Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Kasenormi seaduslik esindaja, K.L. esitas 26.04.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 17.05.2022 määrusega võttis kohus Osaühing Kasenormi pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. 13.06.2022 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruandes ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks makstava summa suuruseks 2000 eurot. Kui võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud ajaks summat kohtu deposiiti tasunud, siis tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

aastal laste sünnipäevade ja erinevate laste tegevusringide korraldamiseks K.M. XXX. 2010. aastal loobuti tegevusest XXX ning keskenduti „XXX“ mängumaa rajamisele. 01.06.2010 avati XXX suur XXX „XXX“. 2018. aastal esitati osaühingu suhtes kriminaalsüüdistus soodustuskelmuse episoodides. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet esitas varasemalt antud toetuste tagastusnõuded. Võlgniku kinnitustel käesolevaks ajaks kriminaalmenetlus kõikides esitatud episoodides on OÜ Kasenormi suhtes lõpetatud ning osaühing ei ole üheski esitatud episoodis süüdi tunnistatud. 18.11.2021 XXX K.A. poolt on tõestatud OÜ Kasenormi (ühendav ühing) ning O.P. (rg-kood XXX, (ühendatav ühing) ühinemisleping. Avaldus äriregistris ühinemislepingu alusel ühinemiskande tegemiseks on registrile esitatud 19.11.2021 ning selle alusel on 23.11.2021 tehtud ühinemiskanne. OÜ-ga Kasenormi ühinemisel (seisuga 17.11.2021) oli O.P. netovara väärtus -6537,43 eurot, osaühingu vara väärtus moodustas 359,20 eurot ja kohustused olid summas 6896,63 eurot.

KOKKU

13 109,26 Lisaks on võlgniku kohustusi Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) eest kokku summas 316 509,04 eurot alljärgnevalt: - 22.06.2021 otsusega 13-6/21/195 nõutakse tagasi toetus „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ summas 181 636,31 eurot. Antud tagasinõue üle käib kohtuvaidlus (kohtuasja nr XXX). Esialgse õiguskaitse korras on nõude täitmine alates 03.11.2021 peatatud. Koos viivistega on antud nõude suurus 31.05.2022 seisuga kokku 232 494,49 eurot (s.h põhinõue 181 636,31 eurot, viivis 50 858,18 eurot);

- 30.05.2022 otsusega 13-6/22/178 nõutakse tagasi samuti toetus „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ summas 84 014,55 eurot. Selle tagasimakse tähtaeg on 28.07.2022. Osaühingul Kasenormi on teadaolevaid sissenõutavaid kohustusi summas 13 109,26 ning selle lisaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetuste tagastamise nõuded kokku summas 316 509,04 eurot. Sellest 232 494,49 euro ulatuses on tagastamise nõue vaidlustatud ning nõude täitmine on EÕK korras peatatud ning 84 014,55 euro ulatuses ei ole tagastamise nõue veel sissenõutavaks muutunud (täitmise tähtaeg on 28.07.2022). 3.Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning hinnang võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaated. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et Osaühing Kasenormi on püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõte tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Ettevõte majandustegevus on lõppenud. Osaühingul puudub tegevuse jätkamiseks vara ning osaühingu osanikud ei ole valmis ettevõtte tegevust krediteerima. Võlgnik ei ole ülesnäidanud ka soovi ettevõtet tervendada. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi teadaolevalt vähemalt 13 109,26 euro ulatuses. Lisaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetuste tagastamise nõuded kokku summas 316 509,04 eurot. Sellest 232 494,49 euro ulatuse on tagastamise nõue vaidlustatud ning nõude täitmine on EÕK korras peatatud ning 84 014,55 euro ulatuses ei ole tagastamise nõue veel sissenõutavaks muutunud (täitmise tähtaeg on 28.07.2022). Võlgniku vara väärtuseks on ca 200 eurot. Võlgniku vara suurendamise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Osaühing Kasenormi maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ettevõtte suhtes PRIA poolt esitatud nõuded XXX kogupere mängumaa arenduseks antud toetuste tagasinõudmiseks. Võlgnik on tagasinõuded vaidlustanud ning teadaolevalt ükski esitatud tagasinõue ei ole käesolevaks ajaks sissenõutav. Lisaks esitati 2018. aastal OÜ-le Kasenormi kriminaalsüüdistus soodustuskelmuse episoodides. Teadaolevalt on käesolevaks ajaks kriminaalmenetlus lõpetatud ning OÜ Kasenormi ei ole ei ole üheski esitatud episoodis süüdi tunnistatud. OÜ Kasenormi osalemine läbiviidavas menetluses nõudis õigusabile kuulutuste tegemist. Samas majandustegevus oli menetlustega märkimisväärselt pärsitud. Lisaks negatiivselt mõjutasid majandustegevuse tulemust ka ebasoodsad ilmaolud. Kokkuvõtvalt oli OÜ Kasenormi esmalt sunnitud võõrandama ettevõte vallasvara, mida müüdi A.E.O. poolt korraldatud XXX. OÜ Kasenormi jätkas tulu teenimist endale kuuluva kinnisvara rentimisega. Kuid kinnisvaral lasuvate hüpoteekidega tagatud kohustuste täitmiseks müüdi 2020. aasta juulis täitemenetluses ka võlgniku kinnisvara. OÜ Kasenormi majandustegevus lõppes osaühingu kinnisasjade võõrandamisega 2020. aasta juulis, mis tuleb, ajutise halduri hinnangul, pidada ka võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemise ajaks. Võlgnikul jäi kohustusi, mille rahuldamiseks puudus vara. Samas puudus ka majandustegevus, mille tulemusena oleks kohutuse täitmine kas või teoreetiliselt võimalik. Ajutise halduri hinnangul ei saa käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt väita, et tegemist oleks juhatuse liikme poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. ÄS § 180 lg 51 esimese lause kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Ajutise halduri hinnangul on juhatus ÄS § 180 lg 51 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkunud. Ajutise halduri poolt tuvastatud andmetel oli OÜ Kasenormi maksevõime ebarahuldav juba 2018. aasta lõpus. 2020. aasta augustiks oli võõrandatud ka kogu OÜ Kasenormi vara, mis omakorda välistas majandustegevuse jätkamist. Olemasolevatel andmetel oleks juhatusel tulnud pankrotivaldust esitada juba hiljemalt 2020. aasta augustis. OÜ Kasenormi maksejõuetus veel täiendavalt süvenes O.P. endaga ühendamisel. O.P. netavara oli ühinemise hetkel negatiivne. O.P. puudus ühinemisel ka majandustegevus. O.P. endaga ühendamine ei onud OÜ Kasenormi seisukohast vähemalgi määral majanduslikult põhjendatud. Samas ei ole ajutine haldur tuvastanud, et alates 2020. aasta juulist oleks juhatus teinud OÜ Kasenormi vara arvelt märkimisväärseid kulutusi sh selliseid kulutusi mis ilmselgelt ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 4.Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutise halduri poolt käesolevaks hetkeks tuvastatud.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 13 109,26 eurot ning selle lisaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetuste tagastamise nõuded kokku summas 316 509,04 eurot. Sellest 232 494,49 euro ulatuses on tagastamise nõue vaidlustatud ning nõude täitmine on EÕK korras peatatud ning 84 014,55 euro ulatuses ei ole tagastamise nõue veel sissenõutavaks muutunud (täitmise tähtaeg on 28.07.2022). Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 15.06.2022 määrusega Osaühing Kasenormi pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Osaühingul Kasenormi ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu Kasenormi pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Osaühingu Kasenormi dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu seadusliku esindaja K.L. Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 17.05.2022 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Osaühing Kasenormi ajutise halduri tasuks 850 eurot (ilma käibemaksuta). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 10 tundi, 40 minutit, tasuga 84 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub mõista ajutise halduri tasu summas 1020 eurot (sh käibemaks 170 eurot) välja Osaühingult Kasenormi ning määrata ajutise halduri tasu osaline, so summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784,80 eurot hüvitamine riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, so büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, konto nr XXX. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 850 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot, kokku 1020 eurot. Ajutise halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb ajutise halduri taotluse alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.