Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Hageja lepinguline esindaja: jurist Armin Karu (EFTA Legal epost: [email protected]) Kostja: T R (isikukood xxx, aadress xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 21.04.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse T Rilt (kostja) vastu 70 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 26.04.2022 vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.05.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.05.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu sissenõudekulude võlgnevuse 10 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja sõidukite registreerimisnumbritega xxx ja xxx (edaspidi Sõiduk 1 ja Sõiduk 2 või Sõidukid) vastutav kasutaja. Sõidukid pargiti 07.11.2019 ja 07.10.2021 hageja opereeritavatele parkimisaladele. Hagiavalduse esemeks on 10 eurot sissenõudmiskulu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub hüvitada maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kulu 20 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 17.06.2022. Kostja ei hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu ja palub jätta nõuded rahuldamata. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja avaldab, et hagiavalduses rahuldamiseks puudub praegu nii faktiline kui õiguslik alus. Põhiline põhjus seisneb selles, et kostja ei olnud hagiavalduses märgitud perioodil hagejaga lepingulistes suhetes ega vastuta seal kajastatud parkimistingimuste rikkumiste eest. Hageja ei ole nõuetega kostja poole pöördunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Hagiavalduse esemeks on 10 eurot sissenõudmiskulu. Kostja vastuväitel ei olnud ta hagiavalduses märgitud perioodil hagejaga lepingulistes suhetes ega vastuta seal kajastatud parkimistingimuste rikkumiste eest.
8.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. 1) Vaidlus puudub, et kostja on sõidukite registreerimisnumbritega xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja. 2) Telliskivi 62,64 (EP92, 1243) Tallinn ja Meriton Tallinn (EP203) parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 24-26).
3) Sõiduk 1 oli pargitud 07.11.2019 hageja opereeritavale parkimisalale Telliskivi 62,64, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 29-41). 4) Sõiduk 2 oli pargitud 07.10.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Meriton Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 44-55). 5) Hageja tegi päringu maanteeametisse sõidukite registreerimisnumbriga xxx ja xxx andmete teadasaamiseks (dtl 56) ja saatis 07.11.2019 ja 07.10.2021 kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 27, 42).
9.Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 32-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel (dtl 24-26). Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 07.11.2019 Telliskivi 62,64, Tallinn parklas ja 07.10.2021 Meriton Tallinn parklas parkimisel
12.Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto
vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kostja pole esitanud asjaolusid, et keegi teine oleks sõidukit parkinud, ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal. Samuti Telliskivi 62,64, Tallinn (dtl 25) ja Meriton Tallinn (dtl 26) parkimisalade tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki juhi vahel. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 19 järgi on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.
13.Kohus saatis pooltele 07.07.2022 selgituskirja vaidlusaluste ja täiendavalt tõendamist vajavate asjaolude kohta (dtl 90). Kohus tegi muu hulgas kostjale ettepaneku tõendada, kes muu isik vaidlusalustel päevadel (07.11.2019 ja 07.10.2021) kasutas autot ja parkis selle hagis nimetatud parklasse. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
14.Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et kõikides parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi.
15.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 10 eurot. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja käesoleval juhul arvestanud liiklusregistrisse (Transpordiametile) saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmiseks Omniva vahendusel.
16.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
17.Hageja toob välja, et ta saatis kohtueelselt 23.01.2021 tähitud kirja teel kostjale meeldetuletuskirja paludes kohustus täita hiljemalt 08.05.2021. Lisaks saatis hageja kostjale 19.11.2021 veel ühe meeldetuletuse e-kirja teel. Kostja ei ole meeldetuletuskirju kätte saanud.
18.Käesolevas asjas ei ole kohtutoimikus dokumente, millest võiks järeldada, et hageja on meeldetuletuskirjad kostjale nii tähitud kirjaga kui elektrooniliselt kätte toimetanud või et kostja oleks kinnitanud kättesaamist. Kostja kinnitab vastupidiselt hagejale 27.04.2022 saadetud e-kirjas: „Europark ei ole varem nende nõuetega minu poole pöördunud vaatamata sellele et neil minu kontaktandmed olemas on“. Kuigi hageja viitab sellele, et ta saatis meeldetuletuskirjad nii tähitud kirjaga kui e-kirjaga kostjale, ei saa seda pidada kättetoimetamiseks kostjale. Kohus tutvudes toimiku materjalidega, leiab, et hageja ei ole kostjale kätte toimetanud 23.01.2021 ja 19.11.2021 meeldetuletuskirju, et kostja oleks üldse saanud neile vastata. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et hageja saatis meeldetuletuskirja tähitud kirjaga (PostiS § 4 lg 7 p 1 mõttes). PostiS § 29 jj alusel loetakse postisaadetis kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. Hageja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. PostiS § 30 lg 3 kohaselt postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral tagastatakse postisaadetis saatjale. Puuduvad tõendid, et hageja on saatnud tähitud kirja kostjale, mida kostjale ei ole õnnestunud kätte toimetada ega kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on meeldetuletuskirja kostjale kätte toimetanud e-kirja teel. 19.11.2021 meeldetuletuskirjal (dtl 60) puudub isegi kostja e-posti aadress, et oleks võimalik kontrollida, kuhu hageja väidetava e-kirja saatis. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Hageja 27.04.2022 e-kirjaga saadetud teavitust ei saa käsitleda kui sisulist meeldetuletust (dtl 62). Kuna kostja ei saanud 23.01.2021 ja 19.11.2021 meeldetuletuskirju kätte ehk hageja jättis need kirjad kostjale kätte toimetamata, siis ei saa selle dokumendi alusel kostjale rikkumisi üldse ette heita.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
20.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
21.Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
23.Kostja nõustus 12.07.2022 kohtu pakutud kompromissi ettepanekuga (dtl 92, 91), et tasub hagejale võlgnevuse 30 eurot (10 eurot on sissenõudmiskulu + 20 eurot maksekäsu menetluskulu). Hagejat selline kompromiss ei rahuldanud. Kohus kutsus hagejat üles paindlikkusele ja kaaluda asja lõpetamist kompromissi kokkuleppega (dtl 91). Ühtlasi kohus hoiatas hagejat, et tulenevalt TsMS § 163 lg 2, kui üks pool ei nõustu pakutud kompromissiga olukorras kus teine pool on sellega nõus, võib kohus jätta kõik menetluskulud selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustu. Kohtu määratud tähtajaks kokkuleppele ei jõutud.
24.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalide kohaselt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.