lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-1646/74

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-1646/74
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.08.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
3470
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1646

Tsiviilasi

A. I.’i ja N. B. hagi Danske Bank A/S vastu kahju hüvitamise ja kohustuse puudumise tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

180 551,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A. I. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja II: N. B. (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja: P. L., e-post [email protected]) Kostja: Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12, 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher, epost [email protected], vandeadvokaat Julia Kisseljova, epost [email protected])

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta solidaarselt A. I.i ja N. B. kanda.
3.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue ja põhjendused

1.Danske Bank AS (kostja) sõlmis 29.06.2007 T. I.ga (laenusaaja, hageja I) ja N. B. ́ga (hageja II, kaastaotleja) laenulepingu nr EEL-290607TI, mille alusel andis kostja laenu summas 2 200 000 eesti krooni (140 605,63 eurot, laen) XXX asuva T. I. omanduses elamu renoveerimiseks tähtajaga kuni 16.07.2037, intressimääraga EURIBOR + 0,70 % aasta kohta ja viivisega tarbijakrediitidele õigusaktides sätestatud maksimaalmääras (8%). Laenusaajad kohustusid tasuma igakuiseid laenumakseid alates 16.08.2007. Laenumakse oli igakuiselt 30 aasta jooksul summas 11 923,91 krooni/ 762,08 eurot. Laenu tagatiseks seati 03.07.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga kinnistule asukohaga XXX panga kasuks hüpoteek summas 182 787,31 eurot. Laenu taotlemisel esitasid laenusaaja ja kaastaotleja pangale arvelduskontode väljavõtted oma sissetuleku kohta, mille kohaselt laenusaaja keskmine igakuine sissetulek kuue (6) kuu jooksul enne laenulepingu sõlmimist oli 6 265 krooni/ 400,40 eurot ja kaastaotleja keskmine igakuine sissetulek kuue (6) kuu jooksul enne laenulepingu sõlmimist oli 5 906,50 krooni/ 377,49 eurot. Seega oli laenusaaja ja kaastaotleja igakuine sissetulek kokku 12 171,60 krooni/ 777,90 eurot. Hageja II töötas AS X ja Hageja I T.I. X. Muud olulised sissetulekud laenusaajatel puudusid. Pangale esitatud teabe kohaselt oli laenusaaja igakuised kulutused keskmiselt 2 375,65 krooni/151,83 eurot kuus ja kaastaotleja igakuised kulutused keskmiselt 1904,67 EEK/121,73 EUR kuus. Eelnevast tuleneb, et 97,9 % laenusaajate sissetulekutest kulus laenu teenindamiseks ja 2,1% igakuisteks kulutusteks. Laenu lõpptähtaeg oli 2037 aasta, laenusaaja T. I. sünniaastaks on 1948, seega oleks laenusaaja vanus laenu tagastamise hetkel 2037.aastaks olnud 89 aastat. 18.11.2019 edastas pank hagejale I ja hagejale II laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt oli hagejatel tähtajaks tasumata kohustus panga ees summas 103 885,32 krooni/ 6 639,48 eurot, mis koosneb tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni, laenusumma 14 315,43 krooni, intressid 45 003,70 krooni, viivised 591,66 krooni ja trahv kindlustuse puudumise eest 42 603,13 krooni. Kostja andis täiendava tähtaja kuni 07.12.2009 laenulepingust tuleneva võlgvõlgnevuse 103 885,32 krooni tasumiseks ja selle kohustuse mittetäitmisel ütleb pank laenulepingu ennetähtaegselt üles alates 08.12.2009 ning nõuab kogu võla 2 222 200,71 krooni/ 142 024,51 eurot kohest ja täielikku tasumist (tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni, tasumata laenusumma 2 130 156,80 krooni, intressid 47 474,59 eurot, viivised 594,79 krooni ja trahv kindlustuse puudumise eest 42 603,13 krooni). Kostja esitas 12.02.2010 täiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks nõude suuruses 2 228 747 krooni/ 142 442,89 krooni täitmiseks. Täitedokumendiks oli hüpoteegi seadmise leping, millega koormati laenusumma tasumise tagamiseks hagejale I kuuluv kinnistu. Hagejad on alates 06.12.2010 kuni 27.03.2018 tasunud võlga kokku summas 93 281,29 eurot ning 03.05.2018 kuni 27.07.2018 3 900 eurot, mistõttu on pärast laenulepingu ülesütlemist tasutud võlga kokku 97 181,29 eurot. Hageja I suri 01.04.2018 ja hageja I õigusjärglaseks on A. I.. Laenusaaja pärandvara inventuuri käigus teatas kostja kohtutäiturile 14.06.2018, et panga nõue laenusaajate vastu on summas 118 121,17 eurot. Täitur müüs 29.04.2019 enampakkumisel kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu asukohaga XXX vallas hinnaga 90 000 eurot. Hagejad leiavad, et kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning taotleva kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kostjalt väljamõistmist. Omandiõigu seda on hageja I kandnud kahju 90 000 eurot. Hagejale I tekkis kahju seoses täitekuludega perioodil 06.02.2017 kuni 02.05.2019 9 192,03 eurot, sissenõutud intressidega seoses 5 368,70 eurot (alates 03.05.2019, muutus sissenõutavaks 03.08.2019), viivistega seoses 7 612,18 eurot (alates 03.05.2019, muutus sissenõutavaks 03.08.2019) ja leppetrahvi osas perioodil 08.05.2018 kuni

03.05.2018 769,88 eurot (muutus sissenõutavaks 08.08.2018). Hagejate hinnangul ei ole nõuded aegunud, sest aegumist tuleks arvestada kahju tegelikust tekkimisest. Hageja I palub enda kasuks välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahjus summas 90 000 eurot omandi kaotuse ja 21 942,16 eurot intressi , viiviste, leppetrahvi ja kohtutäituri tasu eest. Hagejad taotlevad kostja poolt hagejate vastu esitatud jääknõude summas 65 370,44 eurot (viivised) vähendamist 0-ni. Kohtukulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Kostja leidis, et hagejate nõuded on aegunud, sest lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine algab eelduslikult juba kohustuse rikkumisest, mis käesoleval juhul tähendaks laenulepingu sõlmimist 29.06.2007. Kostja hinnangul hagejate väidetav nõue muutus sissenõutavaks kas laenulepingu sõlmimisest või kõige hiljem laenulepingu ülesütlemisega 08.12.2009, sest hagejad said kahjust (teada hiljem siis. Samuti leidis kostja, et omandi kaotus summas 90 000 eurot ei tekkinud hagejatele mitte kinnistu müügiga, vaid kinnistule hüpoteegi seadmisega. Hüpoteegi seadmisega tekitatav kahju hüvitamine ei saa isegi teoreetiliselt olla väidetava vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg. Isegi kui kostja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei peaks selle tulemusel hüvitama laenu põhiosa tagasimaksmisest tekkinud kahju, sest hagejad said kostjalt laenu ning sama laenusumma tagasimaksmise kohustus ei saa olla kuidagi hagejate kahjuks. Kostja tõi välja, et hageja I õigusjärglane suhtles juba 2009.aastal kostjaga ema laenu tagasimaksete võimaluste teemal. See tähendab, et hageja I oli laenust ja sellega seonduvate asjaoludega kursis. Kostja asus seisukohale kohtupraktika järgi saab hüvitada vaid negatiivset kahju, kui laenu põhiosa, intress ei ole negatiivne kahju. Täitekulu ja kindlustusmaksed ei tulene laenulepingust. Muu hulgas tõi kostja välja ka selle, et kinnistu oleks ikkagi müüdud teise võlausaldaja nõude katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas tõi kostja välja, et hageja I esitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus palgatõendi asutusest Statistikaamet, mille kohaselt laekus hagejale I arvelduskontole As-s Hansapank ajavahemikul 2006. aasta detsember kuni 2007. aasta mai keskmiselt 8 306,33 krooni (s.o ca 532,46 eurot), palgatõendi äriühingust X OÜ, millest nähtuvalt asus hageja I alates 01.07.2006 ettevõttesse tööle raamatupidaja / juhi abina igakuise netopalgaga 15 000 krooni (s.o ca 961,53 eurot), arvelduskonto väljavõte ajavahemikul 01.12.2006 kuni 31.05.2007. Hageja II esitas kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus selgituse selle kohta, et hageja II netopalk kuus kokku moodustab 20 733 krooni (s.o ca 1 329,04 eurot), millest 14 700 krooni laekus kostja panka ja 6 033 krooni (s.o ca 386,73 eurot) AS-i Hansapank, palgatõendi äriühingust M OÜ, mille kohaselt asus hageja II alates 01.07.2006 tööle äriühingus M OÜ müügijuhina igakuise netopalgaga 14 700 krooni (s.o ca 942,31 eurot), arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 20.06.2006 kuni 20.06.2007. Tagatiseks seatava kinnistu turuväärtuse kohta esitasid hagejad kostjale Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ Eksperthinnangu 1753/067, mille kohaselt oli kinnistu aadressil XXX turuväärtus 3 100 000 krooni (s.o ca 198 717,96 eurot). Ülaltoodut arvestades jõudis kostja veendumusele, et hagejate sissetulek alates 01.07.2007 moodustab kokku 35 733 krooni (15 000 + 20 733), s.o ligi 2 290,58 eurot. Samuti veendus kostja eksperthinnangus esitatud järeldusi arvestades kinnistu osas veendumusele, et selle turuväärtus (198 717,96 eurot) ületab laenulepingu alusel väljastatava laenu summat (140 605,63 eurot) rohkem kui 50 000 euro võrra. Seega, kuna käesolevas asjas ei nõua hagejad usalduskahju, mis kuuluks hüvitamisele vastutustundliku põhimõtte rikkumise tõttu, ei ole hagejate nõuded põhjendatud ja tuleksid jätta rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad sõlmisid kostjaga 29.06.2007 laenulepingu tähtajaga kuni 16.07.2037 (tlk 8-13) ja 03.07.2007 sõlmiti hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati panga kasuks hüpoteek hageja I kinnisasjale (tlk 14-15pöördel). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ütles laenulepingu üles alates 08.12.2009 (tlk 22) ja täitemenetluses täiteasjas nr 024/2010/182 võõrandati elektroonilisel enampakkumisel hageja I omandis olnud kinnisasi hinnaga 90 000 eurot (tlk 24-25). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate nõuded on aegunud ja kas hagejate kahju hüvitamise nõue on usalduskahju, mis kuuluks võimaliku vastutustundliku põhimõtte rikkumise korral hüvitamisele. Seetõttu võtab kohus esmalt seisukoha hagejate nõuete aegumise küsimuses ning seejärel käsitleb hagejate kahju hüvitamise nõudega ning tuvastus nõudega seonduvat. Hagejate nõuete aegumisest
6.Hagejate nõuete aluseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, mille tõttu on hagejatel tekkinud kahju. Kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud, sest hagejate nõuete aegumistähtaeg algas kas laenulepingu sõlmimisega või hiljemalt laenulepingu ülesütlemisega 08.12.2009. Kostjal tekkis õigus nõuda hagejatelt laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohest ja täielikku tasumist alates 08.12.2009. Riigikohus on 27.11.2012 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-136-12 märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumise korral on tegemist lepingueelse kohustuse rikkumisega. Seega tuleb aegumise küsimuses lähtuda lepingueelse läbirääkimisest tuleneva nõude aegumise sätetest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 148 sätestab lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumise alused, mille kohaselt kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva kohustuse rikkumises tuleneva nõude aegumisele tehingust tuleneva nõude aegumise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes (edaspidi TsÜS kommentaarid) on selgitatud, et sätet kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 järgsetele nõuetele, mis tulenevad VÕS § 14 sätestatud kohustuse rikkumisest (TsÜS § 147 lg 1) ja aegumistähtajaks on kolm (3) aastat (TsÜS § 146 lg 1) (P.Varul, I.Kull jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus, kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 481, p 3). Nimetatud nõude aluseks on VÕS § 14, § 115 ja § 127. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub ja pooled ka ei vaidle selle üle, et 18.11.2019 lepingu ülesütlemise avalduses on kostja teatanud hagejale I, et lepingust tulenev võlgnevus on 103 885,32 krooni ning kostja andis võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja kuni 07.12.2019. Kostja teavitas hagejat I, et juhul, kui hageja I ei tasu võlgnevust määratud tähtajaks, ütleb kostja laenulepingu erakorraliselt üles alates 08.12.2009 ning nõuab kogu laenulepingu alusel

võlgnetava summa 2 222 200,71 krooni kohest ja täielikku tasumist. Kogu võlgnetav summa 2 222 200,71 eurot koosnes: - tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni; - tasumata laenusumma 2 130 156,80 krooni; - tähtajaks tasumata intressid summas 47 474,59 krooni; - tähtajaks tasumata viivised summas 594,79 krooni; - trahv laenulepingu punkti 11.3 alusel 42 603,13 krooni. Lisaks on kostja teavitanud hagejat I sellest, et võlgnetavate summade tagastamisega viivitamisel on kostja sunnitud alustama laenulepingu tagatiste realiseerimisega, kasutades selleks kohtutäituri või kohtu abi ning vajadusel esitama pankrotiavalduse. Seega muutus hagejate jaoks 2 222 200,71 krooni sissenõutavaks 08.12.2009. TsÜS kommenteeritud väljaandes on avaldatud, et „Põhimõtteliselt tekib kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (RKTKo 3-2-1-3-09 p 15). Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks põhimõtteliselt kogu tulevikus tekkiva ja ajas suureneva kahju osas, kui n-ö esimese osa kohta saab juba esitada hagi./.../ Esmajoones kestvuslepingu ennetähtaegse lõppemisega (erakorralise ülesütlemisega) võivad samuti muutuda sissenõutavaks mitmed nõuded. Nii muutub laenulepingu ülesütlemisel sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue, sõltumata varasemast maksegraafikust (VÕS § 399).“ (lk 478 p 3.1.1.2; lk 479 p 3.1.2). Juhul, kui kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, toimus kostjapoolne rikkumine laenulepingu rikkumisega. Hagejad said aga kostja nõuetest intressi, viivise jmt nõuetest teada lepingu ülesütlemisega, s.o hiljemalt 08.12.2009. Seega hiljemalt 08.12.2009 oli hagejatele teada, milliste nõuete osas ja ulatuses kostjal hagejate vastu nõuded on, kuid ei astunud oma õiguste kaitseks ühtegi sammu. Samuti ei tuginenud hagejad vastutustundetu laenamise põhimõtte rikkumisele, sh usalduskahjule siis kui kostja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Tuginedes eeltoodule ning tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja §-st 148 asub kohus seisukohale, et hageja I usalduskahju hüvitamise nõuded leppetrahvi, viivise ja intressi osas on aegunud. Omandi kaotusega ja täitemenetluse kuludega seotud kahju

7.Ringkonnakohus selgitas 26.10.2017 lahendis ts.asjas nr 2-16-7326, et vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei too kaasa laenusaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (VÕS § 101). Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust. Samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine. Tsiviilõigus ei saa piirata teovõimelise inimese majanduslikku iseseisvust ja panna kahtluse alla kehtivate tehingute täitmise kohustuslikkust. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et isegi juhul, kui kostja ka rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejatel väljastatud laen tagastada. Hagejad pärast laenulepingu ülesütlemist laenu kostja määratud täiendavaks tähtajaks ei tagastanud, mistõttu oli kostjal õigus oma nõue täitemenetluses realiseerida.

Kohtu hinnangul ei ole laenu tagastamiseks täitemenetluse käigus omandi kaotamine kinnisasja võõrandamise näol usalduskahju, kuna kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral õigus saada hagejatele antud tasumata laen summas 2 130 156,08 krooni tagasi, mida hagejad vabatahtlikult ei täitnud. Kohus lisab, et nõustub hagejaga, et kinnisasi oleks müüdud ka teise võlausaldaja nõude katteks, sest 02.05.2019 koostatud jaotuskava kohaselt realiseeriti kinnisasja müügist 22 000 euro ulatuses OÜ A Kuna hagejad ei täitnud tasumata laenu tagastamise nõuet vabatahtlikult ja kostja pidi oma nõude täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole, ei saa ilmselgelt olla hagejate kahjuks ka täitekulud, sest puudub põhjuslik seoses võimaliku kostja rikkumise ja hagejatel täitekulude näol tekkinud kahju vahel . Eeltoodule tuginedes tuleb jätta hageja I nõue omandi kaotamisest tuleneva ja täitekulude kandmisega seotud kahju rahuldamata. Hagejate tuvastusnõue

8.Hagejad taotlevad kostja poolt hagejate vastu esitatud jääknõude summas 65 370,44 eurot (viivised) vähendamist 0-ni, tuginedes seejuures kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele. VÕS § 14 lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Laenusaajale teatavaks tehtud asjaolude nimekirja reguleeris hagejatele laenu andmisel hetkel VÕS § 404 lg 2 (alates 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis). Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja tegi hagejatele laenu väljastamisel teatavaks: a) väljamakstava krediidi summa on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8) b) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma) on märgitud laenulepingu maksegraafikus (tlk 13 pöördel) c) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad on märgitud laenulepingu maksegraafikus (tlk 10 pöördel – 13 pöördel) d) intressimäär aasta kohta on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8) e) krediidi kulukuse määr aasta kohta on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8); f) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg on märgitud laenulepingu punktis 9.2 (tlk 9 pöördel) g) tarbijalt nõutavad tagatised on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8). Seeda on eeltoodut arvestades leidnud tuvastamist, et kostja teavitas hagejaid kõikidest VÕS § 404 lg-s 2 esile toodud asjaoludest, mille vastu võib hagejatel esineda laenulepingu sõlmimisel õigustatud huvi. Hagejatel oli võimalik enne laenulepingu sõlmimist viidatud asjaoludega tutvuda ning esitada kostja esindajale täiendavaid küsimusi. Kui kostja ei oleks hagejatele sellist võimalust taganud, oli hagejatel võimalik laenulepingu sõlmimisest keelduda. Hagejad ei keeldunud hagejad laenulepingu sõlmimisest, vaid kinnitasid oma nõusolekut allkirjadega igal laenulepingu leheküljel (tlk 8-13 pöördel). Laenulepingu sõlmimise ajal olid vastutustundliku laenamise põhimõtted sätestatud krediidiasutuste seaduses (KAS), mille § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud

laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas hageja I kostjale oma sissetuleku kohta alljärgnevaid andmeid: -

palgatõend asutusest X, mille kohaselt laekus hageja I arvelduskontole AS-s Hansapank ajavahemikul 2006. aasta detsember kuni 2007. aasta mai keskmiselt 8 306,33 krooni (s.o ca 532,46 eurot) (tlk 117);

-

palgatõend äriühingust X OÜ, millest nähtuvalt asus hageja I alates 01.07.2006 ettevõttesse tööle raamatupidaja / juhi abina igakuise netopalgaga 15 000 krooni (s.o ca 961,53 eurot) (tlk 118);

-

hageja I arvelduskonto väljavõte ajavahemikul 01.12.2006 kuni 31.05.2007 (tlk 119 – 121 pöördel).

Hageja II esitas kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus alljärgnevaid andmeid: -

selgitus selle kohta, et hageja II netopalk kuus kokku moodustab 20 733 krooni (s.o ca 1 329,04 eurot), millest 14 700 krooni laekus kostja panka ja 6 033 krooni (s.o ca 386,73 eurot) AS-i Hansapank (122 – 122 pöördel);

-

palgatõend äriühingust M OÜ, mille kohaselt asus hageja II alates 01.07.2006 tööle äriühingus M OÜ müügijuhina igakuise netopalgaga 14 700 krooni (s.o ca 942,31 eurot) (tlk 123);

-

hageja II arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 20.06.2006 kuni 20.06.2007 eest (tlk 124 – 127 pöördel).

Samuti palus kostja esitada hindamisakti laenu tagatiseks seatava kinnistu kohta, mis hagejate poolt ka esitati (tlk 128 – 134 pöördel). Hindamisakti järgi oli laenu tagatiseks seatava kinnistu aadressil XXX kinnistu väärtus ilma kostjalt saadava laenu abil tehtavate parendusteta 3 100 000 krooni (s.o ca 198 717,96). Laenu saamise tulemusel pidi laenu tagatiseks seatud kinnistu väärtus kasvama. Muu hulgas esitati kostjale viimase palvel isikut tõendavad dokumendid (tlk 136 – 137). Riigikohus on 27.11.2012 lahendis ts.asjas 3-2-1-136-12 märkinud, et professionaalsel krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kohus nõustub kostjaga, et pank peaks alati eeldama esitatud andmete õigust. Seetõttu lähtudes kostja poolt kogutud andmetest ning hagejate enda esitatud andmetest, puudus kostjal alus kahelda, et hagejal I ja hagejal II on majanduslikult võimalik laenu tagasi maksta. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt kohustusid laenusaajad tagastama laenu igakuiste maksetena summas 11 923,91 krooni (s.o 761,60 eurot). Kuivõrd hageja I õiguseellase ja hageja II sissetulekud kokku moodustasid nende poolt deklareeritud andmete ja tõendite pinnalt 35 733 krooni (15 000 + 20 733), s.o ligi 2 290,58 eurot, ei tekkinud kostjal kahtlust, et hageja I õiguseellasel ja hagejal II ei ole võimalik tagastada neile laenulepingu alusel antavat laenu. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja I õiguseellase vanus laenu tagastamise ajaks oleks olnud 89 aastat, pidi olema laenusaajale ka endale teada, millega isik laenu võttes pidi ka arvestama.

Samas asjaolu pidi teadma ka hageja II. Sisuliselt ei ole hageja I õiguseellane oma vanusele tuginedes üldse kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ette heitnud, vaid seda on asunud tegema tema poeg õigusjärglasena, kuna laenulepingust tulenevad kohustused on jätkuvalt täitmata. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kostja täitis laenulepingu sõlmimisel kõik enda laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud kohustused, mistõttu ei ole kostja rikkunud hagejate suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt jätab kohus hagejate tuvastusnõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

44.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja