Nv System OÜ hagiavaldus Lasten Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
23 826,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nv System OÜ, registrikood 11104961, asukoht Kadaka tee 7, 12915 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Gerda Raag,
NJORD
Advokaadibüroo, Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn, e-post [email protected] Kostja Lasten Ehitus OÜ, registrikood 14048507, asukoht Mere tn 7, 80042 Pärnu, e-post [email protected], kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Raimo Kotkas
Menetlusviis
Eelistungi toimumise aeg 10.05.2022.a, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nv System OÜ hagi Lasten Ehitus OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Lasten Ehitus OÜ (registrikood 14048507, asukoht Mere tn 7, 80042 Pärnu) hageja Nv System OÜ (registrikood 11104961, asukoht Kadaka tee 7, 12915 Tallinn) kasuks põhivõlgnevus 14 907,37 (neliteist tuhat üheksasada seitse eurot 37 senti) eurot, kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 550 (viissada viiskümmend) eurot ja viivis seisuga 04.11.2021 summas 2012,49 (kaks tuhat kaksteist eurot ja 49 senti) eurot.
Välja mõista kostjalt Lasten Ehitus OÜ hageja Nv System OÜ kasuks alates 05.11.2021 viivis 0,071 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui 3515,11 eurot.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja Lasten Ehitus OÜ kanda.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas
2-21-17280 4552,70 (neli tuhat viissada viiskümmend kaks eurot 70 senti) eurot. Menetluskulud tuleb kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-21-17280“.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4552,7 eurot) tuleb kostjal Lasten Ehitus OÜ tasuda hagejale Nv System OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.04.11.2021. a esitas Nv System OÜ (edaspidi hageja) hagi Lasten Ehitus OÜ (edaspidi kostja) vastu vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2912021-1/202-1 tuleneva võlgnevuse nõudes. Töövõtulepingu kohaselt pidi hageja alltöövõtu korras osutama Türi linnas Valge Maja ehitusprojektil nõrkvoolutöid. Hageja esitas jaanuaris ja veebruaris teostatud tööde akti nr 3 kostjale, mille kostja ka kinnitas. 31.03.2021 esitas hageja kostjale tööde akti nr 3 alusel arve nr 21066 summas 14 907,37 eurot maksetähtajaga 30.04.2021 ja viivisemääraga 0,1% päevas. Kostja arvet tasunud ei ole ega ole esitanud ka sisulisi vastuväiteid. 26.08.2021 esitas hageja Türi Vallavalitsusele kui Türi Valge Maja projekti tellijale teabenõude ja avalduse, et paluda neil rakendada riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg-s 9 ettenähtud õigust hoida võimalusel kinni rahalise kohustuse täitmist kostjale. Kahjuks ei olnud RHS § 122 lg 9 õiguse rakendamine enam Türi Vallavalitsuse jaoks võimalik, sest tööde eest oli juba kostjale tasutud. Seoses 26.08.2021 avalduse esitamisega Türi Vallavalitsusele vajas hageja ka õigusabi. Õigusabi osutas NJORD Advokaadibüroo ning hageja kulu oli kokku 660 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 14 907,37 eurot, kahjuhüvitis summas 660 eurot, põhivõlgnevuselt 14 907,37 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 0,1% päevas summas 2802,59 eurot, põhivõlgnevuselt 14 907,37 eurot lepingujärgne viivis 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.27.12.2022.a esitas hageja kirjalikult enda seisukoha kostja vastuse osas. Hageja märgib, et keerukamate ja pikemaajaliste tööde puhul (nt ehitustööd) on tavapärane, et pooled lepivad kokku etapiviisilise või perioodilise vastuvõtmise. Tööde etapiviisilise vastuvõtmise korral lepitakse reeglina ka kokku, et nende tööde eest tasumine toimub osades. Töövõtulepingus punkt 3.3 leppisid pooled kokku, et tööde akteerimine ehk vastuvõtmine ja tööde eest tasumine toimub kord kuus. Seega on tegemist etapiviisilise vastuvõtmise kokkuleppega. Tööde etapiviisilise jaotuse korral on vaheetapi eest tasu maksmise eelduseks vaheetapi vastuvõtmise aktis nimetatud tööde teostamine. Ühtegi vastuväidet hageja teostatud tööde kvaliteedile esitatud ei ole. Seega on hageja oma lepingulise põhikohustuse täitnud ja kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni seoses töö kvaliteediga. Oma vastuses hagiavaldusele heidab kostja hagejale ette tähtaegade ületamist. Hageja peab vajalikuks kohtule selgitada, et ükski töö pole viibinud hageja tõttu. Hageja märgib lisaks, et töövõtulepingu punkti 3.3 kohaselt tasutakse tööde eest vastavalt töövõtja esitatud
2-21-17280 arvetele. Kõikides hageja esitatud arvetes kostjale on ette nähtud põhisummalt viivis 0,1% päevas. Viivise suurus ei ole ebamõistlik ja kostja ei ole seda varasemalt ka kordagi vaidlustanud. Seega kuulub põhisummalt tasumisele ka viivis 0,1% päevas alates 01.05.2021. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis seega 2802,59 eurot. Töövõtulepingut sõlmides koostas lepingu teksti kostja ja hagejal puudus võimalus lepingu tingimusi olulisel määral läbi rääkida. Märkimisväärne on veel, et kostja on lepingut koostades määranud punktis 3.8 enda võimalikuks viivisenõudeks 0,5% lepingu maksumusest päevas. Töövõtulepingu punkt 3.93 viitab sellisele viivisemäärale seoses töövõtulepingu punktis 4.44 sätestatud maksetähtaegadega. Kuna töövõtulepingu punkt 4.4 reguleerib hageja kohustust esitada igakuiseid täpsustatud tööde graafikuid, ei kohaldu hageja hinnangul punkt 3.9 akteeritud tööde eest esitatavatele arvetele. Hageja hinnangul kohaldub arvele töövõtulepingu punkti 3.3 regulatsioon ning seega on kohalduvaks viivisemääraks 0,1% päevas, mis on endiselt oluliselt madalam kui kostja poolt endale võimaldatud viivisemäär 0,5% päevas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et sellised tööde graafikutega seonduvate maksetähtaegade regulatsiooni tuleks kohalda ka hageja esitatavatele arvetele akteeritud tööde eest, oleks hagi esitamise hetkeks tekkinud viivise summaks 2012,49 eurot. Töövõtulepingu maksumuseks on vastavalt punktile 3.1 29 292,58 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 35 151,1 eurot. Seega oleks piirsummaks 3515,11 eurot. Hageja on siiski seisukohal, et arvele kohaldub viivisemäär 0,1% päevas.
3.24.05.2022.a esitatud täiendavas seisukohtades märgib hageja, et hageja failisüsteemis oli ekslikult akt nr 2 nimetatud aktina nr 3. Hageja esitab korrektse teostatud tööde akti nr 3, mis vastab kohtule esitatud arvele. Ka selle akti on allkirjastanud kostjapoolne projektijuht R.R.. Hageja juhib tähelepanu, et ka sellel arvel on tööde teostamise periood ekslikult trükiveana märgitud kui 2020. aasta. Hageja nendib, et selle akti on kostja allkirjastanud alles septembris 2021. Siiski, ei esitanud kostja vahepealsel ajal ühtegi etteheidet hageja teostatud töödele. Ka töövõtulepingu punkti 3.6 kohaselt loetakse akt tellija (kostja) poolt allakirjutatuks, kui ta ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid 3 tööpäeva jooksul arvestades töövõtja (hageja) poolt akti esitamise päevast. Ühtegi vastuväidet hageja teostatud tööde kvaliteedile esitatud ei ole. Seega on hageja oma lepingulise põhikohustuse täitnud ja kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni seoses töö kvaliteediga. Seega nõuab hageja põhinõudena teostatud tööde akti nr 3 alusel koostatud arve tasumist ehk põhivõlgnevuse summaks on 14 907,37 eurot. Lisaks teostatud tööde aktile nr 2 allkirjastas ka akti 4 ja akti 5 R.R. kui kostjapoolne projektijuht. Hagejaga suhtles seoses projektil tehtavate töödega just R.R.. Näiteks on just R.R.iga suheldud projekti jooniste, Päästeameti ja kasutusloa ning projekti valve osas. Seega oli pooltevaheliseks praktikaks, et töid kinnitab ja hagejaga suhtleb R.R.. Kostja on varasemalt tasunud R.R.i kinnitatud akti alusel esitatud arve nr 21012 summas 14 751,12 eurot. Seega on kostja varasemalt ise tasunud R.R.i poolt kontrollitud tööde eest esitatud arve. See kinnitab ka poolte praktikat, et hagejaga suhtles ja akte oli õigustatud allkirjastama just kostja projektijuht R.R.. Kostja on arve nr 21012 tasunud vastavalt arvel esitatud maksetähtajale (arve esitatud 12.03.2021 maksetähtajaga 19.03.2021, tasutud 16.03.2021). Kostja ei ole seejuures vaidlustanud arvel märgitud viivisemäära 0,1% päevas, millele tugineb oma hagiavalduse arvestuses ka hageja. Juhul, kui kohus nõustub siiski hoopis kostja 03.12.2021 vastuses välja toodud positsiooniga viivisemäära ulatusest, soovib hageja viivise väljamõistmist määras 0,5% nädalas. Vastava arvutuskäigu on hageja esitanud ka oma 27.12.2021 seisukohas.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.03.12.2021.a esitas kostja enda seisukoha hagiavalduse osas. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja on sõlminud hagejaga töövõtulepingu. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et vastavalt sõlmitud lepingule hageja teatud töid ka tegi. Samas ei ole kostja jaoks hetkel hageja nõue piisavalt selge, et tuvastada, kas nõue võib olla mingis osas põhjendatud või mitte.
2-21-17280 Kostja ei saa aru mille eest täpselt hageja raha nõuab. Kostja ei saa aru ka hageja viivise nõudest ja eelkõige viivisemäärast. Hageja viitab justkui sellele, et viivisemäär tuleb arvetest, mille hageja on esitanud. Kostja ei saa sellest loogikast aru olukorras, kus poolte vahel sõlmitud töövõtuleping näeb ette nii viivisemäära kui ka maksimaalse suuruse. Sõlmitud lepingu punkti 3.9. järgi lepiti kokku, et viivise määr tasumata arvetelt on 0,5% nädalal ja viivise maksimaalne summa on 10% lepingu maksumusest. Kostja on seisukohal, et kui peaks selguma, et viivisenõue üleüldse on põhjendatud, siis selle suuruse kindlaks määramisel tuleb lähtuda ikkagi poolte vahel kokkulepitud määrast, mitte arvel lähtuvast. Kostja märgib, et tööde lõpetamise tähtaeg on 19.04.2021. Seda tähtaega hageja ületas mitmete tööde osas ja osa töid on tegemata tänase päevani. Sisuliselt on täna tegemist olukorraga, kus hageja on oma kohustusi kostja ees rikkunud ja kostja on hageja suhtes olnud seni mõistlik ja ei ole nõudnud leppetrahvi, kui alus selleks oleks olemas. Samuti ei ole hageja väljastanud kostjale garantiitagatist, kuigi selline kohustus hagejal on. Kuna tööd ei ole üle antud ja vastavat akti koostatud, siis VÕS § 82 lg 7 tähenduses ei ole ka töövõtja (hageja) tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on seisukohal, et praegusel juhul pole vastava tasunõude eeldused täidetud ja hageja nõue ei ole muutnud veel ei sissenõutavaks ega pole esitatud ka korrektses suuruses. Hageja on tuginedes võlaõigusseadusele ja arvel kajastuvale viivisemäärale esitanud kostja suhtes viivisenõude. Kostja palub kohtul jätta viivisenõue täielikult rahuldamata. Kostja on eelnevalt selgitanud, et kostja on seisukohal, et hageja põhinõue ei ole piisavalt selge ei pruugi olla üleüldse muutunud veel sissenõutavaks ja seega ei ole võimalik nõuda ka viivist. Lisaks võib hageja olla kohaldanud viivisesuuruse arvutamisel vale viivisemäära. Kostja on kokkuvõttes seisukohal, et hagiavaldus tuleks jätta täielikult rahuldamata, kuivõrd hageja nõue kostja suhtes on ebaselge. Lisaks ei ole hageja kõiki oma lepingust tulenevaid kohustusi kostja ees täitnud. Kostja palub jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Kohus edastas kostjale vastamiseks hageja 27.12.2021.a esitatud täiendavad seisukohad. Kostja täiendavaid vastuväiteid kohtule esitanud ei ole. 10.05.2022.a toimunud eelistungil kohus määras asjas poolte nõusolekul kirjaliku menetluse andes pooltele tähtaja 24.05.2022.a kõigi seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks, vastaspoole seisukohtadele ja tõenditele vastamiseks oli tähtaeg 07.06.2022.a Kohus andis tähtaja kohtukõne seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 21.06.2022.a ning vastaspoole menetluskulude nimekirjade esitamiseks 28.06.2022.a ning tegi teatavaks otsuse kuulutamise aja. Edasises menetluses kostja vastuväiteid hageja täiendavatele seisukohtadele esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:
2-21-17280 Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping nr 2912021-1/202-1, mille kohaselt pidi hageja alltöövõtu korras osutama Türi linnas Valge Maja ehitusprojektil nõrkvoolutöid vastavalt pakkumisele ja projektile (dtl 8-15); Tööde kogumaksumuseks kujunes lähtuvalt pakkumusest 35 151,10 eurot koos käibemaksuga (dtl 11); Märtsis 2021 andis hageja teostatud tööde aktiga nr 3 kostjale üle osaliselt teostatud tööd summas 14 907,37 eurot koos käibemaksuga (dtl 97-98). Akt on kostja poolt allkirjastatud 09.09.2021.a (dtl 97); Hageja väljastas kostjale 31.03.2021.a arve nr 21066 teostatud tööde eest vastavalt aktile nr 3 kogusummas 14 907,37 eurot maksetähtajaga 30.04.2021 (dtl 18), kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud; 26.08.2021.a esitas hageja Türi Vallavalitsusele kui Türi Valge Maja projekti tellijale hageja lepingulise esindaja poolt koostatud teabenõude ja avalduse (dtl 19-21); Türi Vallavalitsus vastas teabenõudele 30.08.2021.a (dtl 22); Hageja õigusabikulude suurus kohtuvälises menetluses oli 31.08.2021.a koostatud arvest nr 20211159 nähtuvalt 660 eurot koos käibemaksuga (dtl 23)
8.Kohus käsitleb kõigepealt pooltevahelise lepingu õiguslikku olemust ja hageja põhinõude üldiseid eeldusi ning hageja põhinõude rahuldamise võimalikkust (I), seejärel analüüsib kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõuet kostja vastu (II) ning viivisenõude põhjendatust (III). Lõpetuseks teeb kohus menetluskuludega seotud otsustused (IV).
I
9.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 14 907,37 eurot. Kostja vaidles esialgselt hagile vastu. Kostja märkis, et hageja põhinõue ei ole piisavalt selge, see ei pruugi olla üleüldse muutunud veel sissenõutavaks, lisaks ei ole hageja kõiki oma lepingust tulenevaid kohustusi kostja ees täitnud. Peale hageja poolt menetluses esile toodud selgitusi kostja, vaatamata kohtu korduvatele nõuetele, tähtaegselt täiendavaid seisukohti ega tõendeid enda väidete tõendamiseks esitanud ei ole.
10.Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte esile toodud asjaoludest nähtuvalt on kohtu hinnangul hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Esmalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on nõudeõigus kostjale väljastatud ja kostja poolt tasumata arve tasumise, kokku summas 14 907,37 euro, nõudes.
12.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (Riigikohtu otsused tsiviilasjades 3-2-1-41-17 p 12.4, 3-2-1-93-15 p 10, 3-2-1-4415 p 13) Selleks, et tuvastada, kas kostjal on kohustus hageja arve tasuda, tuleb hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on 24.05.2022.a seisukohaga kohtule esitanud õige teostatud tööde akti, millega on poolte vahel kokku lepitud tööd hageja poolt kostjale osaliselt üle antud märtsis 2021 (dtl 97-98). Hageja on kohtu jaoks usutavalt selgitanud, et teostatud tööde aktil esineb kirjaviga aasta arvu osas, tegelikkuses on õige aasta 2021, mitte 2020 ja kostja ei ole
2-21-17280 selles osas vastuväiteid kohtule esitanud. Teostatud tööde akt on kostja poolt allkirjastatud 09.09.2021.a ja kostja ei ole ka vaidlustanud asjaolu, et tema ei ole vastu võtnud aktil loetletud töid. Kostja väidab üksnes, et kõiki lepingus kokkulepitud töid ei ole hageja 03.12.2021.a kostja seisukoha esitamise ajaks veel teinud, kuigi tööde lõpetamise tähtaeg oli 19.04.2021.a. Kohtule esitatud töövõtulepingu punkti 3.3 kohaselt teostatakse makseid iga kuu üks kord peale tööde lõpetamist töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt aktsepteeritud aktide ja arvete alusel. Eeltoodust nähtub ja kohus nõustub hageja seisukohaga sellest, et pooled leppisid kokku tööde etapiviisilise vastuvõtmise. Tööde etapiviisilise jaotuse korral on vaheetapi eest tasu maksmise eelduseks vaheetapi vastuvõtmise aktis nimetatud tööde teostamine. Vastava kokkuleppe olemasolu nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud teostatud tööde aktidest, kuivõrd hageja on esitanud kostjale teostatud tööde aktid 2, mille kostja on vastu võtnud ja ka tasunud ning aktid 4 ja 5, mis on kostja poolt allkirjastatud (dtl 16-17, 99-100, 101-102, 119). Seega vastas poolte vaheline praktika lepingus kokkulepitule ning kostja vastuväited sellest, et kõik tööd ei olnud üle antud ja vastavat akti koostatud on asjakohatud, kuna pooled leppisid lepingus kokku etapiviisilise tööde üleandmise ning nende eest tasumise. Lisaks on pooled lepingu punktis 3.3 viimases lauses kokku leppinud selles, et tööde valmimise hilinemisel pikeneb vastavalt makse teostamise tähtaeg. Seega juhul, kui osa töid oli veel hagejal tegemata ning akti alusel kostjale üle andmata, siis hageja käesolevas hagis vastavate tööde eest nõudeid ei ole ka esitanud. Seonduvalt asjaoluga, et kostja on teostatud tööde akti nr 3 allkirjastanud alles 09.09.2021.a märgib kohus, et lepingu punktis 3.6 on pooled kokku leppinud selles, et akt loetakse tellija poolt allakirjutatuks, kui ta ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid 3 tööpäeva jooksul arvestades töövõtja poolt akti esitamise päevast. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks esitanud vastuväiteid teostatud tööde aktis nr 3 loetletud tööde osas. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus kohtule esitatud tõendite pinnalt, et teostatud tööde aktis nr 3 loetletud tööd on kostja poolt vastu võetud märtsis 2021.a. Seega on hageja tasunõue ka VÕS § 637 lg 3 ja 4 alusel ja kooskõlas poolte vahelise lepingu punktiga 3.6 muutunud sissenõutavaks.
13.Riigikohus on 28. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et kui tellija on töö vastu võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu. Kostja esialgsed vastuväited sellest, et hageja on jätnud oma kohustused täitmata on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on selgitanud kohtule, et osa töid on lõpetamata kostjast tulenevatel põhjustel ning kostja ei ole nendele hageja väidetele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Samuti ei ole kostja ka hageja suhtes kasutanud hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendite rakendamist, mistõttu peab ta maksma hagejale kokkulepitud tasu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks töövõtutasu summas 14 907,37 eurot. II
14.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ka kohtueelsele õigusabile kulunud summat kahjuhüvitisena. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis mh kahju tekitamise tagajärjel kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust nähtub, et iseenesest on kahjuhüvitise saamiseks tehtavad mõistlikud õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 mõttes hüvitatavad.
2-21-17280 Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, s.t kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
15.Kostjalt nõuab hageja 660 euro suurust õigusabikulu hüvitist. Hageja on selgitanud, et need õigusabikulud tekkisid seoses teabenõude ja avalduse koostamisega Türi Vallavalitsusele, et paluda neil rakendada RHS § 122 lg-s 9 ettenähtud õigust hoida võimalusel kinni rahalise kohustuse täitmist kostjale. Kahjuks ei olnud RHS § 122 lg 9 õiguse rakendamine enam Türi Vallavalitsuse jaoks võimalik, sest tööde eest oli juba kostjale tasutud.
16.Hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et ta on 26.08.2021.a esitanud Türi Vallavalitsusele alltöövõtja teabenõude ja avalduse 1,5 leheküljel ja millel on 7 lisa (dtl 20-21). Samuti on Türi Vallavalitsus saatnud hageja lepingulisele esindajale vastuse teabenõudele 30.08.2021.a e-kirjaga, mis on veerandil leheküljel (dtl 22-27). Hageja on kohtueelsete õigusabikulude tõendamiseks esitanud ka 31.08.2021.a arve nr 20211159, mille kohaselt on arve summas 660 (koos käibemaksuga) esitatud hagejale nõudekirja koostamise eest hankijale (dtl 23). Eeltoodud arvest nähtuvalt on hageja kostjaga seonduvalt teinud kulutusi õigusabile 660 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab advokaat õigusabi 160 euro suuruse tunnitasuga ning sel juhul on õigusabi seega osutatud 3,44 tundi.
17.Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses on kohtueelne õigusabikulu mõistlik kulu, mis on tehtud selleks, et püüda asja esmalt kohtuväliselt lahendada. See kulu on käsitatav kahjuna VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes. Samuti on selline kulu kostjale ettenähtav ning hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 mõttes ning põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele mõistlik, et üritada saavutada kohtuvälist kokkulepet. Samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke ja mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Seega on Riigikohus leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal nõude maksmapanekul hüvitatavad (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29).
18.Hageja esindaja tunnitasu on olnud 160 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades vaidluse keerukust ning seda, et õigusabi osutas advokaat, on kohtu hinnangul tegu mõistliku tunnitasuga. Kostja hageja õigusabikulude hüvitise nõudele vastu ei vaielnud. Kuna aga hageja ise on 09.11.2021.a ja 21.06.2022.a kohtule esitatud menetluskulude nimekirjades kinnitanud kohtule, et ta on käibemaksukohustuslane, siis ei ole arve summale lisanduv käibemaks tema kulu (dtl 4447, 124-127).
19.Kohus leiab, et kostja vastu kohtueelse nõude esitamisega seotud mõistlik õigusabikulu on 3,43 tunnile vastav kulu tunnitasuga 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Seega rahuldab kohus hageja kohtueelse õigusabi hüvitise nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtueelse õigusabikulu hüvitis 160 × 3,44 = 550 eurot. Rahuldamata jääb hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõue käibemaksu, s.o. 110 euro osas III
20.Järgnevalt hindab kohus hageja viivisenõude põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist lepingujärgses määras kuni hagi esitamiseni kindlas summas ja sealt edasi protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja on esialgses vastuses vastu vaielnud hageja viivise nõudele, leides, et sõlmitud lepingu punkti 3.9. järgi lepiti kokku, et viivise määr tasumata arvetelt on 0,5% nädalas ja viivise maksimaalne summa on 10%
2-21-17280 lepingu maksumusest. Kostja on seisukohal, et viivisenõude suuruse kindlaks määramisel tuleb lähtuda ikkagi poolte vahel kokkulepitud määrast, mitte arvel lähtuvast. Hageja leiab, et poolte lepingulises suhtes tuleks kohaldada vastavalt töövõtulepingu punktile 3.3 ja hageja esitatud arvele viivisemäära 0,1% päevas. Kostja on varasemalt tasunud ka sama viivisemääraga arve ilma viivisemäära vaidlustamata. Pooled ei ole leppinud kokku maksimaalses viivisemääras olukorraks, kus tellija (ehk kostja) ei tasu teostatud tööde eest õigeaegselt. Kostja koostatud töövõtulepingu punkt 3.9 viitab viivisemäärale seoses töövõtulepingu punktis 4.4 sätestatud maksetähtaegadega. Kuna töövõtulepingu punkt 4.4 reguleerib hageja kohustust esitada igakuiseid täpsustatud tööde graafikuid, ei kohaldu hageja hinnangul punkt 3.9 kooskõlas punktiga 4.4 töövõtja (hageja) poolt esitatud arvetele akteeritud tööde eest. Alternatiivselt märgib hageja, et juhul, kui kohus leiab siiski, et käesoleva vaidluse objektile kohaldub töövõtulepingu punktis 3.9 sätestatud viivisemäär, soovib hageja viivise väljamõistmist määras 0,5% nädalas. Punkti 3.9 kohaldumisel on maksimaalse väljamõistetava viivise summaks 10% töövõtulepingu maksumusest ehk 3515,11 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus leiab, et töövõtulepingu tõlgendamisel ei saa lähtuda ainult hageja arusaamast, vaid VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lähtuda poolte ühisest tahtest. Tavade ja lepingupoolte vahelise praktika arvestamine lepingu tõlgendamisel võimaldab samuti hinnata, kas vaidlusalusele lepingu tingimusele antav tähendus on mõistlik.
23.Töövõtulepingu punkt 3.9. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda lepingu punktis 4.4 toodud maksetähtaegade ületamisel tellijalt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud täisnädala eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Kuivõrd lepingu punkt 4.4. reguleerib töö korraldust, täpsemalt täpsustatud tööde graafikute esitamist, on kohtu hinnangul ekslikult lepingu punktis 3.9. viidatud lepingu punktis 4.4. nimetatud kohustusele, kuna lepingu punkt 4.4. ei seondu maksetähtaegadega. Lepingu punkt 3 reguleerib poolte kokkuleppeid lepingu maksumusest, arveldustest ja sanktsioonidest ning kohus leiab, et poolte ühine tahe oli rakendada kokkulepitud viivise määra maksetele, mida tellija pidi töövõtjale tasuma ehk töövõtutasule. Poolte ühine tahe on tuvastatav ka kohtule esitatud 19.10.2021.a, 21.10.2021.a ja 25.10.2021.a makseettepanekutest, kus hageja ise on viivist arvestanud nii nagu lepingu punktis 3.9. on kokku lepitud, s.o 0,071% päevas (dtl 24-32). Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et kostja on varem esitatud arve alusel pidanud aktsepteeritavaks arvel näidatud viivise määra 0,1% päevas. Kohtule esitatud arvest nr 21012 nähtub, et 12.03.2021.a arve tasumise tähtaeg oli 19.03.2021.a (dtl 116). Maksekorraldusest nähtub, et kostja tasus arve 16.03.2021.a (dtl 118). Seega tasus kostja arve tähtaegselt, mistõttu viivist kostjal tasuda ei tulnudki. Kostja ei pea vaidlustama arvel ühepoolselt näidatud viivise määra olukorras, kus tal makse kohustust ei teki. Ainuüksi hageja enda poolt esitatud arvete põhjal ei teki kostjal kohustust suurema määraga viiviste tasumiseks ning lähtuda tuleb poolte poolt lepingus kokkulepitust ja pooltevahelisest praktikast. Kuivõrd mõlemad lepingu pooled on äriühingud, on asjakohatud hageja väited sellest, et töövõtulepingut sõlmides koostas lepingu teksti kostja ja hagejal puudus võimalus lepingu tingimusi olulisel määral läbi rääkida.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled leppisid lepingu punktis 3.9. kokku nii töövõtutasu maksetähtaegade ületamisel kohalduvas viivisemääras 0,071% kui ka viivise maksimum summas. Töövõtulepingu maksumuseks on vastavalt punktile 3.1 kokku 35 151,1
2-21-17280 eurot. Seega on viiviste maksimum summa 3515,11 eurot. Hagi esitamise hetkeks tekkinud viivise võlgnevus on 2012,49 eurot (14 907,37 (võlgnevus) x 0,005 (viivisemäär) x 27 (nädalat)).
25.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt viivis välja mõista kindla summana hagi esitamiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud perioodi 01.05.2021– 04.11.2021 eest kokku summas 2012,49 eurot. Samuti on põhjendatud edasine viivisenõue kuni põhikohustuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui kogusummas 3515,11 eurot. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtul puudub alus TsMS § 163 lg 1 kohaldamiseks, sest kohus rahuldab hagi peaaegu terves ulatuses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda. Arvestades, et rahuldamata jäetud nõude proportsioonid võrreldes rahuldatud nõudega on niivõrd väikese osakaaluga, samuti asjaoluga, et menetluse põhjustas kostja, on kohtu arvates põhjendatud jätta kõik hagiga seotud kulud kostja kanda. Kostja kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat Gerda Raag, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
30.Hageja on 21.06.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid summas 4552,70 eurot (s.o riigilõiv 900 eurot, õigusabikulud 30 h x 160 eurot ja alates 01.03.2022 170 eurot, istungile sõitmise kulu 15,20 eurot). Hageja õigusabikulud koosnevad: - 07.10.2021 Lasten Ehitus OÜ seisu kontroll avalikest allikatest, e-kirjavahetus A.T.. – 0:12 h, 44 eurot
2-21-17280 - 08.10.2021 E-kirjavahetus A.T. re nõuete efektiivsem maksmapanek. 0:06 h 22.00 eurot - 28.10.2021 Vaidluse seisuga tutvumine. E-kirjavahetus kliendiga (täpsustavad küsimused). 0:24 h 64.00 eurot - 29.10.2021 Hagiavalduse koostamine. Suhtlus kliendiga (re: edasised sammud). 2:42 h 432.00 - 01.11.2021 Hagiavalduse koostamine. 1:06 h 176.00 eurot - 02.11.2021 Hagiavalduse koostamine - jätk. 0:24 h 88.00 eurot - 02.11.2021 Hagiavalduse koostamine (jätk.). Kiri kliendile. 0:48 h 128.00 eurot - 04.11.2021 menetluspost [2020] Toimiku koostamine. 0:12 h 16.00 eurot - 04.11.2021 Lisade kogumine, vormistamine. Hagi esitamine. 0:30 h 80.00 eurot - 09.11.2021 menetluspost [2020] Toimiku täiendamine kohtumäärusega, tähtpäev menetluskalendris. 0:12 h 16.00 eurot - 09.11.2021 Kohtumääruse lugemine. E-kiri kliendile. 0:30 h 80.00 eurot - 23.11.2021 Menetluskulude nimekirja koostamine. 0:54 h 90.00 eurot - 26.11.2021 Kirjavahetus kliendiga 0:24 h 64.00 eurot - 29.11.2021 Menetluskulude nimekirja koostamine (jätk), esitamine 0:18 h 48.00 eurot - 01.12.2021 e-toimiku vaatamine. Kirjavahetus kliendiga (re: kostja tähtaja pikendamine). 0:12 h 32.00 eurot - 06.12.2021 menetluspost [2020] Toimiku täiendamine kostja seisukoha ja kohtukirjaga, tähtpäev menetluskalendris. 0:12 h 16.00 eurot - 06.12.2021 Kostja vastuse analüüs. Kohtumääruse lugemine. Kirjavahetus kliendiga. 1:36 h 256.00 eurot - 07.12.2021 menetluspost [2020] Toimiku täiendamine kostja menetluskulude nimekirjaga. 0:12 h 16.00 eurot - 07.12.2021 Kirjavahetus kliendiga. 0:12 h 32.00 eurot - 20.12.2021 Hageja seisukoha koostamine kostja vastusele. Suhtlus kliendiga. 2:30 h 400.00 eurot - 21.12.2021 Seisukoha koostamine kostja vastusele (jätk) 0:30 h 80.00 eurot - 21.12.2021 Seisukoha koostamine kohtule - jätk. 0:12 h 44.00 eurot - 22.12.2021 Seisukoha koostamine kostja vastusele (jätk.). Suhtlus kliendiga. 0:24 h 64.00 eurot - 27.12.2021 Seisukoha esitamine, kirjavahetus kliendiga. 0:12 h 32.00 eurot - 28.12.2021 menetluspost [2020] Toimiku täiendamine hageja seisukohaga kostja vastusele. 0:12 h 16.00 eurot - 01.03.2022 Suhtlus kliendiga (re: kostjapoolne nõuete loovutamine, kõrvalehoidumine täitemenetlusest). Suhtlus kohtuga. 1:18 h 221.00 eurot - 29.03.2022 Suhtlus kliendiga (re: eelistungi aeg) 0:18 h 51.00 eurot - 30.03.2022 Suhtlus kliendiga ja kohtuga (re: eelistungi aeg). 0:18 h 51.00 eurot - 01.04.2022 Toimiku täiendamine kohtuistungi kutsega, tähtpäevad menetluskalendris. 0:12 h 16.00 eurot - 26.04.2022 Suhtlus kliendiga (re: kohtuistung) 0:12 h 34.00 eurot - 06.05.2022 Ettevalmistumine kohtuistungiks. 1:30 h 255.00 eurot - 09.05.2022 Ettevalmistumine kohtuistungiks 0:48 h 136.00 eurot - 09.05.2022 Menetluskulude nimekirja koostamine 0:42 h 70.00 eurot - 10.05.2022 Sõiduaeg Tallinn-Pärnu-Tallinn 4:30 h 382.50 eurot - 10.05.2022 eelistung 0:30 h 85.00 eurot - 16.05.2022 10.05 istungi protokolli lugemine; kirjavahetus kliendiga (re: istung, vastus kohtunõudele). 0:24 h 68.00 eurot - 17.05.2022 Toimiku täiendamine kohtuistungi protokolliga, tähtajad menetluskalendris. 0:12 h 16.00 eurot - 18.05.2022 Kirjavahetus kliendiga (re: vastus kohtunõudele) 0:36 h 102.00 eurot - 24.05.2022 Täiendava seisukoha koostamine. 1:24 h 238.00 eurot
2-21-17280 - 25.05.2022 Toimiku täiendamine hageja täiendava seisukohaga. 0:12 h 16.00 eurot - 15.06.2022 Kohtukõne kirjalike teeside koostamine 1:30 h 255.00 eurot - 21.06.2022 Menetluskulude nimekirja koostamine 0:18 h 39.00 eurot Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
31.Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on menetluskulude nimekirja kohaselt 160-170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 160 eurot ja alates 01.03.2022.a 170 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
32.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu, arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka on 30 tundi tunnitasuga 160-170 eurot tunnis, õigusabitasu seega on kokku summas 3637,50 eurot.
33.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas 900 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning hageja poolt tasutud riigilõiv jääb kostja kanda.
34.Hageja on kandnud Tallinnast istungile sõitmise kulu summas 15,20 eurot. Istungile sõidu kulu on seotud käesoleva asja menetlusega ning jääb seega kostja kanda.
35.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 4552,70 eurot (sh, riigilõiv 900 eurot, õigusabikulud 3637,50 eurot ning sõidukulu 15,20 eurot). Hageja on palunud väljamõistetud menetluskulud kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-21-17280“
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 29.11.2021.a ja 21.06.2022.a esitatud menetluskulude nimekirjas nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.