6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. 1(5)
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtusse esitas D M avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus võttis avalduse 05.07.2022 menetlusse ja määras võlgniku ajutiseks pankrothalduriks Martin Krupp`i.
2.Ajutise pankrotihalduri 05.08.2022 esitatud aruande kohaselt sissenõutavate kohustuste kogusumma moodustab vähemalt 129 000 eurot, kuid realiseeritav vara puudub. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning ajutise halduri aruandega on seisukohal, et avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).
5.Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Aruande kohaselt sissenõutavate kohustuste kogusumma moodustab vähemalt 129 000 eurot, kuid realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgnik on vastutav kasutaja sõidukile xxx, 2012. a. Omanik xxx. Selgituste kohaselt võttis võlgnik sõiduki tagatisel laenu ning laenu tagasimaksmisel saab ta ka auto omanikuks. Võlgniku sissetulekuteks on töötasud xxx ning xxx. Töötasude suurus ühes kuus kokku on ligikaudu 2 900 eurot.
6.Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse, olemasolevate kohustuste ega majandusliku olukorraga. Võlgnik oleks pidanud juba varasemalt mõistma, et täiendavate laenude võtmine varasema laenukohustuse täitmiseks ei ole jätkusuutlik tegevus. Seega oleks võlgnik pidanud juba varasemalt lõpetama täiendavate laenukohustuste võtmise ning võtma tarvitusele abinõud seniste kohustuste tasumiseks.
7.Võlgnik on selgitanud, et jooksvad kohustused olid suured, sissetulekud väiksed. Võlgnikul on üürileping igakuise maksega 480 eurot, millele lisanduvad kommunaalid. Igakuised väljaminekud moodustavad kuus kokku 2 380 eurot (sh eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 400 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot, majatarvetele 100 eurot, transpordikulud 250 eurot, sidekulud 100 eurot, 2(5)
ülalpidamismaksed 550 eurot, kulutused lastele 150 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 50 eurot, korteri üür 480 eurot ja sõidukikindlustus 50 eurot).
8.Ajutine haldur on tuvastanud, et olemasolevate kohustuste teenindamiseks võttis võlgnik erinevaid kiirlaene. Püsiv maksejõuetus tekkis vahemikul 2021.a. keskpaik kuni 2022. a algus.
9.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara ning lähtudes olemasolevast informatsioonist ja ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, jõudis ajutine haldur järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses esialgu kuriteo tunnuseid. Esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes.
10.Praegustel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi teada ei ole. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetulekuid sellisel määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.
11.Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning avaldus tuleb rahuldada.
12.PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.
13.Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Krupi, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.
14.PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
15.Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
16.Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. 3(5)
17.PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
18.TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
19.PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega 130,80 eurot, lisandub käibemaks. 130,80 eurot on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kuupalga alammäär on 2022 aastal 654 eurot; tasule lisandub käibemaks 130,8 eurot (654 eurot * 20% =130,80), kokku 784,80 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
20.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
21.PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
22.Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
23.Martin Krupp on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 1 775 eurot (17,75 tundi x 100 eurot/h), tasule lisandub käibemaks 20% ehk 355 eurot. Palgafond on kokku 2130 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on põhjendatud ja õiglane ning võtab arvesse pankrotihalduri töö mahtu, keerukust, kutseoskust, kogemust ning professionaalse taseme jätkusuutlikust.
24.Kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks, siis hüvitada ajutise halduri Martin Krupp`i tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kogusummas 784,80 eurot riigi vahendite arvelt.
25.PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. 4(5)
26.TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.