta andmete kogumine ning muid põhjendusi kaamera suunamisel Xxxxxxxxxx kinnistule ei ole. Kaamera on paigaldatud selliselt, et kahjustab Xxxxxxxxxx kinnistu valdusõiguse teostamist ning Xxxxxxxxxx kinnistul liikuvate isikute privaatsust.
4.Hageja on pöördunud kostja poole palvega Xxxxxxxxxx kinnistule suunatud kaamerast tulenevate hageja õiguste rikkumine lõpetada. Paraku kostja palvele ei reageerinud. Kostja on ka varasemalt paigaldanud oma kinnistule ja isegi kolmandale isikule kuuluvale kinnistule kaameraid, mis rikuvad hageja õigusi. Kuivõrd kostja rikub süstemaatiliselt hageja õigusi ja ei ole hoolimata hageja palvest nõustunud kaamerat paigaldama Xxxxxxxxxx kinnistul viibivate isikute privaatsust mittehäirival ja Xxxxxxxxxx kinnistu valdusõigust mitterikkuval viisil, ei jää hagejal muud võimalust kui kostja vastu esitatud nõudega kohtusse pöörduda. Hageja palub kohtul kohustada kostjat lõpetama oma õigusvastane tegevus ja hoiduma edaspidisest õigusvastasest tegevusest.
5.Hageja leiab, et kostja tegevus kaamera kasutamisel on õigusvastane ja hageja nõudeõigus tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-st 1. Kostja poolt Xxxxxxxxxxx kinnistule kaamera paigaldamine ja selle kasutamine selliselt, et kaamera vaatevälja jääb hageja valduses olev kinnistu, on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Hageja hinnangul kostja rikub oma tegevusega Euroopa parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM) sätteid, mis näevad ette isikuandmete töötlemise nõuded. Kostja omandis olevale Xxxxxxxxxxx kinnistule on paigaldatud kaamera, mis filmib hageja valduses olevat Xxxxxxxxxx kinnistut. Kostjal ei ole õigust Xxxxxxxxxx kinnistut filmida ega Xxxxxxxxxx kinnistul viibivate isikute isikuandmeid töödelda, hageja ei ole andnud kostjale vastavat nõusolekut ning ei esine ka muid IKÜM-ist tulenevaid aluseid Xxxxxxxxxx kinnistu ja seal viibivate isikute filmimiseks. Kui kostja soovib kaamerat kasutada talle kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks filmida, siis saab ta seda teha viisil, et hageja
2-20-12846 ja Xxxxxxxxxx kinnistul hageja nõusolekul viibivate isikute õigused ei oleks rikutud, paigaldades ja suunates kaamera selliselt, et see filmiks vaid Xxxxxxxxxxx kinnistu maa-ala ja seal liikuvaid isikuid/loomi.
6.Hageja leiab, et kostja tegevus on õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kostja tegevus piirab hageja õigust ja võimalusi Xxxxxxxxxx kinnistu valdusõiguse teostamisel. Hageja ja hageja nõusolekul Xxxxxxxxxx kinnistut kasutatavate isikute õigus privaatsusele on tugevasti häiritud. Hageja ei saa vabalt teostada tema valduses oleva Xxxxxxxxxx kinnistu üle tegelikku võimu, sest kostja filmib Xxxxxxxxxx kinnistul toimuvat. Kaamera kasutamiseks viisil, mis riivab hageja ja Xxxxxxxxxx kinnistul viibivate füüsiliste isikute õiguseid, ei esine mingeid kaalukaid või seaduslikke põhjuseid.
7.Hageja märgib, et tema alternatiivne nõudeõigus tuleneb ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg-st
1.Hageja on Xxxxxxxxxx kinnistu õiguspärane valdaja. Kostja rikub hageja valdust, olles paigaldanud Xxxxxxxxxxx kinnistule kaamera selliselt, et see filmib Xxxxxxxxxx kinnistul toimuvat. Hageja hinnangul on valduse rikkumisega tegemist ka juhul, kui kinnistul toimuvat filmib statsionaarne kaamera ning kinnistul viibivate isikute privaatsus on seeläbi häiritud. Hageja palub rahuldada hagi ja kohustada kostjat lõpetama Xxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadme suunamine ning hoiduma edaspidi Xxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadme suunamisest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
8.11.11.2020.a esitas hageja seisukoha kostja vastusele, millest tulenevalt hageja ei nõustu kostja käsitusega, nagu peaks hagis esitatud nõude rahuldamise eeldusena olema hageja esitanud ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Hagejal ei ole kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja filmitakse (või jäetakse vähemalt selline mulje). Kui kostja salvestaks enda kinnistul toimuvat, siis ei saaks tema tegevusele tõenäoliselt tõesti etteheiteid teha.
9.21.09.2021.a toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et tema nõudeks oli loomakaamera eemaldamine. Tänaseks on loomakaamera eemaldatud ja on hoidumise nõue. Hagi esitamise ajal oli see olemas. Kostja vastuväited
10.26.10.2020.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles märgib, et nimetatud kaamera paigaldati kinnistule selleks, et hoida ära loomakarjuse lõhkumist või kahjustamist. Kaamera oli suunatud nii Xxxxxxxxxxx kui Xxxxxxxxxx kinnistule. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et VÕS § 1055 lg 2 järgi VÕS § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. 22.06.2020.a eemaldas hageja seaduslik esindaja omavoliliselt kostja poolt paigaldatud Kirikunuki kinnistule paigaldatud elektrikarjuse. Omaabi korras üritas kosgtja hageja seadusliku esindaja tegevust pärast karjuse lõhkumist takistada. Seetõttu paigutas kostja ka oma omandi kaitseks kinnistule turvakaamera, et edaspidi võimalikku kahju ära hoida. Kuna hageja ei ole esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet ja hagejal on talumiskohustus VÕS § 1055 lg 2 tähenduses siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Inimestevahelises kooselus on tavapärane paigaldada oma kinnistule omandikaitse eesmärgil turvakaamera. Mõeldamatu oleks olukord, kui kinnistu omanikud oleks sunnitud suunama turvakaameraid viisil, et ainult nende kinnistu oleks kaamera vaateväljas.
11.30.11.2020.a esitatud vastuväidetes märgib kostja lisaks, et ta ei ole hagialuses märgitud salvestusseadmega kedagi filminud. Kaamerat ei ole kordagi sisselülitatud. Seega on hagejal ka ekslik asuda seisukohale, et kostja oleks naaberkinnistul toimuvat filminud. 15.02.2021.a vastuväidete kohaselt jääb kostjale endiselt ebaselgeks mis ja kelle õigusi on kostja väidetavalt rikkunud. Kostja mõistab, et käesolevas asjas seisneb väidetav hageja õiguste rikkumine loomakaamera suunamises (ja väidetavas filmimises) XXXXXXXXXX kinnistule. Seega heidab hageja kostjale ette isikuõiguste rikkumist. Juriidiliste isikute õigusi ei ole kohtupraktikas seni
2-20-12846 tunnustatud, v.a. võimalikud maine ja hea nime kahjustamise juhtumid. Mainekahju ei ole antud asjas hagiesemeks. Hageja on kostjale ennekõike etteheitnud IKÜM-ist tulenevaid isikuõiguste väidetavaid rikkumisi. Kostja hinnangul ei saa isikuõiguste rikkumine olla abstraktsioon nagu hagiavalduses on esitatud, hagiavaldusest ei selgu kelle isikuõigusi on väidetavalt rikutud. Samuti ei ole hoidumisnõue põhjendatud kuna hageja ei ole tõedanud õigusvastase teo ohu olemasolu või sellega ähvardamist. 12.08.07.2021 esitatud seisukohas märgib kostja, et hagiesemeks olev loomakaamera, vaatamata sellele, et kaamera ei ole kordagi sisselülitatud ega midagi salvestanud, sai suunatud XXXXXXXXXX kinnistult eemale päeval mil asi võeti menetlusse e. 07.09.2020. 07.09.2020 toimus kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Samal päeval suunas kostja hea tahte märgiks hagiavalduses märgitud kaamera Xxxxxxxxxxx kinnistu poole. 07.09.2020.a. kinnituse saamisel ja kaamera eemaldamisel oleks hageja saanud hagi tagasi võtta. Kostja vastuhagi nõue ja põhjendused
13.15.02.2021.a esitas kostja vastuhagi. Hageja on hageja valduses olevale XXXXXXXXXX kinnistule paigutanud hulgaliselt kaameraid, mis rikuvad olulisel määral kostja privaatsust ning õigust eraelu puutumatusele. Hetkeseisuga on kostja teada XXXXXXXXXX kinnistul ja selle läheduses 16 kaamerat. Nii suure hulga kaamerate paigaldamine ei ole kuidagi turvakaalutluste seisukohad põhjendatud kuna enamik kaameraid jälgib territooriumi sektoreid paralleelselt. Kaamerate eesmärk on häirida naaberkinnistute elanike privaatsust, eesmärgiga nende elu muuta ebamugavaks. Hageja on paigaldanud Xxxxxxxxxxx kinnistu lähedale lipumasti, mida kasutatakse valvekaamera postina ning kaamerad on suunatud m.h Xxxxxxxxxxx kinnistule. Hageja poolt paigaldatud pöördkaamerad (360•) küll ei ole suunatud pidevalt naaberkinnistutele, kuid nende käsitsijuhtimine võimaldab seda igal hetkel hagejal teha. Kostja privaatsus on oluliselt häirtud kuna hageja filmib sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja rikub kestvalt kostja isikuõigusi. Kostjal pole võimalik enam privaatselt rannas ujuma minna kuna kogu rannaala on pideva jälgimise all ning kostjale on jäänud mulje, et hageja eesmärgiks on muuta Xxxxxxxxxxx kinnistul (kostjale kuuluv kinnistu) elamine ebamugavaks.
14.Hageja poolt XXXXXXXXXX kinnistule pöördkaamerate paigaldamine ja selle kasutamine selliselt, et kaamera vaatevälja jääb hageja valduses olev kinnistu, on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Kuna viidatud pöördkaameraid on võimalik hagejal juhtida, on hageja igaljuhul loonud ohu õigusvastaseks tegevuseks VÕS § 1055 lg 1 tähenduses. Hageja rikub oma tegevusega Euroopa parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM) sätteid, mis näevad ette isikuandmete töötlemise nõuded. IKÜM art 2 lg 2 p c kohaselt ei kohaldu määruses sätestatud nõuded juhul, kui andmete töötlemine toimub isiklikul otstarbel. Euroopa kohtu otsusest tulenevalt ei saa statsionaarse kaamera kasutamist isiklikul otstarbel filmimiseks tegemist olla juhul, kui filmitakse ala, mis jääb kaamera kasutaja valdusest väljaspoole jäävat ala. Käesoleval juhul on kostja tõendanud, et hageja omandis olevale XXXXXXXXXX kinnistule on paigaldatud kaamerad, mis filmivad kostja omandis ja valduses olevat Xxxxxxxxxxx kinnistut ning isikuid Xxxxxxxxxxx kinnistul. Hagejal ei ole õigust Xxxxxxxxxxx kinnistut filmida ega Xxxxxxxxxxx kinnistul viibivate isikute isikuandmeid töödelda, kostja ei ole andnud hagejale vastavat nõusolekut ning ei esine ka muid IKÜM-ist tulenevaid aluseid Xxxxxxxxxx kinnistu ja seal viibivate isikute filmimiseks. Kui hageja soovib kaameraid kasutada tema valduses oleva XXXXXXXXXX kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks, siis saab ta seda teha viisil, et kostja ja Xxxxxxxxxxx kinnistul kostja nõusolekul viibivate isikute õigused ei oleks rikutud, paigaldades ja suunates kaamerad selliselt, et see filmiks vaid XXXXXXXXXX kinnistu maa-ala või alternatiivselt kaamerad varjestada.
15.Hageja käitumine on õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja ka p 8 mõttes. Hageja tegevus piirab kostja õigust ja võimalusi Xxxxxxxxxxx kinnistu valdus- ja omandiõiguse teostamisel.
2-20-12846 Hageja on paigaldanud kaamerad XXXXXXXXXX kinnistule ja kasutab neid viisil, et Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuv tegevus jääb kaamera vaatevälja. Xxxxxxxxxxx kinnistut kasutatavate isikute õigus privaatsusele on tugevasti häiritud; kostja ei saa vabalt teostada tema omandis oleva Xxxxxxxxxxx kinnistu üle tegelikku võimu, sest hageja filmib Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuvat, mis on ka heade kommete vastane VÕS § 1045 lg 1 punkt 8 tähenduses. Kostja tugineb alternatiivselt ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 lg-le 1. Hageja tegevuses Xxxxxxxxxxx kinnistu filmimisel või vähemalt sellise ohu loomises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kostja palub vastuhagi rahuldada ja kohustada Mereääre Puhkemajad OÜ-d (14669215) lõpetama Xxxxxxxxxxx kinnistule (katastritunnus xxxxxxxxxx) salvestusseadmete suunamine eemaldades vastuhagi lisades 3 kajastatud pöördkaamerad ning hoiduma edaspidi Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete suunamisest.
16.05.04.2021.a seisukohas märgib kostja lisaks, et hageja on XXXXXXXXXX kinnistule paigaldanud hulga kaameraid mille asukoha muutmisega on võimalik luua oht Xxxxxxxxxxx kinnistu jälgimiseks. Oma valduse kaitse puhuks paigaldatud kaamerad ei tohi naabreid häirida. Paraku on hageja XXXXXXXXXX kinnistule paigaldanud osaliselt kaamerad viisil, mis jälgivad Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuvat või vähemalt on loodud reaalne ja põhjendatud oht Xxxxxxxxxxx kinnistu jälgimseks. 26.05.2021.a esitatud seisukohas märgib kostja, et hageja rikub kestvalt kostja jt isikute isikuõigusi. 20.05.2021.a. eemaldati XXXXXXXXXX kinnistul paiknevaltelt lipumastidelt kaamerad. 22.05.2021.a. paigaldati Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistele uued pöördkaamerad, millega jälgitakse Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuvat ning seal viibivaid isikuid. Kostjal pole enam võimalik oma hoovis ega majas privaatselt liikuda. Järgmisel päeval, olid pöördkaamerad tagasi pööratud XXXXXXXXXX kinnistule
17.08.07.2021 täpsustas kostja enda nõuet ning märkis, et arvestades hageja poolt kostja isikuõiguste süstemaatilist rikkumist ja asjaolusid, et hageja ei kavatse ka tulevikus vastuhagiesemeks olevaid pöördkaameraid eemaldada vaid kaamerad tulevikus võimalusel ümber paigutada, täpsustab vastuhageja omapoolset nõuet. Hageja palub kohustada Mereääre Puhkemajad OÜ-d lõpetama Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine eemaldades kõik Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistel olevad pöördkaamerad millega on võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistut jälgida ning edaspidi hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Xxxxxxxxxx kinnistult. Hageja vastuväited vastuhagile
18.10.03.2021.a esitas hageja vastuse vastuhagile. Hageja leiab, et vastuhagi tuleb rahuldamata jätta. Xxxxxxxxxx kinnistul asuvad kaamerad ei ole suunatud Xxxxxxxxxxx kinnistule, mis nähtub kostja enda poolt lisatud fotodelt. Politsei- ja Piirivalveamet on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises asunud seisukohale, et kostja väited on emotsionaalselt paljasõnalised ning ei ole oma ebakonkreetsuse ja määramatuse tõttu juriidiliselt aktsepteeritavad ega arvestatavad. Hageja seaduslik esindaja on kostjale korduvalt selgitanud, et hageja ei salvesta kaameratega Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuvat. Hageja on seisukohal, et kaamerate arvust ei sõltu mis tahes määral käesoleva vaidluse lahendamine. Oluline on see, kas kasutatavad kaamerad on suunatud kostja kinnistule või mitte. Hageja ei saa lõpetada midagi, mida ta ei tee, samuti puudub alus hageja kohustamiseks hoidumiseks tegevusest, mida ta niikuinii ei tee.
19.Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks hageja poolt paigaldatud kaamerate eesmärk häirida naaberkinnistute elanike privaatsust, eesmärgiga muuta nende elu ebamugavaks. Hageja on paigaldanud Xxxxxxxxxx kinnistule alates 2020.a suvest kaameraid, kuid kaamerate paigaldamise põhjuseks on Xxxxxxxxxx kinnistult ehitusmaterjali ja - seadmete varguste sagenemised, võõraste isikute kinnistul viibimine ilma kinnistu omaniku loata, vara lõhkumised. Samuti on kaamerate paigaldamise üheks põhjuseks, et hageja kinnistu juures toimus lennuohutusvastane rünne. Seega on kaamerad Xxxxxxxxxx kinnistul hädavajalikud, sest need on aidanud ära hoida õigusrikkumisi ja tuvastada juba toimunud õigusrikkumisi.
2-20-12846
20.Kostja väidab, et hageja poolt Xxxxxxxxxx kinnistule kaamera paigaldamise järgselt (juunis 2020) jäädvustab hageja alati kostja sisenemise ning väljumise Xxxxxxxxxxx kinnistule, samuti ka kõik teised isikud, kes liiguvad mereranda või muinsuskaitse all olevale kiriku asukohale. See väide ei ole õige ning on lisaks ka asjakohatu, kuna kõnealune kaamera ei ole kostja vastuhagi esemesse hõlmatud.
21.Kostja väitel on Xxxxxxxxxx kinnistule paigaldatud kaameraid võimalik käsitsijuhtimise teel suunata selliselt, et need salvestaksid Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuvat. See väide on tõendamata ja ka sisuliselt ebaõige.
22.Eeltoodust järeldub üheselt, et kostja nõue kohustada hagejat lõpetama Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete suunamine, on alusetu. Hageja ei ole kostjale kuuluvale Xxxxxxxxxxx kinnistule kaameraid suunanud ning seega ei saa hageja lõpetada talle etteheidetavat tegevust. Samamoodi on alusetu kostja nõue hageja vastu hoiduda kaamerate Xxxxxxxxxxx kinnistule suunamisest. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab hoidumisnõuet pidada õigustatuks, kui kostja on varasemalt juba õigusrikkumise toime pannud, sest juba toimunud rikkumiste korral on üldjuhul tõenäosus nende kordumiseks.
23.08.07.2021.a esitatud seisukohas hageja selgitab, et 21.05.2021 tõesti elektrik asus hageja kinnistule paigaldama kostja poolt esitatud fotodel nähtavat kaamerat, aga ilm läks halvaks ja töö tuli jätta pooleli. Kaamera paigaldanud elektrik on andnud hageja seaduslikule esindajale e-posti teel selgituse, mille kohaselt kaamera võis tõesti jääda mingiks ajaks asendisse, millises ta oli suunatud Xxxxxxxxxxx kinnistu poole, kuid sellel ajal kaamera ei olnud veel füüsiliselt elektrivõrguga ja andmeside-võrguga ühendatud, mis tähendab, et kaamera ei filminud ega salvestanud mitte midagi. Seega hageja ei ole kostja kinnistut ühelgi ajal filminud ka kostja seisukoha lisaks 6 olevatel fotodel oleva kaameraga. Kostja etteheide, mille kohaselt hageja filmib kostja jt kõrvaliste isikute ujumist jm tegevust mere vahetus läheduses, ei seondu kostja vastuhagi nõudega, mistõttu on see asjakohatu ja tuleb jätta arvestamata.
24.09.08.2021.a esitatud täiendavas seisukohas märgib hageja, et kaamerate kasutamine on vältimatult vajalik hageja enda ja Xxxxxxxxxx kinnistul viibivate isikute ja nende vara kaitseks. Kostja on muuhulgas ise andnud oma käitumisega põhjuse kaamerate paigaldamiseks. Vastasel juhul ei oleks hagejal ega Xxxxxxxxxx kinnistul viibivatel isikutel võimalik tuvastada, kes ja millal on vara rikkunud, õigusvastaseid tegusid toime pannud jne. Kostja on oma pideva kiusliku tegevusega põhjustanud täiendavate kaamerate paigaldamise vajaduse (näiteks paneb toime tegusid kaamerate pimenurkasid leides, blokeerides valgusega kaameraid (seda vähemalt ühel korral ka koos lepingulise esindajaga), kattes mütsi vm asjaga kaameraid jne).
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet (I); seejärel hindab kohus vastuhagi põhjendatust (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III). I
26.Vaidlus puudub ja kohus loeb kinnistusregistri väljavõttega (I kd tl 7-8, 9) tuvastatuks, et
2-20-12846 hageja on Xxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxxxxxxx), asukohaga Xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxx, kasutusvaldaja ning Xxxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxxxxxxx) kuulub kostjale R.T.. Maakatastri väljatrükkidest nähtuvalt piirneb Xxxxxxxxxxx kinnistu Xxxxxxxxxx kinnistuga (I kd tl 10,11).
27.Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja paigaldas kostja omandis olevale Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadme (edaspidi loomakaamera), mis oli algselt suunatud muuhulgas ka Xxxxxxxxxx kinnistu poole (I kd tl 12-14).
28.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustamaks kostjat lõpetama Xxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadme suunamine ning hoiduma edaspidi Xxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadme suunamisest. Hageja on nõude esitamisel tuginenud VÕS § 1055 lg-le 1 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7, alternatiivselt AÕS § 44. Kohus nõustub hageja käsitlusega sellest, et hagis esitatud nõude rahuldamise eeldusena ei pea olema hageja esitanud ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kuivõrd poolte poolt esile toodud asjaoludel hageja valduse rikkumist toimunud ei ole, ei kohaldu asjas AÕS § 44.
29.VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
30.Kohus nõustub hageja seisukohaga sellest, et kostja poolt Xxxxxxxxxxx kinnistule kaamera paigaldamine ja selle kasutamine selliselt, et loomakaamera vaatevälja jääb hageja valduses olev kinnistu, oli õigusvastane VÕS § 1055 mõttes. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal puudus hageja nõusolek loomakaamera suunamiseks selliselt, et see oleks suunatud kasvõi osaliselt hageja valduses oleva kinnistu poole. Kohtule esitatud kirjavahetusest hageja seadusliku esindaja ja kostja lepingulise esindaja vahel nähtub, et hageja on edastanud kostjale nõude loomakaamera eemaldamiseks (I kd tl 15-16). Euroopa Kohus on 11.12.2014 teinud otsuse kohtuasjas nr C-212/13, mille kohaselt ei saa statsionaarse kaamera kasutamisega isiklikul otstarbel filmimiseks tegemist olla juhul, kui filmitakse ala, mis jääb kaamera kasutaja valdusest väljaspoole jäävat ala. Euroopa Kohus rõhutas erandit, mis reguleerib isikuandmete töötlemise lubamist isiklikul otstarbel ning selgitas, et seda tuleb tõlgendada kitsendavalt. Seega, kui kaamera vaatevälja jääb kinnistu taga olev naabri maa, siis seda ei käsitleta enam eelpool nimetatud kohtu otsuse järgi filmimisena isiklikul otstarbel ja väljapoole enda kinnistuala filmimiseks naabri nõusolekuta ei ole alust. Asjaolul kas kaamera töötab ja salvestab naaberkinnistul liikuvate isikute tegevust, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust. Kui kinnistu valdaja ei soovi, et tegevust tema valduses oleval kinnistul jälgitakse, siis ainuüksi loomakaamera paigaldamisel ja selle suunamisel naaberkinnistule esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse jälgida ja salvestada. Hagejal ei ole kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Kohus leiab, et naabrite filmimiseks ei esine ühtegi alust, mis võimaldaks nende privaatsust kahjustada. Kostja on küll esitanud vastuväite sellest, et vaidlusalusel alal on tegemist avaliku ning ajaloolise teega mereranda, kuid see ei tõenda, et loomakaamera vaatevälja oleks jäänud üksnes väidetav mereranda viiv tee (Ikd tlk 120). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kui kostja soovis loomakaamerat kasutada talle kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks, siis sai ta seda teha, paigaldades ja suunates kaamera selliselt, et see filmiks vaid Xxxxxxxxxxx kinnistu maa-ala ja seal liikuvaid isikuid/loomi. Seetõttu ei õigusta loomakaamera paigaldamist selliselt nagu seda tegi kostja, kohtu hinnangul ka kostja poolt esile toodud asjaolud, et ta paigaldas kaamera oma omandi ja edaspidise võimaliku kahju ära hoidmiseks. Kohus nõustub
2-20-12846 hagejaga selles, et kaamera paigaldamisel tuleb silmas pidada seda, millist ala vara kaitseks kaameraga salvestatakse. Kui kostja oleks suunanud loomakaamera üksnes enda kinnistu suunas, siis ei saaks tema tegevusele etteheiteid teha. Teisele isiku valduses olevale kinnistule kaamera suunamine ei ole aga lubatud ühelgi juhul. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige ka kostja käsitlus sellest, nagu peaks hageja kostja tegevust taluma.
31.Kostja on menetluse kestel korduvalt väitnud, et hagiesemeks oleva loomakaamera suunas kostja Xxxxxxxxxx kinnistult eemale päeval mil tsiviilasi võeti menetlusse e. 07.09.2020.a kuna samal päeval toimus kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Sama nähtub kostja poolt kohtule esitatud fotodelt ja kostja lepingulise esindaja 10.09.2020.a e-kirjast hageja seaduslikule esindajale (II kd tl 52,57,97,98). 08.06.2021.a toimunud istungil märkis hageja seaduslik esindaja, et kindel on see, et hagi esitamise seisuga oli kaamera suunatud Xxxxxxxxxx kinnistule. Tänasel päeval tõesti enam ei ole (II kd tlk 77 pöördel). 21.09.2021.a toimunud paikvaatlusel tuvastas kohus, et kostja kinnistul ei ole loomakaamerat, mille suunamise lõpetamise ja edaspidise hoidumise nõudega hageja kohtusse pöördus (II kd tlk 154-157). Hageja seaduslik esindaja märkis 21.09.2021.a toimunud istungil, et nõue oli loomakaamera eemaldamine. Tänase seisuga on loomakaamera eemaldatud ja on hoidumine (II kd tlk 163).
32.Seega, kuivõrd kostja on loomakaamera eemaldanud, hageja ei ole hagist loobunud, puudub kohtul võimalus rahuldada hagi. Kohus ei saa kohustada kostjat lõpetama loomakaamera suunamises, mille kostja on eemaldanud, mistõttu kahju õigusvastane tekitamine ei olnud kestev VÕS § 1055 mõttes. Samuti ei ole seetõttu ka põhjendatud hageja hoidumisnõude rahuldamine. Lisaks sellele, et loomakaamerat enam kostja kinnistule paigaldatud ei ole, ei ole kohtu hinnangul sellega võimalik ka edaspidi hageja valduses olevat kinnistut jälgida. 21.09.2021.a toimunud vaatlusega on tuvastatud, et kinnistute vahele on ehitatud kõrge aed. Isegi kui kostja tulevikus paneks toime sarnase õigusvastase teo, ei oleks tal võimalik läbi aia salvestada loomakaameraga hageja kinnistul toimuvat. Sama nähtub kostja poolt esitatud fotodelt (II kd tl 52,57,98). Seetõttu leiab kohus, et oht selles, et kostja uuesti loomakaamera enda kinnistule paigaldaks selliselt, et see on suunatud hageja valduses oleva kinnistu poole ja sellega oleks võimalik hageja valduses olevat kinnisasja ja sellel toimuvat jälgida, on välistatud. Kohtu eelpool toodud järeldust ei muuda ka hagiavaldusele lisatud fotod kostja varasematest rikkumistest (I kd tl 17-18), kuivõrd need on tehtud ajal, mil aeda kinnistute vahele ei olnud rajatud. Kuivõrd hageja on korduvalt märkinud, et tema nõue on hõlmatud üksnes loomakaameraga, jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta hageja ja kostja poolt esitatud tõendid, mis seonduvad kostja elamu katusel asuvate salvestusseadmetega.
33.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et ühegi hageja nõude puhul ei ole VÕS § 1055 lg 1 ja VÕS § 1043 lg 1 p 7 nõude rahuldamise eeldused täidetud. Hagi ei ole hageja poolt esile toodud asjaoludel ja menetluse kestel ilmnenud asjaoludel võimalik rahuldada ka hageja viidatud AÕS § 44 alusel ega muudel alusetel. Seetõttu kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. II
34.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuhagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostja taotleb 08.07.2021.a esitatud nõude täpsustuse kohaselt kohustada hagejat lõpetama Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine eemaldades kõik Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistel olevad pöördkaamerad millega on võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistut jälgida ning edaspidi hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Xxxxxxxxxx kinnistult.
2-20-12846
35.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on hageja valduses olevale Xxxxxxxxxx kinnistule paigaldanud kaamerad. Kohus tuvastas vaatlusel, et kostja kinnistu vahetusse lähedusse on paigaldatud 3 pöördkaamerat, mille eemaldamist kostja soovib ja kaks eraldi paiknevat kaamerat (II kd tlk 154-157). Vastavate kaamerate olemasolu ja paigaldamise kohta on kostja kohtule esitanud menetluse kestel ka erinevaid fotosid, millelt muuhulgas nähtub, et hageja kinnistul paiknevad kaamerad on nähtavad kostjale kuuluval kinnistul (I kd tl 95, 156 – 163, 166 – 170, 184 – 190, II kd tl 24-25, 52-71). 21.09.2021.a toimunud istungil selgitas kostja täiendavalt, et eemaldamise nõue on esitatud pöördkaamerate osas (II kd tlk 162-165). Kuigi hageja on märkinud, et tegemist ei ole pöördkaameratega, siis kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja poolt esitatud fotodelt ja vaatlusel vahetult kogetu põhjal on kohus veendunud, et kostja kinnistu vahetus läheduses asuvad 3 pöördkaamerat. Sama selgub tunnistaja M.-S.S. ütlusetest, mille kohaselt eelmisel suvel oli märgata, et pimedas, kui tunnistaja viibis Xxxxxxxxxxx kinnistul, siis polnud punast infrapuna tuld näha ja siis mingi aeg tekkis jälle. Tunnistaja asukohta ei vahetanud (II kd tlk 164). Kohus nõustub kostja seisukohaga sellest, et kuigi tunnistaja märkis, et sündmus toimus eelmisel suvel, mil hageja vastuväidetest tulenevalt kaameraid Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistele ei olnud veel paigaldatud, ei muuda see tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistajale ei saa ette heita, et ta konkreetset kaamerate püstitamise aega ei mäleta. Kooskõlas kohtule esitatud fotodega ja vaatlusel vahetult kogetuga, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et tunnistaja kirjeldas vahetult kogetud sündmust, mida ta nägi kostjale kuuluvalt maalt.
36.Sarnaselt hagejale on kostja enda nõude esitamisel tuginenud VÕS § 1055 lg-le 1 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7, alternatiivselt AÕS § 89 lg-le 1.
37.Vastavalt VÕS §-le 1055 lg 1 kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kostja suunamise lõpetamise nõude eeldustena VÕS § 1055 lg 1 alusel peab olema tuvastatud, et kostja õigusi on rikutud ja õiguste rikkumine on kestev. Kostja peab mh tõendama, et õiguste rikkumine on kestev. Sarnaselt hagejale, leiab kostja, et tema õigusi on rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
38.Kostja leiab, et hageja rikub oma tegevusega Euroopa parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 (IKÜM) sätteid, mis näevad ette isikuandmete töötlemise nõuded. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt (vt kohtuotsuse p 35.) nõustub kohus kostjaga, et hageja käitumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja VÕS § 1055 lg 1 mõttes. IKÜM art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb isikuandmete all mõista igasugust teavet, mis konkreetset isikut puudutab (vt EK C-434/16, p-d 34 jj). IKÜM art 4 p 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. IKÜM art 4 p 7 sätestab, et vastutav töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tulenevalt IKÜM
2-20-12846 art 4 p-dest 1, 2 ja 7 on hageja määruse mõttes isikuandmete vastutav töötleja, kes kinnistule kaamera paigaldamisel ja sellega Xxxxxxxxxxx kinnistul ja selle läheduses viibivaid isikuid filmides töötleb nende isikute isikuandmeid. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et statsionaarse kaamera kasutamist isiklikul otstarbel filmimiseks ei saa tegemist olla juhul, kui filmitakse ala, mis jääb kaamera kasutaja valdusest väljaspoole jäävat ala. Poolte vahel puudub vaidlus selleski, et kostja ei ole hagejale andnud nõusolekut kostjale kuuluvat kinnistut filmida ega Xxxxxxxxxxx kinnistul viibivate isikute isikuandmeid töödelda.
39.Hageja vastuväidetest nähtuvalt pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sunnanud kostja kinnistu poole kaamerad ning kas nendega salvestatakse kostja kinnistul toimuvat. Kohus leiab, sarnaselt otsuse punktis 30. märgitule, et asjaolul kas pöördkaamera või kaamera on suunatud kostja kinnistu poole ja salvestab naaberkinnistul liikuvate isikute tegevust, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust. Kui kostja ei ole avaldanud nõusolekut temale kuuluva kinnistu ja sellel liikuvate isikute jälgimiseks või nende tegevuse salvestamiseks, siis ainuüksi kaamera paigaldamises selliselt, et sellega on võimalik teiste isikute tegevuse jälgimine kostja kinnistul, esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse jälgida ja salvestada. Kostjal ei ole kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja ja seal asuvate inimeste tegevust filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Kohus leiab, et ainuüksi kaamera paigaldamisel selliselt, et kinnistu omanikul on võimalik endale kuuluvalt kinnistult tajuda, et teda võidakse naaberkinnistult kaamerate kaudu jälgida, kujutab endast eraelu puutumatuse ja privaatsusõiguse olulist riivet.
40.Kohus möönab, et arvestades erinevaid pöördumisi politsei poole ja poolte vahelist ekirjavahetust, võib olla vajalik kaamerate paigaldamine hageja valduses olevale kinnistule hageja vara kaitseks, mille kohta hageja on menetluse kestel ka erinevaid tõendeid esitanud (I kd tl 113,II kd tlk 113,117-130, 146). Kui hageja salvestab kaameratega Xxxxxxxxxx kinnistul toimuvat, seda ka turvakaalutlustel, ei ole see iseenesest õigusvastane. Kuid hagejal tuleb seda teha viisil, mis ei rikuks teiste isikute õigusi. Asjaolu, et Liu külas on toimunud süüteo tunnustega intsidente, ei anna hagejale õigust jälgida Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuvat või vähemalt luua võimaluse Xxxxxxxxxxx kinnistu ning kostja jälgimiseks. Hageja esile toodud asjaolud ei välista kohtu hinnangul hageja tegevuse õigusvastasust. Kui hageja soovib kaameraid kasutada tema valduses oleva Xxxxxxxxxx kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks, siis saab ta seda teha viisil, et kostja ja Xxxxxxxxxxx kinnistul kostja nõusolekul viibivate isikute õigused ei oleks rikutud, paigaldades ja suunates kaamerad selliselt, et see filmiks vaid Xxxxxxxxxx kinnistu maa-ala. Pöördkaamerate paigaldamiseks, mis annab võimaluse salvestada ka kostjale kuuluval kinnistul toimuvat, puudub kohtu hinnangul igasugune õigustus. Kostja poolt esitatud fotodest nähtuvalt on hagejal võimalus jälgida sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja igal juhul rikub kestvalt kostja õigusi. Hageja on ka ise märkinud, et 21.05.2021 tõesti elektrik asus hageja kinnistule paigaldama kostja poolt esitatud fotodel nähtavat kaamerat, aga ilm läks halvaks ja töö tuli jätta pooleli. Kaamera paigaldanud elektrik on andnud hageja seaduslikule esindajale e-posti teel selgituse, mille kohaselt kaamera võis tõesti jääda mingiks ajaks asendisse, millises ta oli suunatud Xxxxxxxxxxx kinnistu poole, kuid sellel ajal kaamera ei olnud veel füüsiliselt elektrivõrguga ja andmesidevõrguga ühendatud, mis tähendab, et kaamera ei filminud ega salvestanud mitte midagi. Kohus rõhutab siinkohal, et ainuüksi asjaolust, et kaamera on paigaldatud selliselt, et see on nähtav naaberkinnistu eluruumidest ja taoline kaamera paigaldamine võib luua naaberkinnistu omanikule ettekujutuse, et teda või tema perekonna liikmeid ning nende tegevust ilma nende nõusolekuta jälgitakse, on õigusvastane. Hagejal puudub taoliseks tegevuseks õiguslik alus. Kostja ja tema perekonna liikmete õiguste riive niivõrd suures ulatuses, nagu hageja seda teinud on, ei ole õigustatav ka hageja õigusega kaitsta enda valduses oleval kinnistul paiknevat vara ja turvalisust.
2-20-12846
41.VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on õigusvastased teod, mille puhul on tegemist seadusest tulenevat kohustust rikkva käitumisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt Xxxxxxxxxx kinnistule pöördkaamerate paigaldamine ja selle võimalik kasutamine selliselt, et kaamera vaatevälja jääb kostja valduses olev kinnistu, või ka sellise ohu loomine, õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Kohus loeb eelnevaga tuvastatuks, et igal juhul on hageja loonud ohu õigusvastaseks tegevuseks VÕS § 1055 lg 1 tähenduses aga ka AÕS § 89 mõttes.
42.VÕS § 1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. IKÜM sätete eesmärgiks on isikute kaitsmine isikuandmete õigusvastase töötlemisega tekkiva kahju eest. Kohus leiab, et kostja nõue on õigustatud ka AÕS § 89 alusel ning hageja tegevus on õigusvastane ka AÕS § 89 mõttes. Eelnevaga on tuvastatud, et hageja tegevus piirab kostja õigust ja võimalusi Xxxxxxxxxxx kinnistu valdus- ja omandiõiguse teostamisel, kuivõrd hageja on paigaldanud kaamerad enda valduses olevale kinnistule ja kasutab neid viisil, et Xxxxxxxxxxx kinnistul toimuv tegevus jääb või võib jääda kaamerate vaatevälja. Hageja tegevuses Xxxxxxxxxxx kinnistu filmimisel või vähemalt sellise ohu loomisel puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.
43.Kostja on vastuhagis esitanud ka hoidumisnõude ning taotlenud hagejat hoiduma edaspidi Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete suunamisest. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1104-12, p 10). Nõude rahuldamiseks peavad lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud (VÕS § 1055 lg 2 või AÕS § 89 lause 3). Riigikohus on lahendi nr 2-164856/64 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Deliktiõigusliku kaitsevahendina sätestatakse VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja tegevus kaamerate, sh pöördkaamerate paigaldamisega, selliselt, et sellega on võimalik jälgida kostja kinnistul toimuvat, on õigusvastane. Kohus märgib, et toimunud rikkumised loovad juba eelduslikult ohu, et rikkumine võib korduda. Hageja ei ole menetluse kestel vaidlusaluseid kaameraid kõrvaldanud, vastupidi kohtule esile toodud asjaolude ja tõendite kohaselt on hageja vaidlusalused pöördkaamerad paigaldanud käesoleva menetluse kestel. Seetõttu tuleb rahuldada ka kostja hoidumisnõue ja kohustada hagejat edaspidi hoiduma Xxxxxxxxxxx kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Xxxxxxxxxx kinnistult. Kostja nõude rahuldamine ei ole VÕS § 1055 lg 2 mõttes ka ebaproportsionaalne. Hageja pidi kaameraid paigaldades olema teadlik, et tal puudub kostja nõusolek kaamerate paigaldamiseks. Samuti on hagejal võimalik olemasolevad pöördkaamerad paigaldada enda valduses olevale kinnistule enda vara kaitseks viisil, millega ei rikuta kostja õiguseid. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
44.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja vastuhagis toodud nõuded ja kohustab hagejat lõpetama Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine eemaldades Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistel olevad pöördkaamerad millega on võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistut jälgida ning edaspidi hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamistest Xxxxxxxxxx kinnistult. Lähtuvalt kostja selgitustest ja vastuhagi nõudest rahuldab kohus pöördkaamerate eemaldamise nõude 3 vaatlusel tuvastatud pöördkaamera osas.
2-20-12846 III
45.Seega jääb hagi rahuldamata ja kohus rahuldab vastuhagi. Hagejat tuleb kohustada lõpetama kostjale kuuluvale Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine eemaldades Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega on võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistut jälgida. Samuti tuleb kohustada hagejat edaspidi hoiduma Xxxxxxxxxxx kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Xxxxxxxxxx kinnistult.
46.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vaatamata asjaolule, et kohus jätab hagi rahuldamata, on kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja menetluskulude jätmine hageja kanda ebaõiglane. Arvestades menetluses esitatud vastastikuste nõuete sisu, kohtusse pöördumise on tinginud poolte endi käitumine, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2022 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Lubada SIA-l EKMV astuda menetlusse OÜ Mereääre Puhkemajad üldõigusjärglasena.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.11.2021 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hoidumisnõude ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja hoidumisenõue. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata.
3.Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt ja vastuhagi rahuldada.
5.2.Kohustada R.T.i hoiduma Xxxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxx) piiril asuva salvestusseadme (loomakaamera) edasisest suunamisest Xxxxxxxxxxx kinnistule.
5.4.Kohustada SIA EKMV lõpetama Xxxxxxxxxxx kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine eemaldades Xxxxxxxxxxx kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega on võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistut jälgida.
2-20-12846
5.5.Kohustada SIA EKMV edaspidi hoiduma Xxxxxxxxxxx kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Xxxxxxxxxxx kinnistult (katastritunnus xxxxxxxxxxx). Menetluskulude jaotus: Jätta maa- ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.