Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-GontĆĄarov
MÀÀruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9325
Kohtuasi
V.H avaldus tÀisealisele isikule O.H-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja mÀÀramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. veebruari 2025 mÀÀrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.H mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja V.H (isikukood XXX) Puudutatud isik I O.H (isikukood XXX), riigi Ă”igusabi korras mÀÀratud esindaja vandeadvokaat Argo KĂŒĂŒnemĂ€e, lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev Puudutatud isik II E.C (isikukood XXX) Puudutatud isik III Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.TĂŒhistada Harju Maakohtu 20. veebruari 2025 mÀÀrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks lahendamiseks.
2.V.H mÀÀruskaebus rahuldada.
3.VÔtta asja materjalide juurde Tallinna Linnavalitsuse (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) 24.03.2025 seisukohale lisatud algatuskiri (dtl 670). JÀtta asja materjalide juurde vÔtmata samale seisukohale lisatud rehabilitatsioonimeeskonna hinnang (dtl 669). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused MÀÀruse peale ei saa mÀÀruskaebust esitada.
1.V.H (avaldaja) esitas 14.06.2024 Harju Maakohtule avalduse tÀisealisele isikule O.H (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja mÀÀramiseks. Avaldaja palus tunnistada puudutatud isiku teovÔimetuks ning piirata puudutatud isiku teovÔimet tehingute tegemisel ja temale kuuluvate rahaliste vahendite kÀsutamisel. Avaldaja palus mÀÀrata eestkostjaks enda.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku ema. Puudutatud isik kannatab Aspergeri sĂŒndroomi haigestumise all. Haigestumise tagajĂ€rjel teostab puudutatud isik tegevusi, milliste tagajĂ€rgedest ei anna ta endale aru ning millised on toimepandud hoolimatute isikute mĂ”jul, kes omavad puudutatud isiku ĂŒle psĂŒhholoogilist mĂ”ju ning kes tekitavad talle kahju. Puudutatud isik ei saa aru raha tĂ€hendusest, tal puudub arusaam asja hinnast ning ta annab raha kĂ”rvalistele isikutele ja vĂ”tab pĂ”hjendamatuid laene, mida ei kasuta enda vajaduste rahuldamiseks. Puudutatud isik hoidub kontaktidest oma sugulastega, ei tasu korteriĂŒhistule makseid. Avaldaja tasus puudutatud isiku eest korteriĂŒhistule vĂ”lgnevuse summas 1618,56 eurot. Puudutatud isik on sattunud pahatahtlike inimeste mĂ”ju alla ja tal puudub arusaam sellest, et ta vajab abi. Perioodil 02.08.2023-05.03.2024 sĂ”lmis puudutatud isik laenulepingud TF Bank Eesti filiaaliga summas 8400 eurot ja HLĂ-ga Gedex Eesti summas 26 761 eurot ja summas 15 500 eurot. Kohustuste tĂ€imine HLĂ Gedex Eesti ees on tagatud hĂŒpoteekidega, mis seati puudutatud isiku omandis olevale korterile. Laenuks vĂ”etud summad kandis puudutatud isik Q. Zle ja viimase nĂ”udel erinevatele kolmandatele isikutele. Puudutatud isiku sissetulekuks on töövĂ”ime kaotuse hĂŒvitis summas 638 eurot ja töötasu 700-800 eurot. Puudutatud isiku igakuised kulud on vĂ€hemalt 1210 eurot (sh laenu tagasimaksed 600 eurot).
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 kohaselt mÀÀras kohus puudutatud isiku tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks ekspertiisi. Eksperdi hinnangu kohaselt esineb puudutatud isikul kombineeritud psĂŒĂŒhikahĂ€ire Aspergeri sĂŒndroom ja kĂ€itumis- ja isiksusehĂ€ired ajudĂŒsfunktsioonist (Aspergeri sĂŒndroomist), mille tĂ”ttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada. Isik ei ole vĂ”imeline aru saama abielu sĂ”lmimise ja muude perekonnaĂ”iguslike tehingute Ă”iguslikest tagajĂ€rgedest. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid, vĂ€lja arvatud pisitehinguid. Puudutatud isiku vaimne seisund ei vĂ”imalda tal teostada valimisĂ”igust. Tema vaimne seisund ei luba tal anda seisukohta eestkoste mÀÀramise suhtes ning eestkostja isiku suhtes. Isiku huve ei saa kaitsta volituste andmise vĂ”i muude abiliste kaudu ja ta vajab eestkostjat. Arvestades temal vĂ€lja kujunenud pĂŒsivat psĂŒĂŒhilist seisundit, mille olulist paranemist ei ole ette nĂ€ha, vajaks ta eestkoste mÀÀramist pikaajaliselt, kuid mitte vĂ€hem kui viieks aastaks, jĂ€ttes eestkostja ĂŒlesandeks kĂ”ik tehingud (vĂ€lja arvatud pisitehingud). Puudutatud isik vajab eestkostet majanduslikes, Ă”iguslikes ja perekonnaĂ”iguslikes kĂŒsimustes.
3.Puudutatud isikule riigi Ă”igusabi korras mÀÀratud esindaja avaldas, et olles tutvunud tsiviilasjas sisalduvate tĂ”enditega ning vestelnud pĂ”gusalt puudutatud isikuga telefoni vahendusel, ei nĂ€htu avaldusest selliseid asjaolusid, mis annaks tĂ”sikindlalt alust arvata, et eestkoste seadmise eeldused on tĂ€idetud. Esindaja tĂ€iendas hilisematel Ă€rakuulamistel, et jĂ”udis hiljem ka isiklikult puudutatud isikuga kohtuda ja vestelda ning lisaks kĂŒsitles puudutatud isikut tĂ€iendavalt kohtus toimunud Ă€rakuulamisel.
4.Puudutatud isik oli arvamusel, et avaldus tuleb jĂ€tta rahuldamata. Aspergeri sĂŒndroom ei tĂ€henda, et inimene kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida. Enamik Aspergeri sĂŒndroomiga isikuid ĂŒldse ei vaja ravi selle traditsioonilises tĂ€henduses. 2
Puudutatud isik kinnitas, et ta oli Q. Z mĂ”ju all, vĂ”ttis laene ja andis raha Q. Zle ning kolmandatele isikutele. TĂ€napĂ€eval satub Eestis vĂ€ga palju inimesi petturite mĂ”ju alla, kuid see ei tĂ€henda, et igal isikul, keda on petetud, isegi korduvalt, tuleks piirata teovĂ”imet. Puudutatud isik on tĂ€isealine isik ning ta ei soovi suhelda oma emaga. Puudutatud isik ei palunud avaldajal tasuda korteriĂŒhistu vĂ”lgnevust, kuna tal oli soov ja vĂ”imalus see probleem iseseisvalt lahendada. Samuti jĂ€ttis avaldaja mainimata, et 21.06.2024 mĂŒĂŒs ta, kasutades puudutatud isiku poolt 02.03.2018 vĂ€ljastatud volikirja, puudutatud isiku korteriomandi endale ilma vastava korralduseta, etteteatamiseta ja ilma puudutatud isikule raha ĂŒle andmata. Puudutatud isik tĂŒhistas volikirja, kuid vaatamata sellele tegutseb avaldaja jĂ€tkuvalt puudutatud isiku huvide vastu. Puudutatud isik ei soovi enda eestkostjaks ema, Ă”de ega kohalikku omavalitsust. Kui kohus peaks leidma, et ta vajab eestkostjat, palub ta selleks mÀÀrata A. C, kes hetkel toetab puudutatud isikut ja aitab tal asju ajada.
5.TsMS § 523 alusel kaasas kohus menetlusse puudutatud isiku elukohajĂ€rgse valla- vĂ”i linnavalitsusena Tallinna Linnavalitsuse. Tallinna Linnavalitsus toetas avaldaja taotlust hakata oma tĂŒtre eestkostjaks. Avaldaja on olnud oma tĂŒtrele hooldaja perioodil 01.01.201819.11.2019. Ema on tĂŒtart kogu aeg abistanud, sest puudutatud isik ei saa aru raha tĂ€hendusest, teda on vaja aidata toidu valmistamisel, kodustes töödes, pesemisel ja muudes olmetoimingutes. Ema sĂ”nul on puudutatud isik sattunud petturite kĂŒĂŒsi, kellele ta annab kogu oma sissetuleku ja vĂ”tab erinevaid krediite. Ema ei ole saanud tĂŒtrega kontakti pikema perioodi vĂ€ltel ning seepĂ€rast tegi politseile avalduse tĂŒtre kadumise kohta. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ta eitab probleemide olemasolu. Isik ei saa aru temale esitatud kĂŒsimuste sisust, vaid vastab mööda. Isikul esinevad ebastabiilsus ja kĂ€itumishĂ€ired. Puudutatud isiku tervisliku seisundi tĂ”ttu ta ei saa aru oma tegude tĂ€hendusest ega oska neid juhtida. Isik vajab eestkostet tema isiklike, varaliste ja tervislike huvide kaitseks. Puudutatud isiku elu ei ole vĂ”imalik korraldada ilma eestkosteta, kuna isik ei ole vĂ”imeline adekvaatselt dokumentide sisust aru saama, tehinguid tegema, ta ei ole vĂ”imeline ise otsuseid vastu vĂ”tma ja oma tervise eest seisma. Ema ja tĂŒtre keeruliste suhete tĂ”ttu saab kohus vajadusel kaaluda Tallinna linna mÀÀramist puudutatud isiku eestkostjaks.
6.E.C (puudutatud isiku isa) toetas eestkoste seadmist, kuna puudutatud isik paneb toime ennast kahjustavaid tegusid ja tekitab endale kahju. Samuti oli ta nÔus, et puudutatud isiku eestkostjaks mÀÀratakse avaldaja.
7.W. C (puudutatud isiku Ôde) leidis, et puudutatud isikule on vajalik mÀÀrata eestkostja ning seda eelkÔige selleks, et eestkostja saaks hoolitseda eestkostetava vara sÀilimise ja juurdekasvu eest. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt saada aru, et ta on sattunud pahatahtlike inimeste mÔju alla ning teda vÔidakse Àra kasutada, praeguseks on ta vÔtnud laene ja edastanud kÔik saadud rahalised vahendid ilma igasuguste selgitusteta kolmandatele isikutele. Ta on nÔus olema Ôe eestkostjaks.
8.Puudutatud isik avaldas Àrakuulamisel, et ta usaldas seda isikut, kes teda pettis. Ta lootis, et saab endale korraliku abikaasa ja soovis iseseisvat elu alustada. Kahetseb seda usaldamist. Kinnitas, et saab ise kÔigega hakkama, maksab laene, korraldab oma elu ise igapÀevaselt, otsib paremaid ja talle sobivaid töökohti. Praegu on arvel töötukassas ja taotleb töövÔimetuse pikendust. MÀrkis, et avaldaja on kogu aeg tema elu piiranud.
3
Maakohtu mÀÀrus ja pÔhjendused
9.Harju Maakohus jÀttis 20.02.2025 mÀÀrusega avalduse tÀisealisele isikule eestkoste seadmiseks ja eestkostja mÀÀramiseks rahuldamata. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jÀttis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
9.1.Maakohus leidis, et kuigi nii avaldaja, kohalik omavalitsus kui ka mÀÀratud ekspertiis leidsid, et isik vajab eestkoste seadmist, siis eestkoste seadmist ei toetanud isik ise ega ka isikule mÀÀratud esindaja. Kohus ei ole seejuures seotud ekspertiisis leituga. Kohus mĂ€rkis, et puudutatud isiku ja tema ema (st avaldaja) suhted on ÀÀrmiselt halvad ja neil on parasjagu kohtus pooleli vaidlus korteriomandi kuuluvuse ĂŒle. Sellega seoses on puudutatud isiku ema ka veidi kummastaval seisukohal, et kuigi muidu vajab tĂŒtar eestkostet (Aspergeri sĂŒndroom on tuvastatud isikul juba lapseeas), siis konkreetse volituse andmise ajal, mille abil ta tĂŒtre korteri endale omandas, oli tĂŒtar siiski adekvaatne. Kohus mĂ€rkis, et kohaliku omavalitsuse seisukoht tugineb ainult ema poolt esitatud asjaoludele ja emaga telefonivestlusele ja isiklikult nad puudutatud isikuga kohtunud ega suhelnud ei ole. MÀÀratud esindaja samas oli kahtleval seisukohal eestkoste vajalikkuse osas juba enne puudutatud isikuga kohtumist ning jĂ€i sellele seisukohale ka peale puudutatud isikuga kohtumist ja suhtlemist. Kohus leidis, et eestkoste seadmine ei ole antud juhul pĂ”hjendatud. Isik osales kohtus Ă€rakuulamisel iseseisvalt, rÀÀkis ja argumenteeris rahulikult. Kohus tuvastas, et isik orienteerub ajas, kohas ja isikus ning saab ĂŒmbritsevast ja toimuvast tĂ€iesti adekvaatselt aru. Isikul oli selge ja mĂ”istlik arusaam nii varem toimunust kui ka praegu toimuvast ning arusaadav ja adekvaatne tulevikuplaan. Puudutatud isik kinnitas kohtule, et ta oli petturi mĂ”ju all, vĂ”ttis laene ja andis raha petturile, kuna armastas teda, kuid nĂŒĂŒd saab aru, et nii ei ole Ă”ige usaldada. Puudutatud isik tĂ”i Ă”igesti vĂ€lja, et tĂ€napĂ€eval satuvad vĂ€ga paljud inimesed petturite mĂ”ju alla, kuid see ei tĂ€henda, et igal isikul, keda on petetud, tuleks piirata teovĂ”imet. Asja menetluse kĂ€igus tekkis kohtul esitatust mulje, et puudutatud isik, kes on veel vĂ”rdlemisi noor inimene, oli elanud elu pigem piiratult ja oma ema mĂ”ju all (see nĂ€htub mh ekspertiisis kirjeldatud elu-olust) ning ema mĂ”ju alt vabanedes puudusid tal kogemused maailmas iseseisvalt hakkama saamiseks. NĂŒĂŒdseks on kohtu hinnangul puudutatud isikul need kogemused teatud mÀÀral olemas ja puudub vajadus teda tĂ€iskasvanu Ă”igustest ilma jĂ€tta. Selliselt ei Ă”piks puudutatud isik kunagi iseseisvalt hakkama saama. Isegi kui leida, et puudutatud isik vajaks veel mĂ”nda aega kogenuma inimese suunamist ja juhendamist, ei pea selleks kohaldama eestkostet. Ălaltoodut arvestades ei ole puudutatud isiku suhtes kĂ€esoleval ajal tĂ€idetud tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 8 lg-s 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 ja 2 sĂ€testatud eeldused eestkoste seadmiseks ning seega ei tuleb jĂ€tta avaldus rahuldamata. Isiku huve saab antud juhul kaitsta vajadusel muude abiliste kaudu.
9.2.Kohus andis olenemata avalduse rahuldamata jÀtmisest hinnangu eestkostja kandidaatide osas ja leidis, et Ôiglane ega pÔhjendatud ei ole mÀÀrata eestkostjaks isikut, kellel on pooleli omandivaidlus oma eestkostevaga, ega ka selle isiku lÀhikondseid. Eestkostjaks oleks eestkoste vajadusel pÔhjendatud mÀÀrata kas eestkostetava enda poolt soovitud isik vÔi siis neutraalne kohalik omavalitsus. MÀÀruskaebus
10.Avaldaja esitas maakohu mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, milles palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada ja saata asja uueks lĂ€bivaatamiseks maakohtule.
10.1.MÀÀruskaebuse kohaselt hindas maakohus ebaÔigesti kogutud tÔendeid ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Maakohus asus pÔhjendamatult seisukohale, et puudutatud isik ei 4
vaja eestkostet ning tema teovĂ”ime piiramist taotlev ema tegutseb pahatahtlikult tema huvide vastaselt. Avaldaja kinnitab, et puudutatud isiku teovĂ”ime piiramine ja eestkostja mÀÀramine on tema huvides. Maakohus oleks pidanud menetlusosaliste esitatud ĂŒtluste, argumentide ja tĂ”endite pĂ”hjal jĂ”udma jĂ€reldusele, et teovĂ”ime piiramine ja eestkostja mÀÀramine on puudutatud isiku huvides (TsMS § 520 lg 1).
10.2.KĂ”ige objektiivsem ja kaalukaim tĂ”end selles menetluses on ekspertiisiakt. Avaldaja hinnangul on eksperdi jĂ€reldused veenvad ja ĂŒheselt mĂ”istetavad. Erilist tĂ€helepanu juhib avaldaja ekspertiisiakti sellele osale, milles on mĂ€rgitud, et puudutatud isik ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada. Kohus tegi oma jĂ€reldused praeguse kohtumenetluse kĂ€igus toimunud suhtlusest puudutatud isikuga. Samas eksperdi jĂ€reldus pĂ”hineb meditsiinilistel tĂ”enditel. Ekspert tĂ”i vĂ€lja, et puudutatud isik vajab eestkostet oma haiguse tĂ”ttu. See tĂ€hendab, et pĂ”hjus on haigus ja kĂ”ik muu on selle haiguse tagajĂ€rg.
10.3.Puudutatud isiku töökogemuse kohta esitatud dokumentidest nĂ€htub, et ta ei ole pikemat aega kuskil töötanud, mis kinnitab eksperdi jĂ€reldust, et ta ei ole vĂ”imeline oma igapĂ€evast elu pikema aja jooksul korraldama. Puudutatud isik ei suuda oma omaduste tĂ”ttu pikka aega teha ka kĂ”ige lihtsamat tööd, mis ei nĂ”ua erioskusi ja haridust. Puudutatud isik ei tegutse ka kĂ€esolevas kohtumenetluses iseseisvalt. Tal on kaks esindajat ja tema lĂŒhike suhtlemine kohtuga oli ilmselt hoolikalt ette valmistatud, et jĂ€tta hea mulje. Lisaks oli puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu kĂ€esolevas asjas ligikaudu kaks tuhat eurot ning samal ajal tasub ta teise lepingulise esindaja teenuste eest Harju Maakohtu kohtuvaidluses, mille esemeks on korteriomandi omandivaidlus. Asjas esitatud dokumentidest nĂ€htub, et puudutatud isik ei saa oma tööst saadud tulu ja hĂŒvitiste alusel tasuda isegi ĂŒhe lepingulise esindaja teenuste eest, arvestades vajadust kanda muid igapĂ€evaseid majutuse, toidu jms kulusid. Allikas, kust puudutatud isik lepinguliste esindajate teenuste eest maksab, on teadmata. Avaldaja leiab, et puudutatud isik kĂ€itub jĂ€tkuvalt samamoodi nagu seni, nimelt saab laenutingimustel raha, millega jĂ€tkab oma varalise olukorra halvenemist ja enda kahjustamist, olles hoolimatute isikute mĂ”ju all. Samas ei ole tema kohtule antud ĂŒtlused, et ta sai aru, et on ebavajalikke laene saades kĂ€itunud valesti ja et ta seda enam ei tee, teadlikud ja siirad.
10.4.Maakohus omistas ebamĂ”istliku tĂ€htsuse avaldaja ja puudutatud isiku vahelisele nn konfliktile. Tegelikult avaldaja ja puudutatud isiku vahel konflikti ei ole, vaid on ema hoolitsus oma tĂŒtre eest ja tĂŒtre ajutine, teadvustamatu vastumeelsus selle hoolitsuse vastu. KĂ€esolevas hagita menetluses tegutseb kaebuse esitaja oma tĂŒtre huvides.
10.5.Maakohus jĂ”udis oma jĂ€reldusele ĂŒksnes puudutatud isiku enda ja tema esindajate ĂŒtluste pĂ”hjal ning samuti puudutatud isikuga suhtlemise mulje pĂ”hjal. Need jĂ€reldused on lubamatult subjektiivsed. Maakohus pidas pĂ”hjendamatult oluliseks asjaolu, et puudutatud isik ei nĂ”ustunud oma teovĂ”ime piiramisega ning et ta oli avaldaja oma eestkostjaks mÀÀramise vastu. Maakohus ei ole lĂ€htunud vastavalt TsMS § 232 lg 1 sĂ€testatud nĂ”uetest ega ole andnud igakĂŒlgset, tĂ€ieliku ja objektiivset hinnangut kĂ”igile esitatud tĂ”enditele. Samuti ei ole maakohus lĂ€htunud tĂ”endite hindamisel TsMS § 442 lg-s 8 sĂ€testatud nĂ”uetest. Menetluse edasine kĂ€ik
11.Puudutatud isik palus jÀtta mÀÀruskaebuse rahuldamata ning mÀÀruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole kohustust avaldajale avaldada, kust ta esindajatele tasu maksmiseks raha saab. Peamine asjaolu, millele tuleks tÀhelepanu pöörata on see, et puudutatud isik kasutab oma raha mÔistlikult ning tal on 5
piisavalt vahendeid nii oma elu korraldamiseks kui ka esindajatele tasu maksmiseks ja kohustuste tÀitmiseks.
11.1.Puudutatud isikule riigi Ă”igusabi korras mÀÀratud esindaja mĂ€rkis, et jÀÀb arusaamatuks, miks eestkosteasutusel ei Ă”nnestu puudutatud isikuga kontakti saada. Eestkosteasutus on kĂ€esolevas menetluses tĂ€itnud oma seadusest tulenevat kohustust formaalselt ehk kujundanud oma seisukoha ĂŒksnes avalduses toodud asjaolude ja Asbergeri sĂŒndroomi diagnoosi pinnalt, vaevumata vahetult veenduma eestkoste seadmise vajaduse ja eestkostja sobivuses. Selline seisukoha kujundamise protsess on sisutu ja vastutustundetu.
12.Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas avaldaja taotlust saada oma tĂŒtre eestkostjaks. Sealjuures tĂ”i eestkosteasutus esile, et puudutatud isikule on Sotsiaalkindlustusameti otsusega mÀÀratud raske vaimne puue kuni 19.11.2027 ja Töötukassa otsusega puuduv töövĂ”ime kuni 19.11.2027. Tema sissetulekuks on igakuine puudetoetus summas 41,68 eurot ja töövĂ”imetoetus 637,67 eurot. Puudutatud isik on aeg ajalt kĂ€inud tööl ja teeninud töötasu erinevates summades. Haabersti LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja K. Kaar on korduvalt pĂŒĂŒdnud saada puudutatud isikuga kontakti, kuid teadaolevale telefonile ega 11.03.2025 temale saadetud e-mailile puudutatud isik ei vastata. 19.03.2025 saadeti puudutatud isikule mÀÀratud esindajale palve kontakti saamiseks puudutatud isikuga, kuid ka sellele vastust saadud ei ole.
13.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lÀbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mÀÀrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusĂ”iguse normide olulise rikkumise tĂ”ttu tĂŒhistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. MÀÀruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.Avaldaja on palunud vaadata kaebuse lÀbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause jÀrgi lahendatakse mÀÀruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul ei pea ringkonnakohus istungi korraldamist vajalikuks, mistÔttu jÀtab ringkonnakohus vastava taotluse rahuldamata.
16.Haabersti Linnaosa Valitsus esitas koos 24.03.2025 seisukohaga puutatud isikule mÀÀratud esindajale saadetud algatuskirja (dtl 670) ja rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu (dtl 699). Ringkonnakohus vÔtab TsMS § 662 lg 3 alusel seisukohale lisatud algatuskirja asja materjalide juurde. Kuna rehabilitatsioonimeeskonna hinnang on juba asja materjalide juures (dtl 168), ei ole vajalik seda tÀiendavalt vastu vÔtta.
17.Kohus mÀÀrab PKS § 203 lg 1 jĂ€rgi tĂ€isealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvĂ”i osaliselt vaimuhaiguse, nĂ”rgamĂ”istuslikkuse vĂ”i muu psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu kestvalt oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida, st kui tal on piiratud teovĂ”ime TsĂS § 8 lg 2 teise lause mĂ”ttes. Eestkostja mÀÀramise eesmĂ€rgiks on piiratud teovĂ”imega isikut aidata ja tagada tema Ă”iguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 6
13). Eestkostja mÀÀramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovĂ”ime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida ja vajab eestkostet. Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud tĂ”endite alusel. Kohtul peab tĂ”endite alusel olema vĂ”imalik piisavalt tĂ€pselt tuvastada, millises osas on isiku teovĂ”ime psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psĂŒĂŒhikahĂ€irest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Selleks peab kohus TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 jĂ€rgi hindama seadusest juhindudes kĂ”iki tĂ”endeid igakĂŒlgselt, tĂ€ielikult ja objektiivselt ning ĂŒhelgi tĂ”endil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmÀÀratud jĂ”udu (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20).
18.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel kĂ”iki asjas esitatud tĂ”endeid nĂ”uetekohaselt hinnanud ning on jĂ€tnud vaidlustatud mÀÀruse olulises ulatuses pĂ”hjendamata. Maakohus on puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel tuginenud sisuliselt vaid puudutatud isiku Ă€rakuulamisele ning on jĂ€tnud analĂŒĂŒsimata muud asjas esitatud tĂ”endid.
19.Maakohus on iseenesest Ă”igesti mÀÀranud TsMS § 522 alusel puudutatud isiku eestkostevajaduse vĂ€lja selgitamiseks ekspertiisi. Ăiguskirjanduses on selgitatud, et ekspertiis on eestkostja mÀÀramisel menetluse keskne toiming. Ekspert tuvastab ekspertiisi kĂ€igus nii isiku psĂŒĂŒhilise hĂ€ire vĂ”i haiguse kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse. Samuti peaks ekspertiis aitama kohtul leida vastuse kĂŒsimusele, kas ja millises ulatuses meditsiinilisest seisukohast lĂ€htudes on isikule eestkoste seadmine vajalik (TsMS III (2018) komm, § 522 p 1, p 3.1.a,c). Samas on maakohus jĂ€tnud sisuliselt analĂŒĂŒsimata kohtupsĂŒhhiaatrilise ekspertiisi akti, milles leiti, et puudutatud isikul esineb kombineeritud psĂŒĂŒhikahĂ€ire Asbergeri sĂŒndroom ning kĂ€itumis- ja isiksusehĂ€ired ajudĂŒsfunktsioonist, mille tĂ”ttu ei suuda ta kestavalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada; et puudutatud isikul esinevad suhtlemisraskused ja ta on ÀÀrmiselt kergesti mĂ”jutatav, mille tĂ”ttu tal on kĂ”rgendatud risk saada igakĂŒlgselt Ă€ra kasutatud ning mida ta ise ei mĂ”ista; et puudutatud isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid (vĂ€lja arvatud pisitehingud) ning et ta vajab eestkoste mÀÀramist pikaajaliselt majanduslikes, Ă”iguslikes ja perekonnaĂ”iguslikes kĂŒsimustes. Kuigi ekspertiisiakt on ĂŒks tĂ”enditest ja sellel ei ole ette kindlaksmÀÀratud jĂ”udu, ei tĂ€henda see, et kohus ei peaks ekspertiisiakti analĂŒĂŒsima ja sisuliselt pĂ”hjendama, miks ta ekspertiisiaktiga ei nĂ”ustu. Seda ka olukorras, kus eksperdiarvamus vĂ€ljendab teistsugust seisukohta kui isiku Ă€rakuulamisel kohtu enda vahetu mulje pĂ”hjal tekkinud veendumus. Maakohus ei ole praegusel juhul pĂ”hjendanud, miks kohus eksperdi arvamusega ei nĂ”ustunud. Samuti on maakohus jĂ€tnud tĂ€helepanuta rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu isiku toimetulekule ja abivajadusele, milles muu hulgas kirjeldati, et puudutatud isiku analĂŒĂŒsi- ja kriitikavĂ”ime oma otsuste osas on halb, tundmatute olukordadega toimetulek vĂ”ib olla tema jaoks ebaadekvaatne ning tema emotsionaalse, sotsiaalse ja majandusliku Ă€rakasutamise oht on vĂ€ga kĂ”rge (dtl 168). Samuti on maakohus avaldaja ja eestkosteasutuse poolt puudutatud isiku eestkostevajaduse kohta esitatud vĂ€idete osas viidanud vaid avaldaja ja puudutatud isiku vahelistele halbadele suhetele ega ole vĂ”tnud nende vĂ€idete osas pĂ”hjendatud seisukohta.
20.TsMS § 463 lg 2 ja 442 lg 8 jĂ€rgi tuleb mÀÀruses mĂ€rkida kohtu tuvastatud asjaolud. PKS § 203 lg 1 kohaselt on eestkoste seadmise tingimuseks, et tĂ€isealine ei suuda vaimuhaiguse, nĂ”rgamĂ”istuslikkuse vĂ”i muu psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu kestvalt oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida. Maakohus on praegusel juhul puudutatud isiku Ă€rakuulamisel saadud vahetu mulje pĂ”hjal asunud seisukohale, et puudutatud isikul ei esine PKS § 203 lg-s 1 ja TsĂS § 8 lg-s 2 sĂ€testatud eeldusi, mistĂ”ttu tuleb jĂ€tta eestkoste seadmata. Samas ei ole maakohus vĂ”tnud 7
selget seisukohta, kas puudutatud isik on tĂ€iel mÀÀral suuteline saama aru enda tegude tĂ€hendusest ja neid juhtima. Maakohus on mÀÀruses sedastanud, et puudutatud isikul ei ole siiani olnud piisavalt kogemusi iseseisvalt hakkama saamiseks ning tema huve saab kaitsta vajadusel muude abiliste kaudu. Sealjuures ei ole maakohus pĂ”hjendanud, milliste muude abiliste kaudu saaks puudutatud isiku huve kaitsta. KohtupsĂŒhhiaatriaekspertiisi lĂ€bi viinud psĂŒhhiaater Evelin Eding on asunud seisukohale, et puudutatud isik ei suuda temal esineva psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu kestavalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada ja tema huve ei saa kaitsta volituste andmise vĂ”i muude abiliste kaudu. Asja materjalidest nĂ€htuvalt on puudutatud isiku suhted oma perekonnaga katkenud, mistĂ”ttu ei saa ka eeldada, et tema huve saab kaitsta perekonnaliikmete kaudu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isiku eestkostevajadust nĂ”uetekohaselt hinnanud.
21.Ălaltooduga on maakohus rikkunud TsMS § 463 lg-st 2 ja 442 lg-st 8 tulenevat kohustust analĂŒĂŒsida kĂ”iki tĂ”endeid ning pĂ”hjendada, miks ta menetlusosalise faktiliste vĂ€idetega ei nĂ”ustu. Ăhtlasi on maakohus rikkunud tĂ”endite hindamise pĂ”himĂ”tteid (TsMS § 232 lg 1).
22.Kohus saab TsMS § 523 esimese lause jĂ€rgi anda eestkostet vajava isiku elukohajĂ€rgsele valla- vĂ”i linnavalitsusele korralduse koguda ja esitada kohtule eestkoste seadmiseks vajalikke andmeid. Samuti peab valla- vĂ”i linnavalitsus andma eestkostja mÀÀramise menetluses TsMS § 523 teise lause jĂ€rgi oma arvamuse. Kohalik omavalitsus saab anda kohtule ĂŒlevaate isiku tegelikust olukorrast, sh sellest, millised on isiku sotsiaalsed suhted ja kuidas tuleb isik igapĂ€evaselt oma eluga toime (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20). Praegusel juhul on maakohus kaasanud menetlusse Tallinna Linnavalitsuse, kes on menetluses olnud seisukohal, et puudutatud isik vajab eestkostet. Asja materjalidest nĂ€htuvalt ei ole eestkosteasutus puudutatud isikuga kohtunud ega ole saanud esitada tĂ€ielikku ĂŒlevaadet puudutatud isiku tegelikust olukorrast. 04.12.2024 Ă€rakuulamise protokollist nĂ€htuvalt on puudutatud isik avaldanud, et elab alates 2024.a juulist Narvas (dtl 585). Eelnevat arvestades oleks kohus saanud kaaluda, kas eestkostevajaduse vĂ€lja selgitamisel vĂ”ib olla vajalik koguda tĂ€iendavaid andmeid omal algatusel vĂ”i kĂŒsida TsMS § 198 lg 3 ja TsMS § 523 alusel puudutatud isiku eestkostevajaduse kohta arvamust Narva linnalt. Asja materjalidest ei nĂ€htu, et maakohus oleks isiku tegeliku olukorra ja toimetuleku kohta ĂŒlevaate saamiseks tĂ€iendavaid andmeid kogunud. Eeltoodust vĂ”ib jĂ€reldada, et maakohus ei olnud mÀÀruse tegemise ajaks selgitanud vĂ€lja kĂ”iki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid (TsMS § 435 lg 1).
23.Ălaltoodut arvestades on mÀÀruskaebus ringkonnakohtu hinnangul pĂ”hjendatud ning maakohtu mÀÀrus tuleb tĂŒhistada. Kuna maakohus jĂ€ttis tĂ”endid olulises osas hindamata, ning tĂ”usetuda vĂ”ib vajadus koguda ka tĂ€iendavaid tĂ”endeid, siis peab ringkonnakohus pĂ”hjendatuks saata tsiviilasi maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on pĂ”hjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata tuvastama asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tĂ”endeid olukorras, kus maakohus jĂ€tnud selle olulises osas tegemata.
24.TsMS § 532 lg 1 sĂ€testab, et eestkostja mÀÀramise vĂ”i avalduse rahuldamata jĂ€tmise, samuti eestkoste lĂ”petamise vĂ”i eestkostja ĂŒlesannete ringi muutmise ning eestkoste lĂ”petamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja mÀÀramise ja eestkoste kulude mÀÀruse peale vĂ”ib esitada mÀÀruskaebuse isik, kellele eestkostja mÀÀramist menetleti, eestkostjaks mÀÀratu, samuti isiku, kellele eestkostja mÀÀramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lĂ€hedane isik (usaldusisik) vĂ”i isiku elukohajĂ€rgne valla- vĂ”i linnavalitsus. Kuna ringkonnakohus tĂŒhistab maakohtu mÀÀruse ja saadab asja uueks
8
lÀbivaatamiseks maakohtule, siis ei ole tegemist TsMS § 532 lg 1 nimetatud mÀÀrusega, mistÔttu kÀesoleva mÀÀruse peale ei saa mÀÀruskaebust esitada.
25.KuivÔrd kÀesolev lahend ei ole menetlust lÔpetav mÀÀrus, siis kohus menetluskulude jaotust kindlaks ei mÀÀra. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.