Võlaõigus

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“ Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 sätestab, et „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja M. L. 23.10.2020 interneti vahendusel lepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ning esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Kostja on taotlenud laenu kümme korda ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale kümme laenumakset, kokku summas 5141 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja laenatud summad kätte saanud ning hakanud raha kasutama. Eelnevat tõendab asjaolu, et kostja on laenatud raha tagastamiseks teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 10.08.2024. Hagiavalduse kohaselt oli intressimäär 45,30% aastas ja tegemist oli fikseeritud intressimääraga. Krediidi kulukuse määr oli 55,99% aastas. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja lisas hagis, et arvestades kehtivat kohtupraktikat ja seda, et esialgne laenuandja ei saa ärisaladuse ja pangasaladuse kaitse põhimõttest tulenevalt väljastada kõiki andmeid, loobub hageja täielikult intressi nõude nõudmisest kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Hagiavalduse kohaselt on kõikide laenu tagastamise osamaksete tähtaeg saabunud 10.08.2024, mistõttu on kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks. Hagiavaldusest nähtuvalt ei tasunud kostja esialgsele võlausaldajale laenu tagasi vastavalt kokkuleppele, mistõttu esialgne võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 20.12.2024 seisuga tagastamata laenupõhiosa eest summas 2705,34 eurot (so 5141 – 2435,66). Hageja selgitas hagiavalduses, et hageja on arvestanud kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhisumma katteks ning hageja ega esialgne võlausaldaja ei ole ühtegi kostja tagasimakset arvestanud ühegi muu kohustuse katteks. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras alates laenu tagastamisele järgnevast päevast (so 11.08.2024) kuni hagiavalduse esitamiseni (so 20.12.2024) summas 119,52 eurot. Lisaks palub hageja mõista välja kostjalt viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (so 21.12.2024) kuni põhinõude 2705,34 euro täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavaldusest nähtuvalt on 20.12.2024 seisuga kostja võlgnevus Era Liisingu Inkassoteenused OÜ ees summas 2824,86 eurot (so tagastamata laenusumma 2705,34 eurot ja viivis 119,52 eurot). 2

Kostja on esitanud vastuse hagile. Kostja märkis vastuses, et kostja nõustub põhiosa tagastamisega. Kostja palus kohtul kinnitada maksegraafik põhjusel, et kostja ei soovi muutuda täielikult maksevõimetuks ja seda on kostja hinnangul võimalik vältida, kui sõlmida kompromiss. Kostja lisas vastuses, et kostja soovib tagada oma suutlikkuse täita konkreetset rahalist kohustust ja ka teisi kostja võetud rahalisi kohustusi. Kostja märkis, et kostja on valmis sõlmima nõude tasumiseks kompromissi ja pakub igakuiseks osamakse summaks 50 eurot. Kostja palub hagejal loobuda viivise nõudest. Kostja märkis, et kostja elab xxx, mistõttu palub kostja edastada asi alluvusel Pärnu Maakohtule. Kostja palus kohtul rahuldada hagi summas 2824,86 eurot ja ajatada võlgnevus maksegraafikuna tasumiseks, jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivised ja viivised menetluskuludelt ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja avaldas, et hageja on nõus sõlmima kostjaga kompromissi, mille puhul hageja vähendab nõude summat ja lõplik tasumisele kuuluv summa on 3034,86 eurot (so põhinõue summas 2705,34 eurot, kõrvalnõuded summas 119,52 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 210 eurot). Hageja selgitas, et võrreldes kostja poolse kompromissi ettepanekuga soovib hageja, et kostja tasuks ka poole hageja poolt tasutud riigilõivust. Hageja avaldas, et hageja on nõus, et kostja tasub esimese kompromissi makse hiljemalt 15.08.2025 ja järgnevad maksed igakuiselt hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks summas 50 eurot. Hageja selgitas, et kompromissi puhul, kui kostja tasub kompromissi korrektselt, ei lisandu täiendavat viivist ja tasumisele kuuluv summa kokku on 3034,86 eurot. Kohus on edastanud hageja seisukoha koos hageja poolt allkirjastatud kompromisslepinguga kostjale. Kohus palus kostjal hageja kompromissettepanekuga tutvuda ning sellega nõustumise puhul see hiljemalt 10.09.2025 allkirjastada ja kohtule saata. Kohus selgitas, et kui kostja kompromissettepanekuga ei nõustu, lahendab kohus asja otsusega. Kostja kohtule ei vastanud ning hageja kompromissettepanekut ei allkirjastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Creditstar Estonia AS-i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja Creditstar Estonia AS-i vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Creditstar Estonia AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel 3

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Creditstar Estonia AS-i ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul oli krediidikulukuse määraks 55,99%. Hageja poolt väljatoodud krediidi kulukuse määr ei ületa lepingu krediidi kulukuse määra rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Kohtul on kohustus ka hinnata, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja hinnangul ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et kuivõrd esialgne laenuandja ei saanud ärisaladuse ja pangasaladuse kaitse põhimõttest tulenevalt väljastada hagejale kõiki andmeid, loobub hageja täielikult intressi nõudmisest kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Hageja on arvestanud kõik kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks ning nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul vajadus hinnata, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja nõuab kostjalt üksnes põhivõlgnevust ja viiviseid seadusjärgses määras. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt krediidiandja ja kostja vahel 23.10.2020 sõlmitud lepingule on kostjale võimaldatud krediidiandja poolt krediiti summas 5141 eurot. Kostja on võtnud krediidi kasutusse ning tagastanud krediidiandjale 2435,66 eurot. Hageja on esitanud kohtule eelnevat tõendavad maksekorraldused. Hageja on arvestanud kostja kõik tasumised põhivõlgnevuse katteks. Eelnevast tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees summas 2705,34 eurot. Kostja on nõustunud põhiosa tagastamisega ning ei ole vaielnud vastu põhivõlgnevuse suurusele. Kostja võlgnevus hageja ees on seega 2705,34 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 2705,34 eurot laenu tagastamise tähtajale järgnevast päevast (11.08.2024) kuni hagi esitamiseni (20.12.2024) seadusjärgses määras. Hageja nõuab viivist summas 119,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (21.12.2024) seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 119,52 eurot perioodi 11.08.2024 – 20.12.2024 eest ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 21.12.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisenõudele summas 119,52 eurot vastu vaielnud. Kostja on palunud jätta rahuldamata üksnes hageja edasiulatuva viivise nõude 4

ning menetluskulude viivise nõude. Kostja on palunud rahuldada hagi 2824,86 ulatuses, millises ulatuses kohus ka hagi rahuldab. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja edasiulatuva viivise ja menetluskulude viivise nõudele on põhjendamata. Kohus toob siinkohal välja, et hageja on nõustunud igakülgselt kostja poolt välja toodud kompromissitingimustega, mis puudutavad võlgnevuse tasumist igakuise osamaksena summas 50 eurot. Hageja on üksnes märkinud kompromisslepingusse lisaks, et kostjal tuleb hüvitada ka pool riigilõivust summas 210 eurot. Muid summasid hageja kostjalt ei nõua. Seega on hageja tulnud kostjale vastu ja pidanud võimalikuks, et kostja tasub võlgnevuse osade kaupa. Hageja on valmistanud ette ja edastanud kohtule hageja poolt allkirjastatud kompromisslepingu. Kostja hageja kompromissettepanekule ei vastanud ega kohtule allkirjastatud kompromisslepingut ei edastanud. Seega nähtub kohtule, et kostja sooviks ei olnud asja lahendamine kompromissi sõlmimise teel. Vastuseks kostja taotlusele edastada asi alluvusel Pärnu Maakohtule, kuivõrd kostja elukoht on Pärnus, märgib kohus, et käesolevalt on asja lahendamise lõppfaasis, mistõttu puudub menetlusökonoomistel kaalutlustel vajadus edastada asi alluvusel Pärnu Maakohtule. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 420 eurot ja õigusabikulud summas 180 eurot, arvestusega 1,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 420 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 120 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul vastavuses turusituatsiooniga. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 180 eurot (1,5 tundi × 120 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 600 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 180 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot 5

(TsMS § 178 lg 2). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.