Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd samal asukohal, hüvitab kindlustusandja lisaks kindlustusväärtusele ka kulumi osa. L. Vürsti hinnangus on kulumi arvutamisel tuginetud ebaõigetele algandmetele, arvestatud ei ole hageja selgitusi hoonele tehtud parenduste ning ehitustööde kohta detsembrist 2016 kuni aprillini 2017. Hinnangus on esitatud ekslik väide, et viimane suurem remont tehti 1996. a.-l. Hoone renoveerimist peale 1997. a tõendab inventariseerimise akt, mis on lisatud 8. oktoobril 1997 väljastatud kasutusloale. Lisaks tehti viimane Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolne remont hoones 2005–2006. a. Hinnangus on esitatud ekslik väide, et küttesüsteem, s.t ahjud, on väga halvas seisus ja tuleohtlikud. RMK töötaja A. Sepp kinnitas, et 2008. a olid kontoripoolsed küttekehad töökorras ning hageja kinnitas eksperdile, et samad küttekehad olid töökorras ka enne põlengut. Kamin, mis paigaldati kolmanda küttekeha asemele, oli uus ja paigaldatud vastavalt juhendile. Seda, et küttekehad olid töökorras, kinnitab ka kinnistu müügileping, mille p-is 1.8.5 on üles loetletud kõik hoonet puudutavad olulised vead ning nende hulgas ei ole küttekehasid. RMK jurist Marje Kask kinnitas 7. märtsi 2018. a kirjas, et ahjude tuleohtlikkus lisati vaid selleks, et vältida võimalikke hilisemaid nõudeid. Kohtule on esitatud tõendina Kodu Soojaks OÜ eksperthinnang, mille kohaselt olid hoones olevad ahjud töökorras. Hinnangus on ekslik väide, et elektrisüsteemi kohta puuduvad dokumendid, mis tõestaksid, et süsteem oli töökorras ja kasutamiseks ohutu. X metskonna kontor oli elektripaigaldise käidunimekirjas, mistõttu kontrolliti ja hooldati seda regulaarselt, mida kinnitab Lily Kase kiri. Ekslik on väide, et veevarustuse pump on lõhki külmunud, veeautomaat sai vahetatud. Samuti on ekslik väide, et hoones on tehtud viimase poole aasta jooksul väikesemahulisi parendustöid. Hageja selgitustest nähtuvalt ei olnud tööd väikesemahulised.

maksimaalseks väljamaksusummaks kindlustusperioodil. Seega on kostja maksimaalne kahju hüvitamise kohustus vastavalt poolte poolt kokku lepitule 189 000 eurot. Kostja on hüvitanud hagejale 66 792 eurot ning hageja taotleb täiendavalt 122 207 euro 25 sendi väljamõistmist, kokku seega 188 999 eurot 25 senti. Hageja poolt taotletav kahjunõue ei ole suurem, kui poolte vahelises lepingus kokku lepitud kindlustussumma. Hageja esitas enne kindlustuslepingu sõlmimist teabe hoone seisukorra kohta oma teadmiste ja arusaamise kohaselt. Olenemata hoone seisukorrast, kuulub poolte kokkuleppe kohaselt hüvitamisele hoone taastamisväärtus, mida ei saa samastada kinnistu soetusmaksumusega. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju kindlakstegemisega seotud kulude 2130 euro hüvitamist ning viivist kahjuhüvitiselt. Hageja kasutas kahju kindlakstegemiseks HPK Consult OÜ abi, kes esitas hagejale arve 1530 eurot. Samuti on hageja teinud kulutusi eksperthinnangu saamiseks. Kodu Soojaks OÜ arve kohaselt oli hageja kohustatud tasuma 600 eurot.

on tegemist täielikult renoveeritud uueväärse hoonega. Hageja jättis kostjale avaldamata need andmed, mida RMK esitas X kinnistu võõrandamisega seoses hagejale. Metskonna elumaja-kontor kindlustati hageja esitatud andmetest lähtudes kindlustussummaga 189 000 eurot. Kindlustuslepingu tingimuste 18. aprilli 2017. a muudatusega võeti kindlustuslepingust välja viited metskonna elumaja-kontori pooleliolevatele ehitustöödele ning kindlustati täiendavalt kodune vara kindlustussummaga 5000 eurot. Lepingu kohaselt oli metskonna elumaja-kontor kindlustatud ka tulekahju riski vastu. Hageja avaldas, et metskonna elumaja-kontoril on lokaalne tulekahjusignalisatsioon. 22. mail 2017 toimus tulekahju, mille tagajärjel hävisid nii metskonna elumaja-kontor kui ka selles asunud kodune vara. Tulekahju tekkepõhjus ei ole teada. Kostja tellitud Kahjuekspert OÜ ekspert L. Vürsti 2. juuli. 2017. a hinnangu kohaselt on metskonna elumaja-kontori taastamiskulu 121 805 eurot ning hoone kulum on 45%, kostja maksis hagejale välja kindlustushüvitise 66 792 eurot 75 senti (121 8058 – 54 812,259 – 20 010 = 66 792,75), mis ületas hageja poolt kinnistu eest makstud ostuhinda enam kui 5-kordselt. Hävinud koduse vara eest tasus kostja kindlustushüvitise 5000 eurot. Kindlustuslepingus ei ole erikokkulepet, mille kohaselt peab kostja hüvitama elamu taastamise korral taastamiskulu kuni kindlustussummani kulumit arvesse võtmata. Kindlustuslepingule kohalduvad kostja kindlustuse üldtingimused KÜ-13 ja kodukindlustustingimused KKT-14.04. Kindlustatud oli kolm erinevat eset, s.o elamu (metskonna elumaja-kontor), saun ja kodune vara, kindlustuspoliisil oli iga kindlustatud eseme osas eraldi välja toodud kindlustatud esemete suhtes kohalduvad tingimused. Kulum arvestakse vastavalt kodukindlustuse üldtingimustele. Üldtingimuste p 14.2.1 kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk samaväärse ehitise esialgsel kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa (sh lammutamise ja prahi äraveokulud), millest on maha arvatud kulum. Vastavalt üldtingimuste p-le 14.3.4, kui ehitise kulum on 40% või suurem, hüvitab kindlustusandja taastamis- või remondikulu millest arvutatakse maha kulum, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. Kuna kindlustusleping ei sisalda kulumi maha arvamist piiravat eritingimust, siis on kostjalt kodukindlustuse üldtingimuste p-de 14.2.1 ja 14.3.4 kohaselt õigus metskonna elumaja-kontori taastamiskulude hüvitisest kulum maha arvata. Hageja ei ole tõendanud, et metskonna elumaja-kontori taastamiskulude suurus on vähemalt 189 710 eurot 4 senti. AS-i Kurmik, AS-i RIS Ehitus ja Eston-V OÜ hinnapakkumised ei tõenda metskonna elumaja-kontori taastamiskulude suurust, need ei ole asjakohased ega usaldusväärsed. Esitatud hinnapakkumised on koostajate poolt allkirjastamata. AS Kurmik ja AS-i RIS Ehitus hinnapakkumised on tööde kirjelduse osas identsed. Kindlustushüvitise suuruse arvutamise aluseks olev kindlustusväärtus tuleb kindlaks teha kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga (VÕS § 479 lg 1). Maakohtu menetluse käigus puudus hageja ja kostja vahel vaidlus selle üle, et hoone taastamiskulude suurust tuleb hinnata kindlustusjuhtumi toimumise aja, s.o 22. mai 2017. a seisuga. Sellele, et hoone taastamiskulude suurus tuleb tuvastada hoopis kohtuotsuse tegemise aja seisuga, hakkas hageja tuginema alles neli aastat pärast hagi esitamist. Hageja ei ole tõendanud hoone taastamiskulude tõusu. L. Vürst leidis, et hoone taastamistööd ei ole ehitustehniliselt keerulised, hoonel puudusid ventilatsioonisüsteem, põrandaküttel või radiaatoritel baseeruv kogu hoonet hõlmav küttesüsteem koos lokaalse soojussõlmega, ehitustehniliselt keerukad konstruktsioonid ja ruumilahendused ning hoonel oli vaid üks korrus. Ehitusalune pind on suur, mis vähendab ehitusmaksumust. Hoone on ehitatud enam kui 100 aastat tagasi ning viimased suuremad renoveerimistööd tehti 1996. aastal, s.o 21 aastat enne tulekahju. Vahepealsel ajal on nii ehitamisel kasutatavad abivahendid, töömeetodid kui ka materjalid teinud suure sammu edasi ning ehitamine on muutunud vähem töömahukaks.

L. Vürst täpsustas ja täiendas 2. juuli 2017. a arvamust 15. märtsi 2021. a arvamusega, milles muutis hoone kulumile antud hinnangut. Kulumi hindamisel võttis asjatundja mh arvesse OÜ Domus Kinnisvara hinnangust nähtuva, sh ühe toa lae varingu. L. Vürst selgitas, et 10 aastat lekkiva katusega ja kütmata/kasutuseta puitkarkasshoone on saanud väga suuri ja arvatavasti pöördumatuid kahjustusi ning selle mõju hoone üldisele tehnilisele seisukorrale ei ole võimalik parendada nii, nagu hageja kirjeldas. Uusi asjaolusid arvestades asus L. Vürst seisukohale, et vaidlusaluse hoone kulum vahetult enne põlengut oli 52,7%. Hageja taotlusel küsis kohus hoone kulumi kohta arvamust riiklikult tunnustatud eksperdilt A. Luhselt. Ekspert A. Luhse ei vastanud 29. detsembri 2020. a arvamuses hageja küsimusele hoone kulumi kohta, põhjendades seda lähteandmete puudumisega. Ekspert avaldas arvamust hoone taastamismaksumuse kohta ja selle kohta, et hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju amortisatsiooninäitajatele on hinnanguliselt vahemikus 8,65% kuni 9,69%. A. Luhse ekspertarvamus on tõendina ebausaldusväärne ja see tuleb jätta arvesse võtmata. Ekspert on arvestanud hageja selgitusi hoone seisukorra ja sellele tehtud parenduste ja tööde kohta. Hageja selgitusi ei saa tõendina arvesse võtta. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi pärast kinnistu omandamist elumaja-kontoris remonttöid. Hageja tunnistajate H.K., L.P. ja R.S. ütlused tööde tegemise kohta ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätta arvesse võtmata. Hageja väide, et hoone viimane kapitaalne renoveerimine RMK poolt toimus aastatel 2005 või 2006 on eksitav. RMK-l puuduvad dokumendid 2005. a-l või hiljem tehtud remonttööde kohta. RMK 13. novembri 2017. a vastuses kostjale ei ole RMK viidanud sellele, et neil oleks teavet hoone kapitaalremondi kohta. Kuna hoone seisis viimased 10 aastat faktiliselt kasutamata, oleks see ka ebamõistlik. RMK 2005. a investeeringute väljavõttest nähtub, et eelarves nähti X metskonnale ette majandusinventari ja mööbliga seonduvalt 30 000 krooni (1917 eurot). Mööbli ja inventari soetamine ei ole hoone kapitaalremont. Ajaloolist hoonet ei ole võimalik täielikult renoveerida 1917 euro eest. Mati Malmi (Kodu Soojaks OÜ) eksperthinnang ei lükka ümber kostja väidet, et ahjud olid enne tulekahju toimumist kasutuskõlbmatud ja tuleohtlikud. Ebaselge on, kuidas oli Kodu Soojaks OÜ-l võimalik pärast hoone vundamendini mahapõlemist teha kindlaks ahjude tulekahju eelne kulumisaste ja seisukord vaid fotosid, mõõdulinti ja mobiiltelefoni kasutades. Kodu Soojaks OÜ eksperthinnangust nähtub, et ahjud ei vastanud kehtivatele tuleohutusnõuetele, kuna neil puudusid puhastusavad. Hageja ei ole tõendanud, et hoone elektrisüsteem oli korras. Kodukindlustuse üldtingimuste p-dest 14.3.3 ja 14.3.4 tulenevalt saab hageja kahju täielikku hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui (a) metskonna elumaja-kontori kulum oli väiksem kui 40%, (b) hageja tõendab hoone taastamise huvi ja (c) hageja organiseerib hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd samal asukohal. Hageja ei ole tõendanud metskonna elumaja-kontori kulumi suurust ega seda, et hageja on alustanud taastamistöid. Hoone taastamiskulude maksimaalne suurus on tulenevalt L. Vürsti 15. märtsi 2021. a ekspertarvamusest 138 157 eurot 40 senti ja hoone kulum 52,70%. Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutust (200 eurot) arvestades, on hoone põlenguga seoses hagejale makstava kindlustushüvitise maksimaalne suurus 65 148 eurot 45 senti (138 157,40 – 52,70% – 200). Kostja on hagejale tasunud kindlustushüvitisena 66 792 eurot 75 senti, s.o 1644 euro 30 sendi võrra suurema summa. Hageja avaldas kindlustuslepingu sõlmimisel kostjale hoone kohta valeandmeid, jättes kostjale mulje, et ta soovib kindlustada 2006. a täielikult renoveeritud uueväärset hoonet. Tegelikult oli hoone äärmiselt halvas seisukorras, mida kinnitab ka ostuhind 13 001 eurot. Valeandmete esitamisega rikkus hageja kindlustuslepingu sõlmimisel üldtingimuste p-dest 9.1 ja 9.2 tulenevat kohustust, mistõttu on kostjal vastavalt üldtingimuste p-dele 17.8 ja 18.1.1 õigus

hagejale kindlustushüvitise maksmisest keelduda või hüvitist vähendada. Lisaks võib kostjal olla õigus ka juba makstud kindlustushüvitis hagejalt tagasi nõuda (üldtingimuste p 18.3). Hageja lammutus- ja koristuskulude ning kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole lammutus- ja koristuskulude suurust tõendanud, kulude suurus on ülepaisutatud. Metskonna elumaja-kontor põles tulekahju tagajärjel sisuliselt vundamendini maha, seega puuduvad hoone osad, mida lammutada ja koristada. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ka lammutus- ja koristuskulusid kandnud. L. Vürsti 25. veebruari 2020. a hinnangu kohaselt on hoone lammutus- ja koristuskulude maksimaalne mõistlik suurus 5268 eurot 48 senti. VÕS § 491 lg 1 teise lause kohaselt ei pea kindlustusandja kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Kindlustusleping ei sätesta hageja kohustust palgata eksperte või nõuandjaid. Seega puudub kostjal kohustus hüvitada hageja poolt väidetavalt kantud ekspertide ja nõuandjate kulusid. Hageja on rikkunud hea usu põhimõtet. Hageja saavutas kindlustuslepingu sõlmimise kostjale valeandmete esitamise kaudu, kui hoone kohta oleks avaldatud õigeid andmeid, ei oleks kindlustuslepingut ilmselt sõlmitud. Hagejale välja makstud hüvitis 66 792 eurot 75 senti ületab hageja poolt X kinnistu eest tasutud ostuhinda (13 001 eurot) enam kui 5 korda. Kuigi kostja ei väida, et hoone taastamiskulude mõistlik suurus võrdub kinnistu ostuhinnaga, kinnitab ostuhind kostja väidet, et hoone oli omandamise ajal äärmiselt halvas seisukorras.

MAAKOHTU LAHEND

•

jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd samal asukohal, hüvitab kindlustusandja lisaks kindlustusväärtusele ka kulumi osa. Punkti 14.3.4. järgi, kui kulum on 40% või suurem, hüvitab kindlustusandja taastamis- või remondikulu, millest arvestatakse maha kulum, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. Punkti 14.3.5. kohaselt hüvitatakse kindlustusjuhtumi järgsed põhjendatud lammutuskulud maksimaalselt 10% ulatuses kindlustussummast. Kindlustuslepingus on (I kd, tl 10) ehitise kindlustussumma 189 000 eurot, eraldi VÕS § 480 lg 4 järgset kokkulepet kindlustatud ehitise kindlustusväärtuse suuruse kohta ei ole. Seega tuleb kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamisel kohaldada VÕS § 477, mille kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus (kindlustusväärtus). Poolte vahel kokku lepitud kindlustussumma 189 000 eurot on maksimaalne hüvitise summa, mida kostja peab maksma. Hageja kindlustushüvitise nõude lahendamisel tuleb teha kindlaks ehitise taastamisväärtus ehk samaväärse ehitise esialgsel kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ning ehitise kulum. Seejärel tuleb hinnata, kas kostja kindlustusandjana on kohustatud hüvitama ka kulumi osa või tuleb kulum ehitise taastamisväärtusest maha arvata. Vastavalt VÕS § 489 lg-le 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Seadus ei sätesta täpsemalt kahju kindlakstegemise korda. Ka poolte vahel sõlmitud kindlustusleping ei sisalda kokkulepet ehitise hävimise puhul selle taastamisväärtuse kindlakstegemise korra kohta. Kulumi osas sätestab lepingu osaks olevate kodukindlustuse üldtingimuste p 14.2.2., et kui tekib vajadus määrata ehitise kulumi suurus, kasutatakse selleks vastava eksperdi abi. Mõlemal lepingupoolel on õigus kasutada omapoolset eksperti, tasudes ise tellitud teenuse eest. Kostja tegi pärast kindlustusjuhtumi toimumist kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju, kasutades asjatundja abi. Kostja tegi 11. juulil 2017 otsuse I kd, tl 13–14) maksta hagejale välja kindlustushüvitis 66 792 eurot 75 senti. Kahjuekspert OÜ ehitusinseneri L. Vürsti 2. juuli 2017. hinnangu (I kd, tl 15–18) kohaselt on X kinnistu elamu taastamismaksumuseks 121 805 eurot ja hoone kulum 45%. Kostja lahutas hinnangus nimetatud taastamisväärtusest maha kulumi ja hageja omavastutuse summa (121 805 – 54 812,25 – 200). Kohtumenetluses esitas kostja L. Vürsti 15. märtsi 2021. a täiendava arvamuse (III kd, tl 56–61), milles on uute andmete põhjal hinnanud elamu taastamismaksumuse suuruseks vahetult enne tulekahju 138 157 eurot 40 senti ja kulumi suuruseks 52,70%. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja, kes nõuab kostjalt täiendava kindlustushüvitise maksmist peab tõendama, et elamu kindlustusväärtus on suurem, kui kostja poolt välja makstud hüvitis. Muu hulgas peab hageja tõendama oma väiteid elamu taastamisväärtuse ja kulumi suuruse kohta. Hageja esitas kolme ehitusettevõtja hinnapakkumised elamu taastamiseks ja põlengujärgsete koristustööde tegemiseks, s.o AS-i Kurmik (I kd, tl 62) 195 216 eurot, AS-i RIS Ehitus (I kd, tl 63) 208 152 eurot ja Eston-V OÜ hinnapakkumised (I kd, tl 64–65) kokku 189 710 eurot 4 senti. Menetluse käigus leidis hageja, et elamu taastamisväärtuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ka vahepealset hindade tõusu ning põhjendatud on lähtuda taastamismaksumusest võimalikult kohtuotsuse tegemise seisuga. Eston-V OÜ 20. oktoobri 2021. a hinnapakkumise kohaselt on elamu taastamise ja põlengujärgsete koristustööde tegemise hind 270 863 eurot 16 senti (III kd, tl 81). Tsiviilasjas esitatud asjaoludest ega tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja on asunud mõistliku aja jooksul tulekahjus hävinud elamut taastama. Kindlustusjuhtum toimus 22. mail 2017. Hageja on 2017. aasta augustis tellinud ehitusettevõtetelt hinnapakkumised (I kd, tl 62,

63) ehitise taastamismaksumuse, sh projekteerimistööde kohta. Kuni käesoleva ajani hageja elamut taastama asunud ei ole, sh ei ole hageja tellinud elamu ehitamise projekti. Hageja on esitanud 4. mail 2018 Võru Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks (I kd, tl 178), kuid tõendid selle kohta, et hageja oleks väljastatud projekteerimistingimuste alusel ka projekti tellinud ning ehitusluba taotlenud, puuduvad. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud taastamistööde alustamisega viivitamist. Kostja maksis 18. juulil 2017 hagejale välja elamu hävimisega seotud kindlustushüvitise 66 792 eurot. Kuigi hageja on pöördunud kohtusse kostjalt täiendava hüvitise väljamõistmiseks, ei saanud see takistada hagejal taastamistöödega alustamist temale juba väljamakstud hüvitise arvelt. Seega ei ole hageja asunud elamut taastama mõistliku aja jooksul ning elamu kindlustusväärtuse, sh taastamismaksumuse suuruse määramisel, on põhjendatud lähtuda vahetult kindlustusjuhtumi toimumisele eelnevast seisust ning vahepealset hindade kallinemist ei pea arvesse võtma. Vahetult kindlustusjuhtumi eelse seisuga elamu taastamismaksumuse määramisel saab aluseks võtta kostja tellitud L. Vürsti hinnangu, mille järgi on hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide tase keskmisest madalam. Hoone taastamismaksumus on arvutatud määruse nr 63 järgi baasaasta ehitusmaksumuseks suletud brutopinna kohta 607 eurot/m2. Arvestades hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taset on ekspert määruse nr 63 § 4 lg 2 alusel korrutanud maksumuse läbi teguriga 0,8. Lisaks on ekspert arvestanud ehitushinnaindeksi muutust arvutavat tegurit 1,04952. Sellise arvestuse põhjal on ekspert hinnanud hoone taastamismaksumuseks 121 805 eurot.

ei ole hageja esitatud hinnapakkumistel tõenditena sellist kaalu, nagu L. Vürsti hinnangul. Lisaks ei ole hinnapakkumistest võimalik tuletada, et tegemist on just X kinnistu elamuga samaväärse ehitise taastamiseks vajalike kuludega. Hageja taastamisväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist vajalikuks ei pidanud. Kodukindlustuse üldtingimuste p-de 14.2.1 ja 14.3.5 kohaselt on põhjendatud kindlustusväärtuse hulka lisaks ehitise taastamismaksumusele arvata ka lammutamise ja prahi äraveo kulud. Pooled on lepingus kokku leppinud kindlustussumma suuruseks 189 000 eurot. Seega maksimaalne hüvitis lammutamise ja prahi äraveo kulude eest saab olla 18 900 eurot. L. Vürsti hinnang elamu taastamisväärtuse kohta lammutus- ja koristustööde kulusid ei sisalda. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab lammutus- ja koristustööde maksumust tõendama hageja. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et põlengujärgsed lammutus- või koristustööd on juba tehtud ja hageja on vastavad kulud kandnud. Hageja on esitanud koristustööde maksumuse tõendamiseks Eston-V OÜ hinnapakkumised ja Mirador OÜ hinnapakkumise (I kd, tl 64; II kd, tl 61; III kd, tl 81). Hageja hinnangul tõendavad need hinnapakkumised, et vahetult kindlustusjuhtumi järgselt oleks põlengujärgsete koristustööde maksumus 10 320 eurot ja hindade kallinemist arvestades vähemalt 18 900 eurot. Kostja esitas tõendina Kahjuekspert OÜ eksperdi L. Vürsti 23. veebruari 2020. a hinnangu (II kd, tl 71–73), milles ekspert on avaldanud arvamust, et hageja tellitud hinnapakkumised on ülepaisutatud ning tegelikud lammutus- ja koristuskulud on 5268 eurot 48 senti. Maakohus lähtus põlengujärgsete lammutus- ja koristuskulude maksumuse määramisel L. Vürsti 23. veebruari 2020. a hinnangust. Muu hulgas on aluseks võetud vaatlusakt ja fotod põlengujärgsest kohast, kalkuleeritud on koristustööde ja jäätmete mahtusid ning hindasid. Sealjuures on arvestatud hageja esitatut, et säilinud kelder ja vundament jäävad alles ja neid ei lammutata ega utiliseerita. Hageja esitatud hinnapakkumistes on ära toodud vaid koristustööd ja koristamist vajavate jäätmete maht. Pakkumistest ei nähtu, millistest algandmetest mahtude hindamisel on lähtutud, seetõttu ei saa hinnapakkumistega lugeda tõendatuks vajalike põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumust. Maakohus luges tõendatuks, et X kinnistu elamu taastamismaksumus on 138 157 eurot 40 senti ja põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumus on 5268 eurot 48 senti. Elamu taastamisväärtus on 143 425 eurot 88 senti. VÕS § 473 lg 1 kohaselt tuleb ehitise kindlustusväärtuse määramisel ehitusväärtusest maha arvata ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Kodukindlustuse üldtingimuste p 14.2.2. näeb ette, et kulum on ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa, mis võib olla väljendatud ka protsendina ehitise taastamismaksumusest. Kui tekib vajadus määrata ehitise kulumi suurus, kasutatakse selleks vastava eksperdi abi. Mõlemal lepingupoolel on õigus kasutada omapoolset eksperti, tasudes ise tellitud teenuse eest. Kostja on kindlustushüvitise arvutamisel lähtunud L. Vürsti 2. juuli 2017. a hinnangust (I kd, tl 15–17), mille kohaselt on hoone kulum 45%. L. Vürsti 15. märtsi 2021. a täiendava arvamuse (III kd, tl 56-61) kohaselt on uute andmete põhjal hinnatud kulumi suuruseks 52,70%. Hageja on seisukohal, et kulumi suurus on alla 40% ja kindlustusväärtuse arvutamisel ei tule kulumit arvestada või kulumi määraks tuleb lugeda maksimaalselt 36,35%. Hageja on OÜ Kahjuekspert küsimustikus andnud selgituse hoone seisukorra ja tehtud remonttööde kohta (I kd, tl 19–20). Hageja esitas hoone põhiplaani aastast 1997 (I kd, tl 21), hageja poolt muudetud hooneplaani enne kindlustusjuhtumi toimumist ruumide paigutuse kohta (I kd, tl 22), väljavõtted 11. augusti 2017. a e-kirjavahetusest RMK töötaja Lily Kasega ja 27. juuli 2017. a – 11. augusti 2017. a ekirjavahetusest RMK töötaja Andres Sepaga (I kd, tl 31–32), Kodu Soojaks OÜ 2. märtsi 2018. a eksperthinnangu hoones olnud ahjude töökorrasoleku kohta (I kd, tl 33–39), RMK juristi

Marje Kase e-kirja (I kd, tl 40), 8. oktoobril 1997 välja antud hoone kasutusloa koos ehitise eksplikatsiooniga (I kd, tl 41–45), 29. novembri 2016. a kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 46), RMK 13. novembri 2017. a vastuskirja kostjale (I kd, tl 47–48), väljavõtte RMK kagu regiooni peametsaülema 22. augusti 2005. a käskkirjast metskondadele investeeringusummade jagamise kohta (I kd, tl 49–50), fotod elamust (I kd, tl 51–61, II kd, tl 19–37), elektrilevi 30. juuni 2017. a ja 21. juuli 2017. a arved hagejale (I kd, tl 176–177). Maakohus rahuldas hageja ekspertiisi määramise taotluse hoone kulumi suuruse määramiseks ning määras eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi ehitustehniliste ekspertiiside alal A. Luhse. Küsimusele tulekahjus hävinud hoone kulumi kohta vastas A. Luhse 29. detsembri 2020. a ekspertarvamuses (III kd, tl 11–28), et hoone üldise amortisatsiooninäitaja arvutamiseks puuduvad kohtutoimikus lähteandmed ja need ei ole leitavad ka EV Rahvusarhiivi säilikute hulgas. Hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju hoone amortisatsiooninäitajatele on hinnanguliselt vahemikus 8,65% kuni 9,69%. A. Luhse selgitas 29. märtsi 2022. a kohtuistungil, et eksperthinnangus esitatud protsendivahemiku võrra on tema hinnangul hoone kulum väiksem. Ehitise kulumi suuruse määramine vajab ehitustehnilisi eriteadmisi, mis kohtul puuduvad. Ka vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks olevate kodukindlustuse üldtingimuste p-ile 14.2.2. tuleb ehitise kulumi suuruse määramisel kasutada vastava eksperdi abi. Praegusel juhul on kostja kulumi suuruse kohta esitanud L. Vürsti hinnangud. Hageja taotlusel määratud ekspert A. Luhse ei ole oma eksperthinnangus vastust ehitise kulumi kohta andnud. A. Luhse andis hinnangu vaid selle kohta, millise protsendivahemiku võrra on kulum väiksem L. Vürsti hinnangus hinnatud kulumist. Vastava arvamuse aluseks on A. Luhse võtnud hoonele tehtud parendustööd, mida hageja on kirjeldanud kindlustusandja küsimustikus, tunnistajate L.P., H.K. ja R.S. poolt kohtuistungil antud ütlusi, Kodu Soojaks OÜ eksperthinnangus toodud arvamust hoones asunud kütteseadmete korrasoleku ja ekspluatatsiooni aja kohta ning vundamendile paigaldatud soojustust. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mida L. Vürsti hinnangus kulumi hindamisel ei ole arvesse võetud. RMK tellis kinnisvara võõrandamise enampakkumise alghinna määramiseks eksperthinnangu. 11. mai 2015. a OÜ Domus Kinnisvara on eksperthinnangus hinnanud mh kinnistu seisukorda. Objekti positiivsete teguritena on märgitud, et asukoht on looduskaunis kohas, kinnistul on tiik; olemas veevarustus (pump katki), kanalisatsioon ja elektrivarustus. Objekti negatiivsete teguritena on märgitud: hoone konstruktsioonid vajavad kohati põhjalikku remonti ja hoone siseruumid vajavad kohati remonti. Tuginedes lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, hindas OÜ Domus Kinnisvara kinnistu turuväärtuseks 27 000 eurot (I kd, tl 101–113). RMK poolt avaldatud 7. novembri 2016. a enampakkumise teates (I kd, tl 119–120) on määratud X kinnistu müügi alghinnaks 13 000 eurot. Objekti kohta on märgitud, et metskonna elumaja-kontor on ehitatud 1908. a, viimane suurem remont on tehtud 1996. a. Hoone on kasutuseta seisnud alates 2006/2007. a. Hoonet on osaliselt remonditud viimati 1996. aastal, mil hoone oli saanud uue välis- ja siseviimistluse. Nüüdseks on ehitise seisukord halvenenud, katusel on räästaplekid tuulekahjustusega, korstna juures on läbijooksud, katusekatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures on varjualune külmakergete tõttu tõusnud nii, et katus on kohati laines. Ühes toas on korstna läbijooksu tõttu vahelae konstruktsioon sisse kukkunud. Põrandatel on laudis, PVC-kate, keraamilised plaadid ja betoon, seinad kaetud värvkattega, laudised ja värvitud seinaks-kattega, laed värvitud kipslaed või ripplaed. Viimistlus on kohati halvas seisus. Põrandad on mitmel pool oluliselt vajunud. Sama on märgitud ka 28. novembril 2016 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu p-des 1.8.5. ja 1.8.14 (I

kd, tl 128–132). Lisaks on lepingus märgitud, et lepingu esemel on salvkaev, mis on maja torustikuga ühendatud, kuid pump on katki (lõhki külmunud). Kanalisatsioon on imbväljakuga. Elamus on ahiküte, aga ahjud väga halvas seisukorras – tuleohtlikud. Hageja ostjana on lepingu p-is 1.9.4. kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on teadlik ehitiste kvaliteedist, seisukorrast ja õiguslikust olukorrast ning ei loe seda lepingu puuduseks. Maakohus leidis, et OÜ Domus Kinnisvara 11. mai 2015. a eksperthinnang, RMK avaldatud

osutamise alal. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks tunnistajatele tehtud töö eest maksnud. Ütlused tehtud tööde kohta olid üldsõnalised ja aja osas umbmäärased. Samuti ei ole hageja esitanud väiteid ega tõendeid elamu remontimisel kasutatud materjalide mahtude ega vastavate kulude suuruse kohta. On eluliselt ebausutav, et hageja tuttavad ja elukaaslane tegid elamus lühikese ajavahemiku vältel sellises mahus remonttöid, mis oleks saanud elamu seisundit võrreldes selle ostmise aja seisuga oluliselt muuta ja ehitise kulumiastet oluliselt mõjutada. Tegemist oli ligi 100 aastat tagasi ehitatud majaga. Enne hageja poolt kinnistu ostmist oli elamu aastaid seisnud kasutuseta ning müügi ajal oli hoone remontivajavas seisukorras. Hageja on suurt rõhku pannud elamu vundamendi soojustamisele. Tunnistajate ütlustega ning A. Luhse ekspertarvamusega on tõendatud, et mingeid vundamendi soojustamise töid tehti. Samas puuduvad tõendid vastavate tööde täpsema mahu, sh kasutatud materjalide ja nende maksumuse kohta. Hageja on esitanud L. Vürsti küsimustikus vastused tema poolt hoones tehtud parenduste ja remonttööde kohta (I kd, tl 19–20) ning L. Vürst on need oma arvamustes hoone kulumile hinnangu andmisel arvesse võtnud. A. Luhse on oma eksperthinnangus (II kd, tl 11–28) hinnanud hageja seletuste ja tunnistajate H.K., L.P. ning R. S. ütlustes kirjeldatud ehitustööde mahtusid ja maksumust ning selle põhjal hinnanud, et tööde mõju hoone amortisatsiooninäitajale on 8,65% kuni 9,69%. Kuna tõendid tegelikult tööde mahtu ei tõenda, siis ei saa arvesse võtta ka eksperdi hinnangut tööde mõjule kuluminäitajale. Maakohus leidis, et põhjendatud on hoone kulumi arvestamisel aluseks võtta L. Vürsti 15. märtsi 2021. a täiendav hinnang, mille kohaselt on kulumi suurus 52,70%. Elamu taastamisväärtus on 143 425 eurot 88 senti, sh elamu taastamismaksumus 138 157 eurot 40 senti ja põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumus 5268 eurot 48 senti. Hoone kulum on 52,70%. Kuna kulum on suurem kui 40%, siis vastavalt kodukindlustuse üldtingimuste p-ile 14.3.3. peab kostja hüvitama hagejale elamu taastamisväärtuse, millest on kulum maha arvestatud. Seega on kindlustusväärtus 67 840 eurot 45 senti (143 425,88 – 75 585,43 = 67 840,45). Kindlustusväärtusest tuleb maha arvestada hageja omavastutus, s.o 200 eurot. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale kindlustushüvitist 67 640 eurot 45 senti. Kostja on maksnud hagejale välja kindlustushüvitise 66 792 eurot 75 senti. Seega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu täiendava kindlustushüvitise väljamõistmiseks summas 847 eurot 70 senti (67 640,45 – 66 792,75). Suuremas ulatuses hageja hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb mõista välja viivis 847 euro 70 sendi suuruselt kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 19. märtsist 2018. a kuni nõude täitmiseni. Viivis kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi 19. märts 2018. a kuni 26. august 2022. a eest on 301 eurot 18 senti. Lisaks nõudis hageja kostjalt kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamist 2130 eurot ning viivist kahjuhüvitiselt. Maakohus leidis, et hageja nõue kahju kindlakstegemisega seotud kulude väljamõistmiseks ei ole õiguslikult põhjendatud. Kahju hüvitamise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 491 lg 1 näeb kahjukindlustuse lepingu puhul erisusena ette, et kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgi ei olnud hageja kindlustusvõtjana eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Seetõttu, vastavalt VÕS § 491 lg 1 teisele lausele ei ole ka kostjal kindlustusandjana kohustust vastavate kulude hüvitamiseks. Hageja poolt väidetud kulud HPK Consult OÜ-le esindamise eest asjaajamisel ning Kodu Soojaks OÜ arvamusele ahjude töökorrasoleku kohta, ei ole käsitletavad kindlustusjuhtumiga seostud kahju (kindlustusväärtuse) kindlakstegemise kuludena. Arvestades hagi rahuldamise ulatust 0,6 % leidis maakohus, et õiglane ei ole jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades ning mõistlik ei ole ka jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus jättis menetluskulud täielikult hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

andmete põhjal. Hinnangust ei nähtu, mille põhjal on ekspert järeldanud, et ehitusmaksumusel tuleb arvestada teguriga 0,8. Määruse nr 63 § 4 lg 2 lubab 20% erinevust baasaasta ehitusmaksumusest, mis võib tähendada, et muutus võib olla kuni 20% suurem või kuni 20% väiksem. L. Vürst ei ole põhjendanud, miks on kasutatud maksimaalset 20% suurust vähendamist, seda ei nähtu ka maakohtu otsusest. Teguriga 0,8 läbi korrutamist on pidanud põhjendamatuks ka riiklikult tunnustatud ekspert A. Luhse. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ekspert L. Vürst ei ole sõltumatu ja erapooletu, sest hinnang on koostatud Salva Kahjukäsitluse OÜ tellimusel ehk kostja kui kliendi huvides. Hageja esitas ehitise taastamisväärtuse tõendamiseks kolme ettevõtja hinnapakkumised, millise hinnaga on kohalikud ettevõtjad valmis taastama tulekahjus põlenud hoone. Kõik ehitusettevõtjad käisid enne pakkumise esitamist põlenud hoone juures olukorraga tutvumas. 23. juuli 2020. a kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud Eston-V OÜ juhatuse liige Eston Varusk. Maakohus tõi otsuse põhjenduses välja tunnistaja ütlusi valikuliselt. Kuigi kohtu määratud ekspert A. Luhselt ei ole küsitud hinnangut tulekahjus hävinud hoone taastamismaksumuse kohta, on A. Luhse pidanud vajalikuks taastamismaksumuse välja tuua. Ehitusmaksumuse määramisel on põhjendatud lähtuda ka ekspert A. Luhse 29. detsembri 2020. arvamuses esitatud taastamismaksumusest, milleks on 211 627 eurot 46 senti, kui arvestada taastamismaksumust kaalutuna, arvestades hoone erinevate osade kasutusotstarvet, või 172 699 eurot 33 senti, kui arvestada taastamismaksumust eramuna. Maakohus leidis ekslikult, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kindlustusjuhtumi järgseid põhjendatud lammutus- ja koristuskulusid. L. Vürst, kelle hinnangust maakohus lähtus, tegi kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise kulude arvestuse ilma, et ta oleks kohapeal tutvunud kindlustusjuhtumi tagajärgedega. Lammutus- ja koristuskulude suurus tuleb arvestada võimalikult lähedal kohtulahendi tegemise aja seisuga. Kostja teadlik tegevus ning kuludele vastu vaidlemine tingisid selle, et hageja ei saanud teostada põlengujärgseid koristustöid. Põhjendatud on lammutuskulude suuruse määramisel lähtuda Eston-V OÜ hinnapakkumisest 36 091 eurot 20 senti. Kuivõrd kindlustustingimuste p 14.3.5 kohaselt hüvitatakse kindlustusjuhtumi järgsed põhjendatud lammutuskulud maksimaalselt 10% ulatuses kindlustussummast, on lammutuskulude suuruseks maksimaalne võimalik summa 18 900 eurot. Maakohus lähtus ekslikult tulekahjus põlenud hoone kulumi määrast 52,70% ning jättis seetõttu kontrollimata, kas on täidetud kodukindlustuse tingimuste p 14.3.3 kohaldamise eeldused ja kas hüvitamisele kuulub lisaks kindlustusväärtusele ka kulumi osa. L. Vürst lähtus kulumi määra arvestamisel hoone seisukorrast selle omandamise ajal, arvestamata hilisemate töödega. Hageja tehtud remonttööd ei olnud väikesemahulised. Lisaks on 2. juuli 2017. a eksperthinnangus esitatud mitmed ekslikud väited. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mida ekspert L. Vürst ei ole kulumi määramisel arvesse võtnud. Alusetu on maakohtu etteheide, et ekspert A. Luhse ei andnud hinnangut ehitise kulumi kohta. A. Luhse vastas, et põlenud hoonele peale selle omandamist tehtud parendustööde mõju L. Vürsti poolt 2. juulil 2017. a toodud kulumi määrale on hinnanguliselt vahemikus 8,65% kuni 9,69%. 29. märtsi 2022. a kohtuistungil selgitas A. Luhse, et hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju üldisele amortisatsiooni näitajale on hinnanguliselt 8,65% kuni 9,69%, mis tähendab seda, et selle protsendi võrra on hoone vähem amortiseerunud. Kui lähtuda L. Vürsti toodud amortisatsioonimäärast 45% ning arvestada hageja poolt hoone parendamiseks tehtud töödega, siis muutub hävinud hoone kulumi määr väiksemaks 8,65% kuni 9,69%. Maakohus on üllatuslikult võtnud kulumi määrana arvesse L. Vürsti 15. märtsi 2021. a täpsustatud hinnangu, mille kohaselt on hoone kulumiks 52,70%. Maakohus ei arvestanud, et

L. Vürsti jaoks ei ilmnenud peale 2. juulil 2017 arvamuse andmist ühtegi uut asjaolu peale selle, et hoone suletud brutopind ei ole mitte 239 m2, vaid 242,3 m2. Kui 2. juuli 2017. a hinnangu kohaselt teostati viimane suurem remont 1996. a ning 15. märtsi 2021. a hinnangus on viidatud, et renoveerimistööd tehti 2005. a lõpus või 2006. a alguses, siis peaks nimetatud asjaolu kulumi määra vähendama, mitte suurendama. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et M. Malmi 2. märtsi 2018. a eksperthinnang ega tema poolt antud ütlused ei kinnita, et tulekahju eelselt oli elamu kütteseadmed töökorras. Kodu Soojaks OÜ hinnanguga on tõendatud, et põlenud hoones olnud ahjud olid töökorras ning puhastusavade tekitamise järgselt oleks need olnud kasutatavad veel vähemalt 15–20 aastat. Ühegi kohtule esitatud tõendiga ei ole tõendatud, et elektrisüsteem ei olnud töökorras. Maakohus jättis põhjendamatult tunnistajate ütlustega arvestamata tehtud tööde mahu määramisel. Tööde tegemine on L. Vürsti poolt esialgselt määratud kulumi ümber arvestamise aluseks. Remonttööde tegemine vähendab kulumi määra. Maakohus leidis, et puuduvad tõendid, et tunnistajad tegutseksid ehitus- ja remonditeenuse osutamise alal. Tegemist on maakohtu poolt välja toodud üllatusliku asjaoluga. Hageja nõue kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamiseks 2130 eurot ning sellelt viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kõik hageja kulud on olnud vajalikud isegi juhul, kui kindlustuslepingu järgi ei olnud hageja kindlustusvõtjana eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Maakohtu otsus hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas on põhjendamata. Maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ei sisalda ühtegi sisulist kaalutlust kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.

jms. Hageja ei ole neid toiminguid teinud. Projekteerimistingimuste väljastamine ja ehitusettevõtetelt hinnapakkumiste küsimine ei ole käsitletav taastamistöödega alustamisena. Eston-V OÜ 20. oktoobri 2021. a hinnapakkumine ei ole tõendina asjakohane, hageja ei ole kostja vastu esitatud nõuet põhjendades sellele hinnapakkumisele tuginenud. Hoone taastamiskulude suurenemine hageja poolt väidetud ulatuses on tõendamata. Maakohus tuvastas õigesti, et hoone taastamiskulud on 138 157 eurot 40 senti. L. Vürsti poolt kasutatud metoodika on kooskõlas määrusega nr 63, selle põhjendatust on kinnitanud ka kohtu poolt määratud ekspert A. Luhse, kes selgitas 29. märtsil 2022 toimunud kohtuistungil, et olukorras, kus puudub ehitusprojekt, tuleb taastamiskulude suurust hinnata statistiliste andmete alusel. L. Vürsti 15. märtsi 2021. a hinnang kajastab hoone tavalist kohalikku ehitusmaksumust. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et kohalik keskmine ehitushind oleks L. Vürsti poolt tuvastatust erinev. Ehitusmaksumuse vähendamine hoone taastamiskulude suuruse kindlaks tegemisel oli vastavalt määruse nr 63 § 4 lg-le 2 põhjendatud. Taastamine toimuks tänapäevaseid ehitusmeetodeid kasutades, mistõttu omab määruse nr 63 § 4 lg 2 kohaldamisel tähtsust see, kas hoone uuesti ülesehitamine oleks ehitustehniliselt keerukas või mitte. A. Luhse avaldas, et täna ei ehitata keerulisi ja töömahukaid hooneid ja tänapäeva ehitised on lihtsad. Hoone ehitusalune pind on suur, mis vähendab ehitusmaksumust. Seega on ebaõige A. Luhse seisukoht, et baasaasta ehitusmaksumuse vähendamine määruse nr 63 § 4 lg 2 alusel ei ole põhjendatud. L. Vürst on hinnanud hoone ehitustehnilist keerukust ja kasutatud materjale ning leidnud, et baasaasta ehitusmaksumust tuleb vähendada 20% võrra. Menetlusosalise poolt tellitud ja kohtule esitatud eriteadmisega isiku arvamus on tsiviilkohtumenetluses lubatav tõend (TsMS § 272 lg 2 ja § 29 lg 2 teine lause). L. Vürst on andnud sõltumatu ja erapooletu arvamuse. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Maakohus jättis hageja esitatud hinnapakkumised hoone taastamiskulude suuruse tuvastamisel põhjendatult arvestamata. Tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega, neist ei selgu, milliste andmete ja dokumentide alusel on need koostatud. A. Luhse arvamus ei ole hoone taastamiskulude suuruse tuvastamisel kasutatav. A. Luhsele ei esitatud hoone taastamismaksumuse suuruse kohta küsimust. A. Luhsele esitatud küsimustele vastamiseks ei olnud vaja hoone taastamiskulude suurust hinnata. A. Lushe hinnang erineb L. Vürsti hinnangust ainult selle poolest, et A. Luhse ei vähendanud hoone taastamiskulude suuruse kindlaks tegemisel baasaasta ehitusmaksumust määruse nr 63 § 4 lg 2 järgi. A. Luhse sisustas määruse nr 63 § 4 lg 2 kohaldamise eeldusi ebaõigesti. Seetõttu on A. Luhse poolt hoone taastamiskulude suuruse antud hinnang ka sisuliselt vale. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hoone kulum oli enne põlengut väiksem, kui 52,70%. A. Luhse arvamus on tervikuna ebaõnnestunud ja tõendina kõlbmatu. Hoone kulumi arvutamisel on õige arvestada ka asjaolu, et hoone on ehitatud 1908. a. Puuduvad tõendid selle kohta, et hoones oleks pärast 1996. aastat tehtud suuremahulisi remonditöid. Küttesüsteemi kulumi määrmaisel arvestas L. Vürst hageja väidet, et osa ahjusid sai kasutada. L. Vürst arvestas hoone kulumi hindamisel ka hageja poolt väidetavalt tehtud töödega. Hageja väited remonditööde tegemise kohta on tõendamata. Maakohus jättis hageja tunnistajate ütlused põhjendatult arvestamata. Hagejal ei ole kostja vastu hoone lammutus- ja koristuskulude hüvitamise nõuet. L. Vürst on koristamist vajava materjali mahtu hinnanud vahetult pärast tulekahju tehtud fotode alusel. Maakohus jättis kahju kindlakstegemise kulude hüvitamise nõude põhjendatult rahuldamata.

Maakohus asus otsuse tegemisel õigesti seisukohale, et hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on 16 877 eurot 66 senti. Hageja ei ole välja toonud mitte ühtegi maakohtu poolt kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata jäetud asjaolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 22% ulatuses kostja ja 78% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

üldtingimuste p-i 14.2.1. järgi on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk samaväärse ehitise esialgsel kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud). Pooled ei ole tuginenud eelnevalt kindlaksmääratud kokkuleppelisele kindlustusväärtusele (VÕS § 480).

Ringkonnakohus leiab, et kahju hüvitamise üldpõhimõttega ei ole kooskõlas kohaliku ettevõtja eelistamine sõltumata kulutuste kogumaksumusest, samuti jääb arusaamatuks, miks kohalikud ettevõtjad peaksid töid tegema kallimalt. Hageja apellatsioonkaebuse väited asjatundja arvamuses ehitusmaksumusel arvestamisele tulnud teguri 0,8 põhjendamatuse osas on paljasõnalised. Hageja on ka ise nimetanud, et asjatundja on pidanud hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taset keskmisest madalamaks (2. juuli 2017. a hinnangu p 5.1.). Hageja etteheide seoses sellega, et L. Vürst on kostjaga seotud isik, märgib ringkonnakohus, et menetluses ei ole olnud vaidluse all see, et L. Vürst ei ole kohtu poolt määratud ekspert, vaid kostja on tellinud temalt hinnangu eesmärgiga selgitada välja tulekahju tagajärjel hävinenud hoone seisukord enne kahjujuhtumit (I kd, tl 15). A. Luhse on nimetanud ekspertarvamuses hoone võimaliku taastamismaksumuse. Kohtuistungil selgitas A. Luhse, et taastamisväärtus tulekahju toimumise aja seisuga oli 211 627 eurot 46 senti ning kui büroohoone oleks loetud elamuks, siis oleks see 172 699 eurot 33 senti. Eksperdile küsimust taastamisväärtuse kohta esitatud ei ole ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole eksperdi seisukoha kujunemine eksperdi arvamuses ka jälgitav.

L. Vürsti esimese, 2. juuli 2017. a hinnangu (I kd, tl 17) kohaselt on hoone kulum 45%. Kostja esitas menetluse käigus kohtule L. Vürsti 15. märtsi 2021. a täiendava arvamuse (III kd, tl 56jj), milles on väidetavalt uute andmete põhjal hinnatud kulumi suuruseks 52,70%, sama arvamuse kohaselt on ka hoone taastamisväärtus kõrgem. Ringkonnakohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus asjatundja on seisukohal, et ehitise taastamisväärtus (seega enne kahjujuhtumit olev seisukord) on kõrgem, on samal ajal automaatselt ka ehitise kulum suurem. Kui taastamisväärtus on suurem, peaks olema ka hoone seisukord parem. Asjatundja arvamus on koostatud 15. märtsil 2021, seega pärast seda, kui 29. detsembril 2020 leidis kohtu määratud ekspert, et L. Vürsti poolt määratud kulum on muutunud hageja tehtud töö tõttu hinnanguliselt vahemikus 8,65–9,69% (III kd, tl 27 pöördel). Vähenenud kulum võimaldaks hagejal tugineda kostja üldtingimuste p-le p 14.3.3, mille kohaselt kulumit hüvitise maksmise juures ei peaks arvestama. Hageja oli 19. mai 2022. a kohtuistungil seisukohal, et kohane on arvestada kulumiga 35% (samal istungil ka 35,31%). Hageja arvestas kohtuistungil kulumi 35% oma nõudest maha.

Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks (I kd, tl 178). Asja juures ei ole tõendeid, mis hageja töid tõendaksid sellises ulatuses ja kiiruses, mis viitaks üldtingimustes nimetatud „tööde tegelikule organiseerimisele“ ja osalisele tegemisele (nt on lõpetatud koristustööd) ja mis praegusel juhul annaksid aluse tugineda ehitise kulumiga mittearvestamisele. Seega leiab ringkonnakohus, et üldtingimuste p-s 14.3.3 nimetatu eeldab kindlustusvõtja aktiivsemat käitumist. Ringkonnakohus luges elamu taastamisväärtuseks 143 425 eurot 88 senti (138 157,40 + 5268,48). Hoone kulumiks on 35,31%. Kodukindlustuse üldtingimuste p-i 14.3.3. järgi peab kostja hüvitama hagejale elamu taastamisväärtuse, millest on kulum maha arvestatud. Seega on kindlustusväärtus 92 782 eurot 20 senti (143 425,88 – 50 643,68). Kindlustusväärtusest tuleb maha arvestada hageja omavastutus 200 eurot. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale kindlustushüvitist 92 582 eurot 20 senti. Kostja maksis hagejale kindlustushüvitist 66 792 eurot 75 senti. Hagejal tuleb tasuda kostjale täiendavat kindlustushüvitist 25 789 eurot 45 senti (92 582,20 – 66 792,75).

HPK Consult OÜ esindaja on vaidlustanud kostja kahjuotsuse (I kd, tl 23), sellele on lisatud hävinud hoone taastamise hinnapakkumised. Kostja on pöördumisele ka vastanud (I kd, tl 26). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kahju kindlakstegemisega seotud kuluga VÕS § 491 lg 1 esimese lause mõttes, mille kohaselt, kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Maakohus on tuginenud sama sätte teisele lausele, mille kohaselt ei pea kindlustusandja kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Nimetatud säte ei võta aga õiguskirjanduse kohaselt (vt Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, lk 219, Tallinn 2021) kindlustusvõtjalt õigust kasutada kahju kindlakstegemisel esindaja (nt advokaadi või juristi) abi. Praegusel juhul ei tugine hageja küll sellele, et ta oleks saanud õigusalast abi, kuid HPK Consult OÜ on kostja otsuse vaidlustanud ning toonud selle dokumendis esile kostja otsuse puudused. Ka HPK Consult OÜ poolt esitatud arvel on nimetatud hävinud hoone taastamise maksumuse kindlakstegemise ja kostja otsuse vaidlustamisega seotud kulud. Ringkonnakohtu hinnangul on HPK Consult OÜ tegevus otseselt seotud hageja nõustamisega hüvitise vaidlustamisel, mis on VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitatav. Kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust hageja ees, seega on täidetud ka VÕS § 128 lg 3 eeldus. Kostjal tuleb hagejale hüvitada HPK Consult OÜ teenusega seotud kulu 1530 eurot. Kahju kindlakstegemisega seotud nõudelt soovis hageja viivist alates hagiavalduse esitamist (I kd, tl 5 pöördel). Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja nõude, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Hagi on esitatud 18. märtsil 2018, seega viivis käesoleva otsuse tegemise seisuga (20. aprill 2023. a (k.a)) on 634 eurot 93 senti. Ka siinjuures arvestas ringkonnakohus VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 regulatsiooniga ning 1. jaanuarist 2023 muutunud viivisemääraga. Alates kohtuotsuse tegemisest tuleb kostjal tasuda nõudelt 1530 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud VÕS § 491 lg 1 teise lause alusel ja erikokkuleppe puudumise tõttu rahuldamata hageja kulunõude, mis on seotud Kodu Soojaks OÜ poolt tehtud tööga.

Kuigi määruse nr 63 kohaldamine on kohtu ülesanne ning kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega, on hageja pöördunud määruse nr 63 § 4 lg 2 kohaldamise osas riiklikult tunnustatud ekspertide poole ning palub võtta ekspertide selgitused materiaalõiguse kohaldamise osas käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Eksperdid on avaldanud, et määruse nr 63 kohaldamine ehitise taastamismaksumuse määramisel ei ole kohane, kuivõrd see annab ebatäpse tulemuse ning määruse nr 63 § 4 lg-s 2 sätestatud kuni 20-protsendine erinev väärtus võib olla nii 20%st suurem kui ka 20%-st väiksem. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt 3. aprillil 2023 esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama (TsMS § 652 lg 4 esimene lause). Vastavalt TsMS § 329 lg-le 1 peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Hageja tugineb uute tõendite vastuvõtmise taotluses asjaolule, et ta ei saanud neid apellatsioonkaebusele lisada, kuna vastused on esitatud pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas apellatsioonkaebuse 30. septembril 2022. 3. aprilli 2023. a menetlusdokumendile lisatud arvamustest nähtub, et hageja esindaja pöördus asjatundjate poole 22. novembril 2022, seega ligi kaks kuud pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Hageja ei ole toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei saanud ta esitada küsimusi asjatundjatele varem, sh ka maakohtu menetluses. Ringkonnakohus selgitab, et kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.