Otsuse tegemise aeg ja koht 16.08.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-101794
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Dominate Sales OÜ vastu 70 EUR nõudes
Hagihind
hagi hind 70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood esindajad 10811490, Estonia pst 9, Tallinn 10143); Hageja lepingulised esindajad: Elari Arjakas (e-post: xxx) ja Saara Selgmäe (e-post: xxx); Kostja: Dominate Sales OÜ (registrikood 12990232, Pärnu mnt 130-41, Tallinn 11317); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Charlotta Rebecca Zobel (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, Meistri 12, 13517 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine 30 euro nõude osas ja lõpetada antud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Jätta hageja nõue 40 euro võla sissenõudmise kulude osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kostja Dominate Sales OÜ (registrikood 12990232) kasuks menetluskuludena välja 190 (ükssada üheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõiduk olid pargitud EP opereeritavale parkimisalale. EP tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.
2.Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata.
3.Kostja sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale Viru hotell Tallinn 02.11.2021. Kostjale väljastati leppetrahv numbriga 1780 2112 1093 2212 ja maksetähtajaga 16.11.2021. Võlgnevuse summa on 30 eurot. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.
4.Hageja leidis, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja viitas VÕS § 3 punktile 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, § 20 lõikele 1. EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud enda tingimused.
5.Hageja esitas oma väidete tõendamiseks fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotodega tõendas hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud
nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale.
6.LS § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Ajal, kui EP parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Sõiduauto parkimisega avaldas Sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Poolte vahel oli sõlmitud leping sõiduki parkimiseks.
7.Parkimislepingu pooleks on kostja. LS § 2 p 93 4 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3).
8.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Hageja esitas väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omanike või vastutavate kasutajate andmetega. Kuivõrd Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 08.11.2019 muudatusi tehtud, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas leppetrahvi.
9.Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Kuna parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli EP-l õigus esitada leppetrahvi nõue. EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõuet ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt rahalise nõude täitmist.
10.Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1. Hagejal on õigus nõuda 40 euro tasumist sissenõudmiskuludena. Eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
11.Hagejal tuli hagi esitamisel tasuda riigilõiv 100 eurot. Lisaks on hageja kandnud õigusabikulusid. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 80 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja tasus põhivõlgnevuse 27.01.2022 ehk
pärast seda, kui hageja oli juba esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja tasus võlgnevuse ainult osaliselt. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite. Hageja leidis, et kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 19.01.2022 ning kostja tasus põhivõlgnevuse 27.01.2022, ei ole kogu võlg tasutud enne hagi esitamist.
13.Kostja väidab, et ta ei saanud leppetrahvi kätte. Kehtiva õiguspraktika järgi on hagejal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole saanud leppetrahvi kätte. Vastupidiselt on kostja väitnud, et ta unustas sõiduki parkima panna ja rikkus parkimistingimusi. Kostja viitas, et tema muud trahvid on tasutud. Hageja nõustus, et osa tasumata leppetrahve kostja tasus. 19.11.2021 saadetud meeldetuletuskirjale vastas 29.11.2021 kostja üksnes nelja leppetrahvi osas, mis hiljem tasuti ning mille osas ei ole kohtumenetlust alustatud. Leppetrahvinõue, mis oli väljastatud 02.11.2021 ning muutunud sissenõutavaks 17.11.2021, oli kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni tasumata. Selle tasus kostja alles 27.01.2022.
14.Kostjale on väljastatud minevikus mitmeid leppetrahve, mille järel on saadetud talle mitu meeldetuletuskirja. Iga kord pärast meeldetuletuskirja saatmist on kostja teavitanud hagejat, et ta ei tea, kes oli roolis ega tunnista nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole hagejale usutav kostja kohtumenetluses esitatud väide, et kui ta oleks teadnud, et leppetrahv on tasumata, oleks ta kindlasti selle tasunud. Leppetrahvist eraldi ei pea hageja teavitama. Leppetrahvi on võimalik tasuda 14 päeva jooksul või esitada sama aja jooksul pretensioon. Kumbagi tehtud ei ole tähtaegselt. Järelikult on leppetrahv muutunud sissenõutavaks alates 17.11.2021.
15.Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Hageja peab tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Mõistlik viis oli leppetrahvi asetamine kojamehe vahele. Leppetrahvi summa ei ole kostjale teadmata, sest see on fikseeritud lepingutingimustes. Leppetrahve on alati võimalik kontrollida hageja kodulehel või esitada selle kohta päring. Kostja väited on vastuolulised. Vastuses meeldetuletuskirjale keeldus kostja leppetrahvi tasuma, kuid kohtumenetluses väidab ta, et on selle tasunud enne hagimenetluse algust.
16.Hageja ei nõustunud, et tal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmise kulusid. Hageja on teinud päringuid nii Transpordiametile kui ka äriregistrile selgitamaks välja, kes on sõiduki omanik. Kindlasummalise hüvitise eesmärk on sissenõudmisega seotud haldus- ja sisekulude piiramine. VÕS § 1131 lg 1 sätestatud kuluhüvitist saab nõuda olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivist ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Käesoleval juhul on viivise nõudmise eeldused täidetud. Kuivõrd kostja pidi leppetrahvi tasuma hiljemalt 16.11.2021, muutus hageja nõue sissenõutavaks 17.11.2021 ning alates nimetatud päevast võis hageja nõuda viivist. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. VÕS § 1131 lg 1 sätestatud nõude eeldused on täidetud ning kostja kohustub hagejale tasuma sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot. Hageja osundas, et seoses kostja vastusele vastamisega on suurenenud tema õigusabikulud, sest täiendavalt on õigusabi osutatud 45 min ulatuses.
17.02.06.2022 loobus hageja nõudest 30 euro ulatuses, kuna kostja oli menetluse kestel selle summa tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista 40 eurot sissenõudekulude katteks. Kostja ei ole tasunud leppetrahvinõuet enne menetluse alustamist. Kostja on tasunud üksnes nõude põhiosa menetluse kestel. Hageja ei nõustunud, et ainult fotod sõiduki kojamehe vahele asetud trahvikviitungist ei tõenda kostja teavitamist leppetrahvist. Puuduvad erandlikud asjaolud, milliste esinemise tõttu võiks selline teavitamise viis olla ebamõistlik.
18.Fotodel on näha, et 02.11.2019 oli kuiv ja päikeseline ilm. Järelikult ei saanud ilmastikuolud mõjutada leppetrahvi kättesaamist ja kostja ei ole selliseid olusid tõendanud. Kostja ei ole
kordagi hagejalt uurinud, kas temal on veel tasumata leppetrahve või muid täitmata kohustusi. Vastupidiselt, mõlemal korral saadetud meeldetuletuskirjadele on kostja vastanud, et ta ei tea, kes on sõidukit kasutanud. Võlgnik tegutseb majandus- või kutsetegevuses. Dominate Sales OÜ on eraõiguslik juriidiline isik, kes on kantud äriregistrisse ning peamiseks tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Parkimislepingu on hagejaga sõlminud Dominate Sales OÜ, kui vastava sõiduki omanik. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki omanik oleks füüsiline isik. VÕS § 1131 ei räägi meeldetuletuskirjade saatmise kohustusest ning analoogia korras ei saa tarbija regulatsiooni majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku puhul kohaldada.
19.Kostja vastuväide, et ta ei ole volitanud oma töötajaid enda nimel lepinguid sõlmima, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna juriidilise isiku puhul eeldatakse esindust TsÜS § 116 lg 2 alusel. Tegu on kostja ja tema töötajate vahelise sisesuhtega. Parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
20.Hageja on kandnud võlaga seonduvalt sissenõudmiskulusid. Hageja on arvestanud sissenõudmise kuludesse Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. VÕS §-s 1131 näol on tegemist seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkuleppe puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid ehk kahju.
21.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toiminguteks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks kulus 2 h. Kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsiks ning sellele hageja vastuse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja maakohtule esitamiseks kulus 45min. Viimase seisukoha koostamiseks, Harju Maakohtu kirjaga tutvumiseks ja analüüsiks kulus 1 h 45min. Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles hagile vastu. Hagis esitatud põhivõlgnevus on tasutud enne hagi esitamist ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kostja juhatuse liige X tasus leppetrahvi nr 1780211210932212 summas 30 eurot 27. jaanuaril 2022 ehk umbes kuu aega enne hagi esitamist. Vaatamata sellele on hageja nõudnud hagis uuesti juba täidetud kohustuse täitmist.
23.Teised hageja nõuded on esitatud pahatahtlikult ja menetlusõigusi kuritarvitades. Kogu kohtumenetlus ja menetluskulud oleks olemata, kui hageja oleks saatnud kasvõi ühe e-kirja või sõnumi kostjale leppetrahvi osas. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude, jättes selle viimase auto kojamehe vahele. Kostja leppetrahvi nõuet kätte ei saanud teadmata põhjustel. Peale vaidlusaluse leppetrahvi esitamist olid hageja ja kostja esindajad suhtluses seoses teiste leppetrahvidega, millised kostja tasus kohtuväliselt. Pooltevahelises kirjavahetuses ei maininud hageja kordagi vaidlusalust leppetrahvi. Kostja sai esimest korda leppetrahvist teadlikuks, kui hageja esitas tema vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamist tasus kostja koheselt leppetrahvi nõude. Nõude esitamine on pahatahtlik, sest hageja ei proovinud vaidlust lahendada kohtuväliselt.
24.Mõistlikult ei saa eeldada, et kui isik unustab sõiduki Europargi parklas parkima panna, peab isik peale igat sellist olukorda tasuma igaks juhuks teadmata summa leppetrahvi, juhuks kui ta leppetrahvi nõuet sõiduki kojamehe vahelt kätte ei saanud. Kostja on muud leppetrahvi nõuded tasunud, mille kohta talle on saadetud mingil täiendaval viisil teavitus. Kostja leidis, et
kohaldada tuleks TsMS § 168 lõiget 6, sest kostja ei ole oma käitumisega andnud alust kohtuvaidluse alustamiseks.
25.VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulude hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole hagis ega selle lisades kordagi välja toonud, et oleks proovinud kostjaga saada kohtuväliselt kontakti mistahes viisil ehk oleks kandnud sissenõudmiskulusid. VÕS § 1131 järgi peab sissenõudmiskulude kandja peab olema kandnud kulusid seoses võlgnevuse sissenõudmisega. Antud säte lihtsustab sissenõudmiskulude summa tõendamist, kuid ei anna automaatselt õigust nõuda täiendavat 40 eurot mistahes võlgnevuse korral. Võlgnikult ei saa nõuda 40 eurot mitte iga võla sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, vaid 40 eurot peaks eelduslikult katma kõigi vastavate toimingutega seotud kulud. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.20.06.2022 palus kostja võtta hagist osaline loobumine kohtul vastu. Muus osas jäi kostja varasemate väidete juurde. Nõue on esitatud pahatahtlikud ja muud pooltevahelised vaidlused on lahendatud kohtuväliselt. Hageja on asjatult tekitanud pooltele menetluskulusid. Kostja leidis, et kuna pooled suhtlesid muude leppetrahvide osas, puudus kostjal vajadus küsida, kas mõni leppetrahvinõue eksisteerib veel. Poolte e-kirjade vahetuses ei maininud hageja kordagi vaidlusalust leppetrahvi.
27.Kostja ei nõustunud hageja VÕS § 1131 lg 1 tõlgendusega. Sätte eesmärk on motiveerida võlausaldajaid lahendama vaidlusi kohtuväliselt, mh nende olemasolust võlgnikke teavitama. Kui päringud tehakse kostja tuvastamise eesmärgil, ei ole tegemist kohtuvälise sissenõudmiskuluga, vaid menetluskuluga. Ainult päringu tegemise tõttu ei saa nõuda võla sissenõudmiskulu, kuivõrd hagejale oli teada kostja isik ning hageja oli temaga suhtluses. Europark isegi ei proovinud võlga kohtuväliselt sisse nõuda, ei teavitanud võla olemasolust kostjat ega andnud talle mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks.
28.Kostja vaidles vastu menetluskuludele, sest need tulenevad ebavajalikust kohtuvaidlusest, mille oleks saanud kohtuväliselt lahendada. Menetluses on esitatud ebavajalikke analüüse, muuhulgas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on juriidiline isik. Selliste analüüside võrra tuleb vähendada hageja menetluskulusid.
29.Kostja on kandnud menetluskulusid kokku summas 700 eurot ilma käibemaksuta, mis koosneb lepingulise esindaja kulust 5 tunni ja 50 min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Kostja palus menetluskulud hagejalt välja mõista. Kohtuotsuse põhjendused
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
31.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus hagejale põhinõudena nõutud leppetrahvi 30 eurot pärast seda, kui hageja oli esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid enne seda, kui ta esitas kohtule hagiavalduse (maksekorraldus toimiku lk 29). 02.06.2022 esitas hageja kohtule avalduse, milles ta loobus põhinõudest summas 30 eurot. Kostja palus nõudest loobumise vastu võtta.
32.Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist
loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
33.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Kostja nõustus nõudest loobumisega. Eeltoodu alusel võtab kohus vastu nõudest loobumise summas 30 eurot ja lõpetab antud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.
34.Hageja palus pärast nõudest loobumist kostjalt jätkuvalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Hageja leidis, et ta on kostjat mõistlikul viisil leppetrahvinõudest teavitanud. Hagejal oli õigus seetõttu nõuda viivist ja sissenõudmise kulu ning võla sissenõudmise kulu eraldi hageja tõendama ei pea. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et hageja ei ole teda nõudest mõistlikult teavitanud.
35.10.05.2022 kirjas pooltele (toimiku lk 40-41) selgitas kohus hagejale, et nii viivist kui ka võla sissenõudmise kulu saab võlausaldaja nõuda siis, kui ta on teavitanud võlgnikku võla olemasolust. Kohus osundas, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat enne kohtusse pöördumist leppetrahvinõudest teavitanud.
36.Hageja kohtu selgitusega ei nõustunud ja leidis, et kostjat teavitati leppetrahvinõudest selle sõiduki kojamehe vahele asetamisega. Leppetrahvinõue oli esitatud parkimistasu maksmata jätmise eest Viru Hotelli parklas 02.11.2021 sõidukiga, mille registrinumbriks oli XXXXXX. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõue oli asetud sõiduki kojamehe vahele (toimiku lk 15-16). Tasulise parkla olemasolust ja selle kasutamise tingimustest teavitati sõidukijuhte infotahvlitega (toimiku lk 17-18).
37.Teisalt aga nähtub poolte e-kirjade vahetusest (toimiku lk 36-39) nähtub, et hageja saatis kostjale mitmel korral meeldetuletusi tasumata leppetrahvide osas, kuid meeldetuletustes vaidlusalust leppetrahvi ei mainitud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus need leppetrahvid, millistest hageja teda teavitas. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et hageja ise pidas tegelikult mõistlikuks ja vajalikuks juhul, kui leppetrahv tasumata jäi, kostjat sellest eraldi e-kirja teel teavitada. Kostja tasus need leppetrahvid, millest teda teavitati ning jättis tasumata vaidlusaluse leppetrahvi, sest sellest teda ei teavitatud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ise on pidanud vajalikuks kostjat leppetrahvidest täiendavalt e-kirja teel teavitada, on ta sellist teavitamisviisi pidanud mõistlikuks ja vajalikuks. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei saanud kohtuväliselt kostjat teavitada vaidlusalusest leppetrahvist. Kuigi hageja väide, et kostja oleks leppetrahvi olemasolust saanud teada, kui ta oleks selle olemasolu kontrollinud hageja kodulehelt, võib olla objektiivselt õige, kuid sellest ei tulenenud kostjale kohustust astuda ise täiendavaid samme olukorras, kus hageja pidas mõistlikuks viisiks enne kohtusse pöördumist isikut trahvi olemasolust e-kirja teel teavitada.
38.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades
eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldajal tuleb võlgnikku kohustusest teavitada ja anda talle mõistlik aeg selle täitmiseks.
39.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt saab viivist nõuda siis, kui kohustus on muutunud sissenõutavaks. See aga eeldab, et võlausaldaja on võlgnikku kohustusest teavitanud ja andnud talle mõistliku aja selle täitmiseks. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses nõuda võlausaldaja siis, kui tal on õigus nõuda viivist.
40.Kohus ei nõustu hageja väitega, et antud olukorras oli hagejal õigus nõuda viivist seetõttu, et sõiduki kojamehe vahele asetatud kviitungil oli märgitud leppetrahvi tasumise aeg ning leppetrahvi mittesaamist ehk erandlikke asjaolusid, miks kostja trahvi kätte ei saanud, pidi tõendama kostja. Hageja ja kostja vahelistes lepingulistes suhetes oli välja kujunenud praktika, kus hageja teavitas kostjat e-kirja teel leppetrahvidest, mis olid jäänud tasumata. Seega tulenes hageja kohustus kostjat sellisel viisil teavitada VÕS § 23 lõike 1 punktis 2. Arvestades poolte vahel välja kujunenud praktikat, ei olnud ainult sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvikviitungi asetamine mõistlik teavitamise viis TsÜS § 70 mõistes. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ta ei saanud enne kohtusse pöördumist kostjat mõistlikult vaidlusalusest leppetrahvist teavitada. Selline teavitamine oleks välistanud tarbetu kohtuvaidluse.
41.Kostjal oli omakorda mõistlikult võimalik eeldada ja loota, et kui hageja teavitab teda tasumata jäänud leppetrahvidest, teavitab ta kõigist leppetrahvidest. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus parkla operaator jätab mõnest tasumata leppetrahvist klienti teavitamata, et seejärel esitada kohtusse leppetrahvinõue, millele on lisatud võla sissenõudmise kulu nõue. Kohus leiab, et hagejal ei ole käesoleval juhul õigust nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, sest nõudest mõistlikult teavitamata jätmise tõttu ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt viivist. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi 40 euro osas rahuldamata.
42.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks menetlusse jäänud nõude osas, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leiab, et ka loobutud nõude osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Nimelt näeb TsMS § 168 lg 6 ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Ekslik on hageja arusaam, et antud säte ei kohaldu, sest kostja ei tasunud nõuet enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et kostja oli leppetrahvi tasunud enne hagiavalduse esitamist.
43.Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 28.02.2022, mil hagejale pidi olema objektiivselt teada, et kostja on põhinõude tasunud. Sõltumata sellest, millal esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seob TsMS § 168 lg 6 menetluskulude jaotuse nimelt hagiavalduse esitamisega. Hagejal puudus õigus ja vajadus nõuda kostjalt hagiavalduses jätkuvalt leppetrahvina 30 euro tasumist, sest kostja oli nõude täitnud. Leppetrahvinõude osas ei andnud kostja hagejale põhjust hagi esitada. Hageja on tarbetult esitanud antud nõude osas kohtule hagiavalduse ja tasunud täiendava riigilõivu. Hagiavalduses ei avaldanud hageja, et kostja on tegelikult põhinõude juba tasunud, mis kujutab endast menetlusõiguste pahauskset kasutamist.
Eeltoodut kokku võttes tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
45.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile. Kostja menetluskulud olid 700 eurot ilma käibemaksuta. Kulud koosnesid lepingulise esindaja kulust 5 tunni ja 50 min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu ja keerukust, on kostja õigusabikulud tarbetult üle paisutatud. Kostja vastus hagile koosnes sisu osas ühest lehest ning sisaldas muuhulgas ebaõiget käsitlust VÕS § 1131. Kohus loeb mõistlikuks ajaks hagile vastuse koostamisel 30 min. Kostja 20.06.2022 vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ei saanud mõistlikult aega kuluda üle 30 min. Kogumis loeb kohus kostja esindaja toimingud ajaliselt mõistlikuks 1 h 35 min ulatuses, millele vastab tasu 190 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 190 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.