Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

nimetas usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda. Võlgnik on esitanud usaldusisiku aruanded 25.02.2020 (periood 25.02.2019-25.02.2020), 22.02.2021 (periood 25.02.2020-25.02.2021) ja 10.02.2022 (periood 25.02.2021-25.02.2022). 10.02.2022 esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 01.03.2022 esitas seisukoha Telia Eesti AS, kes tõi välja, et võlgniku võlgnevus Telia AS ees seisuga 01.03.2022 on 524,71 eurot ning võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 02.03.2022 esitas seisukoha kohtutäitur Jane Rumjantseva, kes teatas, et võlausaldaja ei oma vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 02.03.2022 esitas seisukoha Intrum Debt Finance AG, tuues välja, et kolme aasta jooksul on võlgnik rahuldanud Intrum Debt Finance AG nõuet 11,81 euro ehk 1,79% ulatuses ning 02.03.2022 seisuga on võlausaldaja rahuldamata nõude jääk 648,35 eurot. Võlausaldaja leiab, et kolme aasta jooksul võlausaldaja nõude täitmine 1,79% ulatuses ei saa pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Võlausaldaja leiab, et puuduvad sellised erandlikud asjaolud, millest nähtuvalt puuduks võlgnikul edaspidi täielikult võimalus tööd teha ja töötasu teenida ning sellest võlausaldajate nõudeid seaduses sätestatud ulatuses rahuldada. Intrum Debt Finance AG palub jätta taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks rahuldamata. 11.03.2022 esitas seisukoha Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kes teatas, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on Maksu- ja Tolliameti nõude katteks laekunud 2106,50 eurot ning 11.03.2022 puuduvad maksuhalduril nõuded võlgniku vastu. Maksu-ja Tolliametil ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 14.03.2022 esitas seisukoha kohtutäitur Kaire Põlts, kelle teatel on võlgnik tasunud täitekulude katteks 249,10 eurot, millest tulenevalt nõustub kohtutäitur kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega. 04.05.2022 esitas seisukoha PlusPlus Baltic OÜ, tuues välja, et võlgnikult on kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud 11,81 eurot, mis on äärmiselt väike protsent nõudest. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada arvestades, et võlgnik on töötanud osalise tööajaga ning võlgnik on teostanud kandeid arvestamata jaotuskavas märgitut. 31.05.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, kes avaldas, et tal on 3 kuud puuduv töövõime ning hetkel ei saa töötada tervise tõttu. Võlgnik esitas kohtule töövõimetuskaardi nr 21025563, mille kohaselt on võlgnikul puuduv töövõime kuni 19.07.2024. Võlgnik teatas, et töötas enne koristajana, kuid ei saa enam ilma valudeta midagi teha. Kohtus leiab, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohtuistung võlgniku ärakuulamiseks toimus 31.05.2021. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad esitasid arvamuse kirjalikult. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik töötas perioodil 01.04.2019-08.04.2019 X AS-is, perioodil 18.03.2020-29.10.2020 X AS-is ning alates 06.10.2021 X OÜ-s. Võlgnik on saanud teise pensionisamba väljamaksed 02.09.2021 summas 746.58 eurot ning 28.09.2021 summas 107.50 eurot. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku sissetulek põhineb Sotsiaalkindlustusameti sotsiaaltoetustel, Eesti Töötukassa töövõimetustoetusel, kohaliku omavalitsuse poolt väljamakstud toetustel ning X OÜ-lt saadud töötasust. Võlgniku sissetulekute summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea PankrS § 173 lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tegema. PankrS § 173 lõikest 5 tulenevalt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 ja § 132 lg 1). Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et võlgnik on töövõimetu, ta ei ole rikkunud oma kohustusi, on vastavalt võimetele töötanud, kuid võlgniku sissetulekute summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea PankrS § 173 lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tegema. Võlausaldajad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Telia Eesti AS, PlusPlus Baltic OÜ ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu jätsid võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada, kohtutäiturid Kaire Põlts ja Jane Rumjantseva nõustusid menetluse lõpetamisega ning Aktsiaselts Intrum Estonia palus jätta taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil üritanud tööd leida ning tööd tehes ka võlausaldajatele

tasunud. Võlgnik on esimesel aastal tasunud võlausaldajatele kokku 132,13 eurot. Teisel aastal ei ole võlgnik väljamakseid teinud. Kolmandal aastal tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid summas 2765,14 eurot. Kokku on võlgnik tasunud 2897,27 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on arvestatavas ulatuses tasunud oma võlgu. Võlgnik on märkinud, et vaatamata tervislikule seisundile on võlgnik teinud kõik endast oleneva, et võlausaldajatele tagasimakseid teostada. Võlgnik kasutas teise pensionisamba osakute müügist saadud raha võlgnevuste tasumiseks, samuti andsid raha elukaaslane ja sõbrad. Kohus möönab, et väljamakseid ei ole tehtud jaotusettepaneku jaotiste alusel, kuid seda ei saa kohtu hinnangul pidada võlgniku süüliseks tegevuseks, mille eesmärgiks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlgnik andis endast parima oma teadmiste ja oskuste pinnalt ning tervislikust seisundist tulenevalt. Kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlgnik täitnud korrektselt aruannete esitamise kohustust, aruanded on esitatud tähtaegselt ning võlgnik ei ole üritanud varjata oma sissetulekuid ega vältida võlgade tasumist. Kohtu hinnangul näitab see, et võlgnik on osalenud kohustustest vabastamise menetluses aktiivselt sooviga tasuda oma võlgu. Võlgniku tervislik seisund on halb, tal on raske puue ning kerge vaimne alaareng ja oluline käitumishäire. Terviseseisundist tulenevalt oli võlgnikul raske leida sobivat tööd, kuna tööde valik oli piiratud. Võlgnikule ei sobi pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö ning terviseprobleemid ei luba tal teha tööd täiskoormusega. Vaatamata sellele on ta tööd otsinud ja ka leidnud tööd osalise koormusega ning sissetulekust tasunud võlausaldajatele. Kohus leiab, et võlgnik on andnud endast parima, et leida tasuv töö, mille eest täita oma kohustusi. Võlgnik teatas ärakuulamisel kohtule, et talle on nüüd määratud töövõimetus ning ta ei saa enam töötada. Töövõimekaardi järgi on võlgnikule määratud töövõimetus kuni aastani 2024. PankrS § 175 lg 1 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus samuti aastani 2024. Kohus leiab, et menetluse pikendamine ei ole mõistlik, kuivõrd võlgnik on jätkuvalt töövõimetu ning ei nähtu, et võlgnik saaks oma tervisest tulenevalt tööd teha, mille eest saaks allesjäänud kohustusi tasuda. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19). Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud - võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil vaatamata puuduvale töövõimele töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 2897,27 eurot, mis moodustab pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogumahust (7934,45 eurot) ca 37,5%. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Võlgnik on kohtu hinnangul teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses tasuda. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tuleb võtta arvesse, et võlgnik on puudega ning töövõimetu, kuid siiski teinud võlausaldajatele väljamakseid.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus võlgniku usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.