19.08.2022, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei 2-19-9003
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised
A. A. hagi AB „Lietuvas draudimas” Eesti filiaal vastu kahju hüvitamiseks 28500,56 € Hageja: A. A. (ik xxxx, elukoht xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Yulia Zaitseva ja vandeadvokaat Sille Allikmets, e-post: [email protected]; [email protected] Kostja: AB „Lietuvas draudimas” Eesti filiaal (12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel, epost: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus, kohtuistungid 01.11.21, 17.11.21, 18.04.22, Tallinna Kohtumaja, osalesid vandeadvokaadid Yulia Zaitseva, Sille Allikmets, Andrus Kattel
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A. A. hagi AB „Lietuvas draudimas” Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks 28500,56 €.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib
menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused (03.12.19, lk 90, I kd, 21.08.20, II kd lk 12, 23.10.20, II kd 36)
15.12.2016 hageja ja kostja AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali (edaspidi „PZU” või „kostja”) sõlmisid Xxxx asuva hoone ja selles asuva koduse vara suhetes kindlustuslepingu. Vara oli kindlustatud perioodiks 21.12.2016 – 20.12.2019 (poliisi nr xxxx). Xxxx asuva hoone kindlustussumma väärtus oli 1 800 000 eurot, koduse vara puhu oli see 401500 €, rajatiste osas 7000 €. Lisaks oli vastutuskindlustus 1000 €.
2.13.01.18 toimus Xxxx majas kindlustusjuhtum, so põleng Xxxx elamu elektrikilbis, mis põhjustas kahju hageja kindlustatud varale. Kostja hüvitas hagejale kahju 16604,52 € (perioodil 14.02.18-20.06-18): ▪ 14.02.2018 – ülekanne selgitusega „koduse vara hüvitis puhastuse eest” (2 606,85 eur); ▪ 15.02.2018 – ülekanne selgitusega „Ajutise elektri hüvitis” (1161,11 eur) ▪ 15.02.2018 - ülekanne selgitusega „mehitatud valve ja basseini juhtbloki vahetus” (898,00 eur); ▪ 28.02.2018 - ülekanne selgitusega „san. tehn. tööde hüvitis” (822,00 eur); ▪ 29.05.2018 - ülekanne selgitusega „pistikupesade sisselülitamine” (240 eur); ▪ 20.06.2018 - ülekanne selgitusega „siseviimistluse kindlustushüvitis” (10 876,56 eur).
3.Lisaks on kostja tasunud Eesti Energiale elektrikapi ja –süsteemide taastamistööde eest summas 19900 eur, ning ehituseksperdi kulud summas 1200 eur. Kostja ei ole hüvitanud kogu tekkinud kahju.
4.Kostja jättis hüvitamata kokku 28500,56 €. Hüvitamata on A & R Projects OÜ poolt teostatud tööde eest esitatud arveid kogusummas 2 535,61 eurot (hageja nõudis seda 04.04.19, lisa 2) ja Fresh-Est OÜ arve nr 5958 (29.08.2018) summas 1 945,20 eur (lisa 2, hageja nõudis seda 04.04.19). Lisaks on hüvitamata laudparketi kahjustused 22939,75 € (sh käibemaks, ekspert Ü. L. arvamus, lisa 6) ja selle kindlakstegemise kulud ehk Ü. L.le maksutud kulud 1080 € (lisa 7, OÜ Ehitusekspert arve nr 027 C.).
5.Oma 03.12.19 menetlusdokumendis märkis hageja, et tulekahju tõttu sai kogu hoone kahjustada, sealhulgas parkett, sest elektrikatkestusetõttu katkes küte. Selle tõttu kahjustus parkett, kommunikatsioonid (A ja R Projects OÜ arved). Lisaks tuli teha maalritöid 1. ja 2. korrusel (RVO Ehituse hinnapakkumine, Gustav Tallinn OÜ hinnapakkumine, 21.02.18, 03.12.19 lisad 1, 2, kostja M. H. e-kiri 12.02.18, lisa 3, hageja kiri, lisa 4).
6.A & R Projects OÜ tegi eramus võrgutöid, TV moodulite, wifi ja tarkmajasüsteemide seadistamist, gsm-moodulite ülevaatust, kaablite taastamist ja kaabeldustöid ning kaamerate paigaldust. Kostja on selle firma arveid osaliselt ka aktsepteerinud (arved 180713-1 407,04 €, 180713-2 342,96 €, 180713-3 134,80 €, 180713-4 625,96, lisad 58). Fresh-Est arves nr 5958 nimetatud seotud tööd on seotud tulekahjuga: 26.04.18 tehti puhatustöid, filtrite vahetust, mida selgitas A. S. 11.04.18 (lisa 9, 10).
7.11.03.22, 21.08.20 täpsustas asjaolusid.
8.A ja R Projects OÜ tööd on kokku 2535,61 € järgmised: ▪ Arve 180301 summas 1234,40 € - võrgutööd, moodulite ümberprogrammeerimise tööd, tööd ei olnud ühekordsed. ▪ Arve 180619-11 84 € - knx-süsteemi seadistamine interneti kaudu ja tehniku osalemine koosolekul, kus olid ühiselt arutusel tulekahjust põhjustatud tagajärgede efektiivseima likvideerimise küsimused. ▪ Arve 180619-12 (19.06.2018) summas 288,74 € - tulekahjust tingituna läksid põlema ka võrguseadmed, millised endise olukorra ennistamiseks tuli välja vahetada. ▪ Arve 180620-1 (20.06.2018) summas 120,00 € - arves loetletud süsteemide testimisega. ▪ Arve 180809-8 (9.08.2018) summas 312,34 € - kaablite taastamistööd seoses asjaoluga, et tulekahjust põhjustatuna läksid kõik liinid põlema. ▪ Arve 181007-3 (7.10.2018) summas 1 383,13 € - arves nimetatud tööd, kaamera HDCVI, bullet, 4MP, toiteplokk 12V metallkast, 3A, kaabeldus, väliskaamerate paigaldus, kuppelkaamera HDCVI, 4MP, trafo 24V, 4A (õues, post), sisekaamera Dalmeier paigaldus, toiteplokk 12, sisekaamera HDCVI paigaldus.
9.Kõikides ülalviidatud arvetes tehtud tööd tuli teha seetõttu, et süsteemidele tekkise kahjud 13.01.18 kindlustusjuhtumi tagajärjel. Tööd tuli tehti pikema perioodi jooksul, need polnud ühekordsed tööd.
10.OÜ Fresh - Est tööd. Fresh-Est arve nr 5958 (29.08.2018) summas 1 945,20 € sisaldab töid, mis on loetletud hooldusaktis nr RK158, mida ei saanud ka varem teha, sest elektrikilbi ja KNX taastamine viidi lõpuni märtsis 2018.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 27420,56 € vara kahju hüvitist, tõendi saamise kulude hüvitist 1080 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata(12.09.22, I kd lk 65, 15.01.20, I kd lk 115, 22.04.20, lk 176 I kd , 28.09.20, lk 18 II kd).
13.Elamu hoone 0 korrusel asuva garaaži esiruumis süttis elektrikilp. Põleng avastati koheselt, kustutati kiiresti enne, kui tuli jõudis levida ning kahjustada hoonet ja selle teisi ruume, mida ilmestavad fotod. Kustutustöödeks ei kasutatud vett, hoone põrandad, seinad, katus, aknad, uksed ei saanud ei tule- ega veekahjustusi. Tulekahju ei kahjustanud hoonet väljast, hoone 1. ja 2. korrust ning parkettpõrandat, mis on hagis täiendava hüvitise nõudmise aluseks. 15.01.20 vastuses märkis täiendavalt, et tulekahjustused piirdusid elektrikilbiga, tahm ning suits levisid ainult 0-korrusel ning rohkem kahjustusi hoone ei saanud. Kustutustöödeks ei kasutatud vett, hoone põrandad, seinad, katus, aknad, uksed ei saanud ei tule- ega veekahjustusi. Tulekahju ei kahjustanud hoonet kaableid, kaameraid.
14.Hageja 2000.a ehitatud hoone siseviimistlus oli tavapärase kasutamise käigus kulunud. Hageja elektrisüsteem oli vananenud, lisaks puudus sellel dokumentatsioon. Erinevad
arved sisaldavadki endas sisuliselt hoone elektrisüsteemide paiknemise ja ülesehituse kindlakstegemist, mis ei ole kahju, vaid hoone ehitaja poolt tegemata jäetud töö.
15.Kostja hüvitas hagejale täielikult kahju 46795,94 €. Hageja näitab hagiavalduses Eesti Energia AS-i elektrisüsteemide taastamistööde mahtu ja maksumust tegelikust väiksemana. Hagi p 1.4 väidetud 19900 euro asemel on kostja 13.08.2018 tasunud Eesti Energia AS-ile hageja elamu elektrisüsteemide parandamise eest kokku 25680 eurot (vastuse lisa 2). Hagis pole märgitud, et tegelikult hüvitas kotja 21.08.19 täiendavalt ka hoone automaatika ja nõrkvoolusüsteemide parandamise maksumuse 1750,76 eurot ehk A&R Projects OÜ teenuste maksumuse (lisa 3). 15.01.20 vastuses märkis, et hageja 03.12.2019 toodud väited A&R Projects OÜ arvetest on arusaamatud. Kostja ei võlgne hagejale täiendavaid summasid elektritööde eest. Kostja on täielikult hüvitanud kogu 13.01.2018 kindlustusjuhtumiga tekkinud varalise kahju summas 46795,94 eurot. Seejuures on kostja hageja hoone elektrisüsteemide taastamistööde eest hagi p 1.4 väidetud 19900 euro asemel tasunud Eesti Energia AS-ile kokku 25680 eurot (kostja vastuse lisa 2) ning lisaks on kostja hageja 03.12.2019 menetlusdokumendi p 1.2.2 kohaselt veel hüvitanud hagejale 21.08.2018 summas 1750,76 eurot ka A&R Projects OÜ põhjendatud hooneautomaatika ja nõrkvoolu parandustööde eest. Kaamerad, wifi, TV-moodulid ei saanud kahjustusi ega vajanud seetõttu asendamist.
16.Lisaks ei saanud ventilatsioonisüsteem tulekahjus kannatada, sest elektrikatkestus seiskas kõik seadmed, seetõttu ei levinud tahma ja suitsu ventilatsioonisüsteemi ega mujale hoonesse, filtrid ega ventilatsioon ei saanud kilbipõlengus kahjustada. Ventilatsioonisüsteemi puhastati aasta möödumise tõttu eelmisest hooldusest. Ventilatsiooni hooldaja Fresh-Est OÜ selgitas kostjale, et tegemist oli ventilatsioonisüsteemi iga-aastase puhastusega, millega kaasnes tavaline iga-aastane filtrite vahetus. Seega pole õige pole hageja väide, et kostja jättis hüvitamata hagejale 2535,61 eurot ning Fresh-Est arve summas 1945,20 eurot. Väide on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, miks peaks kostja need arved tasuma.
17.Kostja on kõik hoonele 13.01.2018 kindlustusjuhtumis põhjustatud tulekahjustused ja vastavad koristamise, puhastamise, elektrisüsteemide taastamise ja 0-korruse siseviimistluse uuendamisega seonduvad summad hüvitanud.
18.Parkett ei saanud kahjustada, sest tulekahju piirdus 0- korrusel paikenva elektrikilbiga, kus parketti polnud. Tulekahju ei olnud 1. ja 2. korruse ruumides ja seal ei toimunud kustutustöid. Hageja Ehitusekspertiisi OÜ akt neid kahjusid ei tõenda, kuna see rajaneb valedel eeldustel, sest ei olnud pikaajalist elektrikatkestust ega õhuniiskuse ülenormatiivset suurenemist. Kuigi hoones katkes korraks elektrivarustus ja küttesüsteemi töö, taastati see juba järgmisel päeval, mida tõendavad vastuse lisas 4 esitatud A&R Projects OÜ ning Orlandis OÜ 13.-15.01.2018 teostatud elektrivarustuse ja küttesüsteemi toimimise taastamise avariitööde arved nr 180118-1 ja nr 1837. Avariitööde kogusumma oli 1161,11 eurot ja see on hagejale kostja poolt hüvitatud. Elamu on massiivne ja soojustatud betoonehitis ega jahtu momentaalselt, st selle sisetemperatuur püsib kaua, päevi, mitte ei kao hetkega. Kõik hoone uksed-aknadkatused olid terved ja suletud ehk hoone oli kaitstud välisilma võimalike mõjutuste eest. Ka Ü. L. arvamuse kohaselt on tegemist väga kvaliteetselt ehitatud hoonega.
19.Ka kostja poolt hoone ülevaatuse ajal 16.01.2018 ei olnud hoones ülemäärast niiskust ega külma, olid mõned tahmaga kaetud pinnad ning suitsulõhn. Olemas olid nii elekter,
küte kui ventilatsioon. Sisetemperatuur oli normide piires, hoones oli soe. Hoones puudusid külma ja niiskuskahjustused (selle tehnosüsteemid, nt veevarustus, ei saanud külmakahjustusi ja hoonet kasutati. Puitpõrand ei pragune mitte õhuniiskuse tõustes, vaid kasutuse käigus ja eriti siis, kui õhuniiskus on väike, st õhk on liiga kuiv ning eriti siis, kui hoonet köetakse põrandaküttega nagu vaidlusaluses hoones, mida hageja esitatud Ü. L. ei ole arvestanud (lisad 5-6). Kui parketitootjad ja ehitusnormid nõuavad puitparketi jääva pragunemise (sesoonne pragunemine on suvel-talvel praktikas tavaline) vältimiseks minimaalselt 40% õhuniiskust, siis hageja esitatud asjatundja Ü. L. arvamuses on piiri suvaliselt muudetud esmalt 35%-le (p 4.1) ja siis veel 25%-le (p 4.3). Praktikas on põrandakütte intensiivne kasutamine koos ventileerimisega tavaline ja peamine puitpõranda pragunemise põhjus talveperioodil. Erialakirjanduses (lisad 56) on põrandatootjad puitparketi pragunemise põhjuste kohta selgitatud, et praod tekivad tavapäraselt talvisel kütteperioodil, kui õhuniiskus on liiga madal, küttetemperatuur liiga kõrge ja/või kiirustatakse kütmisega. Enamik puit- (ja laminaat) põrandaid on loodud ja mõeldud kasutamiseks eluruumides normaaltingimustes, st temperatuurivahemikus 18°-25°C ja õhuniiskuses 40-60%. Kui õhuniiskus langeb alla 40% on pragude tekkimise tõenäosus mistahes puitpõrandasse väga suur; kui aga juba alla 30%, võib kuivamisprotsess olla pöördumatu st praod on jäävad.
20.P. P.i arvamuses on fikseeritud, et hoones hoiti kliimaseadmetega õhuniiskust 30% tasemel, samal ajal kui õhuniiskus peab olema 40-60% (hagi lisa 3 lk 5). Samuti on P. P.i ülevaates fikseeritud ka asjaolu, et kogu hoonest kõigest kolme toa parketil avaldus kokku kolm pragu (hagi lisa 3 lk 4). Seega ei vaja kogu hoone parkett pragude pärast väljavahetamist, isegi kui kahe ruumi põrandal fikseeritud kolm pragu (hagi lisa 3 lk 4) oleks tulekahju tagajärg. Puitparketi kaks pragu tekkinud pikaajalise kasutuse käigus, kui hoonet on kasutatud liiga kõrge temperatuuriga põrandakütte ning liiga madala õhuniiskusega siseõhurežiimil, mis on puitparketti liigselt kuivatanud ja puidu liigse mahukahanemise põhjustanud. Ükski puudus ei ole seotud tulekahjuga. Kolmest puudusest kaks ehk parketi ühenduskohas olev pragu 1. korruse hallis trepi juures ja pragu 2. korruse koridori parketi keskosas on tõenäoliselt põhjustatud parketi tavapärasest pikaajalisest kasutusest ja sisekliima muutustest, mis paratamatult Eesti kliimaga kaasas käib ning kolmas puudus ehk 2. korruse magamistoa ukse ees toimunud parketi üleskerkimine on tingitud deformatsioonivuugi puudumisest, st ehitustehnoloogia rikkumisest. Kõik kolm puudust on jõukohased lahendada ühele ehitustöölisele 1-2 tööpäeva jooksul käesoleva auditi punktis 2.2. kirjeldatud viisil. Eksperdi hinnangul on peamine parketi pragunemise põhjus seotud elamus ruumiõhu kuivatamisega. Elamus on kliimaseadmed, fotod 24 ja 25, mille õhuniiskus on reguleeritud 30% tasemele.
21.Viimistlus RYL2000 järgi peab aga olema peale parketi paigaldamist õhuniiskus 4060%. Kuna õhuniiskust hoitakse alla 40%, hakkas parkett kuivama ja selle tulemusel tekkisid ühenduskohtadesse praod. Eksperdi hinnangul on ehitusnormidele mittevastavad 2 pragu tekkinud tavapärase kasutuse käigus pikema ajavahemiku jooksul tulekahjueelsel perioodil. Arvamuses on ka põhjendatud, et tehnoloogiliselt piisab parketilaudade pragude kõrvaldamiseks parketilaudade ühenduskohtade kokkulöömisest ning deformatsioonivuugi rajamisest. Hoone vanusele (ehitatud 2001) vastavad kulumisjäljed saaks kõrvaldada ca 400 euroga, ca 25 eurot töötund x 2 tööpäeva ehk 16 töötundi, mitte 438 tunni ehk 55 tööpäevaga nagu on hageja hinnapakkumises. Hageja ei ole välja toonud parketi tootepartiid, tootjat, marki, mis on materjali maksumust oluliselt mõjutavad näitajad. Eeltoodu tõttu ei pea kostja hüvitama
ka tehtud ekspertiisi maksumust VÕS § 491 lg 1 järgi. VÕS § 491 on erinorm VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 suhtes. Käesoleval juhul ei olnud hageja eksperdi palkamiseks kohustatud ning kostja ei pea hageja tehtud kulutusi hüvitama. Ü. L.le esitatud tellimuseks oli P. P.i 13.06.2018 auditi puudulikuks tunnistamine ja ta lähtus üksnes eeldusest, et parkett kahjustus tulekahjus.
22.Tegemist pole kindlustusjuhtumiga ning kindlustusjuhtumist põhjustatud kahjuga (VÕS § 422, § 423), vaid parendamisega, mida kostja ei pea hüvitama (VÕS § 476 lg 1, § 477). Kindlustusjuhtumiga „tulekahju“ korral ei hüvitata kõikmõeldavaid pretensioone, vaid kindlustuslepingu tingimuste K100/2013 (lisa 7) p 3.3.1. sätestab, et tulekahju puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on: a) tulekahju, tahm, suits ja tulekustutusvesi
23.Hagi lisade kohaselt ei ole hagis nõutavate summade põhjuseks tuli, tahm, suits ega tulekustutusvesi. Lisaks sätestab kindlustuslepingu tingimuste K100/2013 p 3.9.1 eelduse, et kui tegemist oleks muu ootamatu ja ettenägematu sündmusega, siis tuleb arvestada, et ka koguriskikindlustus ei kata p 3.9.2 c) kohaselt nähtuste, nagu varjatud puuduste või kindlustatud eseme omaduste järkjärgulise halvenemise, sisemise vea, kulumise, vananemise, materjali väsimise või temperatuuri või viimistlusomaduste muutumise tagajärgi. Tingimuste p-s 3.9.2 d) on täiendavalt selgitatud, et kokkutõmbumise, niiskuse või kuivuse vm sellise loomuliku protsessi või nähtuse tagajärgi antud lepingu alusel ei hüvitata. Tingimuste p 3.9.2 e) kohaselt ei hüvitata esteetilise iseloomuga puuduseid, mis ei mõjuta kindlustatud hoone sihtotstarbelist kasutamist ning punkti g) kohaselt ei hüvitata materjali-, paigaldus-, kokkupaneku veast tulenevat kahju. VÕS §-de 476 lg 1 ja 477 kohaselt piirdub kindlustusandja hüvitamiskohustus otsese tegeliku varalise kahjuga, mis hõlmab üksnes selliseid kahjustusi, mis on tulekahju vahetuks tagajärjeks ja nende taastamiseks tehtavad kulud on mõistlikult paratamatud. Hageja asja ehk parkettpõranda senist koosseisu tulekahju faktiliselt ei mõjutanud (hagi lisad 3-4), seega ei ole asjakohane esitada nõue kogu hoonest vana põranda väljalõhkumiseks ja uuega asendamiseks.
24.22.04.20 märkis kostja, et elamu 1., 2 korruse kaableid, seadmeid ja kaameraid ei kahjustanud tulekahju. Ühelegi kostja kohtueelsele sellekohase faktiteabe päringule (22.06.2018, 29.10.2018, 04.05.2019) hageja ega tema äripartnerid vastanud ei ole. Seega ei ole hageja täiendavad nõuded põhjustatud 13.01.2018 tulekahjust. Kostjal ei ole kohustust maksta kinni hagejale esitatud arveid või tellitud töid.
25.Lisaks on samas hoones toimunud 3 tulekahju ja 2 veekahju: 08.05.2017 (niiskuskahjustus, kahjustusid elektrilülitid), 19-22.08.2017 (sademete leke läbi katuse 0-korruse garaaži, elektrikilbi piirkonda), 13.01.2018 (vaidlusalune elektrikilbi süttimine 0- korruse garaažis), 08.-09.02.2019 (sama elektrikilbi süttimine 0-korruse katusest toimunud vee läbijooksu tõttu), 15.10.2019 (välisseina süttimine ehitustööde järel). Sagedaste niiskusprobleemide ja katuse läbijooksudega hoonet ei saa pidada keskmisele ehituskvaliteedile vastavaks (P. P. arvamus, lk 7-8).
26.Hageja väited elamu muude kohtade kahjustustest, on ebaselged, st kust siis elamu veel kahjustada sai, ei ole esile toodud. Hageja ei ole midagi seadmete ja ventilatsiooni kohta öelnud (seerianumbrid, mark, mudel jms). Hageja 11.03.20 fotod on kaablitest ja põlenud elektrikilbist, kuid need on hüvitatud (Eesti Energia AS 2018.a teostatud tööde ja ACDC OÜ tehtud tööde koosseisus). A&R Projects OÜ täiendavad arved on kattuva
sisuga ja seetõttu alusetud.
27.Erinevalt hageja väidetust, oli hoones juba 16.01.2018 taastatud elektrivarustus, töötas küte ja ventilatsioon, valgustid. 2018.a aprilli alguses töötasid hoones elektriseadmed, TV näitas pilti (seega ka moodulid toimisid), toimis valgustus, videokaamerad ja muud tehnosüsteemid. Puudusid veekahjustused, niiskus, suitsu- ja tahmakahjustused (va. tahm 0-korruse garaažis ja sellega piirnevates ruumides 16.01.2018).
28.Kui ruumid 06.06.18 üle vaadati, siis ei olnud niiskuskahjustusi. 16.01.2018 ruumides olnud suitsu ja tahmakahjustused ja ruumid olid puhastatud. Töötasid TV, valvekaamerad, toimisid valgustus ja hoones olnud tehnoseadmed. Eesti Energia selgitas, et hoone elektrikilpides kasutatud elektrisüsteemi märgistus ja dokumentatsioon ei vastanud tegelikule elektrisüsteemide ülesehitusele ja kasutusele ning et Eesti Energia taastas koostöös ACDC OÜ-ga targa maja kaabelduse ja asendas vastava KNX toiteploki. ACDC OÜ 20.06.2018 arve nr 180607 sisuks on Xxxx tulekahjujärgsete rikete taastamine nn targa maja hooneautomaatika programmis (KNX-süsteemis) (lisa 3).
29.Kõik need tööd on kostja poolt juba 2018.a hüvitatud (12.09.2019 vastuse lisa 2) pärast seda, kui hageja võttis Eesti Energia teostatud tööd aktiga Eesti Energialt vastu. Summa oli 5400 € + km , sellest 1900 + km seotud KNX süsteemiga, kus taastati põlenud kaablid, tehti vajalikud ühendustööd ja paigaldati uus toiteblokk. Algselt planeeritud hinnapakkumised ja töö delegeerimine teisele KNX töid teostavale ettevõttele jäid ära, kuna koostöö ettevõtetega, kes antud süsteemi algselt ehitasid, ei olnud kõige tulemusrikkam. Eesti Energia teostas ise need tööd. Lisatööde teine osa 3500 + km tulenes asjaolust, et olemasolevad koostatud projektid ei kajastanud reaalset olukorda hoones. Seetõttu tuli väga suures mahus kaableid tuvastada ja läbi helistada, et kindlaks teha mis tarbijad on kaabli teises otsas. Hoone renoveerimisel oli 2010.a. jäetud palju vanu kaableid, mis renoveerimisel kasutusest välja jäid) markeerimata kujul kilbi taha. Põlengujärgselt olid nad kõigi teiste toimivate kaablitega ühte puntrasse sulanud ja need tuli lahti arutada, mis ära tehtud.
30.Seega korduvad kõik samad tööd, mida tegi Eesti Energia, hageja esitatud arvetes ja R. S.i seletuses.
31.Hageja esitas lihtsalt kostjale arveid, ilma et oleks mingeid töid kooskõlastanud, seda ei teinud ka A ja R Project OÜ. Hageja ja A&R Projects OÜ esindaja R. S. on äripartnerid – Eltis Intercom OÜ asukohaks on samuti vaidlusalune hoone Xxxx ning selle kontaktaadressiks on R. S.i e-post (lisa 7).
32.Xxxx elektripaigaldise audit oli tegemata - peakaitsme nimivooluga alates 35A on see kohustuslik, kuid Xxxx peakaitsme nimivool on 3x125 amprit ehk enam kui kolm korda suurem.
33.Hageja nõue OÜ Fresh-Est arve osas (ventilatsiooni hooldus) on alusetu. Hooldus ei ole kahju.
34.29.08.2018 arve nr 5958 – kostja pole seda tööd tellinud. OÜ Fresh- Est tegi regulaarset tööd (juuni 2018.a.). Ventilatsiooni puhastus koos filtrite vahetusega on tavapärane hooldustoiming, mida tuleks regulaarselt teha nagunii teha, lisaks ei saanud süsteem
kahjustada. 0- korruse ruumide asjade (riided, vaibad) puhastuse on kostja hüvitanud, mujal korrustel ei olnud mingeid kahjusid.
35.Kõigi esitatud nõuete puhul ja tõendite puhul ei ole põhjuseks tuli, tahm ega suits ega tulekustutusvesi ja tegemist pole kindlustusjuhtumiga ja selliseid võimalikke kahjulikke tagajärgi, mis võib tekkida kokkutõmbumise, niiskuse või kuivuse vm sellise loomuliku protsessi või nähtuse põhjusel ei hüvitata (K100/2013 p 3.9.1, 3.9.2 c, d).
36.Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
37.Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude kohta (IV). I
38.VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg
39.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingul.
40.VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks.
41.VÕS § 128 lg 1 järgi on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine.
42.VÕS § 132 lg 1 järgi, tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse
asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
43.VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.
44.Kindlustuslepinguga on võimalik lepingus kokku leppida, millises ulatuses ja milline kahju tuleb hüvitada vara kahju tekkimise korral vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 ja § 476 lg 1 järgi. Kahju, mis tekkis, peab olema ikkagi seoses juhtumi endaga. Seega saab kindlustusvõtja nõuda ja kindlustusandajal on kohustus hüvita vaid lepingus kokkulepitud kahju ja seda lepingus kokkulepitud ulatuses. II
45.15.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (edaspidi „PZU” või „kostja”) Xxxx asuva hoone ja selles asuva koduse vara suhtes koguriski kindlustuslepingu perioodiks 21.12.2016 – 20.12.2019. Xxxx asuva hoone kindlustussumma oli 1 800 000 eurot, koduse vara puhu oli 401500 €, rajatiste osas 7000 €. Lisaks oli vastutuskindlustus 1000 €. Hageja on soodustatud isik. Hoone, kodune vara, rajatised olid kindlustatud tuleahju riski vastu (poliisi nr xxxx, Lisa 1, I kd lk 7). Lepingule kohalduvad kodukindlustuse tingimused K100/2013 (poliisi teine lk, I kd lk 7p).
46.13.01.2018 toimus Xxxx majas kindlustusjuhtum ehk tulekahju Xxxx elamu elektrikilbis, mis põhjustas kahju hageja kindlustatud varale. Elektrikilp, milles tulekahju tekkis, asub Xxxx elamu null korrusel. Elamu parkett ei põlenud, sellele ei olnud tahma ega tulekustutuse jälgi. Tulekahju tekkis kindlustusperioodi ajal.
47.Kuna hageja kostja sõlmisid lepingu, mille puhul peab kostja kahju juhtumi korral hüvitama kahju, siis oli poolte vahel sõlmitud vara kindlustusleping VÕS § 8 lg 1, § 422 järgi. Kisaks realiseerus 13.01.2018 kindlustuslepingus kokkulepitud risk, mille vastu oli ese kindlustatud ehk tekkis kindlustusjuhtum VÕS § 423 lg 1- 2 järgi. Seega tekkis kostjal VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, 422 lg 1, 425 lg 1, 423 lg 1, § 476 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi kohustus hüvitada hagejale kindlustuslepingus kokkulepitud varale ja ulatuses varaline kahju. III Hageja soovib saada hüvitist parketi kahjustuste likvideerimiseks 22939,75 €.
48.Hageja leiab, et parketi kahjustusteks on parketilaudade vahed, mis tekkisid seetõttu, et elamus oli põleng, mille tõttu lülitus kogu elektrisüsteem, sh elamu küte välja ja õhu niiskuse muutuste tõttu tekkisid laudadele vahed sisse. Selle tõttu leiab hageja, et parketikahjustused on seotud tulekahjuga ja selle taastamine kulud peab kostja hüvitama.
49.Kooskõlas VÕS § lg 8, § 76 lg 1, 2 § 476 lg 1 II lausega peab asja kindlustamise korral kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena.
50.Kindlustustingimuste p 3.1 järgi on kindlustusjuhtum ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kahjustada kindlustatudese, hävineb, läheb kaotsi. Punkti 3.3.1 a) järgi hüvitatakse tulekahju korral kahju, mille põhjuseks on tulekahju, tahm, suits ja tulekustutusvesi. Tingimuste p 3.9.2 c); d), g) e) järgi ei hüvitata koguriskikindlustuse korral kahju, mille põhjuseks on varjatud puudus ja kindlustatud eseme omaduste järkjärguline halvenemine, kulumine, materjali väsimine või temperatuuri, või viimistlusomaduste muutumine, kokkutõmbumine, niiskus, kuivus, riknemine või muu selline nähtus, esteetilise iseloomuga puudused (nt kriimud, mõlgid, täkked, plekid, rebendeid), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist, materjali, paigaldus, kokkupaneku või valmistusviga.
51.Hageja esitas Ehitusekspert OÜ 09.04.19 (lk 20 jj, I kd ja sama 25-27) arvamuse, mille on koostanud Ü. L.. Sellest nähtuvalt lülitus tulekahju tõttu välja elamu küte, ventilatsioon, automaatika ja ruumide sisetemperatuur langes. Ü. L. tuvastas, et elamu I korruse halli trepi esisel alal on parketilaudade vahe 0,8 mm, kohati on pragusid, mis ületavad 0,2 mm, II korruse koridori keskosas (maksimaalsel liikumisalal) on parketilaudade vahel 0,6 mm pikisuunaline pragu ja sama koridori teistes kohtades on parketilaudade vahel kohati kohti, kus pragude suurus ületab lubatud 0,2 mm. Elamu II korruse koridori lõpus sealoleva magamistoa ukse ees on parkett üles tõusnud ning parketilaudade vahel on suur 1,2 mm pragu, ebaühtlasi pragusid parketilaudade vahel on vahemikus 0,2 – 0,6 mm elamu teistes ruumides. Kõikide elamu parkettkatete kontrollimisel ilmnes, et kohati parkett naksub ning õõtsub käies, st parkett ei lasu aluspõranda peal ühtlaselt ning parketilaudades on jäävad sisepinged. Kuna elamus oli elektrikatkestus, ventilatsioon seisuks, siis muutus sisekliima ja parkett reageeris sellele, mistõttu paisusid, deformeerusid, ja see ei viita kulumisele. Kui küte taastus, hakkasid lauad kuivama, tõmbasid kokku. Kõik see põhjustas pragude teket. Ü. L. on hinnanud ka kostja asjatundaja P. P.i arvmust (mille esitas hageja), mis ei ole kohtule siduv, sest hinnangu tõendile annab kohus. Ü. L. enda arvamuse kohaselt on praod tulekahju tagajärg. Ü. L. viitas, et parketi paigaldamisel ja selle järgselt peab olema õhuniiskus 35 - 60% ja temperatuur ruumis +18-24% (Sisetööde RYL 2013). Tema 31.05.19 arvamuse kohaselt on parketi taastamiskulud 22939,75 € (I kd lk 29-39). Ü. L. on omakorda koostanud veel arvamuse 10.01.20 (I kd lk 108) ehk mitu aastat pärast tulekahju toimumist. Kuigi kohus ei ole 02.07.21 määrusega seda tõendit tagastanud, nähtub viidatud dokumendist, et ta on asunud kostja vastust (advokaadibüroo seisukohta) hindama ja avaldama omi seisukohti selle kohta ning märkinud, miks tema ei nõustu advokaadibüroo väidete ja P. P.i arvamusega. Kohus selle arvamusega ei arvesta, kuna asjatundja seisukohad kostja vastuse kohta ei ole kohtule siduvad ja kohus nendega ei arvesta, sest poolte väidetele ja tõenditele annab hinnangu kohus.
52.Hageja esitas ka sisekliima standardi EVS 839-2003 (I kd lk 111), millega on määratud,
et Eestis peab olema talvel siseruumides suhteline õhuniiskus 25-45%, suvel 30-70%.
53.Kostja asjatundja P. P.i arvamuses (hageja esitatud hagi lisa 3, I kd lk 47) 13.06.18 nähtuvalt tuvastas P. P. elamu I korruse hallis trepi juures parketilaudade vahe 0,8 mm, II korruse koridori keskosas 0,6 mm suuruse prao, koridori lõpus magamistoa ees oli parkett üles tõusnud ja laudade vahe oli 1,2 mm. P. P. jõudis järeldusele, et need on tekkinud elamu sisekliimast, temperatuuride ja õhuniiskuse muutusest, mis on „ujuva“ parketi puhul tavaline nähtus ning need ei tekkinud tulekahju järgse sisekliima lühiajalise muutuse tõttu. Ta märkis, et teoreetiliselt on see võimalik, et tekkisid tulekahju järgselt siis, kui taastati elekter ja lülitati sisse küte ja ventilatsioonisüsteem, kuid lühiajaline muudatus neid pragusid ei tekitanud. Asjatundja kontrollis, et õhuniiskus oli reguleeritud 30% tasemel. Viimistluse RYL 2000 järgi peab olema parketi paigaldamise õhuniiskus 40-60% ja kui õhuniiskus on alla 40%, siis hakkab see kuivama ja selle tulemusel tekkisid praod. Tema arvetes on need praod, mille ta tuvastas, tekkinud tavapärase ajavahemiku jooksul enne tulekahju. Arvamuse kohaselt oli valdav osa parketilaudade vahesid lubatud normi piires (0,2 mm).
54.Kostja esitas kohtule põrandapaigaldaja Lincona ja Moodne Kodu kui spetsialistide avaldatud erialalise kirjanduse artiklid puitparketi iseärasuste kohta. Nendest artiklitest nähtuvalt (kostja vastuse lisa 5, 6, I kd lk 76-78) on puit elav materjal, kus pikk külm talv on parketile otseselt mõjuv nn piinaperiood. Õhuniiskuse langedes põrand kahaneb ja mida pikem on kuiv periood, seda rohkem tõmbab puit kokku ja selle tulemusel võivad tekkida suured praod, eriti kui on põrandaküte. Ka kuiv õhk on probleem ja Eesti tingimustes langeb talvel külmal ajal õhuniiskus ja samas tuleb kütta rohkem. Suhteline õhuniiskuks peaks olema 40-60%, kuid talvel on tihti vähem, eriti kui köetakse elektriliste puhurite, täiendavate allikatega ja siis võib niiskus langeda alla 20%. Seega võivad talvel tekkida puitpõrandasse praod.
55.Kostja esitas 22.04.20 OÜ Park Projekt arvamuse (P. P.i koostatud dokument, I kd lk 181, lisa 1), milles on antud hinnang hageja asjatundja Ehitusekspert OÜ 10.01.20 ja 09.04.10 arvamusele. Vastav hinnang on OÜ Park Projekt arvamuse punktides 1-4, 5, 6, 7, sh p 4 lauses, mis algab sõnadega „Ehitusekspert OÜ 09.04.2019 puntki 3.2.4 ... „. Kohus ei arvesta selles osas OÜ Park Projekti arvamust, mis on antud teisele tõendile, kuna kohus annab ise hinnangu tõenditele. Samas tuleb arvestada seda, et P. P. on oma arvamuses välja toonud, et kui tema käis objekti 06.06.18, mis on praktiliselt kuus kuud pärast juhtumit, siis tuvastas ta parketi ülestõusmise nagu Ü. L., kuid leidis, et lävepakk oli valesti paigaldatud. P. P. arvas, et parketilaudade vahe tekke põhjus on ikkagi see, et pärast lühiajalist põrandakütte katkestamist 13.-15.01.18 kui see tööle pandi, siis tõsteti temperatuur järsku kõrgele, mitte ei tõstetud seda järk-järgult. Seetõttu võidi parkett nn ära küpsetada, kuid parketitootjate andmeil ei tohi parketi temperatuur olla üle 28 kraadi (arvamuse lk 6, p 4). Arvamusest nähtuvalt ei olnud 0-korrusel olevates ruumides mingeid põrandakahjustusi (arvamuse p 7 lõpuosa /lk 10/, foto 6-10, I kd lk 185p, 188189p). Arvamuses on P. P. välja toonud, et varasemalt on samas majas olnud 2017. augustis sadevee läbijooks (fotod 1-2). Eelviidatud arvamuse lisaks on ka PZU ülevaatuse akt 16.01.21 kl 10.00, mille on koostanud J. L.. Ülevaatuse aktis on märgitud, et kui ülevaataja seal oli, siis oli taastatud ajutiselt vool, et tagada küte ja ventilatsioonisüsteemi töö.
56.P. P. on andnud hinnangu 28.09.20 (II kd lk 28-35) P. P. 13.08.20 tööle, mille kohus tagastas hagejale määrusega 02.07.21. Kohus ei arvestada P. P. ́i sellise hinnanguga,
kuna tegemist on arvamusega teisele tõendile, sest tõendeid hindab kohus.
57.Kostja esitas tõendina hageja 15.01.18 seletuskirja kostjale, milles on hageja märkinud, et 15.01.18 taastati osaliselt (ajatuselt) põrandaküte, ventilatsiooni toide, internet, osaliselt videovalve, tuletõrje signalisatsioon (II kd lk 23-24p).
58.Kohus korraldas 20.05.21 vaatluse (II kd 56 jj), kus osalised ka Ü. L. ja P. P. ja T. P., R. S.. Kohus tuvastas, et parketilaudadel on väiksed vahed (trepi ees I korrusel, fotod 1-8), kuid need on nii väikesed, et tuvastamiseks on vajalik spetsialisti abi ja vastavat mõõteriista ning et praod üldpilti ei mõjuta. Lisaks nägi kohus, et parketi värv on osaliselt muutunud (televiisori ees, vt ka foto 9). Ka elamu teisel korrusel on koridoris parketi laudadel vahed sees, mis P. P. arvamuse järgi on suuremad kui varem. T. P. ja Ü. L. selgitasid, et II korrusel on niiskuse kõikumine suurem, mis pragude muutumist põhjustavad (fotod 10-15). 0 - korrusel oli vannitoa ees põrandas pragu (foto 16), mis on tingitud P. P. ja Ü. L. selgituste järgi sellest, et pragu on põrandal vannitoa ees, sest põrand on saanud vett ning seetõttu on tõusnud ka vuuk. Kööginurga ees oli üks pragu (foto 17), mille olemasolu ei mäletanud Ü. L. 2018.a. Vaatlusel osalenud R. S. selgitas tulekahjuga seonduvat ja ütles, et elektrikilbis (foto 18) on olnud 2 tulekahju, millest üks oli vaidlusalune 2018.a. tulekahju ja aasta hiljem oli järgmine. Ta selgitas, et tema tegi ajutise ühenduse kilbist katlani, et katel töötaks ja taastas katla toite 13.01.18.
59.Kohtus andis ütlusi nii Ü. L. kui ka P. P. (01.11.21, istungi protokoll, 17.11.21 istungi protokoll ). Ü. L. arvamuse kohaselt oli parketi kahjustuste põhjuseks asjaolu, et tulekahju tõttu lülitus välja elektri- ja küttesüsteem, ventilatsioon ja sisetemperatuur langes ja õhuniiskus tõusis. Ta uuris parketti 2018.a. märtsis, kuid ei mäletanud täpselt, millal süsteemid tööle pandi. Ta ütles, et II, III korrusel said tahma tõttu kahjustada pinnad. Ta selgitas, et talle teadaolevalt pandi tööle küte madalal temperatuuril. Lisaks selgitas, et majas on bassein, mis võib mõjutada omakorda õhu niiskust ruumides, kuid kui ta 2019.a majas käis, ei kontrollinud ta õhuniiskust. Ta ütles, et täpsemalt uuris ta parketti 12.03.19. Ta selgitas, et majas oli parkett paigaldatud 2010-2011. Lisaks seletas, et parketti kahjustav niiskus oli kas 5 või 10 päeva pärast tulekahju. Tunnistaja T. P. seletas, et tema arvates ei saanud praod tekkida kulumisest ja parketi kaitsmiseks on vaja õhuniiskust 30-70%. Ta seletas, et õhuniiskus, selle kõikumine võib põhjustada kahjustusi; isegi akende lahti tegemine, kuna see mõjutab suhtelist õhuniiskust. Samuti mõjutab parketti järsk temperatuuri tõstmine, mis võib põhjustada pragusid. Ta ei teadnud, milline oli see niiskus 2018.a. ruumides.
60.R. S. andis ütlusi 01.11.21 istungil selle kohta, et katlasüsteemi elektritoite taastasid nad järgmisel päeval pärast põlengut.
61.Kostja tunnistaja J. L. andis 01.11.21 istungil ütlusi ja sellest nähtuvalt käis ta kohapeal 3 päeva pärast tulekahju ning tuvastas, et veekahjusid ning tule kustutamisega seotud kahjustusi polnud. Ta ütles, et tahma ja suitsukahjustused olid 0-korrusel, millega need piiridusid. Talle ei räägitud muudest kahjustustest ja ruume ei näidatud. Teine kord, kui ta kohapeal käis, oli 04. aprill, ja siis tuvastas ta, et põrandal oli kaks pragu: esimesel korrusel trepi kõrval, II korrusel koridori põrandal parketi laudade ühenduskohtades, kuid suitsu ja tahma ei olnud mitte kuskil, 0 – korrusel ta ei tuvastanud parketipragusid. Niiskust ruumides ei kontrollinud.
62.Kostja tunnistaja P. P. andis kohtus 17.11.21 ütlusi. Ütluste kohaselt on ta käinud
kohapeal kaks korda: 2018.a. juunis ja 2021. mais vaatlusel. 2018.a. vaatas ta üle kogu hoone, tahmakahjud piirdusid 0 korrusega ja I, II korrusel polnud tahmakahjustusi. Põranda kahjustused olid I korrusel trepi ees ja II korruse koridoris ja II korruse magamistoa ees oli see üles tõusnud. Ruumides ei olnud suitsulõhna, ka ei olnud niiskuskahjustusi. Maja sai üle vaadatud koos hagejaga. Samas ütles ta, et kui kohus korraldas 2021. mais vaatluse, siis selgus, et näiteks II korruse parketipragu oli suurenenud (laiem ja pikem) ja üldse oli vaatluse ajal pragusid rohkem. Ütluste kohaselt, ei olnud hoones põranda niiskuse kahjustusele viitavaid jälgi. Kui elamus oleks olnud suur niiskus, oleks pidanud olema kahjustused ehk et alumine kiht oleks pidanud lahti tulema või esinema hallitust. Ta ütles, et pragude tekke põhjuseks on puidu kuivamine. Kohtu küsimusele, kas võib olla nii, et kui elektri katkestuse tõttu lakkas töötamast kütte- ja ventilatsioonisüsteem ja mille tõttu võis suhteline õhuniiskus tõusta ja seetõttu hilisema kuivamise tõttu tekkida praod, vastas ta, et need asjaolud ei saanud pragusid tekitada. Ta ütles, et kui II korruse koridori parketi pragu oli 2018.a. 0,6 mm ja 2021.a. mais vaatlusel 1,1-3mm, II korruse magamistoa lävepaku juures olev pragu oli 2018.a. 1,2 mm ja vaatluse aja 2021.a. 1,8-1,9 mm, siis puudub sellel igasugune seos tulekahjuga ning viitab sisekliima probleemidele, mis on nn on paigast ära.
63.Hinnates kogumis Ü. L., P. P. kirjalikes arvamustest märgitut parketipragude asukoha ja suuruse kohta (Ü. L. poolt 2019.a. märtsi- aprillis nähu, P. P. poolt juunis 2018.a nähtu) ning võrreldes seda nende poolt mõõdetud ja kohtu poolt 2021.a. vaatlusel nähtuga, asub kohus järeldusele, et vaidlusaluses elamus oli 2021.a. maiks parketipragude arv suurenenud, sest neid oli võimalik leida pea kõigis ruumide, välja arvatud ühes toas (vaata vaatluse protokoll) ning lisaks oli osa pragude suurus ka muutnud. Nimelt oli II korruse koridori praod laienenud ja pikenenud. Hinnates eelnimetatud tõendeid koos Sisekliima standardis märgitud õhu suhtelise niiskuse tingimustega, mille alampiir on väiksem kui Ü. L. ja P. P., T. P.u ütluste ning kostja poolt kohtule esitatud põrandaja paigaldajate poolt erialakirjanduses avaldatuga, saab kohtu arvates järeldada, et puidust parkettpõrand on tundlik ruumi sisekliima, eelkõige õhuniiskuse muutuse, järskude temperatuuri kõikumiste suhtes. Eriti tundlik on too järsu kõrge temperatuuri tõstmise suhtes. Seega põhjustavad järsk ruumi temperatuuri tõstmine, suhtelise õhuniiskuse muutmine ruumis puidu kui erilise loodusliku materjali kuivamist ja parketilaudade pragude tekkimist. Neid tõendeid tuleb veel hinnata koos hageja tunnistaja R. S.i ütlustega istungil, mille kohaselt kinnitas ta, et katlale, mis seostub küttesüsteemiga, tagati elektritoide järgmisel päeval pärast põlengut. Kuna ei P. P., kes vaatas maja üle koos hagejaga ega kostja kahjukäsitleja J. L., kes käis 2 korda ka elamut üle vaatamas, ei tuvastanud elamu II ja III korrusel ei tahma ega vee ega tulekustutuse jälgi, siis saab järeldada, et elamu parketikahjustused ei ole tingitud tulekahjust ega tahmast, suitsust ja tulekustutusveest kindlustustingimuste p 3.3.1 a) järgi. Kohus märgib, et Ü. L. ütles küll istungil, et tahmakahjustusi said ka teiste korruste ruumid, kuid ta on ise käinud kohapeal 2019.a kevadel, ehk enam kui aasta pärast 2018.a. jaanuari tulekahju. Samas ei saa jätta märkimata, et kostja väitis, et 2019.a. oli sama maja elektrikilbis veel üks tulekahjum, mis ilmes ka hageja tunnistaja R. S.i selgitustest vaatlusel. Seega ei saanud Ü. L. tegelikult teada, millise tulekahju tahmajälgi ta väidetavalt 2019.a. kevadel ruumides nägi. Nagu P. P. seletas, oli pragude arv 2018.a. üksikutes kohtades elamus, ja nagu vaatlusel selgus ja P. P. seletas, oli enam kui 3 aastat pärast 13.01.18 tulekahju toimumist nende pragude arv suurenenud, mõni pragu oli ise ka suurenenud. Kuna R. S.i ütluste kohaselt taastati katla elektrisüsteem vähemalt ajutise lahendusega järgmisel päeval pärast 13.01.18 tulekahju, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et elamu oli tulekahju järgselt niisuguses ulatuses kütmata,
et ruumides tõusis suhteline õhuniiskus märkimisväärselt ja seejärel langes märkimisväärselt, mis mõjutasid parketi seisundit ja põhjustanud vaidlusalused parketilaudade vahed.
64.Eeltoodu alusel asub kohus kõiki eelpoolt viidatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et elamu parketipragude põhjus ei ole seotud 13.01.18 tulekahju tagajärgedega ning tegemist on kindlustustingimuste p 3.9.2 alap -des c, d nimetatud ruumide temperatuuri, kuivuse, niiskuse tagajärjel materjali (puitparkett) enda omaduste tõttu muutumine. Lisaks ei mõjutanud need praod kohtu hinnangul (vaatlusel nähtu) kuidagi parketi kasutamist ja olid esteetilise iseloomuga tingimuste p 3.9.2 e) järgi.
65.Seega ei kuulu väidetav parketi kahjustus vastavalt VÕS § 76 lg 1, 2, lg 2, § 422 lg 1, 423 lg 1, 476 lg 1 ja tingususte p 3.9.2 c) d) e) järgi hüvitamisele. Teisisõnu, ei ole kostja rikkunud tingimuste p 3.3.1, VÕS § 76 lg 1, 2, lg 2, § 422 lg 1, 423 lg 1, 476 lg 1 tulenevat kahju hüvitamise kohustust parketi kahjustuste hüvitamiseks.
66.Selle tõttu ei ole vaja kohtul hinnata ka nõutava kahju suurust ja selle kohta esitatud tõendeid (I kd lk 29-39). Hageja nõue kahju hüvitamiseks 22939,75 € jääb rahuldamata.
67.Kuna selline kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, siis ei ole hagejal õigus nõuda ka tõendi saamise kulu kui kahju VÕS § 128 lg 2, 3 järgi 1080 € (tööde üleandmisevastuvõtmise akt 1, 10.05.19, hagi lisa 22, I kd lk 22, arve 027 31.05.219, I kd lk 22p), mida hageja on pidanud kandma Ehitusekspert OÜ 09.04.19 arvamuse saamiseks. Iseenesest pole õige kostja väide, et sellise kulu hüvitamist pole kostjal justkui VÕS § 491 lg 1 järgi, sest hagejal on õigus, aga ka kohustus oma haginõude ja kahju tõendamiseks hagimenetluses oma väiteid tõendada ja tõendeid esitada. Märgitud tõendi saamise kulu, mis on tehtud enne hagi esitamist nõude tõendamiseks, on VÕS § 128 lg 2, 3 järgi varaline kahju, mis kuuluks hüvitamisele aga siis, kui kahjunõue, mille tõendamiseks tõendi saamise kulu kanti, oleks ise tõendatud ja põhjendatud. Hageja leiab, et kostja peab hüvitama talle ka elektritööde maksumuse kokku 2535,61 eurot.
68.A ja R Porjects OÜ tegi väidetavalt elektritöid ja esitas hagejale tasumiseks järgmised arved: 1) 2) 3) 4) 5)
69.Kostja esitas A. Ž.i e-kirjalise selgituse 05.03.18, mille kohaselt ei pea KNX süsteemi moodulit vahetama, sest kannatada said KNX kaablid, kuid selgus, et olemasolev ei vasta projektile, osa kaableid olid kilpi ühendamata ja oli ebaselge, mis oli kasutuses ja mis mitte, mis põhjustas töömahu suurenemist. 11.06.18 selgitas ta, et tööst 1900 €+ km on seotud KNX süsteemiga, kus vahetati põlenud kaablid, tehti ühendustööd, pandi uus toiteplokk, töö teiste firmadega jäi ära. Töö 3500 € + km seostub sellega, et projektile vastavat olukorda ei olnud, tuli läbi helistada, kaableid tuvastada. Lisatöödest oli hageja teadlik (I kd lk 196-196p). Kostja on esitanud ka ACDC arve nr 180607 20.06.18 ja märkinud, et see on tasutud (rikete tagastamine hoone autmaatika programmis) ja selle hüvitamist hageja ei nõua (I kd lk 197). Sellise arve järgse summa tasumist hageja ei ole nõudnud ega väitnud, et need tööd oleks tegemata või kuidagi viisi hüvitama.
70.Kostja esitas Eesti Energia arve nr 818948476959 31.07.18 (I kd lk 72-72p), mis on esitatud kostjale tasumiseks 25680 € lisateenuste ja muude nõuete kohta perioodil 23.07.18 vastavalt aktile VT 017822. Esitatud aktist VT- 0178188 (lk 73, I kd) 23.07.18 nähtuvalt taastati hoone peakilp summas 24000 €. Aktist VT- 0178190 23.07.18 nähtuvalt tegi Eesti Energia töid: peakilbi taastamine, lisatööd: KNX kaablite taastamine, toiteploki vahetus 1 komplekt 1500 €+ 400 €, lisatööd seoses projekti mittevastavusega, mis sisaldab kaablite tuvastamist, läbihelistamist nii majas kui õues – 1 komplekt 3500 €, kokku 5400 €. Eelviidatud aktides märgitud tööde hind on kokku 29400 €, millest kostja tasus Eesti Energiale 25980 € (maksekorraldus 13.08.18, I kd lk 74) vastavalt esitatud arvele nr 818948476959 31.07.18 (arves endas on märgitud muu akti number). Seega ei sisalda hüvitad summa 3500 eurot, mis on lisatööde eest seetõttu, et projekt ei vastanud nõuetele.
71.Lisaks esitas kostja maksedokumendi 21.08.18 (I kd lk 74p), millest nähtuvalt tasus kostja hagejale 1750,76 € täiendavat kindlustushüvitist. Lisatud on ka A ja R Projects OÜ arved 180118- 1 580,02 € ja Oraldis OÜ arve nr 1837 17.01.18 581,09 € (I kd lk 75,76).
72.Hageja ei ole eitanud, et ka need Oraldis OÜ ja A ja R Projects OÜ tööd on tehtud, hüvitatud. Tööd, mille maksumuse kostja hüvitas, sisaldub A ja R Porjects OÜ arves 18.01.18 nr 180118-1 580,02 €. Nimelt on arves märgitud: väljakutse 13.01.18, avariitööd 13.01.18 laupäeviti, pühapäeviti, objekti ülevaatus, avariitööd 15.01.18, abivahendid. Hageja oi ole oma hagis nõudnud A ja R Projects OÜ arve nr 180118- 1 järgse summa 580,02 € tasumist. A ja R Projects OÜ arve nr 180118 ja Oraldis OÜ arve 1837 17.01.18 581,09 €, kajastavad töid jaanuaris 2018. Seega saab järeldada, et need tööd on tehtud ka kostja poolt hüvitatud.
73.Ülalviidatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus järeldusele, et kostja on tõendanud, et on lepingust tulenevalt hüvitanud kahjud, mis tekkisid tulekahju tõttu ja milleks tuli teha elektrisüsteemi taastamistöid 1750,76 € + 25980 € ja mis on peakilbi taastamine, toiteploki vahetus ja lisaks A ja R Projects OÜ arves nr 180118 ja Oraldis OÜ ja ACDC arve nr 180607 20.06.18 nimetatud tööd. Kostja ei hüvitanud vaid töid, mis tulenes
sellest, et olukord ei vastanud projektike, summas 3500 €.
74.Hageja on nõudnud hagiavalduses tööde maksumust, mis on tehtud 2018.a. veebruaris, mais, juunis, juulis (arved 180619-10, 180619-11, 180619-12, 180620-1, 180809-8, 180301-1, 180620-1,180809-8) ja arves 181007-3 märgitud töid, mille tegemise aega ei nähtu.
75.Kostja on esitanud kohtule M. H. päringu hagejale 22.06.18, 04.05.19 hagis märgitud arvete kohta ja milles on palutud selgitust, miks seadistust on tehtud mitu korda aprillis ja mais, mis on kaameratel viga, miks on korduvalt WIFI-t seadistatud, miks on vaja teha võrgutöid, mis moodulitega on tegemist, küsitud on ülevaatuse akti.
76.Hageja on esitanud R. S.i e-kirja 16.10.18, mis on saadetud M. H.le (I kd lk 16 p), milles ta selgitas, et väliskaamerad olid põlenud garaaži nurgas ja seetõttu vahetati need HD kaameratega ja sobiliku hinnaga, toitepokk oli vaja vahetada 12V-ks, kuna vana oli 24V-ne ja seega tuli panna 2 toiteplokki. Vahetati ära posti trafo, mis oli 2 kaameraga (territooriumil sissepääsust paremal), ära vahetati garaažis sisekuppelkaamera, sest vana põles ära. Sellele pandi eraldi toiteplokk 12 V, garaažis oli ära põlenud video ja toitekaabli trassid, need paluti elektrikul taastada, kuid seda ei tehtud.
77.Hageja on esitanud kohtule arved nr 180713-1, nr 180713-2, nr 180713-3, nr 1807134, mis kokku moodustavad summa 1510,76 €, kuid nendes sisalduvate tööde tasu hüvitamist pole hageja soovinud (lk 101-104, I kd lisad 5-8), sest on oma 03.12.19 menetlusdokumendis on märkinud, et need on hüvitatud (dokumendi p 1.2). Viidatud arved hõlmavad töid järgmiselt: 20.06.18 kaabeldus, materjalid, sh valvekaabel, internetikaabel, 21.06.18 vastavalt fonosüsteemide taastamist, garaažis kaabeldustöid, materjale, pistikud, väravate automaatika taastamist, andurite programmeerimist, 2 gsm mooduli ümber programmeerimine, 27.06.18 fonosüsteemi taastamist, multiruumi süsteemide taastamist, garaaži kaabeldustöid, kulumaterjale, toiteplokki 24VDC, 150Wm 6,5 A, 30.06.28 kaablit taastamist, kulumaterjale, pistikuid, kaablit RG -59, pistikut BNC-75, F-pistik, ülemineku F- pesa, väljakutset 01.07.18. Seega saab järeldada, et need A ja P Projects OÜ arvetes märgitud tööd summas 1510,76 € on kostja hüvitanud.
78.Hageja esitas kohtule ka A ja R Projects OÜ kirja, mille järgi oli hagejal kindlustusega seonduvalt väidetavalt teatud arved maksmata (I kd lk 132-133, 167, e-kiri 09.08.18). Nendes on märgitud arved numbritega 180619-10, 80619-41, 180619-12, 180620-1, 018089-8 (kirjas järjekorras 1-4, 9), mis on ka hageja nõudes ära märgitud, kuid e-kirjas ei nõuta arve nr 180301-1 tasumist, kuid selle tasumist nõuab hageja hagiavalduses. Viidatud kirjale lisaks on ka A ja R Projects OÜ vastavad arved. Lisatud on veel ka need 4 arvet, mille tasumist kostja poolt, on hageja kinnitanud (arved 180713-1, 180713-2, 180713-3, 180713-4, summa 1510,76 €, 03.12.19 menetlusdokumendi p 1.2).
79.Hageja esitas kohtule A ja R Projects OÜ juhatuse liike R. S.i e-kirjalise selgituse 10.03.20 hagejale koos fotodega kaablitest, kilbist, kaameratest (I kd 136-163) väidetavalt tehtud tööde kohta. Kirjas märgib R. S., et töid tehti 13.01.18 kuni jaanuarini 2019 (lk 168-170, I kd), mis puudutavad just hagetavate elektritööde maksmust vastavalt hagis märgitud arvetele, ehkki arvete ja R. S.i selgituste kohaselt neid töid ei tehtud siiski nii kaua. R. S. märkis, et kõik tööd olid seotud 13.01.18 tulekahju järgsete töödega. Istungil 01.11.21 andis R. S. ütlusi, millest nähtuvalt ei saanud tema firma enne
asuda töid tegema, kui Eesti Energia oli oma tööd lõpetanud. Eesti Energia tuli objektile veebruaris, lõpetas mai lõpus-juunis aluseks tööd ja alles siis sai A ja R Projects OÜ asuda juunis töödega peale. Tunnistaja R. S. andis kõigi hagetavate arvete (I kd lk 1316) kohta ütlusi ja selgitas, et tööd olid vajalikud. Samas ei selgitanud ta, miks kõiki neid töid ei saanud ühte arvesse panna, kuna arvetest nähtuvalt on erinevates arvetes korduvalt kirjeldatud samu töid, näiteks võrgutöid on tehtud veebruaris, märtsis ja märgitud arves nr 180301-1, samuti on neid tehtud juunis ja märgitud arvetes nr 1806019-10, nr 180619-11, ja lisaks on tehtud märtsis ning märgitud arves nr 18061912. Korduvalt on seadistatud WIFI-t, so mais ja on märgitud arves nr 180619-10 ning lisaks juunis ning märgitud arves nr 180619-12. Veel on tehtud interneti töid, mis on märgitud arves nr 180620-1 ning kaabeldustöid, mis on märgitud arves nr 180809-8 ja arves nr 181007-3 ning tehti vastavalt juulis ja oktoobris.
80.Hageja poolt varem viidatud A ja R Projects OÜ arved, mis olid hageja kinnitusel kostja poolt hüvitatud, hõlmavad juunikuus tehtud kaabeldustöid, automaatika taastamist, ja sh valvekaablit, internetikaablit, fonosüsteemide taastamist, garaažis tehtud kaabeldustöid, materjale, pistikud, väravate automaatika taastamist, andurite programmeerimist, 2 gsm mooduli ümberprogrammeerimist, fonosüsteemi taastamist, multiruumi süsteemide taastamist, garaaži kaabeldustöid, kulumaterjale, toiteplokki 24VDC, 150Wm 6,5 A, kaablit taastamist, kulumaterjale, pistikuid, kaablit RG -59, pistikut BNC -75, F-pistik, ülemineku F- pesa.
81.Kohtu hinnangul on seega kõik need tööd, mis on tegelikult hüvitatud, kajastatud ka sisuliselt hagetava nõude aluseks olevates arvetes. Kohtu hinnangul on ebausutav, et A ja R Projects OÜ äriühinguna esitab sama perioodi kohta ja samade tööde kohta korduvaid arveid, milles on kirjed kas sarnased, korduvad või veidi muudetud. Siinjuures väärib märkimist, et need hagetava nõude aluseks olevad arved esitati kostjale tasumiseks 04.04.2019 (hagiavalduse lisa 2), kuid hageja e-kirjast kostjale 01.03.18 (I kd l66) nähtub, et viimane arve, mis tuleks kostjal tasuda, on vaid üks ehk nr 180301-1 01.03.18 239,40 €, mis sisaldab endas võrgutöid ja materjale veebruaris ja mille kohta on hageja ise öelnud, et puudutab M8 muusika, interneti ja TV taastamist. Seega teadis hageja, et tegelikult on kõik vajalikud tööd tehtud. Seda, et A ja R Porjects OÜ pidi justkui tegema ümber Eesti Energia tööd, millele viitas R. S., ei ole hageja hagis tuginenud. Lisaks on need ümber lükatud kostja tunnistaja A. Ž.i ütlustega 17.11.21 istungil, et Eesti Energia neid nn nõrkvoolutöid ei teinud ja et R. S. oli maja perenaise koostööpartner nõrkvoolu osas. Hageja tunnistaja R. S., kes on hagejale saatnud objektist fotosid, mis käivad ruumide, kaablite ja kaamerate kohta ja mis on ka hageja poolt kohtule esitatud, ütles istungil, et ükski nendest fotodest ei ole seotud Xxxx objektiga. Seega asub kohus hageja tõendeid hinnates järeldusele, et hagetava nõude aluseks olevatest arvetest, tehtud töödest ei ole A ja R Projects OÜ-l endal tegelikult ülevaadet, kus ja milliseid töid tehti ja mille kohta too arved koostas nendes korduvalt sarnaste/samade tööde kirjendamisega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, hageja tõendeid ja kostja tõendeid kogumis hinnates, väide, et hagetava nõude aluseks olevates arvetes märgitud tööd kokku väärtuses 2535,61 €, oleks tegelikult tehtud ja seoses 13.01.18 aset leidnud tulekahju järgsete vajalike töödega. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 476 lg 1 II lause, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, § 127 lg 3 järgi sellise väidetava kahju hüvitamist. Nii jääb hageja vastav kahju hüvitamise nõue 2535,61 € kostja vastu rahuldamata. Hageja soovis, et kostja hüvitaks talle puhastusteenuse eest 1945,20 €, mille kohta esitas
Fresh -Est OÜ arve 5958 29.08.2018, I kd lk 17p, 18).
82.Esmalt ei ole hageja esile toonud, millal need puhastööd tehti ja et ta oleks need ise hüvitanud Fresh-Est OÜ-le. Kostja esitas kohtule hinnapakkumise18.01.2018, millest nähtuvalt on põlengujärgseteks töödeks (p 8) tehniliste ruumide puhastus - tasapinnad, seadmete pealsed, ventilatsioonitorud (I kd lk 203-205). Lisaks on ta esitaud ka nende tööde kohta Puhatusteenistus OÜ 31.01.2018 arve nr 1518, mis on esitatud kostjale tasumiseks summas 1558,26 €. Kostja on saatnud 15.02.2018 hagejale kirja, kus on märkinud, et see on hüvitatud (I kd lk 204p, I kd tl 203). Hageja pole väitnud, et need tööd oleks tulekahjujärgselt 2018.a. jaanuaris tegemata.
83.Fresh-Est OÜ arvest ja selle lisaks olevast tööde aktist nähtub, justkui oleks selle töö tellija kostja, mida kostja omaks ei võta. Nagu nähtub, on töid tehtud juunis 2018 ja selles on märgitud järgmine: väljakutse, filtrid, hooldus ja remont ja ventilatsioonitorustiku kuivpuhastus. Kostja poolt kohtule esitatud A. S.i e-kirjast kostjaga 06.09.18 (I kd lk 202) nähtub, et kui tehakse puhastus, siis vahetatakse filtrid. Tema e-kirjast nähtuvalt telliti töö aprillis, töö tehti 26.04.18 ja arve esitati 4 kuud hiljem (e-kiri 05.09.18, lk 202p, I kd). Viimane hooldus tehti tema kirja järgi 2017. juunis (I kd lk 202p). Seega ei ühti A. S. ́i kirjas märgitud tööde aeg ja aktis viidatud tööde tegemise aeg (kirja järgi tehti aprillis ja akti järgi juunis). Kohtus andis ütlusi P. P., et kui ta seal kohapeal käis, ei olnud midagi, mis viitaks, et oleks lõhnu, tahmakahjustusi. A. S. ütles kohtus, et käis vaatamas ventilatsioontorustikku jaanuaris 2018.a. pärast põlengut, kuid ise torustikku üle ei vaadanud, teised isikud vaatasid torud üle. Samas, nagu kohus leidis, tegi ventilatsiooni puhastustööd Puhatusteenistus OÜ jaanuaris 2018. A. S. ́i ütluste kohaselt tehakse selles majas tavapäraseid ventilatsiooni puhastustöid igal aastal suvel juuni-juulikuus, et osa filtreid vahetatakse igal aastal, mis ühtib tööde aktis kajastatuga. Eeltoodu alusel ei ole usutav, et tegelikult tehti need tööd 2018.a. aprillis, olukorras, kus töö enda kirjeldus kajastub aktis 2018.a. juunis ja seda justkui kostja tellitud tööna ja kus arve esitati alles augustis 2018a., ja seda kõike A. S.i ütluste järgi põhjusel, et firmal on nii palju tööd, mille tõttu ei jõuta dokumente õigeaegselt vormistada.
84.Nii asub kohus eeltoodud tõendeid kogumis järeldusele, et Fresh-Est OÜ arves kajastatud tööd, mille kohta on tehtud akt juunis 2018.a ja arve 2018.a augustis, ei ole seotud nende vajalike ventilatsioonisüsteemi puhastamise töödega, mida tuli teha pärast 13.01.18 põlengut ja millise töö tegi Puhatusteenistus OÜ ning mille kostja on ka hüvitanud. Fresh-Est OÜ arves ja aktis märgitud töö on kohtu hinnangul tavapärane ventilatsioonisüsteemi hooldus ja filtrite vahetus. Nii ei ole nende tööde ja kulu näol tegemist kindlustusjuhtumiga seotud kulu ehk kahjuga lepingu tingimuste p 3.3.1 järgi. Kostjal ei ole sellise kulu hüvitamise kohustust hageja ees ja hageja ei saa kostjalt nõuda sellise kulu kui väidetava kahju 1945,20 € hüvitamist VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1,2, § 476 lg 1 II lause, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, § 127 lg 3 järgi. Nii jääb hageja vastav kahju hüvitamise nõue 1945,20 € kostja vastu rahuldamata.
85.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud ja jääb rahuldamata.
86.Hageja on hagiavalduses viidanud maalritöödele I ja II korrusel (RVO Ehituse hinnapakkumine, Gustav Tallinn OÜ hinnapakkumine), kuid nendest tulenevaid nõudeid hageja ei esitanud, seega ei ole neil väidetel ja tõenditel tähtsust.
IV
87.Kuna hagi jäi rahuldamata, siis jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.