Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. august 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-9304
Kohtuasi
Osaühingu New Flight hagi Basteg Group OÜ vastu 10 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Basteg Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Osaühing New Flight (registrikood 12208779), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kostja (apellant) Basteg Group OÜ (registrikood 11238756), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing New Flight 8. märtsi 2021. a menetlusdokumendile lisatud tõend tähelepanuta.
2.Rahuldada Basteg Group OÜ apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega:
3.1.jätta Osaühingu New Flight hagi Basteg Group OÜ vastu 10 000 euro saamiseks rahuldamata;
3.2.jätta menetluskulud Osaühingu New Flight kanda.
2-18-9304 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing New Flight (hageja) esitas 15. juunil 2018 Harju Maakohtule Basteg Group OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 10 000 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. veebruaril 2017 projekteerimise ja ehitamise töövõtulepingu nr 170001 (leping), millega kostja kohustus projekteerima ja ehitama hagejale Tallinnas Kadaka tee 185B asuvale kinnisasjale (kinnisasi) autopesula ning hageja kohustus tehtud tööde eest tasuma. Tööde tegemise tähtajad olid märgitud lepingu lisas 3. Hageja tasus lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kostjale ettemaksu 10 000 eurot. Kostja ei asunud tähtaegselt lepingut täitma ega esitanud tõendeid projekteerimise alustamise kohta.
20.novembri 2017. a seisuga ei olnud projekteerimistöödel tulemust ning oli ilmne, et kokkulepitud tähtaja ega mõistliku aja jooksul ei ole võimalik lepinguga ettenähtud eesmärke saavutada. Seetõttu taganes hageja 20. novembri 2017. a avaldusega lepingust ja nõudis kostjalt hiljemalt 30. novembril 2017 ettemaksu tagastamist. Kostja ei ole taganemisavaldust vaidlustanud ega ettemaksu tagastanud.
1.2.Hagejal oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 4 alusel õigus lepingust taganeda ning nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel ettemaksu tagastamist.
1.3.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja esitas projektid hilinenult, sh osad neist pärast lepingust taganemist, ning projektid ei vastanud nõuetele ja nende alusel ei väljastatud ehitusluba. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja võttis omaks, et pooled sõlmisid lepingu ja hageja tasus ettemaksu 10 000 eurot. Kostja pidi projekteerima ja ehitama autopesula kinnisasjale, mis kuulub C-le. Hageja kinnitusel oli ta sõlminud kinnisasja omanikuga vastava kokkuleppe. Hageja ei teavitanud lepingu sõlmimisel kostjat kinnisasja koormavatest kitsendustest ja kokkulepetest, mis võivad lepingu eesmärki mõjutada, ning neid ei nähtunud ka avalikest registritest.
2-18-9304 Kostja alustas projekteerimistöid, taotles Tallinna linnalt (linn) geodeetilised andmed ja tehnilised tingimused ning koostas ja esitas linnale 2017. a mais eelprojekti, mille kohaselt rajatakse kinnisasjale 6-kohaline autopesula. 26. juunil 2017 väljastas linn projekti märkused, milles nõuti juurdepääsu lahendamist Kadaka tee 185D, 185B ja 187E/1 kinnisasjade detailplaneeringuga. Nende kinnisasjade omanik on AS Aqua Marina (naaberkinnisasjade omanik I), kes valdab mh ka Kadaka tee 187B kinnisasjal asuvat Olerexi tanklat. Kostja alustas naaberkinnisasjade omanikuga I läbirääkimisi. Teisest küljest piirnevate Kadaka tee 185A ja 185C asuvate kinnisasjade omanik TBL Tartu OÜ (naaberkinnisasjade omanik II) esitas 13. juulil 2017 kostja eelprojektile vastuväited, sh avaldas ta, et veetrass, millele on planeeritud liitumispunkt, kuulub temale, ning leidis, et enne projekti tuleks ära teha varem kokku lepitud maade vahetused nii nende kui ka Kadaka tee 187E-ga. Hageja nõudis 2017. a juulis kostjalt ehitise konstruktiivprojekti koostamist, kuid kostja andis hagejale teada, et arvestades pooleliolevaid läbirääkimisi juurdepääsutee ja liitumispunktide üle, on mõistlik teha projekt pärast kooskõlastuste saamist, vältimaks muudatuste tegemist projektis. Sellest hoolimata jäi hageja oma nõudmise juurde ning kostja esitas 4. augusti 2017. a e-kirjaga hagejale nõutud projekti. Naaberkinnisasjade omanikega peetud läbirääkimistel selgus, et kinnisasja piirid erinevad avalikes registrites märgitust, millest hageja ei olnud lepingut sõlmides kostjat teavitanud. Nimelt olid 13. oktoobril 2008 kinnisasjade toonased omanikud leppinud kokku piiride olulises muutmises nii, et ehitusalust kinnisasja vähendati 72 m2 võrra ühe kinnisasja arvel ning suurendati 171,2 m2 võrra kolme kinnisasja arvel. Selle tulemusena muutus ebakorrapärane nelinurkne maatükk suurusega 1192 m2 ebakorrapäraseks kolmnurkseks maatükiks suurusega 1291 m2. Kuigi kinnisasjade toonased omanikud kohustusid tegema maakorralduslikud toimingud ja esitama kinnistamisavalduse ühe kuu jooksul, ei ole seda tänaseni tehtud. Arvestades maatüki piiride muudatusi, koostas kostja muudetud piire arvestades uue projekti, milles oli muutunud ehitise asendiplaan, tehnosüsteemide asukohad ja liikluskorraldus ning 6kohalise pesula asemel oli 5-kohaline pesula. Naaberkinnisasjade omanik I kooskõlastas uue projekti 22. detsembril 2017. Naaberkinnisasjade omanik II keeldus projekti kooskõlastamast ja tegi ettepaneku rajada vee- ja kanalisatsiooni liitumispunkt tema kinnisasja piirile. Kuna naaberkinnisasjade omanik I ei olnud uue trassilahendusega nõus, esitas kostja algselt koostatud uue projekti linnale. Kõiki 6. augustil 2018 tehtud märkuseid saab kostja arvestada, v.a AS Tallinna Vesi tehtud märkused, sest väljaspool kinnisasja piire projekteerimine ei kuulu kostja kohustuste hulka.
2.2.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja alustas õigeaegselt projekteerimist ning edastas hagejale avalikest registrites saadud andmete alusel koostatud projekti 2017. a augustis, s.o 24. nädalal (lepingu lisa 3 järgi tuli projekteerimistööd lõpetada 38. nädalal).
2.3.Juhul, kui lugeda, et kostja on sattunud kohustuste täitmisega viivitusse, on selle põhjustanud hageja, kes jättis täitmata VÕS § 14 lg-st 2 ja § 23 lg-st 2 tulenevad kohustused, kui ei andnud kostjale tõest teavet ehitusaluse maa kohta. Kostja ei vastuta VÕS § 101 lg 3, § 641 lg 3 ja § 103 lg 1 järgi ebaõigetest andmetest põhjustatud viivituse eest. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et ehitusaluse kinnisasja piire on muudetud, kuid seda ei ole kantud kinnistusraamatusse.
2-18-9304
2.4.Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, sest hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega. Kui hageja oleks kostjat hoiatanud, ei oleks kostja asunud uut projekti koostama ja täiendavaid kulutusi tegema.
2.5.Ka juhul, kui hageja on kehtivalt lepingust taganenud, ei pea kostja tagastama hagejale ettemaksu 10 000 eurot, sest kostja ei ole alusetult rikastunud. Lepingu järgi oli projekteerimistööde maksumus 11 900 eurot (käibemaksuta). Kostja koostas hagejale kaks erinevat projekti – 2017. a mais algsete andmete alusel eelprojekti ja 2017. a augustis sellele põhineva konstruktiivprojekti ning 2018. a muudetud andmete alusel uue projekti. Kostja kulud on osutunud kahe projekti koostamise tõttu algsest suuremaks põhjusel, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. Kostja on lepingulisi kohustusi täites kandnud 9194 euro ulatuses kulusid, sh tasus geodeetilise alusplaani koostamise eest GeoEx OÜ-le 480 eurot, projekteerimistööde lepingu alusel Eurostuudio OÜ-le 3×2400 eurot ja kaugküttetorustiku projekteerimistööde eest Heatconsult OÜ-le 1314 eurot. Lisaks kulus kostja töötajal uute asjaolude tõttu projekti muutmisele ja kooskõlastamisele kokku 135 töötundi tunnitasu määraga 50 eurot/tund, s.o 6750 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 11. detsembri 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1774 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
pooled sõlmisid 19. veebruaril 2017 töövõtulepingu nr 170001, millega kostja kohustus projekteerima ja ehitama hagejale Tallinnas Kadaka tee 185B asuvale kinnisasjale autopesula ning hageja kohustus tehtud tööde eest tasuma; konkreetsed tööd sisaldusid lepingu lisas 2 ja tööde tegemise tähtajad lisas 3; kostja pidi alustama projekteerimistöid 13. märtsil 2017 ja lõpetama need 38. nädalal, pesula pidi valmima 31. detsembril 2017; hageja tasus lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kostjale ettemaksu 10 000 eurot; kostja koostas ja esitas 20. mail 2017 Tallinna linnale eelprojekti; Tallinna linn tegi
26.juunil 2017 projektile märkuse, et on vaja lahendada juurdepääs; TLB Tartu OÜ esitas 13. juulil 2017 projektile vastuväited, avaldades, et kinnisasja piirid erinevad avalikes registrites märgitust (13. oktoobri 2008. a notariaalse lepingu p 3.1.4 kohaselt oleks kinnisasja suurus 1192 m2 (ebakorrapärane nelinurkne maatükk), praegu on kinnisasja suurus 1291 m2 (ebakorrapärane kolmnurkne maatükk); kostja koostas ja edastas 4. augustil 2017 hagejale konstruktiivprojekti; hageja taganes 20. novembril 2017 lepingust ja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist; kostja on taganemisavalduse kätte saanud; kostja koostas 21. detsembril 2017 uue eelprojekti, edastas selle naaberkinnisasjade omanikele kooskõlastamiseks ning edastas ilma TBL Tartu kooskõlastuseta projekti Tallinna linnale.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus kostja lepingut, sest ei teinud tähtaegselt projekteerimistöid valmis.
2-18-9304 Kostja pidi projekteerimistööde protokolli kohaselt koostama järgmised dokumendid: 1) projekt, 2) arhitektuurne projekt ja 3) konstruktiivprojekt. Kostja eelprojektina nimetatud projektid on käsitatavad arhitektuurse projektina (ehitusloa saamiseks vajalik projekt) ja konstruktiivne projekt viimasele projektistaadiumile vastava projektina (ehitamise aluseks olev projekt). Projekteerimise käigus pidi kostja tegelema kinnisasja piiride muutumisest tulenevate probleemidega. Lepingu p 2.4.1 järgi oli tellijal õigus saada täitjalt teavet lepingust tulenevate kohustuste täitmise käigu kohta. Kuigi lepingust ei nähtu, millises vormis pidi teavitamine toimuma, kinnitas tunnistaja Y, et teavet vahetati e-kirja teel. Kostja on tõendanud üksnes hagejale e-kirjaga konstruktiivprojekti saatmist. Ülejäänud suhtluse osas ei ole tõendeid esitatud. Seega ei ole tõendatud, et kostja teavitas hagejat projekteerimistööde käigus esile kerkinud probleemidest, mis mõjutasid tööde tähtaegu. Samuti ei ole kostja edastatud projektide alusel ehitusluba väljastatud. Kuigi kostja heidab hagejale VÕS § 14 lg 2 alusel ette lepingueelsetel läbirääkimistel kinnisasja puudutava teabe andmata jätmist ja VÕS § 23 lg 2 alusel lepingu täitmisel koostöö tegemata jätmist, ei tulenenud lepingust hagejale kohustust anda kostjale teavet ehitusaluse maa kohta. Kostja ei ole ka tõendanud, et hagejale oli see info teada ja ta varjas seda kostja eest. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta pöördus selle probleemiga hageja poole, kuid hageja keeldus koostööd tegemast. Lisaks ei vastanud 20. mai 2017. a ja 21. detsembri 2017. a projektid ehitusseadustikus ning majandus- ja taristuministri 21. juuli 2015. a määruses nr 97 sätestatud nõuetele. 20. mai 2017. a projektile tehtud märkustest nähtub, et projekt tuli esitada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning sellel puudus allkiri. 2. augustil 2018 tegid puuduste kohta märkused Telia Eesti AS ja AS Tallinna Vesi. 21. detsembri 2017. a projektis puudusid ehitusseadustiku § 14 lg 2 p-des 3– 10 nimetatud osad. Kostja koostatud projektide alusel ei ole ehitusluba väljastatud.
3.3.Kuna kostja rikkus lepingut, oli hagejal õigus VÕS § 116 alusel lepingust taganeda ning nõuda kostjale tasutud ettemaksu (10 000 eurot) VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi. Hagejal oli VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel õigus lepingust taganeda. Hageja ei pidanud andma kostjale täiendavat tähtaega, sest lepingust tagamise ajaks oli hagejale selge, et loodetud eesmärki saada pesula 31. detsembriks 2017 valmis, ei ole võimalik saavutada. Asjaolu, et tänaseni ei toimu kinnisasjal ehitustegevust ja kinnisasja plaanitakse teistega liita, ei muuda kostja vastutust. Kuigi kostja on kandnud projekteerimise tõttu 15 944 ulatuses kulusid, avaldas kostja, et ta ei soovi teha tasaarvestust. Kostja tugineb sellele, et kulude tõttu ei ole ta alusetult rikastunud. Kuigi kostja väitel oleks hageja pidanud teda hoiatama plaanist leping lõpetada, on kostja koostanud uue projekti olukorras, kus hageja oli lepingust taganenud. Olukorras, kus kostja ei esitanud projekte tähtaegselt ja nõuetekohaselt ning hageja taganes lepingust, ei saa kostja tugineda lepingu järgi üleantu tagastamisele alusetu rikastumise sätete järgi ega tugineda rikastumise äralangemisele VÕS § 1033 lg 1 tähenduses.
3.4.Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuigi hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema kulud 2254 eurot (käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 1774 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-18-9304 Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta hoidis hagejat projekteerimistööde käiguga kursis. Lepingu p 2.4.1 järgi on hagejal õigus saada teavet ning hageja ei ole väitnud, et ta küsis, kuid ei saanud kostjalt teavet. Kostja selgitas, et probleeme arutati suuliselt ning hageja esindaja ei vaielnud sellele asjaolule selgelt vastu. Kostjal puudus mõistlik vajadus hoida probleemid enda teada. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited ja tõendid selle kohta, et projekteerimine viibis kinnisasjade omanike vaheliste muutuvate kokkulepete tõttu. Kostja on veendunud, et hageja kaotas huvi edasise tegutsemise vastu, kui sai teada kinnisasjaga seotud probleemidest, ning asus otsima võimalust lepingust taganemiseks. Hageja taganes lepingust otsitud põhjusel (projekti ei ole alustatud), s.o asjaoludel, mis osutusid kohtumenetluses valeväideteks. Kuigi hageja väitis, et uus töövõtja on teinud projekti ja ehitus on käimas, esitas kostja maakohtule tõendid, mis kinnitasid, et see ei vasta tõele. Seega ei olnud ka kaks aastat pärast lepingust taganemist Tallinna linn projekti kinnitanud ega hageja alustanud ehitustegevust ning kinnisasja detailplaneeringu kehtestamine oli pooleli. Vaatamata lepingust taganemisele leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja viib projekteerimise lõpuni. Pidevalt muutuvate kokkulepete tõttu võisid projekteerimistöödes esineda puudused, kuid tunnistaja kinnitas, et projekt oli kuni 20% ulatuses lõpule viimata (hageja ettemaks oli 84% tööde maksumusest). Maakohus asus vääralt seisukohale, et projektid ei vastanud nõuetele. Projektides sisaldusid kõik vajalikud osad ja selle osas ei ole Tallinna linn projektile etteheiteid teinud. Telia Eesti AS ja AS Tallinna Vesi märkused olid hõlpsasti lahendatavad. Probleemiks osutus vaid veevarustusega seonduv, millele naaberkinnisasja omanik II ei nõustunud heakskiitu andma. Ehitise projekteerimisel ilmnesid probleemid, millega kostja ei saanud lepingut sõlmides arvestada. Kostja ei vastuta ebaõigetest andmetest tingitud töö hilinemise eest.
4.2.Maakohus jõudis vastuoluliselt järelduseni, et hageja ei pea üleantut VÕS § 189 lg 1 alusel kostjale tagastama ning jättis vääralt kohaldamata VÕS § 189 lg 2 p 1. Kostja tõendas, et enne lepingust taganemist tehtud tööde väärtus oli 9194 eurot, millele lisandus projektide muutmise ja kooskõlastamise kulu 6750 eurot. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Projekt jäi Tallinna linna poolt läbi vaatamata selles esinenud puuduste, mitte kinnisasja piiride ebaselguse tõttu. Kuna projektid olid puudustega ja nende alusel ei ole väljastatud ehitusluba, ei ole projektide koostamiseks tehtud kulud põhjendatud.
2-18-9304
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
7.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus asjas esitatud ja tuvastatud asjaolusid arvestades vääralt seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel täiendavat tähtaega andmata taganeda. Lepingupool võib lepingust VÕS § 116 lg 1 järgi taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Oluliseks lepingurikkumiseks on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi üldjuhul see, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust talle täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Samas saab oluliseks lepingurikkumiseks pidada VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi ka seda, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Sellisel juhul ei ole täiendava tähtaja andmine VÕS § 116 lg 4 järgi vajalik isegi juhul, kui rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 116 lg 2 p 2 reguleerimisalas on üksnes sellised lepingud, mille puhul on täitmise aeg võlausaldaja jaoks sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb automaatselt tema huvi kaotus täitmise vastu (nt juhul, kui asi või teenus tellitakse konkreetse sündmuse jaoks). Seejuures peab lepingut rikkunud poolele olema olnud eelnevalt selge, et kohustuse rikkumise (tähtaja ületamise) korral võib teise poole huvi lepingu vastu lõppeda, st täitmise tähtaja vastu olev eriline huvi peab olema lepingut rikkunud poolele arusaadav (vt VÕS I. Kommenteeritud väljaanne, § 116 kommentaar, p 4.4.3.2). Praegusel juhul tõi hageja esile, et ta taganes 20. novembril 2017 töövõtulepingust, sest projekteerimistöödel ei olnud tulemust ning oli ilmne, et kokkulepitud tähtaja ega mõistliku aja jooksul ei ole võimalik lepinguga ettenähtud eesmärke saavutada. Samas ei ole hageja toonud esile, kas ja miks oli talle autopesula valmimine 31. detsembril 2017 sedavõrd oluline, et juhul, kui projekteerimistööde tegemine peaks mingil põhjusel viibima, kaotab ta pesula projekteerimise ja ehitamise vastu üldse huvi. Kolleegiumi hinnangul on töövõtulepingute puhul erinevad viivitused tavapärased ja üldjuhul ei kaota tellija viivituste tõttu huvi tööde tegemise vastu, küll aga lepitakse lepingutes selleks puhuks ette leppetrahv. Töövõtulepingust taganemist õigustaks sel alusel üksnes erandlikud asjaolud ning seda juhul, kui töövõtjale on arusaadav, et viivituse korral kaotab tellija üldse huvi lepingu täitmise vastu. Kuna hageja selliseid asjaolusid esile ei toonud, ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, ilma, et ta oleks andnud kostjale täitmiseks täiendava tähtaja. Seega ei olnud VÕS § 116 lg 2 p-s 2 sätestatud lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud ning hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu ei ole hagejal ka VÕS § 189 lg 1 alusel õigust nõuda lepingu alusel tasutud ettemaksu tagasi ning hagi rahuldamiseks ei ole alust.
8.Kolleegium märgib täiendavalt, et ka juhul, kui hagejal olnuks õigus lepingust taganeda, sest projekteerimistöid tehti viivitusega, pidi maakohus kostja vastuväiteid arvestades välja
2-18-9304 selgitama, kas ja millises ulatuses võis põhjustada viivituse asjaolu, mille riisikot kannab hageja. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi lepingust taganeda. Seejuures ei või aga võlausaldaja VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid (sh taganeda lepingust) niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et esimese eelprojekti esitamise järel ilmnes asjaolu, et kinnisasja piire ja pindala on piirnevate kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppega muudetud, kuid muudatusi ei ole kantud registritesse. Samuti ilmnes, et naaberkinnisasja omanik II nõudis, et projekt koostatakse neid muudatusi arvestades ning vastavalt sellele koostas ka kostja teise eelprojekti, mis kinnitab seda, et algne projekt jäi lõpuni viimata ja projekteerimistööd viibisid eelkõige naaberkinnisasjade omanike vaheliste kokkulepete kooskõlastamiste tõttu, mitte seetõttu, et kostja esitas nõuetele mitte vastava projekti ega nõustunud seda tähtaegselt parandama. Ringkonnakohtu hinnangul ei vastuta töövõtja projekteerimise käigus ehitusaluse kinnisasjaga seotud läbirääkimistest tingitud viivituse eest. Sellise viivituse eest vastutab tellija.
9.Lisaks märgib kolleegium sedagi, et ka juhul, kui hageja oleks lepingust kehtivalt taganenud, ei oleks tal õigust nõuda kostjalt ettemaksu tagasi hageja üleantud tööde väärtuse ulatuses. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine VÕS § 188 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 I lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, mh kui üleantu seisneb teenuse saamises, peab lepingupool tagastamise asemel hüvitama VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi üleantu väärtuse. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lg 3 järgi üleantu väärtuseks. Seega peavad lepingupooled lepingust taganemise korral tagastama teineteisele lepingu alusel üleantu, s.o üldjuhul saadud raha ja selle eest saadud vastusoorituse. Seejuures tuleb töövõtulepingu puhul üldjuhul tagastada vastusoorituse väärtus, milleks saab eelduslikult pidada lepingus vastava töö eest kokkulepitud tasu suurust. Praegusel juhul oli lepingu järgi projekteerimistööde tasu kokku 11 900 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tl 5 pöördel, tõlge tl 82), kuid lepingust taganemise ajaks ei olnud kõik lepingu järgsed projekteerimistööd tehtud. Samas on kostja tõendanud, et enne lepingust taganemist tehtud tööde eest on töid teostanud isikud nõudnud temalt kokku tasu 9194 eurot, sh geodeetilise alusplaani koostamise eest esitas GeoEx OÜ kostjale arve 480 euro saamiseks (I kd, tl 112), selleks ajaks koostatud projektide koostamise eest Eurostuudio OÜ arved 7400 euro saamiseks (I kd, tl 110 pöördel – 111 pöördel) ja kaugküttetorustiku projekteerimistööde eest Heatconsult OÜ arve 1314 euro saamiseks (I kd, tl 110). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on need projektid ka hagejale edastanud. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et need tööd ei olnud tehtud turuhinnaga ning hageja ei ole neile hindadele ka vastuväiteid esitanud. Seega ei tuleks kostjal vähemalt suuremas ulatuses hagejale ettemaksu tagastada ka juhul, kui hageja oleks lepingust kehtivalt taganenud.
10.Eeltoodut arvestades rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
2-18-9304
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
12.Kolleegium jätab TsMS § 652 lg 4 tähelepanuta hageja vastusele lisatud detailplaneeringu seletuskirja, sest hoolimata kohtu nõudest ei ole hageja põhistanud uue tõendi esitamise lubatavust ega selgitanud, millise asjaolu tõendamiseks ta selle tõendi esitab.