2-22-7728/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused M. P. (võlausaldaja) esitas 24.05.2022 kohtule avalduse D. S. (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras 27.05.2022 määrusega võlausaldajale tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi 1200 euro tasumiseks. Võlausaldaja tasus deposiidi 03.06.2022. Kohus võttis 09.06.2022 määrusega asja menetlusse ja määras asja arutamiseks eelistungi 21.06.2022. Kohus andis sama määrusega võlgnikule tähtaja avalduse osas seisukoha esitamiseks. Võlgnik seisukohta avalduse osas ei esitanud ega kohtuistungile ei ilmunud. 22.06.2022 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks 518.438 SEB Progressiivse Fondi osakut kokku summas 616,37 eurot ja igakuine töötasu 654 eurot (bruto). Kohustusi on haldur tuvastanud 34 001,02 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Selgeid tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Traadi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 4.10.2022 kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3004 (PankrS § 31 lg 6). Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasu määrata 13 tunni alusel. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130,8 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 1700,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palub tasust 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahendite arvelt ning ülejäänud tasu summas 1 255,68 eurot välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Kuivõrd praegusel juhul võlgnikul vara puudub, kuulub ajutise halduri tasust 1200 eurot (sh käibemaks) hüvitamisele võlausaldaja M. P. poolt 03.06.2022 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt ning ülejäänud ajutise haldur tasu summas 660 eurot (sh käibemaks) tuleb välja mõista võlgnikult.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning lõike 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud. Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlausaldaja on kooskõlas avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-ga 9 tasunud avalduselt riigilõivu 420 eurot. Võlausaldaja on menetluses osalenud esindaja vahendusel. Menetluses tehtud toimingutele on esindajal kulunud kokku 5,5 tundi, mis hõlmab asjaolude analüüsi ja pankrotiavalduse koostamist ning kohtuistungil osalemist. Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 120 eurot. Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Riigilõivukulu 420 eurot ja õigusabikulu 660 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike pankrotimenetluse kuludena kindlaks 660 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). PankrS § 146 lg 1 makstakse pankrotimenetluse kulud välja pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine sõltub pankrotivara suurusest. Seetõttu saab kohus kindlaks määrata üksnes menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest maksetest (Riigikohtu lahend 3-2-1-23-13, p 12).