Rkm Team osaühingu hagi osaühingu Viskari vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3499.74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Rkm Team osaühing (registrikood 11533107, asukoht Tondi 1, 11313 Tallinn); hageja lepinguline esindaja jurist Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov’i Õigusbüroo, registrikood 11541383, asukoht Mõisavahe 21, 50707 Tartu, e-post xxx); kostja osaühing Viskari (registrikood 10230818, asukoht Punane tn 40a, 13619, Tallinn, e-post [email protected]); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2-19-13032 Jätta menetluskulud hageja osaühingu Rkm Team osaühingu kanda.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Rkm Team OÜ (edaspidi hageja) esitas 28.08.2019 hagiavalduse Viskari OÜ (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis hagi 29.08.2019 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt Rkm Team OÜ ja Viskari OÜ sõlmisid suulise töövõtulepingu laadurekskavaatori ja kalluri tööde teostamiseks tunnihinnaga 34 eurot (käibemaksuta) laadurekskavaatori eest ja 32 eurot (käibemaksuta) kalluri eest, millele lisandub käibemaks. Suulise töövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale akti (saateleht) tööde vastuvõtmiseks. Arvesaatelehest tulenevalt hageja tegi kostjale tööd laadur-ekskavaatoriga: 22.05.2017 11 tundi, 24.05.2017 9 tundi, 25.05.2017 10 tundi, 26.05.2017 12 tundi, 31.05.2017 5.5 tundi. Kalluriga: 25.05.2017 7 tundi, 25.05.2017 veel 9.5 tundi, 26.05.2017 5.5 tundi. Hageja selgituste kohaselt kostjal puudusid pretensioonid saatelehes märgitud tööde ulatuse ja kvaliteedi kohta, kuivõrd kostja kinnitas oma allkirjaga akti. Seega hageja hinnangul poolte vahel ei saa olla vaidlust selle üle, et töö 74 h ulatuses on tegemata ja kostjale üle andmata. Hageja hinnangul samuti puudub poolte vahel vaidlus, et laadur-ekskavaatori ühe tunni eest tuleb tasuda 35 eurot käibemaksuta ja kalluri ühe tunni eest tuleb tasuda 32 eurot käibemaksuta. Saatelehe nr 1 alusel esitas hageja kostjale arve nr. 3627 summas 3012.60 eurot. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arve nr. 3627 summas 3012.60 eurot õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Hageja palus korduvalt kostjat võlgnevus tasuda. 17.04.2019 hageja esindaja Kreedix OÜ esitas kostjale nõudekirja, kuid kostja keeldus ka pärast nõudekirja esitamist arve tasumisest täies ulatuses ja 27.06.2019 kell 01.20 esitas ettepaneku 1200 euro tasumiseks, millega hageja ei nõustunud. Kokku võlgneb kostja hagejale seisuga 20.06.2019 3499.74 eurot. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest summas 3012.60 eurot ja viivistest summas 487.14 eurot.
2-19-13032 Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3012.60 eurot, viivise 487.14 eurot ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud jätta kostja kanda. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejalt töid ega teenuseid tellinud, hagejalt saanud akte ega töid, mille alusel on hagiavaldus esitatud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Vastuväidete kohaselt kostja ei ole hagejaga suulist töövõtulepingut sõlminud, vastav väide on tõendamata. Kostja viitab, et hageja ei ole isegi märkinud, kelle vahel ja millal see sõlmiti. Seoses saatelehega, mis on hagiavalduse lisa 1 ja millega väidetavalt anti kostjale laadimisteenuse tööd üle märgib kostja, et kohtu e-toimikus lisaks 1 olev .jpg fail on väga väikses mõõdus, olles vaid 221 x 318 pikslit. Seetõttu ei saa seda normaalselt vaadelda, kuna selle suurendamisel muutub pilt häguseks. Kostja taotles, et kohus kohustaks hagejat esitama nimetatud akti originaali. Sellegipoolest soovib kostja märkida, et kostja juhatuse liige ei ole sellele aktile alla kirjutanud ega neid töid vastu võtnud samuti kostja ei ole hagejaga mingit suulist töövõtulepingut sellise teenuse tellimiseks sõlminud. Seega on kostja seisukohal, et kostja ei ole neid töid saanud ega vastu võtnud ega aktsepteerinud. Kostja ei tea, miks on X (väidetavalt) sellele saatelehele alla kirjutanud. Kostja ei ole volitanud Xit saatelehele alla kirjutama. Kostja hinnangul saateleht ei ole tõendina usaldusväärne. Esiteks on see koostatud tagantjärgi, kuna koostamise kuupäevaks on märgitud 26.05.2017, kuid allkirju on antud mitmel varasemal päeval väidetavalt tehtud tööde eest. Lisaks on ka peale selle koostamise kuupäeva (26.05.2017) jätkatud selle saatelehe täitmist 31.05.2017. See näitab, et ilmselt on see üldse vormistatud formaalselt, võimalik, et koostöös X’iga, selleks, et õigustada kostja vastu alusetute nõuete esitamist. Kostja hinnangul ei ole usutav, et tegemist oleks saatelehega nr 1 – see näitab samuti selle dokumendi fiktiivsust. Samuti praktikas ei vormistata teenuse üleandmise kokkuleppeid selliste saatelehtedega mitme päeva kohta ühiselt, vaid tehtud tööd fikseeritakse iga päeva lõpus. Kostja osundab, et saatelehel ei ole ka näidatud teenuse hinda. Kostja märgib, et esitatud arve on kostja esindaja poolt allkirjastamata ja kostja ei ole seda aktsepteerinud ega tunnistanud. Nimetatud arvet ei ole OÜ Viskari raamatupidamises arvele võetud. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist kostjale ja hageja nõue on täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale osutanud teenust või üle andnud mingi kauba. Kuna töid ei ole kostja poolt vastu võetud ega saa neid ka vastuvõetuks lugeda, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hagiavaldus on tervikuna alusetu. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal saaks olla mingi nõue kostja vastu või et poolte vahel oleks mistahes teenuse osutamise leping sõlmitud. Tasu maksmise kohustus ei teki arve esitamise või koostamisega, vaid teenuse osutamisest või kauba müümisest, mille kohta antud hetkel pole tõendeid. Nõude tõendamise koormis lasub sellel isikul, kes soovib õigust või nõuet maksma panna, antud juhul hagejal. Kostja ei ole kohustatud tõendama tema vastu nõude puudumist. Kuna hageja põhinõue on alusetu, siis sellest tulenevalt on alusetu ka viivise ja kahju hüvitamise nõue.
2-19-13032 Eeltoodu alusel palub kostja nõuda hagejalt 26.05.2017 saatelehe originaali kohtule esitamist, jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et: - hageja on koostanud akti (saatelehe) tööde vastuvõtmiseks; - hageja on koostanud saatelehe alusel kostjale arve nr 3627 summas 3012.60 eurot.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning, kas kostja on hagejalt töid või teenuseid tellinud ja vastavalt sellele hagejalt saanud akti ja arve.
8.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Kohus leiab, et hindamaks asjaolu, kas kostja on omapoolset kohustust rikkunud või mitte, tuleb esmalt analüüsida ja anda õiguslik hinnang lepingu olemasolule. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
2-19-13032
Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 20.10.2010 tehtud lahendi p-s 14 välja toonud seisukoha, mille kohaselt sõlmitakse leping teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on VÕS § 9 lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kohus leiab, et hageja 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1 tööde saateleht – lisa_1_saateleht 26.05.2017.jpg – ei tõenda, et Rkm Team OÜ ja Viskari OÜ oleks sõlminud suulise töövõtulepingu laadur-ekskavaatori ja kalluri tööde teostamiseks tunnihinnaga 34 eurot (käibemaksuta) laadur-ekskavaatori eest ja 32 eurot (käibemaksuta) kalluri eest, millele lisandub käibemaks. Samuti ei tõenda viidatud saateleht, et hageja oleks teostanud kostjale tööd laadur-ekskavaatoriga: 22.05.2017 11 tundi, 24.05.2017 9 tundi, 25.05.2017 10 tundi, 26.05.2017 12 tundi, 31.05.2017 5.5 tundi ja kalluriga: 25.05.2017 7 tundi, 25.05.2017 veel 9.5 tundi, ja 26.05.2017 5.5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole õigustatult esitanud kostjale arvet nr 3627 summas 3012.60 eurot (28.08.2019 hagiavalduse lisa 2).
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta on kostjale osutanud teenust või üle andnud mingigi kauba. VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 näeb ette töö üleandmise kohustuse. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohus leiab, et kuna töid ei ole kostja poolt vastu võetud, siis ei saa neid vastuvõetuks lugeda, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja seetõttu on hagiavaldus tervikuna alusetu. Hageja ei ole tõendanud, et tal saaks olla nõue kostja vastu või, et poolte vahel oleks mistahes teenuse osutamise leping sõlmitud. Kohus selgitab, et tasu maksmise kohustus ei
2-19-13032 teki arve esitamise või koostamisega, vaid teenuse osutamisest või kauba müümisest, mille kohta antud hetkel pole tõendeid esitatud. Nõude tõendamise koormis lasub sellel isikul, kes soovib õigust või nõuet maksma panna, seega siis käesoleval juhul hagejal. Kostja ei ole kohustatud tõendama tema vastu nõude puudumist.
11.Kohtu eeltoodud järeldusi toetavad asjaolud, et kohtu e-toimikus hagiavalduse lisaks 1 olev .jpg laiendiga fail on väga väikses mõõdus, olles vaid 221 x 318 pikslit, mistõttu ei saa seda süvitsi vaadelda (see ei ole loetav), kuna selle suurendamisel muutub pilt häguseks. Hagejat ei ole esitanud nimetatud akti originaali. Täiendavalt puudub vaidlus, et kostja juhatuse liige ei ole viidatud aktile alla kirjutanud ega neid töid vastu võtnud. Kostja ei ole ka volitanud X’it enda nimel saatelehele alla kirjutama. Kohtu hinnangul ei ole välistatud ka kostja poolt välja toodud kahtlus, et tulenevalt asjaolust, et Viskari OÜ tegi aadressil Punane 40 töid ja tal olid seal ka teised alltöövõtjad võis Rkm Team OÜ teha töid mõnele kostja alltöövõtjale, kuid arve selle eest on hageja konkreetse alltöövõtja asemel esitanud Viskari OÜ-le. Eelduslikult hagejale alltöövõtja jättis raha maksmata ja hageja tuli lõpptellija käest tasu nõudma. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
12.06.04.2022 kohtuistungil selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist, hagiavalduse perspektiivikust ja ka kohtu selgitamiskohustuse piire. Täiendavalt lahendas kohus hageja täiendavad taotlused (06.04.2022 kohtuistungi protokoll 01:16:34): „Kohus määrab Y vande all ülekuulamise osas – kostja esindaja tõi õigesti välja, et hageja ei saa ise seda taotlust esitada ja kostja vaidleb sellele vastu. samuti on see esitatud hilinemisega. Seda asjaolu teadis hageja juba varakult. Kostja on vastu vaielnud hagile täies ulatuses ja see ei tulnud tänasel istungil üllatusena. Seetõttu on see hilinemisega esitatud taotlus ja kohus jätab selle rahuldamata. Samamoodi on Xi tunnistajana ülekuulamise taotlus esitatud hilinemisega, kuna muuhulgas, kas leping oli sõlmitud või mitte, ei saa Xi ütlustega tõendada, kuna leping oli sõlmitud juhatuse liikmete vahel. Hinnapakkumise esitamine samamoodi ei tõenda lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine on asjas kõige olulisem. Ka ekspertiisi taotlus – isegi juhul, kui kohus peaks ekspertiisi taotluse rahuldama, ei tõendaks see hageja nõuet. Eeltoodust tulenevalt on taotlused Xi tunnistajana ülekuulamiseks, hinnapakkumise esitamiseks ja ekspertiisi määramiseks põhjendamatud, kuna need ei aita asja lahendamisele kaasa. Need ei tõenda lepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus need hageja taotlused rahuldamata.“ Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud kohtuistungi protokolli väljavõttest, et kohus on asjas selgitamiskohustust täitnud.
13.Kohus leiab, et kuna hageja põhinõue on alusetu ja tõendamata, siis on sellest tulenevalt põhjendamata ka viivise nõue.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
2-19-13032 menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõue jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.