nende Hageja Invest in OÜ (registrikood 12209917), lepinguline esindaja Olga Väina Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vadim Vilde
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista Xlt Invest in OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1550 eurot, intress 1200 eurot ning võla sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Jätta menetluskulud X ́u kanda. Välja mõista X ́ult Invest in OÜ kasuks menetluskuludena 725 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.08.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Invest in OÜ (hageja) esitas 21.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 5200 euro saamiseks. Kohus tegi 26.07.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 03.09.2021 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.10.2021 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 25.10.2021) kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1550 eurot, intressi 1200 eurot ning võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.12.2020 laenulepingu XXXXXXXX, mille alusel sai kostja tagatisega tarbimislaenu 5000 eurot, intressiga 48% aastas (s.o 4% kuus või 0,067% päevas). Tagatiseks oli kostja sõiduauto FORD S-MAX, mille omandiõigus läks leping allkirjastamisel hagejale üle, kuid auto jäi kostja kasutusse. Raha kanti kostjale üle 28.12.2020. Vastavalt laenulepingule pidi kostja maksegraafiku alusel tagastama 6250 eurot ning esimese viie kuu jooksul täitis kostja laenukohustusi nõuetekohaselt. Probleemid graafikujärgse maksmisega algasid juunis 2021. Kostja maksis jaanuarist 2021 kuni juunini 2021 hagejale 1050 eurot. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingu tingimusi ning lõpetas laenu tagastamise. Kuna kostjal tekkis võlgnevus, otsustas hageja realiseerida tagatis ja müüa sõiduk kostja võlgnevuse tasumiseks. Kui kostja tagastas sõiduki, vajas see remonti ja auti realiseeriti 2400 eurot eest. Kostjal oli endal ka võimalik sõidukit müüa ja laenujääk tasuda, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitas, et on tasunud laenu tagasimakseid kokku 1050 eurot. Kostja väitis, et peale sõiduki soetamist autoga ei sõidetud ja sõiduk oli pargitud Narva mnt 7, Tallinn hoovis. Kostja teavitas sellest hagejat ning hageja pakkus kostjale, et paneb auto müüki. Kostja andis hagejale sõiduauto üle 22.07.2021, auto oli täiesti korras. Hageja otsustas sõiduauto realiseerida septembris 2021 hinnaga 2400 eurot. Kostja ei teadnud, et autoga oleks mingeid probleeme ning arvestades, et hageja teostas sõiduki tehnilise kontrolli alles kaks kuud pärast sõiduki saamist kostjalt, ei oma kostja ettekujutust, mis tingimustes ja kuidas kasutas hageja sõidukit perioodil 22.07.2021 kuni september 2021. Kostjat ei informeeritud sõiduauto realiseerimise tingimustest ega müügihinnast. Teades, et hageja realiseerib sõiduki turuhinnast oluliselt odavamalt, ei oleks kostja sõidukit tagastanud ja oleks korraldanud parema hinna saamiseks ise sõiduki müügi. Kostja rõhutas, et auto oli soetatud kuus kuud varem hinnaga 5000 eurot. Lisaks eeltoodule ei teavitatud kostjat, kas ja millal ütles hageja laenulepingu üles ja millal on hageja esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 28.12.2020 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu mille kohaselt väljastati kostjale tagatisega tarbimislaen 5000 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli tegemist tähtajalise lepinguga, mille tagastamiseks lepiti kokku maksegraafik perioodiga 28.01.2021 kuni 28.06.2021. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada kokku kuue maksega: viis igakuist intressimakset 200 eurot ning viimane makse 5200 eurot (igakuine intressimakse summas 200 eurot + laenusumma 5000 eurot). Lepingu kohaselt oli intressimäär aastas 48% ja krediidi kulukuse aastamäär oli 60,1% (dtl 25-33; dtl 38); - 28.12.2020 sõlmitud laenulepingu tagatiseks oli sõiduk FORD S-MAX (dtl 26). Laenulepingu sõlmimise ajal oli sõiduki väärtus 5000 eurot (dtl 34). Pärast laenulepingu sõlmimist jäi sõiduk kostja kasutusse (dtl 35-36); - kostja on perioodil jaanuar 2021 kuni juuni 2021 teostanud laenulepingu tagasimakseid kokku 1050 eurot (dtl 38); - 11.06.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja võlgnevusest ja hagihoiatuse (dtl 39,40); - kuna kostjal tekkis võlgnevus, tagastas ta sõiduki hagejale. Hageja realiseeris sõiduk 2400 eurot eest, kuna auto ei olnud tehniliselt korras (dtl 41). Sõiduki müügihind arvestati kostja võlgnevuse katteks.
6.Kohus leiab, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Pooled sõlmisid 28.12.2020 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 5000 eurot. Laenulepingu tagatiseks oli sõiduauto FORD S-MAX. Laenulepingu p-de 13.2 ja 13.3 läks sõiduki omandiõigus hagejale üle, kuid see jäi kostja kasutusse. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on laenulepingust tulenevalt teostanud tagasimakseid kogusummas 1050 eurot ning hageja on arvestanud nimetatud summad põhivõlgnevuse katteks. Kostjal on tekkinud võlgnevus lepingu alusel ja selle kustutamiseks otsustas hageja realiseerida tagatiseks olnud sõiduauto. Pooled on leppinud kokku, et tagatise realiseerimine tagatisega tagatud nõuete rahuldamiseks on laenuandja õigus, mitte kohustus (laenulepingu p 13.7). Lepingu p 13.18 kohaselt laenuandjale tagatiseks oleva sõiduki üleandmisega laenusaaja laenulepingust tulenevad kohustused ei lõpe niikaua kuni laenuandja realiseerib tagatise selle võõrandamise teel ostu-müügi lepingu alusel. Samuti on pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus valida, millisel viisil ja millise müügihinnaga ta tagatise võõrandab (laenulepingu p 13.19). Kui laenuandja tagatise realiseerimiseks võõrandab, loetakse tagatise realiseerimisväärtuseks tagatise müügi tulemusena laenuandjale reaalselt laekunud müügihind (laenulepingu p 13.20). Käesolevas tsiviilasjas on hageja tagatise realiseerinud 2400 euro eest ja vaidlust selles osas ei ole. Kostja väitis, et kui ta tagastas sõiduki 22.07.2021, oli see töökorras. Kuna hageja vaidlustas kostja väite, tuli kostjal tõendada oma väidet. Kostja ei ole seda teinud. Hageja on esitanud 15.09.2021 töötellimuse, millest nähtuvalt olid sõidukil ulatuslikud tehnilised puudused (dtl 41). Kuna ajavahemik auto hagejale üleandmise ja sõiduki tehnilise ülevaatuse vahel oli lühike (ca kaks kuud), siis on usutav, et auto ei olnud tehniliselt korras juba selle tagastamise hetkel. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja on kasutanud sõidukit perioodil alates selle tagastamisest kuni tehnilise kontrolli teostamiseni. Puudub vaidlus, et hageja võõrandas sõiduki 2400 euro eest. Märgitud summa loetakse auto turuhinnaks. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki väärtus oli võõrandamise hetkel kõrgem. Pärast laenu osalist tagastamist summas 1050 eurot ja tagatiseks olnud sõiduauto võõrandamist 2400 euro eest, võlgneb kostja hagejale 1550 eurot (laenusumma 5000 eurot – tagastatud laen 1050 eurot – sõiduki müügihind 2400 eurot). Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt välja
mõista. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1550 eurot.
7.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt laenulepingutest tulenevalt välja mõista intressi 1200 eurot. Oma nõudes tugineb hageja lepingus kokkulepitud intressimäärale 48% aastas (s.o 4% kuus ja 0,067% päevas). Pooled on laenulepingus kokku leppinud, et kostja maksab perioodi 28.01.2021 kuni 28.06.2021 eest intressi 6 osamaksega kogusummas 1200 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi kokku summas 1200 eurot.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib tarbijalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 25 eurot. Kohtueelse menetluskulu hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Nõudekirja saatmine on tõendatud (dtl 39, 40). Sellest tulenevalt tuleb 25 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
9.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1550 eurot, intress 1 200 eurot ning võla sissenõudmiskulud 25 eurot.
10.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 250 eurot (käibemaksuta).
11.1.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2775 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.07.2021. TsMS § 487 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohus on seisukohal, et seega tuleb käesolevas tsiviilasjas lugeda hagi esitatuks 21.07.2021 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg). Hagilt hinnaga kuni 3000 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 275 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 275 eurot.
11.2.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt (esitatud 21.11.2021 ja 10.05.2022) on hageja õigusabikuludeks 450 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenust kokku 4,5 tunni ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud ajakulu kokku 4,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, tuleb kohtu hinnangul põhjendatuks lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi kliendiga nõupidamiseks ja hagiavalduse
koostamiseks. Samuti tuleb kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas kostja poolt 02.02.2022 esitatud kaja sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi kajaga tutvumiseks ja analüüsimiseks ning ajakulu 1 tund, mis esindajal kulus 24.03.2022 seisukoha koostamiseks. Seega leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas kokku 450 eurot (käibemaksuta; 4,5 tundi x 100 eurot)
12.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 725 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabikulud 450 eurot).
13.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.