Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10617); Hageja lepinguline esindaja: A T (e-post: xxx); Kostja: D G (isikukood: xxx; xxxu).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega alternatiivse nõude osas.
2.Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr #xxx tulenev põhivõlgnevus 900,36 eurot, intress 19,48 eurot ja viivis 67,21 eurot.
3.Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr #xxx tulenev põhivõlgnevus 171,53 eurot, intress 9,84 eurot ja viivis 12,80 eurot.
4.Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitis 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu 510 eurot (riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
7.Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul
2-25-105316 oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi D G vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS: -
30.07.2019 krediidilepingu nr #xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 2000 eurot. Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole kokku 3484,59 eurot;
-
27.05.2023 järelmaksulepingu nr #xxx, mille järgi sai kostja järelmaksu 1248 eurot;
-
27.05.2023 järelmaksulepingu nr #xxx, mille järgi sai kostja järelmaksu 423,57 eurot + 86,99 eurot.
3.Krediidilepingu nr #xxx krediidi kulukuse esialgne määr oli 54.16% aastas ja intressimäär oli 41,90% aastas. Järelmaksuleping nr #xxx krediidi kulukuse määr oli 32,7% aastas ja intressimäär aastas oli 14,90%. Järelmaksuleping nr #xxx määr oli 36,54% ja intressimäär aastas oli 9,9%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida laenuvõtja on kohustatud maksma.
4.Haldustasu tasumise kohustus tulenes järelmaksulepingust nr # xxx ja nr # xxx.
2
2-25-105316
5.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
6.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st tal oli jäänud tasumata kolm järjestikust arvet. Arvelduskontolepingust nr #xxx tulenevate kohustuste katteks tegi kostja tagasimakseid kokku 5513,77, millest põhiosa katteks on arvestatud 1654,04 eurot, intressi katteks 3508,10 eurot ning muude kõrvalnõuete (kliendilepingu muutmise tasu, Krediidiskooringu tasu, kiire väljamakse tasu, meeldetuletustasu, väljavõttetasu) katteks 351,63 eurot. Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevate kohustuste katteks tegi kostja tagasimakseid kokku 339,64 eurot, sellest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 59,88 eurot, intresside katteks 148,57 eurot, haldustasude katteks 23,20 eurot ja meeldetuletustasude katteks 20 eurot. Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevate kohustuste katteks tegi kostja tagasimakseid kokku 252,04 eurot, sellest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 148,56 eurot, intresside katteks 55,19 eurot, haldustasude katteks 23,20 eurot ja meeldetuletustasude katteks 25 eurot. Lepingu kohaselt kohaldus kostjale tasumiseks ka kontohaldustasu. Kuni lepingu ülesütlemiseni jättis kostja tasumata kolm järjestikkust osamakset.
7.Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 01.10.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt anti kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.10.2024. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingud 15.10.2024 üles. Ülesütlemise teatised oli saadetud kostja poolt lepingutes esitatud elukoha- ja e-postiandmetele.
9.Arvelduskontolepingust nr #xxx tulenevad nõuded on: -
põhivõlgnevus 1830,55 eurot (3484,59 - 1654,04);
-
intress 236,81 eurot alates krediidi viimase tagasimaksmisele järgnevast päevast 25.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 15.10.2024, intressimääraga 41,90% aastas;
-
sissenõutavaks muutunud viivis 106,45 eurot alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevad nõuded on: -
põhivõlgnevus 1188,12 eurot (1248 - 59,88); 3
2-25-105316 -
intress 64,33 eurot alates 05.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 15.10.2024, intressimääraga 14,90% aastas;
-
sissenõutavaks muutunud viivis 88,66 eurot alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.04.2025, intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas; fikseeritud igakuine kontohaldustasu ühes kuus 2,90 eurot, kokku 11,60 eurot nelja kuu eest;
-
11.Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevad nõuded on: -
intress 13,02 eurot alates 05.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 15.10.2024 intressimääraga 9,9% aastas;
-
sissenõutavaks muutunud viivis 21,05 eurot alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
-
fikseeritud igakuine kontohaldustasu ühes kuus 2,90 eurot, kokku 11,60 eurot nelja kuu eest;
12.Hageja nõuab viivist põhinõudelt (1830,55+362+1188,12) kuni sellekohase tasumiseni alates 17.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
13.Sissenõudmiskulude hüvitis on 35 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses 01.11.2024, 18.11.2024 ja 29.11.2024 kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
14.Hageja esitas alternatiivse nõuete arvestuse, mida kohus käsitab kui alternatiivset nõuet, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet: -
lepingu nr #xxx alusel on kostjale väljamakstud laenusumma 3484,59 eurot ning kostja on tasunud tagasi kokku 5513,77 eurot. Sellest tulenevalt ei ole hagejal nimetatud lepingu alusel kostja vastu nõudeid.
-
lepingu nr #xxx alusel on kostjale väljamakstud laenusumma 1240 eurot ning kostja on tasunud tagasi kokku 339,64 eurot. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt summalt 900,36 eurot kogunes intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 19,48 eurot. Viivise summa on 67,21 eurot ning see kujunes alates 16.10.2024 kuni 09.06.2025 põhivõlgnevuselt 900,36 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
-
lepingu nr #xxx alusel on kostjale väljamakstud laenusumma 423,57 eurot ning kostja on tasunud tagasi kokku 252,04 eurot. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt summalt 171,53 eurot kogunes intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 9,84 eurot. Viivise summa on 12,80 eurot ning see kujunes alates 16.10.2024 kuni 09.06.2025 põhivõlgnevuselt 171,53 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4
2-25-105316
Hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Kohtu seisukoht
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.09.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
16.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
17.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastavad viidatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
18.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste 5
2-25-105316 täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et XXX AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis XXX AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul XXX AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et XXX AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
20.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
6
2-25-105316
21.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja: -
Hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Hagejal ei ole lepingu nr #xxx alusel kostja vastu nõudeid.
22.Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.
23.VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
24.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 09.06.2025 esitatud menetlusdokumendis sisalduva alternatiivse arvestuse kohaselt sai kostja: -
lepingu nr #xxx alusel laenu summas 1240 eurot ning kostja on tasunud tagasi kokku 339,64 eurot. Lepingust nr #xxx tulenev põhivõlgnevus on seega 900,36 eurot;
-
lepingu nr #xxx alusel laenu summa 423,57 eurot ning kostja on tasunud tagasi kokku 252,04 eurot. Lepingust nr #xxx tulenev põhivõlgnevus on seega 171,53 eurot. 7
2-25-105316
25.VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes summalt 900,36 eurot intress alates lepingute sõlmimisest kuni lepingute ülesütlemiseni kokku summas 19,48 eurot ning summalt 171,53 eurot kogunes intress 9,84 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1 kohaselt põhjendatud.
26.Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt summas 900,6 eurot alates 16.10.2024 kuni 09.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 67,21 eurot ning nõudelt summas 171,53 eurot viivist 12,80 eurot. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.
27.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 35 eurot on põhjendatud kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS § 1132 lg 2 p 3) täidetud.
28.Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ega ületa nõude piire. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
Sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 510 eurot (riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. 8
2-25-105316 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 510 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.