Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Sacik-Korn
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-1646
Tsiviilasi
A. I.’i ja N. B. hagi Danske Bank A/S vastu kahju hüvitamise ja kohustuse puudumise tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
180 551,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A. I. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja II: N. B. (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja: P. L., e-post [email protected]) Kostja: Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12, 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher, epost [email protected], vandeadvokaat Julia Kisseljova, epost [email protected])
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Hageja nõue ja põhjendused
03.05.2018 769,88 eurot (muutus sissenõutavaks 08.08.2018). Hagejate hinnangul ei ole nõuded aegunud, sest aegumist tuleks arvestada kahju tegelikust tekkimisest. Hageja I palub enda kasuks välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahjus summas 90 000 eurot omandi kaotuse ja 21 942,16 eurot intressi , viiviste, leppetrahvi ja kohtutäituri tasu eest. Hagejad taotlevad kostja poolt hagejate vastu esitatud jääknõude summas 65 370,44 eurot (viivised) vähendamist 0-ni. Kohtukulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
Kostja leidis, et hagejate nõuded on aegunud, sest lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine algab eelduslikult juba kohustuse rikkumisest, mis käesoleval juhul tähendaks laenulepingu sõlmimist 29.06.2007. Kostja hinnangul hagejate väidetav nõue muutus sissenõutavaks kas laenulepingu sõlmimisest või kõige hiljem laenulepingu ülesütlemisega 08.12.2009, sest hagejad said kahjust (teada hiljem siis. Samuti leidis kostja, et omandi kaotus summas 90 000 eurot ei tekkinud hagejatele mitte kinnistu müügiga, vaid kinnistule hüpoteegi seadmisega. Hüpoteegi seadmisega tekitatav kahju hüvitamine ei saa isegi teoreetiliselt olla väidetava vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg. Isegi kui kostja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei peaks selle tulemusel hüvitama laenu põhiosa tagasimaksmisest tekkinud kahju, sest hagejad said kostjalt laenu ning sama laenusumma tagasimaksmise kohustus ei saa olla kuidagi hagejate kahjuks. Kostja tõi välja, et hageja I õigusjärglane suhtles juba 2009.aastal kostjaga ema laenu tagasimaksete võimaluste teemal. See tähendab, et hageja I oli laenust ja sellega seonduvate asjaoludega kursis. Kostja asus seisukohale kohtupraktika järgi saab hüvitada vaid negatiivset kahju, kui laenu põhiosa, intress ei ole negatiivne kahju. Täitekulu ja kindlustusmaksed ei tulene laenulepingust. Muu hulgas tõi kostja välja ka selle, et kinnistu oleks ikkagi müüdud teise võlausaldaja nõude katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas tõi kostja välja, et hageja I esitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus palgatõendi asutusest Statistikaamet, mille kohaselt laekus hagejale I arvelduskontole As-s Hansapank ajavahemikul 2006. aasta detsember kuni 2007. aasta mai keskmiselt 8 306,33 krooni (s.o ca 532,46 eurot), palgatõendi äriühingust X OÜ, millest nähtuvalt asus hageja I alates 01.07.2006 ettevõttesse tööle raamatupidaja / juhi abina igakuise netopalgaga 15 000 krooni (s.o ca 961,53 eurot), arvelduskonto väljavõte ajavahemikul 01.12.2006 kuni 31.05.2007. Hageja II esitas kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus selgituse selle kohta, et hageja II netopalk kuus kokku moodustab 20 733 krooni (s.o ca 1 329,04 eurot), millest 14 700 krooni laekus kostja panka ja 6 033 krooni (s.o ca 386,73 eurot) AS-i Hansapank, palgatõendi äriühingust M OÜ, mille kohaselt asus hageja II alates 01.07.2006 tööle äriühingus M OÜ müügijuhina igakuise netopalgaga 14 700 krooni (s.o ca 942,31 eurot), arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 20.06.2006 kuni 20.06.2007. Tagatiseks seatava kinnistu turuväärtuse kohta esitasid hagejad kostjale Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ Eksperthinnangu 1753/067, mille kohaselt oli kinnistu aadressil XXX turuväärtus 3 100 000 krooni (s.o ca 198 717,96 eurot). Ülaltoodut arvestades jõudis kostja veendumusele, et hagejate sissetulek alates 01.07.2007 moodustab kokku 35 733 krooni (15 000 + 20 733), s.o ligi 2 290,58 eurot. Samuti veendus kostja eksperthinnangus esitatud järeldusi arvestades kinnistu osas veendumusele, et selle turuväärtus (198 717,96 eurot) ületab laenulepingu alusel väljastatava laenu summat (140 605,63 eurot) rohkem kui 50 000 euro võrra. Seega, kuna käesolevas asjas ei nõua hagejad usalduskahju, mis kuuluks hüvitamisele vastutustundliku põhimõtte rikkumise tõttu, ei ole hagejate nõuded põhjendatud ja tuleksid jätta rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
võlgnetava summa 2 222 200,71 krooni kohest ja täielikku tasumist. Kogu võlgnetav summa 2 222 200,71 eurot koosnes: - tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni; - tasumata laenusumma 2 130 156,80 krooni; - tähtajaks tasumata intressid summas 47 474,59 krooni; - tähtajaks tasumata viivised summas 594,79 krooni; - trahv laenulepingu punkti 11.3 alusel 42 603,13 krooni. Lisaks on kostja teavitanud hagejat I sellest, et võlgnetavate summade tagastamisega viivitamisel on kostja sunnitud alustama laenulepingu tagatiste realiseerimisega, kasutades selleks kohtutäituri või kohtu abi ning vajadusel esitama pankrotiavalduse. Seega muutus hagejate jaoks 2 222 200,71 krooni sissenõutavaks 08.12.2009. TsÜS kommenteeritud väljaandes on avaldatud, et „Põhimõtteliselt tekib kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (RKTKo 3-2-1-3-09 p 15). Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks põhimõtteliselt kogu tulevikus tekkiva ja ajas suureneva kahju osas, kui n-ö esimese osa kohta saab juba esitada hagi./.../ Esmajoones kestvuslepingu ennetähtaegse lõppemisega (erakorralise ülesütlemisega) võivad samuti muutuda sissenõutavaks mitmed nõuded. Nii muutub laenulepingu ülesütlemisel sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue, sõltumata varasemast maksegraafikust (VÕS § 399).“ (lk 478 p 3.1.1.2; lk 479 p 3.1.2). Juhul, kui kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, toimus kostjapoolne rikkumine laenulepingu rikkumisega. Hagejad said aga kostja nõuetest intressi, viivise jmt nõuetest teada lepingu ülesütlemisega, s.o hiljemalt 08.12.2009. Seega hiljemalt 08.12.2009 oli hagejatele teada, milliste nõuete osas ja ulatuses kostjal hagejate vastu nõuded on, kuid ei astunud oma õiguste kaitseks ühtegi sammu. Samuti ei tuginenud hagejad vastutustundetu laenamise põhimõtte rikkumisele, sh usalduskahjule siis kui kostja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Tuginedes eeltoodule ning tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja §-st 148 asub kohus seisukohale, et hageja I usalduskahju hüvitamise nõuded leppetrahvi, viivise ja intressi osas on aegunud. Omandi kaotusega ja täitemenetluse kuludega seotud kahju
Kohtu hinnangul ei ole laenu tagastamiseks täitemenetluse käigus omandi kaotamine kinnisasja võõrandamise näol usalduskahju, kuna kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral õigus saada hagejatele antud tasumata laen summas 2 130 156,08 krooni tagasi, mida hagejad vabatahtlikult ei täitnud. Kohus lisab, et nõustub hagejaga, et kinnisasi oleks müüdud ka teise võlausaldaja nõude katteks, sest 02.05.2019 koostatud jaotuskava kohaselt realiseeriti kinnisasja müügist 22 000 euro ulatuses OÜ A Kuna hagejad ei täitnud tasumata laenu tagastamise nõuet vabatahtlikult ja kostja pidi oma nõude täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole, ei saa ilmselgelt olla hagejate kahjuks ka täitekulud, sest puudub põhjuslik seoses võimaliku kostja rikkumise ja hagejatel täitekulude näol tekkinud kahju vahel . Eeltoodule tuginedes tuleb jätta hageja I nõue omandi kaotamisest tuleneva ja täitekulude kandmisega seotud kahju rahuldamata. Hagejate tuvastusnõue
laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas hageja I kostjale oma sissetuleku kohta alljärgnevaid andmeid: -
palgatõend asutusest X, mille kohaselt laekus hageja I arvelduskontole AS-s Hansapank ajavahemikul 2006. aasta detsember kuni 2007. aasta mai keskmiselt 8 306,33 krooni (s.o ca 532,46 eurot) (tlk 117);
-
palgatõend äriühingust X OÜ, millest nähtuvalt asus hageja I alates 01.07.2006 ettevõttesse tööle raamatupidaja / juhi abina igakuise netopalgaga 15 000 krooni (s.o ca 961,53 eurot) (tlk 118);
-
hageja I arvelduskonto väljavõte ajavahemikul 01.12.2006 kuni 31.05.2007 (tlk 119 – 121 pöördel).
Hageja II esitas kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus alljärgnevaid andmeid: -
selgitus selle kohta, et hageja II netopalk kuus kokku moodustab 20 733 krooni (s.o ca 1 329,04 eurot), millest 14 700 krooni laekus kostja panka ja 6 033 krooni (s.o ca 386,73 eurot) AS-i Hansapank (122 – 122 pöördel);
-
palgatõend äriühingust M OÜ, mille kohaselt asus hageja II alates 01.07.2006 tööle äriühingus M OÜ müügijuhina igakuise netopalgaga 14 700 krooni (s.o ca 942,31 eurot) (tlk 123);
-
hageja II arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 20.06.2006 kuni 20.06.2007 eest (tlk 124 – 127 pöördel).
Samuti palus kostja esitada hindamisakti laenu tagatiseks seatava kinnistu kohta, mis hagejate poolt ka esitati (tlk 128 – 134 pöördel). Hindamisakti järgi oli laenu tagatiseks seatava kinnistu aadressil XXX kinnistu väärtus ilma kostjalt saadava laenu abil tehtavate parendusteta 3 100 000 krooni (s.o ca 198 717,96). Laenu saamise tulemusel pidi laenu tagatiseks seatud kinnistu väärtus kasvama. Muu hulgas esitati kostjale viimase palvel isikut tõendavad dokumendid (tlk 136 – 137). Riigikohus on 27.11.2012 lahendis ts.asjas 3-2-1-136-12 märkinud, et professionaalsel krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kohus nõustub kostjaga, et pank peaks alati eeldama esitatud andmete õigust. Seetõttu lähtudes kostja poolt kogutud andmetest ning hagejate enda esitatud andmetest, puudus kostjal alus kahelda, et hagejal I ja hagejal II on majanduslikult võimalik laenu tagasi maksta. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt kohustusid laenusaajad tagastama laenu igakuiste maksetena summas 11 923,91 krooni (s.o 761,60 eurot). Kuivõrd hageja I õiguseellase ja hageja II sissetulekud kokku moodustasid nende poolt deklareeritud andmete ja tõendite pinnalt 35 733 krooni (15 000 + 20 733), s.o ligi 2 290,58 eurot, ei tekkinud kostjal kahtlust, et hageja I õiguseellasel ja hagejal II ei ole võimalik tagastada neile laenulepingu alusel antavat laenu. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja I õiguseellase vanus laenu tagastamise ajaks oleks olnud 89 aastat, pidi olema laenusaajale ka endale teada, millega isik laenu võttes pidi ka arvestama.
Samas asjaolu pidi teadma ka hageja II. Sisuliselt ei ole hageja I õiguseellane oma vanusele tuginedes üldse kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ette heitnud, vaid seda on asunud tegema tema poeg õigusjärglasena, kuna laenulepingust tulenevad kohustused on jätkuvalt täitmata. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kostja täitis laenulepingu sõlmimisel kõik enda laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud kohustused, mistõttu ei ole kostja rikkunud hagejate suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt jätab kohus hagejate tuvastusnõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.