LVM Kinnisvara Tallinn OÜ hagi A15 OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 5 713,14 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: LVM Kinnisvara Tallinn OÜ (registrikood: 12060817; aadress: Pärnu mnt 33, Tallinn, 10119, Eesti) Lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Pirkka-Marja Põldvere ja Marko Pilv Kostja A15 OÜ (registrikood: 14764451; aadress: Ädala tn 15, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10614, Eesti) Seaduslik esindaja: juhatuse liige X
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 07.06.2022, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada LVM Kinnisvara Tallinn OÜ hagi A15 OÜ vastu.
2.Mõista A15 OÜ-lt LVM Kinnisvara Tallinn OÜ kasuks välja põhinõue summas 5 000 eurot.
3.Mõista A15 OÜ-lt LVM Kinnisvara Tallinn OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 225 eurot.
4.Mõista A15 OÜ-lt LVM Kinnisvara Tallinn OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 17.01.2022 seisuga summas 70,14 eurot. Samuti mõista A15 OÜ-lt LVM Kinnisvara Tallinn OÜ kasuks välja viivis 5 225 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
6.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista A15 OÜ-lt LVM Kinnisvara Tallinn OÜ kasuks välja menetluskulud summas 3 142,17 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-22-789 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavaldus
1.Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2020 maaklerteenuste lepingu nr 300320-SS1 (dtl 9-10), mille eesmärgiks oli maakleri poolt käsundiandjale kolmanda isikuga müügilepingu sõlmimise vahendamine. Pooled saavutasid eraldiseisvalt e-kirja teel kokkuleppe, mille kohaselt pidi käsundiandja tasuma maaklerile ülesande täitmise eest tasu summas 5 000 eurot vara müügilepingu sõlmimise päeval. Lepingu objektiks teiste objektide hulgas oli käsundiandjale kuuluv korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Korteri müügihinnaks oli lepingu p 1 kohaselt 225 000 eurot.
2.Hagejaga võttis 14.06.2020 ühendust ostja Y, kes soovis kokku leppida aja korteri ülevaatamiseks. Korteri vaatamise käigus andis ostja teada, et korter sobib talle, mistõttu alustas ostja läbirääkimisi pangaga. 18.06.2020 teatas käsundiandja maaklerile, et korteri müügihind on muutunud ning uus müügihind on 241 000 eurot. Käsundiandja edastas maaklerile ka kõigi müügiobjektide hindamisaktid, sh kõnesoleva korteri hindamisakti. Samuti andis käsundiandja teada, et soovib koostöö maakleriga lõpetada, kuid tõi samas välja, et kui maakler on juba kliendi leidnud, siis on ta nõus korteri kliendile müüma.
3.Perioodil juuni kuni august 2020 toimusid müüja ja ostja vahel maakleri vahendusel läbirääkimised korteri ostuhinna osas. Läbirääkimiste ajal käis maakler ostjale ka teist korda korterit näitamas. Maakler edastas käsundiandjale mitmeid ostja pöördumisi seonduvalt korteri ostuhinnaga ning korteri uuesti näitamisega, kuid käsundiandja ei vastanud maakleri pöördumistele mitmete päevade vältel. 01.07.2020 vastas käsundiandja maaklerile, et soovib korterite müügihindadeks saada hindamisakti järgseid hindu ning et kokkulepitud vahendustasu tasub müüja.
4.04.08.2020 e-kirjas käsundiandjale selgitas maakler, et ostja on nõus vastu tulema ning maksma korteri eest maksimaalselt 230 000 eurot. Maakleri pöördumise peale selgitas käsundiandja oma 13.08.2020 e-kirjas, et kuna ta peab tasuma maaklerile ka vahendustasu summas 5 000 eurot, siis ei saa ta nõustuda ostuhinnaga summas 230 000 eurot. Seejuures tegi käsundiandja omapoolse pakkumise, et nõustub korteri müümisega ostjale hinnaga 230 000 eurot ning tasub maaklerile vahendustasuna 2 000 eurot. Maakler selgitas, et ei nõustu käsundiandja pakkumisega, kuivõrd see ei vasta poolte eelnevale kokkuleppele. Pärast viidatud vestlust ei ole käsundiandja maakleriga rohkem ühendust võtnud ega tasunud ka maaklerile tehtud töö eest maakleritasu summas 5 000 eurot.
5.01.11.2021 märkas maakler kinnisvaraportaalis www.kv.ee sama korteri müügikuulutust. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kõnesoleva korteri kaasomanikuna 17.12.2020 sisse kantud Y (ostja). Seega on käsundiandja müünud korteri samale isikule, keda maakler käsundiandjale vahendas. 12.11.2021 esitas maakler käsundiandjale nõudeavalduse kohustuse täitmise ning võlgnevuse tasumise nõudes.
6.Hageja nõuab kostjalt maakleritasu summas 5 000 eurot või alternatiivselt leppetrahvi summas 5 000 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude (kahju) hüvitamist summas 225 eurot ning viivist põhinõudelt summas 5 000 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest 15.11.2021 ning viivist põhinõudelt summas 5 225 alates hagi esitamisele järgmisest päevast (s.o 18.01.2022) kuni kohustuste kohase täitmiseni.
2-22-789 Kostja vastus
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte vahel on sõlmitud kõnealune maaklerileping, samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et hagejaga võttis ühendust Y korteri ülevaatamiseks.
8.Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et ilma temata ei oleks lepingut sõlmitud. Alternatiivselt leiab kostja, et isegi kui hageja vahendas tehingut, tegutses hageja ka ostja huvides ja seega on kaotanud õiguse maakleritasule. Kostja vaidleb vastu ka leppetrahvinõudele.
9.Kostja ei pea põhjendatuks hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet ning vaidleb vastu ka viivisenõudele. Kohtuistung 07.06.2022
10.Kohus pidas asjas istungi 07.06.2022, kus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist, arutas menetlusosalistega seni esitatud tõendeid ning määras asja edasise läbivaatamise kirjalikus menetluses. Edasine menetlus
11.Kohtu määratud tähtajal pooled uusi sisulisi seisukohti ega tõendeid ei esitanud. Hageja esitas taotluse täiendava tõendi kogumiseks, mille kohus jättis 01.07.2022 määrusega rahuldamata TsMS § 238 lg 1 alusel, sest taotletaval tõendil ei ole asjas tähtsust.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
13.1.poolte vahel on sõlmitud 15.07.2020 maaklerteenuste leping nr 300320-SS1, mille üheks objektiks oli korter asukohaga XXX;
13.2.ostja Y võttis ühendust hagejaga XXX korteri ülevaatamiseks;
13.3.korteri ostis pärast maakleriteenuste lepingu lõppemist Y;
13.4.vastavalt poolte kokkuleppele oli maakleritasu iga vahendatud korteri müügitehingu kohta 5 000 eurot koos käibemaksuga.
14.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:
14.1.mis hinnaga leppisid pooled kokku maakleri kohustuses vahendada XXX korteri müüki ning kas pooled muutsid lepingut hinna osas;
14.2.kas hageja täitis oma maaklerilepingust tulenevaid kohustusi. Maakleritasu nõue
15.Kohus nõustub pooltega, et 15.07.2020 sõlmitud leping nr 300320-SS1 on maakleriteenuste leping vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1, mille kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. VÕS § 664 lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist.
16.Pooltevahelise lepingu punkti 3.5 (dtl 9) kohaselt maksab käsundiandja maaklerile maakleritasu lepingu punktis 1.1 nimetatud ülesande täitmise eest lepingus kindlaks määratud
2-22-789 summas, tingimustel ja tähtajal. 27.04.2020 e-kirja teel sõlmitud kokkuleppe (dtl 11) kohaselt on tasu iga vahendatud korteri müügitehingu eest 5 000 eurot (sisaldab käibemaksu).
17.Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et Y oli maakleri poolt osundatud XXX korteri ostuhuviline ning kostja ja Y sõlmisid pärast maakleriteenuste lepingu lõppemist ostu-müügilepingu, mille tulemusel Y omandas XXX korteri, hindab kohus, kas kostjal käsundiandjana on tekkinud kohustus maksta maaklerilepingu alusel maaklerile tasu ehk kas on täidetud tasu saamise tingimused.
18.Kohus tuvastab, et pooled leppisid algselt kokku, et xxx tn xx majas asuvat korterit number xx vahendab hageja müügihinnaga 225 000 eurot. Nimetatu nähtub üheselt lepingu punktist 1.1 (dtl 9), kus on tabeli kujul loetletud korterid järjekorras 1, 3, 5, 6, 8. Kaks rida allpool on loetletud korterite pindalad 52,5 / 61,6 / 81 / 71 / 78 m2. Seejärel on märgitud samas järjekorras müügihinnad 165 000 / 170 000 / 240 000 / 210 000 / 225 000 eurot. Seega loetelus on viimasena toodud korterile number xx vastav pindala ja müügihind, milleks on 225 000 eurot. Kohus nõustub hageja kohtuistungil antud selgitusega (dtl 151), et igale korterile on konkreetselt määratud müügihind. Kohus märgib, et lepingu kehtivuse ajal peetud kirjavahetusest nähtub samuti üheselt, et mõlemad pooled mõistsid, et korteri number xx müügihind on 225 000 eurot. Nii on hageja maakler kirjutanud 04.08.2020 (dtl 21), et korteri hinnaks, enne kostja soovi hinda tõsta, oli 225 000 eurot. Oma 13.08.2020 vastuses (dtl 20) kostja sellele vastu ei vaidle. Kostja istungil esitatud väited, et maaklerilepingus ei ole eraldi välja toodud, et korteri nr xx müügihind oleks olnud kokku 225 000 eurot, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Seetõttu kohus kostja vastava väitega ei arvesta.
19.Kostja esitas oma vastuses hagile vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et ilma temata ei oleks maaklerilepingut sõlmitud. Kohus selgitas 07.06.2022 kohtuistungil menetlusosalisetele tõendamiskoormist, mille kohaselt maakleritasu nõudmiseks peab hageja tõendama, et ta vahendas tehingu, mille vahendamiseks maaklerileping sõlmiti ja kostja peab tõendama, et hagejal ei tekkinud õigust maakleritasule ehk hageja ei vahendanud tehingut, mille vahendamiseks maaklerileping sõlmiti.
20.Kohus määras kostjale tähtaja kuni 28.06.2022, kuid kostja mistahes täiendavaid seisukohti ega tõendeid ei esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja ei vahendanud korteri müüki, hageja on aga tõendanud ja pooled ka ei vaidle, et korteri ostis isik, kellele hageja maaklerina osutas.
21.Kostja on esitanud hageja nõudele samuti vastuväite, mille kohaselt hageja pidi kostja poolt antud käsundi järgi esindama müügiprotsessis kostja huve, sh saama korteri eest võimalikult kõrge hinna (hageja soovis, et kostja müüks korteri, mille hindamisakti järgne hind oli 241 000 eurot, hinnaga 225 000 eurot ja maksaks maakleritasu 5 000 eurot). Kohus selgitas 07.06.2022 istungil, et iseenesest on jaatatud kohtupraktikas olukordi, kus maakleritasu saamine on seatud sõltuvusse sellest, mis tingimustel käsundiandja ja ostja müügihinnas kokku lepivad. Kohus selgitas kostjale ühtlasi, et vastavalt Riigikohtu seisukohale lahendis tsiviilasjas 2-18-1521 peaks selline erikokkulepe, mis oleks maakleritasu saamise eeldus, nähtuma maaklerilepingust või olema tõendatud muude tõenditega, sh lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud ja tõendatud asjaoludega. Erikokkuleppe olemasolu tõendamiskoormis lasub käsundiandjal.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas maaklerilepingus kokku lepitud hinda 225 000 eurot muudeti ning kas pooled leppisid kokku maakleri kohustuses vahendada korterit asukohaga XXX hinnaga 241 000 eurot.
23.Kostja on istungil esitanud väite, et enne seda kui keegi oli midagi broneerinud ja kuna hindamisaktid said valmis, siis müüja soovis hinda muuta hindamisakti hindadeks ehk turuhindadeks. Sellega on kostja arvates ka tõendatud, et uus kokkulepe on sõlmitud. Kostja osundab oma vastuse lisana 2 esitatud kirjavahetusele (dtl 104-106). Kohus tuvastab, et kostja küll avaldab 18.06.2020 e-kirjas (dtl 105) soovi, et hinnad peaksid olema hindamisaktides toodud hinnad, kuid kokkulepet kiri ei sisalda. Hageja vastab 22.06.2020 ning palub teatada uued
2-22-789 müügihinnad, et need oleksid samad. Kohus tuvastab eeltoodust tulenevalt, et 22.06.2020 seisuga ei olnud pooled maaklerilepingut muutnud ega saavutanud kokkulepet uute hindade osas. Kohus nõustub hagejaga, et kostja hagivastuse lisana 2 esitatud kirjavahetus (dtl 104-106) ei tõenda, et pooled olid kokku leppinud korteri hinna muutmises või selle muutmises tagasiulatuvalt.
24.Kohus märgib, et kostja väidet, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt pidi maakler korteri edaspidi müüma hinnaga 241 000 eurot, ei tulene ka teistest kohtule esitatud tõenditest. Esitatud kirjavahetusega (dtl 102-103) on tõendatud kostja soov saada ostjalt suuremat hinda, kuid üheselt nähtub ka hageja seisukoht, et hageja on omapoolse kohustuse täitnud ning on leidnud ostja hinnaga, milles pooled maaklerilepingus kokku leppisid.
25.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et olukorras, kus hageja oli leidnud ostja hinnaga 225 000 eurot ja teavitanud sellest kostjat ning asjaolust, et ostja alustas läbirääkimisi pangaga, on kostja poolt müügihinna tõstmine pahatahtlik ja vastuoluline. Kohus märgib samuti, et kostja käitumise vastuolulisust kinnitab ka kostja 18.06.2020 e-kirjas märgitu, mille kohaselt kostja avaldas, et loomulikult, kui mõni huviline on juba olemas, siis saab tehingu ära teha (dtl 105).
26.Kohus määras kostjale tähtaja kuni 28.06.2022 oma väite kohta, et pooled muutsid maaklerilepingut ning maakleri uueks kohustuseks oli vahendada tehingut hinnaga 241 000 eurot, tõendite esitamiseks. Kostja kohtu määratud tähtajaks tõendeid ega seisukohti ei esitanud.
27.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled oleksid muutnud maaklerilepingut ning et hagejal oleks olnud kohustus vahendada korteri nr xx müügitehingut hinnaga 241 000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta on vahendanud kostjale ostja Y, kes oli valmis ostma XXX korteri vähemalt 225 000 euroga ehk sama hinnaga, millisega tehingu vahendamises hageja ja kostja maakleriteenuste lepingu punktis 1.1. kokku leppisid. Pooled ei vaidle selle üle, et Y omandas XXX korteri pärast maakleriteenuse lepingu lõppemist.
29.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja panus ei olnud piisav, sest hagejal ei olnud tehinguni jõudmisel ka üldse mingit rolli või oli see roll minimaalne, mistõttu ei saa hagejal kostja hinnangul tekkida tasu saamise õigust. Kohus märgib, et esiteks on kostja seisukoht vastuoluline, kuivõrd samaaegselt ei ole võimalik, et hagejal ei olnud rolli või oli hageja roll minimaalne, kuivõrd need mõisted on teineteist välistavad. Teiseks sätestab VÕS § 658 lg 1, et maaklerilepingust tulenev maakleri kohustus on ka osutada kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele. Pooled ei vaidle, et hageja osutas Yle kui ostjale, kellega kostja sai lepingu sõlmida.
30.Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et maakler ei täitnud maaklerilepingut oma majandus- või kutsetegevuse standardile vastavalt ega tegutsenud kostja kasuks. Kostja etteheited hagejale on üldsõnalised ja tõendamata, samuti ei ole kostja etteheited eluliselt usutavad. Kostja on esitanud väite, et maakler ei teinud korterist floorplani ehk korteri ruumilahenduse plaani. Nimetatud väite on hageja ümber lükanud korteri müügikuulutusega (dtl 132 jj), millele on lisatud ka ruumilahenduse plaan. Kostja ei ole esitanud oma etteheidete tõendamiseks mistahes tõendeid, millistest nähtuks, et kostja oleks maaklerilepingu kehtivuse jooksul teinud hagejale etteheiteid viimase poolt kohustuste ebakohase täitmise osas.
31.Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes lepingu punktile 3.5 ja VÕS § 658, § 664 lg-tele 1 ja 3 tuvastab kohus, et hagejal tekkis pooltevahelise maakleriteenuste lepingu alusel õigus maakleritasule summas 5 000 eurot, kuivõrd hageja osutas Y’le kui kolmandale isikule, kellega
2-22-789 kostja sai sõlmida ja pärast maaklerilepingu lõppemist ka sõlmis korteri asukohaga XXX müügilepingu.
32.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude maakleritasu saamiseks, ei hinda kohus poolte väiteid seoses hageja alternatiivse leppetrahvi nõudega summas 5 000 eurot. Kohtueelsete õigusabikulude tasumise nõue
33.Hageja esitas kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 225 eurot (ilma käibemaksuta) seoses kostjale käesoleva tsiviilasja kohtueelses menetluses nõude esitamisega. Hageja põhjendab, et õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud, kuna kostja jättis tasumata pooltevahelise lepingu alusel maksmisele kuuluva summa ja hagejal ei õnnestunud selle summa tasumise osas kostjaga kokkuleppele jõuda.
34.Kostja vaidleb kahju hüvitamise nõudele vastu põhjendusega, et kui puudub kostjapoolne lepingurikkumine, siis puudub esmane kahju hüvitamise eeldus. Teiseks on kostja seisukohal, et kulu kandmine hageja poolt ei ole põhjendatud, sest mõlemad pooled on äriühingud, kes tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses. Kostja leiab, et olukorras, kus hagejale oli teada, et kostjal on sisulised vastuväited nõudele, oli põhjendamatu teha kulusid õigusabile. Kostja vaidleb vastu ka kulu suurusele, leides, et nõudekirja koostamiseks oleks kulunud maksimaalselt tund aega juristi poolt, kelle tavapärane tunnihind on kuni 110 eurot koos käibemaksuga.
35.Kohus nõustub hagejaga, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Sama seisukohta on Riigikohus oma praktikas korduvalt kinnitanud (ts.asjad 3-2-1-84-14, 3-2-1-19-13).
36.Hagejale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale äriühingule ei saa ette heita professionaalse õigusabi kasutamist olukorras, kus lepingu täitmisel on tekkinud põhimõttelised erimeelsused käsundiandjaga. Seetõttu ei nõustu kohus kostja vastuväitega, mille kohaselt äriühingute puhul peaks välistama õigusabi kasutamise põhjendatuse.
37.Kostja on vastu vaielnud ka kohtueelsete õigusabikulude suurusele. Hageja on kandnud kulusid kokku 1,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades hageja nõudekirja sisu ja mahtu ei ole kirja koostamisele kulunud aeg, milleks on 1,5 tundi, ebamõistlikult pikk. Samuti on turuolukorraga kooskõlas ja tavapärane vandeadvokaadi tunnitasu, milleks on 150 eurot.
38.Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet põhjendatuks ja rahuldab nõude. Viiviste tasumise nõue
39.Hageja on koos põhinõudega esitanud viivisenõude seadusjärgses määras.
40.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
41.Hageja arve nr 2111072 muutus sissenõutavaks 15.11.2021 ning arve on täies ulatuses tasumata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arve sissenõutavaks muutumise ajale.
42.Hageja on esitanud viivisenõude alates 15.11.2021 kuni 17.01.2022 ning märgib, et sissenõutavaks muutunud viivis nimetatud perioodi kohta on kokku 70,14 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 18.01.2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
44.Kohus rahuldab hageja viivisenõude põhinõudelt 5 225 eurot alates 18.01.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-22-789 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
46.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 595 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
47.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
48.Hageja 10.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 2 tunni ja 43 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot (s.o 407,50 eurot, ilma käibemaksuta) ning 07.07.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt 13 tunni ja 22 minuti ulatuses tunnitasuga 160 eurot (s.o 2 138,67 eurot, ilma käibemaksuta) – seega kogusummas 2 546,17 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
49.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
50.Samuti on põhjendatud hageja poolt 20.12.2021 tehtud kinnistusraamatupäringuga (registriosanumber 21217501) tehtud kulutus summas 1 euro.
51.Hageja on kokku kandnud menetluskulu summas 3 142,17 eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
52.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
53.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.