Võlaõigus

2-24-120803

arvelduskontole

nr

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

2-24-120803 viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Telia Eesti AS ja kostja vahel 01.10.2020 sõlmitud järelmaksuleping, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 379 eurot; 09.10.2020 sõlmitud järelmaksuleping, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 699 eurot; 05.11.2020 sõlmitud järelmaksuleping, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 399 eurot. Kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata, mistõttu ütles Telia Eesti AS lepingud 22.04.2021 üles. 07.03.2024 loovutas Telia Eesti AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 23.01.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta. 11.02.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele ning nõude ümberarvestuse, juhuks kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu nr 1595369 alusel kauba järelmaksuga summas 379 eurot, millele lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 380 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse summas 75.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 304.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 – 20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1 - 3. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa (304.20-18.34-18.26-18.26) 249.34 eurot. Lisaks nõuab hageja viiviseid lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Kostja sai lepingu nr 1606692 alusel kauba järelmaksuga summas 699 eurot, millele lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 700 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse summas 139.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 560.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 – 20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1 - 3. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa (560.20-32.55-33.62-33.62) 460.41 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Kostja sai lepingu nr 1606692 alusel kauba järelmaksuga summas 399 eurot, millele lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 400 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse summas 79.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 320.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 – 20.11.2021. Kostja on võlgnevuses alates 4. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.02.2021. Võttes arvesse, et kostjal on 1 - 3. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa (320.20-27.78-28.13-28.13) 236.16 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Harju Maakohus võttis 28.03.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 28.03.2025 kohtumäärus on kostjale TsMS § 313 ja § 314 alusel kättetoimetatud 10.05.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 3

2-24-120803

II Kohtu põhjendused

2-24-120803 





    

 

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

2-24-120803 304.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 – 20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1. - 3. osamakse täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa (304.20-18.34-18.26-18.26) 249.34 eurot. Lisaks nõuab hageja viiviseid lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Kostja sai lepingu nr 1606692 alusel kauba järelmaksuga summas 699 eurot, millele lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 700 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse summas 139.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 560.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 – 20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1. - 3. osamakse täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa (560.20-32.55-33.62-33.62) 460.41 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Kostja sai lepingu nr 1639149 alusel kauba järelmaksuga summas 399 eurot, millele lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 400 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse summas 79.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 320.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 – 20.11.2021. Kostja on võlgnevuses alates 4. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.02.2021. Võttes arvesse, et kostjal on 1. - 3. osamakse täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa kokku (320.20-27.78-28.13-28.13) 236.16 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Hageja on nõude ümberarvestuse juures nõudnud ka lepingutasu 1 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-s 7 alusel kostja muid tasusid ei võlgne, sh ka lepingutasu. Hageja esitatud tagastamata laenusummadest tuleb 1 euro maha arvestada, mistõttu on põhjendatud hageja nõue summas 248.34 eurot, 459.41 eurot ja 235.16 eurot. Võttes arvesse, et lepingute tähtaeg on saabunud 20.04.2022 ja 20.11.2021, on tagastamata laensummad muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab viivist lepingus kokkulepitud määras 24% aastas alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni. Hageja toob välja, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas (24.11.2023 Riigikohus asja nr 2-21-13098 p 24). Seega on hageja viivise kokkulepe kehtiv. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40).

6

2-24-120803 Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

intressi

29.37

eurot,

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-24-120803 tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (4 x 120) 480 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350+20+480) 850 eurot, millest kostja kanda jääb 48% ehk 408 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 709092416.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.