Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2 (37)

analoogsete objektide põhjal 121 805,00 eurot ning XXX.a eksperthinnangu, mille kohaselt on taastamisväärtus analoogsete objektide põhjal 138 157,40 eurot. Hageja leiab, et L .V. i eksperthinnangud hoone taastamismaksumuse arvestamisel aluseks võtta ei saa. Seda esiteks põhjusel, et L .V. i eksperthinnangud ei tõenda hävinud hoone ehitusväärtust, kuivõrd tegemist on statistilistel andmetel põhineva ehitushinnaga, mis ei kajasta konkreetses piirkonnas konkreetse ehitise taastamise kulusid. L .V. taastamismaksumuse arvutuses lähtunud majandus- ja taristuministri 11.06.2015 määrusest nr 63 „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“. Ekspert V. on korrutanud tulekahjus hävinud elamu suletud brutopinna (koos keldriga 239 m2) suuruse määruse lisas 1 toodud ehitusmaksumusega seisuga 01.01.2007 (607 EUR/m2), korrutanud saadud summa teguriga 0,8 ja lisaks arvestanud juurde ehitushinna indeksi muutuse teguri 1,04952 (XXX hinnangus), 1,1742 (XXX hinnangus) ja 1,3337 (19.02.2022 hinnangus). Teiseks on ekspert L .V. põhjendamatult korrutanud ehitusmaksumuse hinna määruse § 4 lg-st 2 tuleneva teguriga 0,8. Eksperthinnangust ei nähtu, mille põhjal on ekspert jõudnud järeldusele, et ehitusmaksumusel tuleb arvestada teguriga 0,8. L .V. on küll eksperthinnangus märkinud, et ekspert hindab hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taseme keskmisest madalamaks, kuid millel taoline eksperdi seisukoht põhineb, ei ole võimalik tuvastada. Määruse § 4 lg 2 lubab 20 % erinevust baasaasta ehitusmaksumusest, mis antud sätte tõlgendamise seisukohast võib tähendada, et muutus võib olla kuni 20 % suurem või ka kuni 20 % väiksem. Ekspert V. ei ole kuidagi lahti seletanud ja põhjendanud, miks on kasutatud maksimaalset 20% suurust vähendamist, mitte aga näiteks 4 % või 5% suurust vähendamist või ka suurendamist. Lisaks, L .V. ei ole sõltumatu ja erapooletu ekspert, sest hinnang on koostatud Salva Kahjukäsitluse OÜ tellimusel ehk kostja kui kliendi huvides.

3 (37)

nõue XXX XXX. a hinnapakkumisele, mille kohaselt on tulekahjus hävinud elamu taastamisväärtus vähemalt 229851,81 eurot ja põlengu tagajärgede koristamise kulud maksimaalses summas 18 900 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et ehitise taastamisväärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda taastamisväärtusest kindlustusjuhtumi seisuga, tugineb hageja nõue XXX varasemale hinnapakkumisele, mille kohaselt on elamu taastamisväärtus vähemalt 179 390,04 eurot ja põlengu tagajärgede koristamise kulud summas 10 320,00 eurot.

4 (37)

5 (37)

- Eksperthinnangus on esitatud ekslik väide, et veevarustuse pump on lõhki külmunud. Hageja on vastuses eksperdile selgitanud, et veeautomaat sai vahetatud. - Eksperthinnangus on esitatud ekslik väide, et hoones on tehtud viimase poole aasta jooksul väikesemahulisi parendustöid ning ekspert viitab hageja selgitustele. Hageja selgitustest nähtuvalt ei ole tegemist olnud väikesemahuliste töödega, mida kinnitavad alljärgnevad hageja selgitused eksperdile – vundament sai täielikult soojustatud ja kaetud fassaadi plaadiga, tubade 15 ja 16 vahesein sai ehitatud uus ning mõlema toa siseseinad uue karkassi ja kipsiga, põrandate toestamine, uute põrandate paigaldamine, osaliselt lae täielik lammutamine ja uuega asendamine, uute talade paigaldamine, varikatuse postvundament sai lahti kaevatud ja soojustatud, katusel harjaplekkide uuesti kinnitamine, 3 akna välja vahetamine, kamina paigaldamine, parketi paigaldamine. XXX. a eksperthinnangus on L .V. täpsustanud oma esialgset hinnangut ning on jõudnud järeldusele, et hoone kulumiks on hoopis 52,70 %. Täiendatud arvamuse esitamise on eksperdi väitel tinginud uute asjaolude ilmnemine. Ainsaks uueks asjaoluks, mis eksperdile sai ilmneda oli suurenenud suletud brutopind s.o XXX. a arvamuses 239 m2, kuid XXX. a arvamuses 242,3 m2. Muud andmed on olnud eksperdile varasemalt teada. Uut informatsiooni ei saanud eksperdi jaoks tulla XXX eksperthinnangust, sest eksperthinnangus kajastatud eksperdi jaoks tähtsust omav info on toodud ka XXX.a enampakkumise teates, millele ekspert on oma XXX. a hinnangus viidanud. XXX eksperthinnangust saab kinnitust hoone seisukorra kohta enne põlengut ja enne hagejapoolseid parandustöid ning hinnangus on öeldud, et hoone on kohati heas ja kohati halvas seisus, kuid kokkuvõttes keskmises seisus, mis tähendab seda, et kinnisvarahinnangust ei saanud ekspert uusi andmeid, mis mõjutasid kulumi suurenemist. Uut informatsiooni ei saanud eksperdi jaoks tulla ka hageja kliendikaardi ostude väljavõttest, kuivõrd hageja on selgitanud kohtule, et väljavõte ei sisalda kõiki hageja oste seoses parendustöödega, vaid üksnes neid oste, mis on teostatud kliendikaardiga. Kui XXX. a eksperthinnangus on L .V. leidnud, et viimane suurem remont teostati 1996. a ning XXX. a eksperthinnangu on viidatud, et renoveerimistööd tehti 2005 lõpus või 2006 alguses, siis peaks juba antud asjaolu vähendama kulumi määra, mitte suurendama.

6 (37)

täiendavalt oma arvamust ning kinnitas, et hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju üldisele amortisatsiooni näitajale on hinnanguliselt 8,65 kuni 9,69 %, mis tähendab seda, et selle protsendi võrra on hoone vähem amortiseerunud. Hageja palub kohtul otsuse tegemisel arvestada tunnistajate H, K. , L. P. i ja R. S. ütlustega. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tunnistaja ütlused on tõendina lubamatud või ebausaldusväärsed. Lähtudes kõigist tõenditest kogumis on hageja seisukohal, et kostja on ekslikult lähtunud tulekahjus põlenud hoone kulumi määrast 45 % ning hoone kulumi määraks on 35,31 % (L .V. i XXX. a hinnang 45 % - A. L. hinnang 9,69 %). Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks vähendada kulumi määra ekspert A. L. poolt viidatud 9,69 % võrra, siis palub hageja kulumi määrana arvestada 36,35 % (L .V. XXX. a hinnang 45 % - A. L. hinnang 8,65 %).

7 (37)

kui kinnistu ostusummast, olles samas teadlik, et tegemist on kahe täiesti erinevate summadega, mida ei saa võrrelda.

II KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

Hoone põhikonstruktsioonid on puidust. (3) Hoone seisukord on pärast 1996.a halvenenud. Näiteks on katusel räästaplekid tuulekahjustustega, samuti on korstna juures läbijooksud, katuskatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures on varjualune külmakergete tõttu oluliselt tõusnud nii, et katus on kohati „laines.“ Ühes toas on korstna läbijooksu tõttu vahelae konstruktsioon sisse kukkunud. Mitmel pool on põrandad vajunud. (4) Kinnistul asuvas kaevus paiknev pump on katki (lõhki külmunud). (5) Hoone konstruktsioonid vajavad kohati põhjalikku remonti. Samuti vajavad kohati remonti siseruumid. XXX elumaja-kontori äärmiselt halba seisukorda kinnitavad ka OÜ-lt XXX eksperthinnangule lisatud fotod. XXX alustaski XXX kinnistu võõrandamist alghinnaga 27 000 eurot, kuid see enampakkumine nurjus. 2015.a novembris avaldas XXX uue enampakkumise teate alghinnaga 13 000 eurot. Teates märgitud enampakkumisel osalemise tingimuste kohaselt pidi pakkuja pakkumist tehes arvestama võimalike sanitaar- ja kapitaalremondi kuludega. XXX avaldas XXX kinnistu müügikuulutuse ka portaalis kv.ee. Müügikuulutuses oli lisaks XXX eksperthinnangus esile toodud XXX elumaja-kontori puudustele märgitud ka seda, et hoones asuvad ahjud on väga halvas seisukorras ja tuL. htlikud. Hageja esitas 07.11.2016.a XXX-le avalduse XXX kinnistu avalikul enampakkumisel osalemiseks. Hageja tegi pakkumise hinnaga 13 001 eurot. Hageja kinnitas avalduses, et hageja on XXX kinnistu ja seal asuvad ehitised põhjalikult üle vaadanud ning hageja on teadlik nende seisukorrast. XXX juhatuse XXX.a otsusega tunnistati hageja poolt XXX kinnistu omandamiseks tehtud pakkumine parimaks. Eesti Vabariik (müüja), mida esindas XXX, ja hageja (ostja) sõlmisid XXX.a kinnistu müügilepingu, mille alusel müüdi XXX kinnistu hagejale ostuhinnaga 13 001 eurot. Müügilepingu kohaselt olid XXX kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised remontivajas seisukorras (müügilepingu punkt 1.8.5). Samuti oli müügilepingus eraldi märgitud, et ahjud on väga halvas seisukorras ja tuL. htlikud (müügilepingu punkt 18.14). Hageja kinnitas müügilepingus veelkord, et ta on üle vaadanud XXX kinnistul asuvad ehitised ning on teadlik ehitiste kvaliteedist, seisukorras ja õiguslikust olukorras ning ei loe seda XXX kinnistu puuduseks (müügilepingu punkt 1.9.4). XXX ja hageja allkirjastasid XXX.a vara üleandmise-vastuvõtmise akti, millega XXX andis hagejale üle XXX kinnistu valduse koos selle oluliste osade ja päraldistega. Akti kohaselt ei ole XXX-l hagejale esitada mingit dokumentatsiooni ega projekti hoone ehitusliku seisukorra kohta. Samas aktis on hageja veelkord kinnitanud, et ta on hoolikalt üle vaadanud kinnistu ja seal paikneva hoone ning tal ei ole üleantava vara suhtes müüjale mingeid pretensioone. Hageja kanti XXX kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XXX.a. Vähem kui kolm nädalat pärast kinnistu omandamist, so XXX. a, sõlmis hageja kostjaga kindlustuslepingu kinnistul asuvate hoonete kindlustamiseks. Kindlustuslepingu sõlmimisel avaldas hageja, et XXX elumaja-kontor on 2006. aastal täielikult renoveeritud. Samuti avaldas hageja, et viimase 15 aasta jooksul on uuendatud siseviimistlus, renoveeritud või välja vahetatud aknad ja välisuks, renoveeritud või välja vahetatud fassaad ja soojustus, välja vahetatud katus, renoveeritud või välja vahetatud elektrisüsteem, küttesüsteem ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Seega väitis hageja, et XXX elumaja-kontori näol on tegemist täielikult renoveeritud uueväärse hoonega. XXX poolt XXX kinnistu võõrandamisega seoses hagejale esitatud andmed jättis hageja kostjale avaldamata. XXX elumaja-kontor kindlustati hageja poolt esitatud andmetest lähtudes kindlustussummaga 189 000 eurot. Kindlustuslepingu tingimusi muudeti XXX.a. Muudatustega võeti kindlustuslepingust välja viited XXX elumaja-kontori pooleliolevatele ehitustöödele ning kindlustati täiendavalt ka kodune vara kindlustussummaga 5000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt oli XXX elumaja-kontor kindlustatud ka tulekahju riski vastu. Seejuures avaldas hageja, et XXX elumaja-kontoril on lokaalne/telefonile tulekahjusignalisatsioon. XXX.a toimus tulekahju, mille tagajärjel hävisid nii XXX elumajakontor kui ka selles asunud kodune vara. Tulekahju tekkepõhjus ei ole teada. Kostja tellitud XXX ekspert L .V. i poolt XXX.a koostatud eksperthinnangu kohaselt on XXX elumajakontori taastamiskulude suurus 121 805 eurot ning hoone kulumi suurus 45%. Seda

9 (37)

arvestades ja kooskõlas VÕS § 477 ja § 479 lg 3, Üldtingimuste punktiga 1.15 ning Koduskindlustuse üldtingimuste punktidega 13.1, 13.2, 14.1, 14.2.1 ja 14.3.4 maksis kostja XXX elumaja-kontori hävimisega seoses hagejale välja kindlustushüvitise summas 66 792,75 eurot. Kindlustushüvitise suurus kujunes järgnevalt: 121 8058 – 54 812,259 – 20010 = 66 792,75. Kindlustushüvitise suurus ületas hageja poolt XXX kinnistu eest makstud ostuhinda enam kui 5-kordselt. Tulekahjus hävinud koduse vara eest tasus kostja hagejale kindlustushüvitise summas 5 000 eurot. Kostja leiab, et ta on kindlustuslepingutest tulenevad kohustused hageja ees täitnud ja hagejal ei ole õigust nõuda temalt täiendava hüvitise maksmist.

10 (37)

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt on XXX elumaja-kontori taastamiskulude suurus vähemalt 189 710,04 eurot. Hageja arvates tõendavad XXX elumaja-kontori taastamiskulude suurust XXX 25.08.2017. a hinnapakkumine summas 195 216 eurot, XXX 31.08.2017.a hinnapakkumine summas 208 152 eurot ja XXX hinnapakkumine summas 189 710,04 eurot. Kostja leiab, et hageja poolt viidatud hinnapakkumised ei tõenda XXX elumaja-kontori taastamiskulude suurust, kuna tegemist ei ole asjakohaste ega usaldusväärsete tõenditega. Esiteks, hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumised on koostajate poolt allkirjastamata. Seetõttu ei ole usaldusväärselt võimalik kontrollida isegi seda, kas hinnapakkumistes nimetatud äriühingud on sellised hinnapakkumised tõepoolest koostanud ja hagejale esitanud. Kolmandaks, XXX ja XXX hinnapakkumised on tööde kirjelduse osas sisuliselt identsed. Kostjale jääb mõistetamatuks, kuidas õnnetus kahel üksteisest sõltumatult tegutseval ehitusettevõtjal koostada täpselt ühesuguse sisuga hinnapakkumised. Paratamatult jääb mulje, et üks ehitusettevõtja on oma hinnapakkumise koostanud teise ehitusettevõtja hinnapakkumise peale või on mõlemad hinnapakkumised koostatud kolmanda isiku poolt ette antud vormidele.

11 (37)

taastamiskulude suuruse kindlaks tegemisel põhjendatult koefitsienti 0,8. Määruse 9 § 4 lg 2 kohaselt, kui kasutatakse Määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumust suletud brutopinna ruutmeetri kohta, võib tulenevalt hoone suurusest, ehitustehnilisest keerukusest või kasutatud põhimaterjalidest arvutustes kasutada Määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumusest kuni 20 protsenti erinevat väärtust. Vaidlust ei saa olla selles, et hoone taastamine toimuks tänapäevaseid ehitusmeetodeid kasutades, mistõttu omab Määruse § 4 lg 2 kohaldamisel tähtsust see, kas vaidlusaluse hoone uuesti ülesehitamine oleks tänapäevaseid ehitusmeetodeid rakendades ehitustehniliselt keerukas või mitte. Ekspert L .V. asus seisukohale, et hoone taastamistööd ei oleks ehitustehniliselt keeruline. Hoonel ei olnud ühtegi ehitustehniliselt keerulist osa, sh puudus ventilatsioonisüsteem, puudus põrandaküttel või radiaatoritel baseeruv kogu hoonet hõlmav küttesüsteem koos lokaalse soojussõlmega, puudusid ehitustehniliselt keerukad konstruktsioonid ja ruumilahendused ning hoonel olid vaid üks korrus. Samuti tuleb arvestada, et hoone ehitusalune pind on suur, mis samuti vähendab ehitusmaksumust. Kostja osundab, et hoone on ehitatud enam kui 100 aastat tagasi ning viimased suuremad renoveerimistööd teostati 1996. aastal, so 21 aastat enne tulekahju toimumist. Vahepealsel ajal on nii ehitamisel kasutatavad abivahendid, töömeetodid kui ka materjalid teinud suure sammu edasi ning ehitamine on muutnud vähem töömahukaks. Seega on koefitsiendi 0,8 kasutamine põhjendatud.

12 (37)

ekspertarvamuse koostamisel arvestanud hageja poolt antud selgitusi hoone seisukorra ja sellele tehtud parenduste ja tööde kohta. Kostja leiab aga, et hageja selgitusi ei saa tõendina arvesse võtta, kuna poole selgitused on tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendiks vaid juhul, kui need on antud vande all. Hagejat aga käesolevas kohtumenetluses vande all üle ei kuulatud. Küsimus sellest, kas üldse ja millises mahus hageja enne hoone põlengut ehitustöid tegi on käesolevas kohtumenetluses vaidluse all olev asjaolu.

väljavõttest nähtub, et eelarves nähti XXX XXXle ette majandusinventari ja mööbliga seonduvalt 30 000 krooni (1917 eurot). Mööbli ja inventari soetamine ei ole olemuslikult käsitletav hoone kapitaalremondina. Samas ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et ajaloolist hoonet ei ole võimalik täielikult renoveerida 1917 euro eest. Seega ei võimalda XXX poolt esitatud andmed järeldada, et hoonet oleks pärast 1996.a üldse renoveeritud. Kostja rõhutab täiendavalt, et XXX kinnistu müügidokumentides ei ole 2005. a või hiljem toimunud remontöödele viidatud. Puudub mistahes alus arvata, et XXX esitas XXX kinnistut müües kinnistu kohta valeandmeid. Kostjale on arusaamatu hageja mõttekäik, mille kohaselt oli 2005.a hoone renoveerimiseks kulutatud 122 945 Eesti krooni, so 7857,62 eurot, suur summa. Esiteks puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et 2005.a või hiljem oleks hoonet 122 945 Eesti krooni eest remonditud. Teiseks on absurdne eeldada, et 2005.a väidetavalt tehtud 122 945 Eesti krooni parandas hoone seisukorda sellisel määral, et see annab veel 13 aastat hiljemgi alust väita, et hoone kulum oli väiksem kui 40% ning hoone taastamiskulude suurus on ligikaudu 3 000 000 Eesti krooni, st 13 tagasi tehtud remondikulust 24 korda suurem.

Hageja nõuab hagiavalduses XXX elumaja-kontori hävimise tõttu tekkinud kahju täielikku hüvitamist. Kostja selgitab, et Kodukindlustuse üldtingimuste punktidest 14.3.3 ja 14.3.4 tulenevalt saab hageja kahju täielikku hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui (a) XXX elumajakontori kulum oli väiksem kui 40%, (b) hageja tõendab hoone taastamise huvi ja (c) hageja organiseerib hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd samal asukohal. Hageja ei ole XXX elumaja-kontori kulumi suurust tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, et hageja on alustanud XXX elumaja-kontori taastamistöid. Seega saab hageja hagiavalduses esile toodud asjaolusid arvestades nõuda XXX elumaja-kontori taastamiskulude hüvitamist vaid osas, millest on kulum maha arvatud. Hageja ei ole tõendanud, et see osa oleks suurem kui kostja poolt juba välja makstud hüvitis.

väitnud, et XXX kinnistu ostuhind kinnitab kostja väidet, mille kohaselt oli hoone omandamise ajal äärmiselt halvas seisukorras. Kostja on hüvitanud hagejale 5-kordselt XXX kinnistu ostuhinna ning hageja on jätkuvalt XXX kinnistu omanik. Hageja nõude rahuldamine tekitaks olukorra, kus kostja peaks hagejale välja maksma hüvitise, mille kogusumma ületab XXX kinnistu ostuhinda enam kui 14 korda. Eelnevale tugiendes leiab kostja, et hageja teostab oma väidetavaid õigusi hea usu põhimõtet rikkudes.

III KOHTU SEISUKOHT

16 (37)

Antud juhul esitas kostja repliigi hageja lõppseisukohtade ja menetluskulude kohta üks päev pärast kohtu poolt määratud tähtaega. Seda arvestades leiab kohus, et kostja hilinemine menetlusdokumendi esitamisega ei saanud põhjustada asja lahendamise viibimist ning põhjendatud on menetlusdokument vastu võtta. Kohus märgib siinjuures, et kostja repliikides hageja lõppseisukohtade kohta ei sisaldunud mingeid selliseid uusi asjaolusid, mida kostja juba varasemalt menetluse käigus ei ole esile toonud. Lisaks oli hagejale ette teada, et kostja repliigile ta enam vastata ei saa.

• Eesti Vabariik (esindaja XXX, edaspidi XXX) ja J. L. (edaspidi hageja) sõlmisid XXX. a notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu, millega Eesti Vabariik müüs ja hageja ostis kinnistu registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX XXX (edaspidi XXX kinnistu) hinnaga 13 001 eurot. Hageja kanti kinnistusraamatus XXX kinnistu omanikuna sisse XXX. a. Kinnistu oli hoonestatud ja sellel oli kaks hoonet: XXX elumaja-kontor ning saun. • XXX. a sõlmis hageja XXX-iga (edaspidi kostja) kodukindlustuse kindlustuslepingu XXX kinnistu elamu (XXX elumaja-kontor) ja sauna kindlustamiseks, mille kohta kostja kindlustusandjana väljastas hagejale kui kindlustusvõtjale poliisi nr XXX. Elamu kindlustussummaks oli kokku lepitud 189 000 eurot ja sauna kindlustussummaks 3500 eurot. • XXX. a sõlmisid hageja ja kostja kodukindlustuse kindlustuslepingu muudatuse. Muudatustega võeti kindlustuslepingust välja viited kindlustatud XXX kinnistu elamu pooleliolevatele ehitustöödele ja kindlustati täiendavalt ka kodune vara, kindlustussummaga 5000 eurot. • XXX. a toimus kindlustusjuhtum, s.o tulekahju, mille tagajärjel hävisid nii XXX kinnistu elamu (XXX elumaja-kontor) kui ka selles asunud kodune vara. • XXX. a maksis kostja hagejale tulekahjus hävinud koduse vara eest hüvitise summas 5000 eurot. • XXX. a tegi kostja otsuse maksta hagejale tulekahjus hävinud elamu (XXX elumajakontor) eest hüvitist summas 66 792,75 eurot. Nimetatud summas hüvitise maksis kostja hagejale välja XXX. a. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis nõuab hageja kostjalt kindlustusjuhtumi tõttu hävinud elamu eest täiendava hüvitise väljamõistmist summas 122 207,25 eurot ja viivist hüvitiselt. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitise väljamõistmist summas 2130 eurot ning samuti viivist hüvitiselt. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohus käsitleb allpool esmalt hageja nõuet kindlustusjuhtumi tõttu hävinud elamu eest 122 207,25 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. i.

17 (37)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõude rahuldamise eeldusena peab kohus kindlaks tegema, kas kostja on täitnud kindlustuslepingut kohaselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises summas peab kostja kindlustuslepingu alusel maksma hagejale hüvitist kindlustusjuhtumi tõttu XXX kinnistu elamu (XXX elumaja-kontor) hävimise eest. Hageja leiab, et kostja peab maksma temale hüvitist vähemalt kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussumma, s.o 189 000 euro ulatuses ja hageja nõuabki hagis kostjalt hüvitist nimetatud summast vähem makstud summa ulatuses, s.o summas 122 207,25 eurot (189 000-66 792,75). Kostja on seisukohal, et elamu hävimise eest 66 792,75 euro suuruse hüvitise maksmisega on ta kindlustuslepingu kohaselt täitnud. Poolte vahel on vaidlus kindlustushüvitise suuruse üle, sh selle üle, kui suur on hävinud elamu taastamismaksumus, kui suur on hoone kulum ja kas kindlustushüvitist arvutades tuleb kulum taastamismaksumusest maha arvestada või mitte.

18 (37)

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks on XXX-i kindlustuse üldtingimused (edaspidi Üldtingimused, I kd tl 90-93) ja XXX-i kodukindlustuse üldtingimused (edaspidi Kodukindlustuse üldtingimused, I kd tl 94-96). Kodukindlustuse üldtingimuste punkt 14 sätestab kahju hüvitamise üldtingimused, sh punkt

Poolte vahel on vaidlus XXX kinnistu elamu taastamisväärtuse ja ka kulumi suuruse

Vastavalt VÕS § 489 lg-le 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Seadus ei sätesta täpsemalt kahju kindlakstegemise korda. Ka poolte vahel sõlmitud kindlustusleping ei sisalda kokkulepet ehitise hävimise puhul selle taastamisväärtuse kindlakstegemise korra kohta. Kulumi osas sätestab lepingu osaks olevate Kodukindlustuse üldtingimuste punkt 14.2.2., et kui tekib vajadus määrata ehitise kulumi suurus, kasutatakse selleks vastava eksperdi abi. Mõlemal lepingupoolel on õigus kasutada omapoolset eksperti, tasudes ise tellitud teenuse eest.

19 (37)

Vaidlust ei ole selle üle, et antud juhul tegi kostja kindlustusandjana pärast kindlustusjuhtumi toimumist kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju, s.o kindlustusväärtuse suuruse, kasutades selleks eksperdi abi. Kostja tegi XXX. a otsuse (I kd tl 13-14) maksta hagejale välja kindlustushüvitis summas 66 792,75 eurot. Kostja on hüvitise summa arvestamisel lähtunud XXX ehitusinseneri L .V. i XXX. a hinnangust (edaspidi: L .V. i eksperthinnang, I kd tl 15-18), mille kohaselt on XXX kinnistu elamu taastamismaksumuseks 121 805 eurot ja hoone kulum 45%. Kostja on kindlustushüvitise summa leidnud sel teel, et on L .V. i eksperthinnangus nimetatud elamu taastamisväärtusest lahutanud maha kulumi ja lisaks hageja omavastutuse summa (121 80554 812,25-200=66 792,75). Kohtumenetluses esitas kostja L .V. i XXX. a antud täiendava ekspertarvamuse (III kd tl 56-61), milles ekspert tema käsutusse antud uute andmete põhjal on hinnanud elamu taastamismaksumuse suuruseks vahetult enne tulekahju 138 157,40 eurot ja kulumi suuruseks 52,70%. Hageja L .V. i eksperthinnanguga elamu taastamisväärtusele ega ka kulumi suurusele ei nõustu. Hageja leiab, et L .V. i eksperthinnang on ebaõige, kuna see tugineb pelgalt statistilistele andmetele, taastamisväärtuse arvutamisel ei ole arvesse võetud hageja poolt elamule tehtud parendusi, koristuskulusid ega ehitushindande tõusu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja, kes nõuab kostjalt täiendava kindlustushüvitise maksmist peab tõendama, et elamu kindlustusväärtus on suurem, kui kostja poolt välja makstud hüvitis. Muu hulgas peab hageja tõendama oma väiteid elamu taastamisväärtuse ja kulumi suuruse kohta. Järgnevalt käsitleb kohus elamu taastamisväärtust ja seejärel kulumit. ii. Elamu taastamisväärtus

Seega kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Riigikohus on leidnud, et sellel konkreetsel juhul oli põhjendatud kindlustushüvitise suuruse määramisel lähtuda pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavatest vajalikest ja põhjendatud kuludest, arvestades sealjuures ehitushindade kallinemist, sest hageja oli asunud ehitist taastama mõistliku aja jooksul. Asjas leidis tuvastamist, et hageja kinnistul toimus tulekahju 25. oktoobril 2016 ning hageja sõlmis 4. jaanuaril 2018 töövõtulepingu ehitusettevõtjaga, misjärel alustati taastamistöödega. Viivitused ei olnud tingitud hagejast, vaid asjaoludest, et pärast kindlustusjuhtumi toimumist teatas valla arhitekt, et hoone taastamiseks tuleb koostada ehitusprojekt, ning alguses hagejaga lepingu sõlminud ettevõte taganes 2017. a augusti alguses lepingust. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et käesoleva vaidluse asjaolud on võrreldes eespool viidatud Riigikohtu otsusega tuvastatud asjaoludest erinevad. Käesolevas asjas esitatud asjaoludest ega tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja on asunud mõistliku aja jooksul tulekahjus hävinud elamut taastama. Kindlustusjuhtum toimus XXX. a. Sellest on möödunud praeguseks juba rohkem kui 5 aastat. Hageja on 2017. aasta augustis tellinud ehitusettevõtetelt hinnapakkumised (I kd tl 62, 63) ehitise taastamismaksumuse, sh projekteerimistööde kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et kuni käesoleva ajani hageja elamut taastama asunud ei ole, sh ei ole hageja tellinud elamu ehitamise projekti. Hageja on küll avaldanud soovi elamu taastada, kuid reaalseid tegevusi selleks ta teinud ei ole. Hageja on esitanud 04.05.2018. a Võru Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks (I kd tl 178), kuid püüdvad tõendid selle kohta, et hageja oleks väljastatud projekteerimistingimuste alusel ka projekti tellinud ning ehitusluba taotlenud. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud taastamistööde alustamisega viivitamist. Hageja ei ole tõendanud, et oleks esinenud mingi selline takistus, mille tõttu ei ole ta rohkem kui viie aasta jooksul saanud elamu taastamisega alustada. XXX. a maksis kostja hagejale välja elamu hävimisega seotud kindlustushüvitise summas 66 792 eurot. Kuigi hageja on pöördunud kohtusse kostjalt täiendava hüvitise väljamõistmise nõudes, siis ainuüksi see ei saanud takistada hagejal taastamistöödega alustamist temale juba välja makstud hüvitise arvelt. Arvestades asjaolusid saab kohtu hinnangul lugeda, et hageja ei ole asunud elamut taastama mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud elamu kindlustusväärtuse, sh taastamismaksumuse suuruse määramisel lähtuda vahetult kindlustusjuhtumi toimumisele eelnevast seisust ning arvesse ei tule võtta vahepealset hindade kallinemist.

21 (37)

nõutud statistika“ rida Ehitushinnaindeksi muutus 2016 – I kvartal 2017. Nende aluseks võetud andmete põhjal on ekspert hinnanud hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taseme keskmisest madalamaks. Ekspert on arvutanud hoone taastamismaksumuse Majandus- ja taristuministri 11.06.2015. a määrus nr 63 järgi baasaasta ehitusmaksumuseks suletud brutopinna kohta 607 eurot/m2 . Arvestades hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taset on ekspert määruse § 4 lg 2 alusel korrutanud maksumuse läbi teguriga 0,8. Lisaks on ekspert arvestanud ehitushinnaindeksi muutust arvutavat tegurit 1,04952. Sellise arvestuse põhjal on ekspert hinnanud hoone taastamismaksumuseks 121 805 eurot. XXX. a on L .V. andnud täiendava eksperthinnangu (III kd tl 56). Lisaks esialgses eksperthinnangus kasutatud lähtematerjalidele on ekspert võtnud aluseks käesoleva tsiviilasja materjalid, sh: 1) XXX eksperthinnang; 2) XXX töötajate meilide teel jagatud selgitused hoone tehnilise seisukorra kohta ja võimalike parendustööde kohta; 3) XXX kagu rajooni peametsaülema 22.08.2005. a käskkiri, millega on antud XXX ja vara XXXle sanitaarremondiks 45 000 krooni; 4) hageja poolt edastatud fotod väidetavatest remonttöödest ja hoone esialgsest olukorrast; 5) hageja kliendikaardi ostude väljavõtted; 6) riiklikult tunnustatud ehitusekspert A. L. eksperthinnang. Ekspert on leidnud, et nimetatud tsiviilasja materjalidest saadud andmete põhjal ei ole alust muuta esialgses arvamuses antud hinnangut hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taseme kohta. Ekspert on siiski möönnud, et esialgses ekspertarvamuses esinevad ebatäpsused suletud brutopinna kohta ehitusmaksumuse arvestamisel. Hoone suletud brutopind on 242,3 m2 mitte 239 m2 nagu oli esialgses hinnangus. Lisaks esines esialgses arvamuses ebatäpsus Statistikaameti tabelite kasutamisel ehitushinnaindeksi muutuste kohta. Ekspert on teinud vastavalt uued arvutused ja hinnanud hoone taastamismaksumuseks 138 157,40 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et elamu taastamismaksumuse määramisel saab lähtuda L. V. i XXX.a täiendatud eksperthinnangust ja lugeda, et elamu taastamismaksumus on 138 157,40 eurot. Kohus ei nõustu hageja kriitikaga selle kohta, et L .V. i eksperthinnang on antud statistiliste andmete alusel. Majandus- ja taristuministri 11.06.2015.a määrusega nr 63 on kehtestatud „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“. Määruse § 4 lg 1 näeb ette, et hoone taastamismaksumus määratakse eriteadmisi omava isiku esitatud hinnangu alusel või kasutatakse sama määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumust suletud brutopinna ruutmeetri kohta. L .V. on oma eksperthinnangus hinnanud tema kasutuses olnud andmete alusel hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taset. Taastamismaksumuse hindamisel on ekspert kasutanud määruses lubatud meetodil ja arvutanud ehitusmaksumuse suletud brutopinna ruutmeetri kohta. XXX. a eksperthinnangus on ekspert korrigeerinud esialgses eksperthinnangus arvutuste tegemisel esinenud ebatäpsused. Kohus leiab, et ainuüksi see, et kostja ei nõustu eksperdi hinnanguga taastamismaksumuse suuruse kohta, ei muuda hinnangut ebaõigeks. Kohus leiab, et hageja ei ole omapoolsete tõenditega tõendanud, et elamu taastamismaksumus vahetult kindlustusjuhtumi eelse seisuga oleks suurem L .V. i eksperthinnangus hinnatud maksumusest. Kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hinnapakkumised (I kd tl 62-64) seda ei tõenda. Hageja on esitanud kohtule XXX hinnapakkumise summas 195 216 eurot (I kd tl 62), XXX hinnapakkumise summas 208 152 eurot (I kd tl 63) ja XXX hinnapakkumised summas 189 710,04 eurot (I kd tl 65). Hinnapakkumistes on esitatud ehitustööde ja ehitusmaterjalide loetelu, kogused ja hinnad. Hinnapakkumistes ei ole aga mingit viidet selle kohta, millistest andmetest lähtuvalt on tööde ja materjalide loetelu esitatud. Nagu ka kostja sellele on viidanud, siis puuduvad hinnapakkumistel allkirjad, XXX ja XXX hinnapakkumistes on tööde ja materjalide loetelu sisuliselt sama, vaid pakutud hind on erinev. Kuna hinnapakkumised on

22 (37)

tellinud hageja, siis võib järeldada, et tööde, materjalide ja hindade kalkuleerimisel on lähtutud vaid hageja poolt esitatud andmetest. Hageja taotlusel kuulas kohus 23.07.2020. a kohtuistungil XXX juhatuse liikme E. V. i tunnistajana ära. E. V. kinnitas oma ütlustega (II kd tl 131, et uue maja ehitamiseks hinnapakkumise tegemisel lähtus ta vaid hageja esindaja H, K. seletustest (../H. K. kirjutas lahti, milline see hoone enne oli, muid andmeid ei olnud/..). Arvestades neid asjaolusid leiab kohus, et hageja esitatud hinnapakkumistel ei ole esiteks tõenditena sellist kaalu nagu L. V. i eksperthinnangul. Teiseks, hinnapakkumistest ei ole võimalik kuidagi tuletada, et tegemist on just XXX kinnistu elamuga samaväärse ehitise taastamiseks vajalike kuludega. Kohtumenetluse käigus selgitas kohus hagejale, et kui ta nõuab kostjalt täiendava kindlustushüvitise maksmist, siis peab ta tõendama, et kindlustusväärtus, sh elamu taastamismaksumus on suurem, kui kostja seda on hinnanud. Muu hulgas selgitas kohus võimalust taotleda kohtult taastamisväärtuse kindlakstegemiseks erapooletu ekspertiisi määramist. Hageja taastamisväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist vajalikuks ei pidanud. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus asja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust üksnes poole taotlusel ja kohus ei saa seda teha omal algatusel.

23 (37)

sorteerimata ehitus- ja kivijäätmete koristuseks ja veoks, koos käibemaksuga summas 32 100 eurot. Lisaks on hageja esitanud XXX XXX. a hinnapakkumise (III kd tl 81), milles on lisaks ehitise taastamise töödele teinud pakkumise põlengujärgse koristuse tegemiseks, sh ehitusjäätmete utiliseerimine, kivijäätmete utiliseerimine, jäätmete vedu, rasketehnika kasutamine ja transportimine, arvestades kallinenud hindasid, hinnaga 30 076 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku koos käibemaksuga 36 091,20 eurot. Hageja leiab, et need hinnapakkumised tõendavad, et vahetult kindlustusjuhtumi järgse seisuga arvestades on põlengujärgsete koristustööde maksumus 10 320 eurot ja hindade kallinemist arvestades võimalikult kohtulahendi tegemise aja seisuga vähemalt 18 900 eurot, milline on maksimaalne hüvitise summa. Kostja koristustööde maksumusega hageja väidetud suuruses ei nõustunud. Kostja esitas omalt poolt tõendina XXX eksperdi L .V. i 23.02.2020. a eksperthinnangu (II kd tl 71-73), milles ekspert on avaldanud arvamust, et hageja tellitud hinnapakkumised on ülepaisutatud ning tegelikud lammutus- ja koristuskulud on 5268,48 eurot. L .V. on hinnangu andmisel võtnud aluseks lähteandmed alljärgnevatest dokumentidest: 1) hageja XXX. a kahjuavaldus; 2) Salva Kindlustuse vaatlusakt; 3) riigiarhiivist saadud hoone plaan ja lõige AS Arhitektuuribüroo A K töö; 4) hageja tellitud hinnapakkumised lammutus- ja koristustöödele, sh: XXX 25.08.2017. a hinnapakkumine summas 10 000 eurot (lisandub käibemaks); XXX 31.08.2017. a hinnapakkumine summas 8500 eurot, millele lisandub käibemaks; XXX 10.02.2020. a hinnapakkumine summas 28 000 eurot (lisandub käibemaks); XXX 10.02.2020. a hinnapakkumine summas 26 750 eurot (lisandub käibemaks. Kohus leiab, et põlengujärgsete lammutus- ja koristuskulude maksumuse määramisel on põhjendatud võtta aluseks kostja esitatud L .V. i 23.02.2020. a eksperthinnang (II kd tl 71-73), mille kohaselt on XXX kinnistu elamu põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumuseks 5268,48 eurot. Eksperthinnangust on nähtav ja jälgitav, millised lähteandmed on ekspert aluseks võtnud. Muu hulgas on aluseks võetud vaatlusakt ja fotod põlengujärgsest kohast. Ekspert on kalkuleerinud koristustööde ja jäätmete mahtusid ning hindasid. Sealjuures on arvestatud hageja esitatut, et säilinud kelder ja vundament jäävad alles ja neid ei lammutata ega utiliseerita. Hageja esitatud hinnapakkumistes on ära toodud vaid koristustööd ja koristamist vajavate jäätmete maht. Pakkumistest ei nähtu, millistest algandmetest mahtude hindamisel on lähtutud. Kohus leiab, et seetõttu ei saa hinnapakkumistega lugeda tõendatuks vajalike põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumust.

24 (37)

vajadus määrata ehitise kulumi suurus, kasutatakse selleks vastava eksperdi abi. Mõlemal lepingupoolel on õigus kasutada omapoolset eksperti, tasudes ise tellitud teenuse eest. Kostja on kindlustushüvitise arvutamisel lähtunud L .V. i XXX. a eksperthinnangust (I kd tl 19-20), mille kohaselt on hoone kulum 45%. L .V. on XXX. a eksperthinnangus kulumi hindamisel lähtunud alljärgnevatest asjaoludest:1) hoone ehitati 1908. aastal; 2) viimane suurem remont (välis- ja siseviimistlus) teostati 1996. aastal; 3) põhikonstruktsioonid ja siseviimistlus kohati halvas seisus, müügihetkel sügis 2017; 4) hoone on seisnud kasutuseta alates 2006/2007 aastast; 5) küttesüsteem: ahjud väga halvas seisundis – tuL. htlikud; kindlustusvõtja väitel lõhkus ta ühe ahju välja ja asendas selle kaminaga; küttekollete kohta puuduvad igasugused dokumendid, millised tõendaksid, et süsteem oli kasutuskorras ja kasutamiseks ohutu; 6) elektrisüsteemi kohta puuduvad igasugused dokumendid, millised tõestaksid, et süsteem oli töökorras ja kasutamiseks ohutu; 7) veevarustuse pump lõhki külmunud; 8) hoones on tehtud viimase poole aasta jooksul väiksemamahulisi parendustöid (kindlustusvõtja seletused). Hageja L .V. i hinnanguga kulumi suuruse kohta ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kulumi suurus on alla 40% ja kindlustusväärtuse arvutamisel ei tule kulumit arvestada või lugeda kulumi määraks maksimaalselt 36,35%-i. Hageja on seisukohal, et L .V. i eksperthinnangus on antud ebaõige hinnang elamu kahjujuhtumi eelsele seisukorrale ning arvesse ei ole võetud hageja poolt tehtud parendus- ja remonttöid. Hageja väitel oli elamu kindlustusjuhtumi eelselt täielikult renoveeritud. Hageja väitel teostas tema elamus ehitustöid detsembrist 2016 kuni aprillini 2017. Nii näiteks soojustati hoone vundament, osade ruumide mädanenud põrandatalad vahetati välja ning osades ruumides vahetati põrandaplaat, ühes toas asendati lagi uuega, kahes toas vahetati välja seinakarkassid, seina pandi kipsplaat, vahetati välja kolm akent, katusele pandi uued harjaplekid. Hageja väitel oli hoones uuendatud siseviimistlus, hoone oli toimiva vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, toimiva elektrisüsteemiga, kasutuskõlblike ja uuendatud küttekehadega ning täies ulatuses elamiskõlblik. Enne hageja poolt teostatud remonttöid toimus 2005-2006. aastal hoone viimane kapitaalne renoveerimine, vahetati põrand, lammutati vahesein, laiendati kööki, renoveeriti täielikult duširuum ja köök, vahetati eterniit plekk-katuse vastu. Peale XXX töötajate lahkumist 2008. aastal olid ahjud töökorras. Hageja on esitanud elamu seisukorra tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sh: OÜ Kahjuekspert küsimustiku, kus hageja on andnud oma selgitused hoone seisukorra ja teostatud remonttööde kohta (I kd tl 19-20), hoone põhiplaani aastast 1997 (I kd tl 21), hageja poolt muudetud hooneplaani enne kindlustusjuhtumi toimumist ruumide paigutuse kohta (I kd tl 22), väljavõtted e-kirjavahetusest 11.08.2017. a XXX töötaja L. K. ga ja e-kirjavahetusest 11.08.2017-27.07.2017. a XXX töötaja A. S. ga (I kd tl 31-32), XXX 02.03.2018. a eksperthinnang hoones olnud ahjude töökorrasoleku kohta (I kd tl 33-39), XXX juristi Marje Kase e-kiri (I kd tl 40), 08.10.1997. a välja antud hoone kasutusluba koos ehitise eksplikatsiooniga (I kd tl 41-45), XXX. a kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd tl 46), XXX XXX. a vastuskiri kostjale (I kd tl 47-48), väljavõte XXX kagu regiooni peametsaülema 22.08.2005. a käskkirjast metskondadele investeeringusummade jagamise kohta (I kd tl 4950), fotod elamust (I kd tl 51-61, II kd tl 19-37), Elektrilevi XXX. a ja 21.07.2017. a arved hagejale (I kd tl 176-177). 23.07.2020. a kohtuistungil (II kd tl 129-132) kuulas kohus hageja taotlusel tunnistajatena üle XXX juhatuse liikme M. M. i, L. P. i, R. S. ja H, K. .

25 (37)

Lisaks taotles hageja kohtult hoone kulumi suuruse määramiseks ekspertiisi määramist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohus määras ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi ehitustehniliste ekspertiiside alal, A. L. . Hageja taotlusel esitas kohus eksperdile küsimused põlenud hoone vundamendi soojustuse kohta ja kulumi suuruse kohta vahetult enne tulekahju. Samuti küsis kohus hageja taotlusel eksperdilt, et millisel määral muutuks eksperdi hinnangul L .V. i XXX. a eksperthinnangus hinnatud hoone kulumi määr juhul, kui lisaks L .V. i poolt eksperthinnangus arvestatud asjaoludele, arvestada ka põlenud hoonele tehtud parendustöid, mis on kirjeldatud hageja poolt kindlustusandja küsimustikus, tunnistajate L. P. i, H, K. ja R. S. poolt kohtuistungil antud ütlustes ning XXX eksperthinnangus toodud arvamuses hoones asunud kütteseadmete korrasoleku ja ekspluatatsiooni aja kohta ning vundamendile paigaldatud soojustust. Riiklikult tunnustatud ekspert A. L. esitas kohtule oma XXX. a koostatud ekspertarvamuse (edaspidi A. L. ekspertarvamus, III kd tl 11-28). A. L. vastas ekspertarvamuses temale esitatud küsimustele hävinud hoone vundamendi soojustuse kohta (vastused 1-5). Ekspert avaldas arvamust, et hoone vundament oli soojustatud ja hoone ehituslike eripärade tõttu saab eksperdi hinnangul väita, et vundamendi soojustus oli ehitatud fassaadi uuendamisest hilisemal ajal. Ekspert on kalkuleerinud vundamendi soojustamise tööde maksumuseks 5466,52 eurot. Vundamendi soojustamise tööde mahu kohta märgib ekspert, et kui uusehitisel olukorras, kus süvendid ja vundamendikraavid on avatud, on soojustuse paigaldamine lihtne ehitustöö, kuid olemas olevate hoonete vundamentide soojustamine on aga tööde kitsenduste, käsitsi tehtavate suure hulga madalalt tasustatavatele kaevetöödele ehk töömahukuse tõttu ehitusettevõtjaile üsnagi mittetulus/mittetootlik ehitustöö. Küsimuse peale tulekahjus hävinud hoone kulumi kohta vastas Aine L. ekspertarvamuses järgnevalt (vastus nr 6): Hoone üldise amortisatsiooninäitaja arvutamiseks lähteandmed kohtutoimiku hulgas puuduvad ja ka EV Rahvusarhiiv säilikute hulgas ei ole leitavad. Hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju hoone amortisatsiooninäitajatele on hinnanguliselt vahemikus 8,65 kuni 9,69%. 29.03.2022. a kohtuistungil kuulas kohus A. L. tema ekspertarvamuse täpsustamiseks ära II kd tl 108-110). A. L. selgitas istungil muu hulgas, et eksperthinnangu vastuses nr 6 esitatud protsendivahemiku võrra on tema hinnangul hoone kulum väiksem. Kostja esitas menetluse käigus kohtule L .V. i XXX. a täiendava ekspertarvamuse (III kd tl 56-61), milles ekspert on tema käsutusse antud uute andmete põhjal hinnanud kulumi suuruseks 52,70%. Võrreldes esialgse ekspertarvamusega on ekspert võtnud kulumi hindamisel täiendavalt arvesse seda, et peale 1996. aasta suuremat ümberehitust tehti hoone parandamiseks kulutusi 9630,80 euro ulatuses, sh 2005. aastal XXX poolt antud investeeringu summa 1438 eurot ja hageja poolt ostetud materjalid ja tehtud töö lähtudes ekspert A. L. kalkulatsioonidest kokku summas 8192,82 eurot. Ehitise kulumi suuruse määramine vajab ehitustehnilisi eriteadmis, mis kohtul puuduvad. Ka vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks olevate Kodukindlustuse üldtingimuste punktile 14.2.2. tuleb ehitise kulumi suuruse määramisel kasutada vastava eksperdi abi. Antud juhul on kulumi suuruse kohta esitanud kostja L .V. i eksperthinnangu ja täiendava eksperthinnangu. Hageja taotlusel määratud ekspert A. L. oma eksperthinnangus vastust ehitise kulumi kohta andnud ei ole. A. L. andis ekspertarvamuses hinnangu vaid selle kohta, millise protsendivahemiku võrra on kulum väiksem L .V. i eksperthinnangus hinnatud kulumist. Vastava arvamuse aluseks on A. L. võtnud hoonele tehtud parendustööd, mis on kirjeldatud hageja poolt kindlustusandja küsimustikus, tunnistajate L. P. i, H, K. ja R. S. poolt kohtuistungil antud ütlustes ning XXX eksperthinnangus toodud arvamuses hoones

26 (37)

asunud kütteseadmete korrasoleku ja ekspluatatsiooni aja kohta ning vundamendile paigaldatud soojustust. Selleks, et otsustada, kas hoone kulumi määramisel saab aluseks võtta L .V. i eksperthinnangu või tuleb L .V. i eksperthinnangus hinnatud kulumit vähendada A. L. eksperthinnangus hinnatud kulumi väärtuse protsendi vahemiku võrra, tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tõendatud on hageja väited elamu seisundi kohta vahetult enne põlengut, millest A. L. on eksperthinnangus lähtunud ja kas ka L .V. on neid asjaolusid oma eksperthinnangus arvestanud. Kohus märgib siinjuures, et tulenevalt TsMS § 363 lg-st 1 peab hageja esitama hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad. Menetluse käigus on hagejal võimalik esitatud faktilisi väiteid täiendada ning esitada täiendavaid tõendeid. Kohus ei saa ise hakata esitatud tõenditest asjaolusid otsima või tuletama. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab tõendeid kohus ja otsustab, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 293 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Riigikohus on selgitanud (Vt nt RKTKo 06.02.2008. a nr 32-1-137-07), et TsMS § 293 lg-st 1 tulenevalt ei saa ainult eksperdiarvamusega tõendada pooltevaheliste võimalike õiguslike suhete olemasolu või puudumist. Hageja heidab L .V. i XXX. a eksperthinnangule kulumi suuruse osas ette seda, et hinnangu andmisel ei ole arvesse võetud, et elamu oli kindlustusjuhtumi eelselt täielikult renoveeritud, sh toimus 2005-2006. aastal hoone viimane kapitaalne renoveerimine, ajavahemikul 2016. aasta detsembrist kuni 2017. aasta aprillini tegi hageja hoones ehitustöid, sh soojustas hoone vundamendi, ning põlengu eelselt olid elamu küttekolded töökorras ning elamul oli toimiv elektrisüsteem.

27 (37)

samuti on korstna juures läbijooksud, katusekatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures on varjualune külmakergete tõttu tõusnud nii, et katus on kohati laines. Ühes toas on korstna läbijooksu tõttu vahelae konstruktsioon sisse kukkunud. Siseviimistlus: Põrandatel laudis, PVC-kate, keraamilised plaadid ja betoon, seinad kaetud värvkattega, laudised ja värvitud seineks-kattega, laed värvitud kipslaed või ripplaed. Viimistlus on kohati halvas seisus. Mitmel pool on põrandad oluliselt vajunud. Hageja esitas 07.11.2016. a enampakkumisel pakkumise kinnistu ostmiseks hinnaga 13 001 eurot (I kd tl 124). XXX. a sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingus (I kd tl 128-132) on müüja avaldanud (lepingu p-d 1.8.5. ja 1.8.14): Lepingu oluliseks olevad ehitised on remontivajavas seisukorras. Katuse räästaplekid tuulekahjustustega, samuti on korstna juures läbijooksud, katusekatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures on varjualune külmakergete tõttu oluliselt tõusnud nii, et katus on kohati laines. Ühes toas on korstna läbijooksu tõttu vahelae konstruktsioon sisse kukkunud. Siseviimistlus on kohati halvas seisus. Mitmel pool on põrandad oluliselt vajunud....Lepingu esemel on järgmised kommunikatsioonid: salvkaev, milline on maja torustikuga ühendatud, kuid pump on katki (lõhki külmunud). Kanalisatsioon imbväljakuga. Ahiküte, aga ahjud väga halvas seisukorras – tuL. htlikud. Hageja ostjana on lepingu punktis 1.9.4. kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on teadlik ehitiste kvaliteedist, seisukorrast ja õiguslikust olukorrast ning ei loe seda lepingu puuduseks. Hageja on esitanud tõendina XXX Kagu regiooni peametsaülema 22.08.2005. a käskkirja (I kd tl 49), millega on otsustatud jagada XXX XXX XXXle ja XXX XXXle sanitaarremondiks 45 000 krooni. Lisana on esitatud 2005. a investeeringute tabel (I kd tl 50), millel on XXX XXX kontori remondi summa 47 945 eurot, majandus inventar ja mööbel, 2005. aasta eelarve 30 000 eurot. Hageja on esitanud veel XXX-st A. S. 26.07.2017.a e-kirja hageja esindajale (I kd tl 32). A. S. märgib kirjas: „Viimane remont XXX XXX kontoris (köögi laiendamine, vaheseina lammutamine, uus põrand köögis, duširuumi kapitaalne renoveerimine, koridori ja köögi seinte katmine kipsplaadi ja värviga) toimus 2005. a lõpus. Veebruaris 2006 on ostetud valminud kööki paigaldatud sisustus. XXX lõpetamisel juunis 2008 olid 2 kontoripoolset ahju korras.“ Hageja on esitanud ka XXX Kinnisvaraosakonna Lõuna piirkonna haldusjuhi, L. K. , 11.08.2017. a e-kirja (I kd tl 31), milles vastuseks hageja pöördumisele L. K. teatab järgmist: „Tuginedes arhivaalidele, tehti renoveerimistööd 2005. aasta lõpus või 2006. aasta algul. Muudeti ruumilahendusi ruumides 3 ja 6. Mis aastal paigaldati plekkkatus ja pakettaknad, seda ei tea, aga kindlasti peale 1997. a (tuginedes inventariseerimisele)“. Kohus leiab, et kostja esitatud XXX XXX. a eksperthinnang, XXX poolt avaldatud 07.11.2016. a enampakkumise teade, samuti kinnistu müügi- ja asjaõigusleping tõendavad, et 2017. aasta novembris, kui hageja kinnistu omandas, oli elamu remonti vajavas seisukorras. Viimane suurem remont oli tehtud 1996. aastal, mil hoone oli saanud uue välisviimistluse ja siseviimistluse. Vähemalt alates aastast 2007, s.o ligi 9 aastat, oli hoone seisnud kasutuseta. Hoone konstruktsioonid vajasid kohati põhjalikku remonti ja hoone siseruumid vajasid kohati remonti. Hoone katusel olid räästaplekid tuulekahjustusega, samuti olid korstna juures läbijooksud, katusekatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures oli varjualune külmakergete tõttu tõusnud nii, et katus oli kohati laines. Ühes toas oli korstna läbijooksu tõttu vahelae konstruktsioon sisse kukkunud. Siseviimistlus oli kohati halvas seisus. Mitmel pool olid põrandad oluliselt vajunud. Kohus leiab, et hageja esitatud XXX Kagu regiooni peametsaülema 22.08.2005. a käskkiri, XXX-st A. S. 26.07.2017.a e-kiri ja XXX Kinnisvaraosakonna Lõuna piirkonna haldusjuhi L. K. 11.08.2017. a e-kiri, annavad kinnitust sellest, et 2005/2006 aastal tehti hoones sanitaarremonti kuni 22 500 krooni (1440 eurot) ulatuses, mis XXX XXXle sanitaarremondi investeeringuks jagati. Tõenditest ei saa aga järeldada, et hoone oli 2016. aasta novembris 28 (37)

paremas seisus, kui müüja esindaja seda enampakkumise teates ja müügilepingus kirjeldanud, millist seisukorda on hageja ostjana ka müügilepingus ise kinnitanud. Kui isegi 2005/2006 aastal elamus sanitaarremonti tehti, siis kinnistu müümise ajaks oli möödunud sellest ligi 10 aastat. Hageja on esitanud tõendina pottseppmeister M. M. i 02.03.2018. a eksperthinnangu elamu kütteseadmete, sh tellismüüritis ahju ja glasuurimata kahhelitest ahju Pottahju), tulekahjueelse seisukorra kohta (I kd tl 33-39). M. M. on eksperthinnangus tuvastanud, et kütteseadmetel puudusid puhastusavad, mis takistab kütteseadmete regulaarset hooldamist. Tehniliselt on võimalik kütteseadmetele puhastusavad tekitada. Kokkuvõttes avaldas M. M. eksperthinnangus arvamust, et tellismüüritisahju kulumisaste enne põlengut oli selline, mis oleks võimaldanud peale puhastusavade tekitamist seda ekspluatatsioonis hoida minimaalselt 20 aastat ja pottahju kulumisaste enne põlengut oli selline, mis oleks võimaldanud peale puhastusavade tekitamist seda ekspluatatsioonis hoida minimaalselt 15 aastat. Hageja taotlusel kuulas kohus 23.07.2020. a kohtuistungil M. M. i tunnistajana ära (II kd tl 129p130). M. M. selgitas istungil, et eksperthinnangu aluseks võttis ta hageja esitatud fotod küttekolletest enne elamu põlengut ning põlengujärgselt vaatles ta küttekollete säilmeid kohapeal. M. M. kinnitas, et küttekolletel puudusid ekspluatatsiooniavad, mille tõttu ei saanud neid küttekoldeid kasutada, kuna see on tuL. htlik. TuL. hutult oleks saanud küttekehasid kasutada pärast puhastusavade tegemist. Kohus leiab, et M. M. i 02.03.2018. a eksperthinnang ega ka tema poolt tunnistajana antud ütlused ei kinnita hageja väidet selle kohta, et tulekahju eelselt oli elamu kütteseadmed töökorras. Vastupidi, nii M. M. i eksperthinnangu, samuti tema poolt tunnistajana antud ütlused kinnitavad, et kütteseadmetel puudusid puhastusavad, mistõttu ei olnud võimalik neid tuL. hutult kasutada. Kohus leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et tulekahju eelselt oli hoone elektrisüsteem korras. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud fotod elektrikilbist (I kd tl 60, 61) seda asjaolu ei tõenda. Hageja poolt esitatud Elektrilevi XXX. a arve (I kd tl 176-177) tõendab küll, et XXX kinnistul on sel perioodil tarbitud elektrit. Samas ei tõenda see elektrisüsteemi seisukorda. Puuduvad tõendid selle kohta, et elektrisüsteemi oleks kontrollitud.

R. S. .

Tunnistaja H. K. andis ütlusi II kd tl 131-131p) alljärgnevalt:“ /Jah, olin korduvalt käinud selle maja juures, esimene kord oli siis, kui J. plaanis osta ja palus mul kaasa tulla. Läksime sinna ja hoone oli kohati heas ja väga heas ja kohati halvas seisus. Vaheuksed olid korralikud puidust ja aknad ja seest olid osadel ruumidel teatud kohtades põrandad vajunud ja üks ruum, mille lagi oli sisse vajunud ja katusest vesi sisse jooksnud. Heas korras olid duširuumid ja samamoodi köök ja köögi põrand, oli täispuitpõrand ja rohkem ma ei tea./../ Hoone ostmise järel teostasin töid koos J. iga päris pika aja vältel detsembrist 2016 kuni mai 2017, selles vahemikus. Esimene töö, millega alustasime, kui oli J. il ära ostetud, oli see keldri drenaaži ehitus. Põrandate vajumise põhjuseks meie hinnangul oli see, et välise pinna kalle oli selline, et vesi valgus vundamendi alla ja sealt omakorda kogunes hoone keldrisse. Oli vaja luua drenaaž, kaevasime keldritrepi juurest umbes 20 m pikkuse meetri sügavuse kraavi. Et vesi pääseks ära valguma betoontrepist läbi toru ja tegime tagasitäite./../ Ruum nr 5 aknapoolne külg oli ühes kohas põrand ära vajunud, eemaldasime põrandalauad ja paigaldasime alla betoonplaadid, et põrand sirgeks jääks ja vaheplaadid. Paigaldasime tagasi needsamad ära

29 (37)

võetud lauad. Ruum nr 3, siin oli aknapoolses küljes kahest kohast vajunud, sai lahti lõigatud tala kõrvalt ja tõstetud üles ja samad lahti võetud tükid tagasi paigaldatud, nr 4 mina ei teinud. Tegi J. ja L. P. . Pool põrandast võtsid täiesti välja, edasi oli koridor ja põrand täies ulatuses välja võetud ja tehti uued talad ja tehti uus põrand ja ma nägin seda kõike. Siin oli põrandaküte ja selle kaabli paigaldasin tagasi, ei võetud vooluvõrgust välja, kui lammutati, siis keriti kokku ja keevitati kokku. Panin tagasi musta põranda peale ühe kihi kipsplaati ja teise kihi sisse sooned, kuhu läks küttekaabel sisse ja kolmas kiht, mis jäi viimaseks kihiks. Nr 7 ja 6 ei teinud, tubade 15 ja 16 vahel, selle küttekeha lõhkusime koos J. iga välja ja paigaldasime kaminaahju plekist, millel on kivivooder sees. Hakkasime vundamenti soojustama, see käis paralleelselt nende tubade remondiga, sest kui oli vihmane ilm ja siis ei saanud teha. Kaevasime kraavi lahti ümberringi, selle vundamendi puhastasime ja teatud kohtades oli mõrasid ja sai seguga parandatud ja sai kraavi põhi ära tihendatud. Tihendatud kraavi põhja läks penoplast lapiti ja vundamendi peale läks vertikaalselt penoplast. Sai sinna peale pandud musta värvi ehituskile ja tehtud tagasitäide ja see uuesti tihendatud ja juurde toodud üks jagu liiva selleks, et tõsta vundamendipoolne osa kõrgemaks, et vesi voolaks hoonest väljapoole. Kõige peale vundamendi peale sai pandud vihma ehk veelaud tolline, mis läheb lapiti peale ja penoplasti peale läks puitkarkass 25x 50 mm puidust, mille peale fassaadiplaat. Varjualune, mis on siin ees, sellel oli külma kergitus, see katus oli ülespoole paindes. Külm oli pääsenud nende postide alla ja kergitanud need postid nagu maapinnast kõrgemale, siin oli kivisillutis ja see kivisillutis sai ära võetud, et postid saaks soojustada. Postid said soojustatud ja siis tungiga tõstsime selle katuse ääre üles, siin oli pikk liimpuittala ja tõstsime üles ja majapoolse otsa peale paigaldasime laserloodi, millega sai need postid õige kõrguse peale, märk peale. Lõikasime need postid lühemaks ja kui lasksime katuse alla, siis jäi sirgeks. Rohkem praegu ei tule meelde. Sillutiskivi tuli eest ära võtta. Samad kivid ja plaadid läksid tagasi. Mina ja J. tegime. L. P. oli seal, kui mind ei olnud. Olime ka paralleelselt samal ajal. Kindlasti oli J. i elukaaslane R. . Ma tean, ta pani parketti, kardinad üles ja väljas lilli, selliseid asju tegi. Lagi oli sisse vajunud toas nr 16. Mina tegin seal ahju vahetust, lõhkusime ahju välja ja paigaldasime kamina. Laega tegeles L. ja põrandatega J. ja värvimistöid R. . Vahetati kolm akent 15, 16 ja köögis 8. Need vahetas ära J. ja viimistlustööd tegi minu mäletamist mööda L. . Katusekatet ei vahetatud ja sisse jooksu põhjus, harjaplekid olid tuulekahjustusi saanud, tormituulte käes painutatud katus sai korda tehtud ja vihamveerennid, oli sisse kogunenud leheprahti, sai puhastatud ja tagasi paigaldatud. Kuskil mai alguses 2017, kui mina seal viimati käisin, siis oli mõni liist panemata. Diivan ja teler sees, köögimööbel oli köögis paika panemata, kardinad ees, hoone oli elamiskõlbulik./../ J. L. on mulle tuttav isik, oleme tutvunud aastaid tagasi ca 20 aastat, ühine tuttav, kelle juures kokku saime. Jah, seesama isik, keda kohtuvälises menetluses esindasin J. L. i. Mis saadetud, on minu koostatud. Tuttav selles osas, mille dokumente ise olen koostanud või mis minule saadetud. Mina tean neid dokumente, mida olen ise kindlustusele saatnud ja mis vastuseid olen saanud. Seda ei tea, mis toimikusse on lisatud. Kuupäevi ei oska öelda, mis viibisin objektil. Kohal käimine kattus üldiselt sellega, millal J. L. töölt tuli Rootsist, mõned harvad juhud, kui tema elukaaslane tuli ja tegi uksed lahti ja viisime materjali. Kui J. oli Eestis, siis käisime ja tegime. Hulgaliselt käisin seal 40 pluss päeva pakun. Mina võin sellele vastamata jätta, kas mulle selle eest maksti./../ Vundamendi soojustamisel kasutati penoplasti, ehituskilet. Kamina puhul oli komplektne poe, tehase kamin. Põrandate puhul betoonplaadid, mis läksid talade alla, naelad, kruvid. Hetkel rohkem ei meenu. Puit sai toodud otse saekaatrist, mina käisin järgi. XXX asub ca 5-6 km XXX suunas, käisin sealt puitmaterjali toomas. Ülejäänud materjali transportis J. kohale ja tõime tema poolt, tõi J. ./“ Tunnistaja L. P. andis ütlusi (II kd tl 131p-132) järgnevalt: „/J. L. i tunnen ammu 15 aastat küll. Olen vaidlusaluses hoones ehitustöid teostanud. 3 aastat tagasi küll või isegi neli. See oli

30 (37)

pigem talvel, läks kevadesse välja. J. i ja H. ga tegime seal põhiliselt. R. käis ka vahepeal, J. i naine./../ ruumis nr 8 oli aken vahetatud ja tegin aknapõsed. Edasi oli nr 16 lagi, katus läbi lasknud ja laekonstruktsioonid mädanenud, uued talad, saepuru alla, katus ära paigatud. Sai pandud lakke kivivill peale, seestpoolt läks must laud, tolline laud ja saepuruplaat ja sellele omakorda kips peale. Oli ka aken vahetatud ja tegin põsed. Seinad kipspuitkarkass tehtud ja kips peale ja siis oli see ahjukoht ja tegin metallkarkassi ümber ja peale tulekindel kips. Ahi oli uus. Nr 15 samamoodi akna põsed, seinad olid kõverad, uus karkass tehtud ja kips peale. Siis oli nr 2 koridor põrand oli ära mädanenud, vana põrand välja võetud ja uued talad pandud 50 x 50 must põrand kips ja uuesti kips ja kolm kihti kipsi kokku. Kontor nr 3 oli põrand kohati ära vajunud, lõikasime vajunud kohtadelt augu sisse, toestasime ära ja panime augu kinni tagasi ja sama jutt nr 5 kohta lahti lõigatud toestatud. Nr 4 oli pooleldi kuskil põrand läbi, sai põrandatalasid vahetatud, toestatud ja uuesti pealt kinni kuni viimistluseni. Seda viimistlust ma ei teinud. Ongi kõik. Väljas mingeid töid ei teinud. Katusel käisin kruvikohtasid paikamas. Nägin, et tehti vundamendi soojustamist tegid H. ja J. , mina seal ei osalenud./../ Põranda taladeks läksid prussid ja mustaks põrandaks kaustatud puitlaastplaate ja lauda. Mina ei käinud materjalil järel, olid juba toodud ja toodi. Ligikaudu käisin kokku kaks kuud tööl. Mitte iga päev. J. kutsus. Ma iga päev ei käinud, kokku oligi kaks kuud. Poolteist kuud tuli kokku tööpäevi. „ R. S. andis ütlusi (II kd tl 132) järgnevalt: „/Olen teinud remonttöid J. L. ile kuuluvas majas. Võis olla 2017 aasta alguses. Erinevate kuude jooksul. Mina panin kolme ruumi põrandaparketi, panin ühte ruumi tapeedi seina ja üldiselt sellised koristustööd erinevates ruumides. /../ põrandale laminaat nr 3,4, 5 ja tapeeditud ruum 15 ja kahe ruumi vahele põrandaplaadid keraamilised kamina ette. Mina ei teinud seal selle põranaga midagi. Muud oli selline üldkoristus. Aknad, uksed, põrandad pesta, sellised asju. Vahetati kolm akent. Olid vanad puidust aknad, 15, 16 ja 8 plastaknad uued. Ma tean, et seal vajunud põrandaid tõstsid ja laed vajunud, mina seal ei viibinud juures, ma ei oska kirjeldada. Koridor oli põrand üles võetud kui tapeedi töid tegin. Oli ilmselt midagi läbi ja vajas põrandat. Käisid ise J. ja H. ja L. kaasas või käisid kolmekesi koos. See oli aprilli lõpp mai algus 2017 selle ajani./../ Ruumide seisukord oli selline, et seal oleks saanud elada, esmased asjad olid elamus olemas, vesi, küte, kanalisatsioon. Väljas oli algselt see trepiesine katus, ei olnud sirge nagu peaks, oli tekkinud mingi kergitus või vajumine, seal midagi tegid ja ei ole selle eriala inimene. Vundamenti soojustamine, keldris oli vesi ja võeti see vesi välja. Rohkem ma ei mäleta. /../ olen hageja elukaaslane. 2000 olen tema elukaaslane. Mõningad tööd toimusid samal ajal kui panin parketti ja nägin. Ma olen enne ka parketti pannud see polnud esmane katsetus./“ Kohus leiab, et tunnistajate H, K. , L. P. i ja R. S. ütlused annavad kinnitust hageja väitele, et pärast kinnistu ostmist, ajavahemikul 2016. aasta detsembrist kuni 2017. aasta aprillini, tegi hageja elamus remonttöid, sh soojustati hoone vundamenti, osade ruumide mädanenud põrandatalad vahetati välja ning osades ruumides vahetati põrandaplaat, ühes toas asendati lagi uuega, kahes toas vahetati välja seinakarkassid, vahetati välja kolm akent, parandati katuse harjaplekid. Kohus leiab aga, et tunnistajate ütlused ei tõenda hageja poolt tehtud remonttööde ega selleks kasutatud materjalide mahtu ega maksumust. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et hageja ei ole hagi alusena ka ise välja toonud tööde ega kasutatud materjalide täpsemat mahtu ega tõendanud selleks mingite kulude tegemist. Tunnistajate H, K. ja L. P. i ütlustest nähtub, et nad olid hageja tuttavad ja tunnistaja R. S. ütluste kohaselt oli tema hageja elukaaslane. Vaidlust ei ole, et H. K. ja L. P. olid XXX juhatuse liikmed ja nimetatud ettevõtet oli hageja kohtueelselt volitanud vaidluses kindlustusandjaga esindama. Puuduvad tõendid, et tunnistajad tegutseksid ehitus- ja remonditeenuse osutamise alal. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks tunnistajatele tehtud töö eest maksnud. Tunnistajad ei andnud ütlusi ka täpsemalt tehtud töötundide kohta. Nende ütlused teostatud tööde kohta olid

31 (37)

üldsõnalised ja aja osas umbmäärased. Samuti ei ole hageja esitanud väiteid ega tõendeid elamu remontimisel kasutatud materjalide mahtude ega vastavate kulude suuruse kohta. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et on ka eluliselt ebausutav, et tunnistajad, hageja tuttavad ja elukaaslane, tegid elamus lühikese ajavahemiku vältel sellises olulises mahus remonttöid, mis oleks saanud elamu seisundit võrreldes selle ostmise aja seisuga oluliselt muuta. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist oli ligi 100 aastat tagasi ehitatud majaga. Tõendamist ei leidnud, et elamus oleks pärast 1996/97 aastat tehtud suuremad remonttöid. Enne hageja poolt kinnistu ostmist oli elamu aastaid seisnud kasutuseta ning müügi ajal 2016. aastal oli hoone remontivajavas seisukorras. Hageja ei ole tõendanud, et pärast kinnistu ostmist oleks ta elamus teinud mingeid kapitaalseid remonttöid, mis ehitise kulumiastet võiks oluliselt mõjutada. Hageja on suurt rõhku pannud elamu vundamendi soojustamisele. Tunnistajate ütlustega, samuti A. L. ekspertarvamusega saab lugeda tõendatuks, et mingeid vundamendi soojustamise töid tehti. Samas puuduvad igasugused tõendid vastavate tööde täpsema mahu, sh kasutatud materjalide ja nende maksumuse kohta. Hageja on esitanud L .V. i küsimustikus vastused tema poolt hoones teostatud parenduste ja remonttööde kohta (I kd tl 19-20) ning L .V. on need hageja esitatud asjaolud ka oma ekspertarvamustes hoone kulumile hinnangu andmisel arvesse võtnud. A. L. on oma eksperthinnangus (II kd tl 11-28) hinnanud hageja seletuste ja tunnistajate H, K. , L. P. i ning R. S. ütlustes kirjeldatud ehitustööde mahtusid ja maksumust ning selle põhjal hinnanud, et tööde mõju hoone amortisatsiooninäitajale on vahemikus 8,65% kuni 9,69%. Kohus leiab, et kuna tõendid tegelikult tööde mahtu ei tõenda, siis ei saa arvesse võtta ka eksperdi hinnangut tööde mõjule kuluminäitajale. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on hoone kulumi arvestamisel aluseks võtta L .V. i XXX. a täiendav eksperthinnang, mille kohaselt on kulumi suurus 52,70%. iv. Kindlustusväärtus

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb erisusena ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et eeltoodud sätete alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 847,70 euro suuruselt kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates XXX. a kuni nõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Viivis 847,70 euro suuruselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest XXX. a kuni 26.08.2022. a summas 301,18 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt viivise välja protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni. v.

33 (37)

selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 491 lg 1 näeb kahjukindlustuse lepingu puhul erisusena ette, et kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgi ei olnud hageja kindlustusvõtjana eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Seetõttu, vastavalt VÕS § 491 lg 1 2. lausele ei ole ka hagejal kindlustusandjana kohustust vastavate kulude hüvitamiseks. Kohus leiab ka, et hageja poolt väidetud kulud XXX-le esindamise eest asjaajamisel ning XXX arvamusele ahjude töökorrasoleku kohta, ei ole käsitletavad kindlustusjuhtumiga seostud kahju (kindlustusväärtuse) kindlakstegemise kuludena. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja kulude hüvitamise nõude summas 2130 eurot rahuldamata. Kuna hüvitise nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ka viivise nõue. vi.

34 (37)

TsMS § 139 lg 1 kohaselt on menetlusosaliste menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 sätestab asja läbivaatamise kulude koosseisu ja TsMS § 144 sätestab kohtuvälised kulud.

35 (37)

oluliselt mahukam. Menetlus on kestnud üle nelja aasta. Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse ja menetluse käigus hulgaliselt täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, millele kostja pidi vastama ning selleks eelnevalt hageja esitatuga tutvuma, olukorda analüüsima ja enne toimingute tegemist ka esindatavaga nõu pidama, millega eeldatavalt kaasnes olulises ulatuses ajakulu. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid, sh vastus hagile, seisukohad hageja vastuväidetele, on põhjalikud, samas ei sisaldu neis ka midagi ülemäärast. Kohtu hinnangul ei saa hinnata ajakulu toimingutele ülemääraseks. Lisaks on asjas toimunud 4 kohtuistungit, kus kostja esindaja on osalenud. Istungitel osalemisele märgitud esindaja ajakulu on vastavuses istungite toimumise ajaga ning mõistlikuks saab pidada ka istungite ettevalmiseks märgitud ajakulu. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tunnitasu määra, mis on koos käibemaksuga 138 eurot tund. Kostja esindaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest advokaadist lepingulisele esindajale makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga kokku summas 14 939,79 eurot. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka kostja lepingulise esindaja sõidukulud seoses neljal korral kohtuistungitele sõitmisega kokku summas 207,87 eurot. Ühel korral toimus istung Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Võru majas ja kolmel korral Põlva majas. Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, mille kaudu esindaja kostjat esindas, asukoht on Tallinnas. Arvestades advokaadibüroo kaugust kohtumajade asukohast, saab hinnata sõidukulud taotletud ulatuses mõistlikuks.

36 (37)

Kostja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 20.04.2023.

37 (37)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.