Hageja AS Aktiva Portfolio, rk 16013522, lepinguline esindaja A. Ž. Kostja M. R. , ik XXX kirjalik
Menetlus
vastu võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Aktiva väljamõistmiseks.
Portfolio
hagi
M.
R.
vastu
võlgnevuse
2.Välja mõista M. R. ilt AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus 5 578,60 eurot, intress 417,64 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja kuni 17.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 1 167,80 eurot, kokku 7 220,04 eurot.
3.Välja mõista M. R. ilt AS Aktiva Portfolio kasuks viivised alates 18.03.2022 kuni põhinõude summas 5 578,60 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,90% aastas.
5.Määrata AS-le Aktiva Portfolio hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1 260 eurot, milline summa mõista välja M. R. ilt AS Aktiva Portfolio kasuks. Väljamõistetud menetluskulult tuleb M. R. il maksta alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsus saata hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 16.04.2020 autolaenu lepingu muutmise kokkuleppe nr. L89003540672. Kostja kohustus tagastama Inbank AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule, kuid ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 1.10.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 20.10.2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 22.10.2020 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5578,60 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.07.2020 15.03.2024. Kostja ei ole teostanud ühtegi maksegraafikujärgset osamakset.
3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.07.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 15.10.2020 summas 417,64 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
4.Vastavalt 16.04.2020 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamistasu 1,50 eurot kuus. 20.10.2020 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.07.2020 - 15.10.2020 osamaksete laenuhaldustasud 4 kuu eest, s.o. 6 eurot.
5.Hagejal on sissenõudekulude hüvitamise nõue summas 50 eurot: 1. tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
6.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 5578,60 eurot alates 21.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.03.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 14,90 %, summas 1167,80 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 5578,60 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 18.03.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 14,90 % aastas. Kostja vastuväited
7.Kostja oma kirjalikus vastuses teatab, et ta hagi ei tunnista. Kostja sõlmis hagejaga lepingu heas usus ning parimate kavatsustega lepingut täita. Kostja seda ka täitis, kuid tulenevalt üleilmsest eriolukorrast tingitud raskustega (töötasu vähendamine) ei olnud võimeline kõiki hageja nõudeid täitma. Kostja hinnangul on arusaamatu kõrvalkulude arvestuse osa. Kostja jaoks on arusaamatu, mille katteks on ta mida tasunud, kuivõrd hagi materjalidest nähtub nagu oleks laenusumma täielikult tagastamata. Kostja on hagejale tagastanud kokku 4937,71 eurot. Saadud laen ei saanud ületada 7840 eurot. Sellises summas tegi hageja kostjale ülekande 27.11.2017.
8.Kostjal on tõenäoline alalise maksejõuetuse oht, mistõttu võib juhtuda, et kui kohus täies ulatuses hagi rahuldab, saabub kostjale pankrotiseisund. Kostja palub hagejal kaaluda ja kohtul kinnitada kompromissi sõlmimine selliselt, et kostja tasub alates kompromissi sõlmimisest igakuiselt 100 eurot, tasudes põhivõlgnevuse, kuid hageja peaks vähendama intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulu ning viivise nõudeid.
9.Laenuleping on heade kommetega tasakaalust väljas olemise tõttu tühine. Krediidikulukuse esialgseks määraks on laenulepingu teabelehe kohaselt 16,71% aastas. Kostja leiab, et sedavõrd ebaselge krediidikulukuse määra avaldamine tarbijale ei ole lubatav.
10.Kostja vaidleb vastu hageja sissenõudmiskuludele 50 eurot ja õigusabikuludele tervikuna. Hageja ei ole isegi proovinud uurida, kas tema või võlausaldaja poolt saadetud tasulised kirjad on saadetud kostjale. Seega on tervikuna ebamõistlik nõuda kostjalt automaatteavituste saatmise eest e-posti teel täiendavalt tasumist. Kostja on seisukohal, et raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peaks see vähemalt olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud.
11.Kostja on käesoleval hetkel raskes majanduslikus seisus, kostja oli raskes majanduslikus seisus ka hagi punktis nr 1.1 nimetatud lepingu sõlmimisel. Kostja tõendab oma majanduslikult rasket seisu AS CREDITINFO EESTI poolt hallatava maksehäireregistri väljatrükiga, mis kajastab küll 29.10.2020 seisu, kuid sellest nähtub, et vähemalt üks võlgnevus oli juba enne võlausaldajaga lepingu sõlmimist, s.t. enne 16.04.2020.
12.Vastab tõele, et kostja sõlmis lepingud nr L89001314729 ja L89003540672 elektrooniliselt, kuid hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel on need sõlmitud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
13.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja jäi seisukohale, et tema kogu nõue on tõendatud ning ei nõustunud kostja ettepanekuga vähendada nõutavaid summasid, kuid oli nõus maksegraafikuga. Pooled võla suuruses ja maksegraafikus kokkulepet ei saavutanud.
14.Hageja on esitanud kohtule 06.07.2022 menetlusdokumendi lisana 1 kostja esitatud laenutaotluse 26.11.2017 summas 8 000 eurot, laenu kasutamise eesmärk oli sõiduki ostmine. Viidatud menetlusdokumendi lisa 3 kohaselt on Inbank AS 27.11.2017 väljastanud kostjale lepingu L89001314729 alusel laenu 8000 eurot, millest on kinni peetud 160 eurot lepingutasu, st lepingutasu maksti laenust. Väljamakse on summas 7 840 eurot, kuid laenusumma on siiski 8 000 eurot. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et ta on tasunud laenulepingu L89001314729 katteks perioodil 15.12.2017 kuni 15.04.2020 kokku 4 937.71 eurot. Kuid nimetatud maksest vaid osa läks põhivõla katteks, sest teine osa kattis kokkulepitud intressi maksed. Hageja esitatud kontoväljavõtte kohaselt (06.07.2022 menetlusdokumendi lisa 3) oli kostja põhivõla jääk 16.04.2020 seisuga 5 578.60 eurot. Hageja esitatud arvestus on õige, sest laenu tagastamise esimesel aastal oli maksegraafikujärgne intressimakse suurem kui põhivõla makse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 578,60 eurot.
15.16.04.2020 sõlmitud kokkulepe nr L89003540672 lepingu nr L89001314729 muutmiseks (hagiavalduse lisa 1) sisaldab kõiki seadusega kooskõlas olevad kokkuleppeid: laenusumma on 15.12.2017 sõlmitud laenulepingu põhivõla jääk, so 5 578.60 eurot; intressimäär on 14.90 % aastas; viivise määr on 14.90 % aastas, so 0,04% päevas; krediidi kogukulu on 2 010.50 eurot ning krediidi kulukuse määr on 16.71 % aastas (VÕS § 4031 lg 1). Igakuine laenulepingu haldamise tasu on samuti lepingus kokku lepitud ja maksegraafikus näidatud. Laenulepingu muudatus on allkirjastatud kostja poolt koos lisadega (konteineris), st koos maksegraafikuga, laenulepingu tingimustega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Seetõttu on paljasõnalised kostja vastuväited tema teadmatuse kohta laenulepingu üldtingimustest ning tema kui tarbija informeerimata jätmisest. Nii maksegraafikust kui ka teabelehest nähtub, et laenulepingu muutmise kokkuleppega kohustus kostja maksma põhivõla ja kõrvalnõuded kogusummas 7 589.10 eurot. Seega lepingu täitmise korral oleks kostja pidanud laenuandjale maksma praktiliselt sama summa mida praegu hageja nõude loovutuse saajana kostjalt nõuab.
16.VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on jätnud tasumata kõik lepingust L89003540672 ja selle lisaks oleva maksegraafikust tulenevad maksed nii põhivõla kui ka intressi osas. Kohtu hinnangul on seadusega kooskõlas nii krediidi kulukuse määr kui ka üksikud kõrvalnõuded eraldi võetuna. Intressimäär 14.90 % aastas ei ole ebamõistlikult suur, vaid tagatiseta antavate laenude turul täiesti tavapärases suuruses. Intressimäär võib olla võrdne viivise määraga, tulenevalt VÕS §-s 113 lg 1 viimases lauses sätestatust: kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisemäär on intressimäärast tulenevalt 0.04 % päevas, mis on vähem kui kahekordne seaduses sätestatud viivise määr ning ei ole kohtupraktika kohaselt tarbijat ebamõistlikult kahjustavas suuruses. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista enne laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingus kokku lepitud intress perioodi eest 15.07.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 15.10.2020 summas 417,64 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 21.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.03.2022 summas 1 167,80 eurot.
17.TsMS § 367 1. lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja vastav nõue on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
18.Kostja sai laenu 2017. aastal, mistõttu kostja vastuväide selle kohta, et tema oli 2020 laenulepingu muudatuse sõlmimise ajal raskes majanduslikus olukorras, ei ole asjakohane. Laenuandja ei ole rikkunud laenusaaja majandusliku olukorra kontrollimise kohustust laenulepingu muudatuse sõlmimise ajal, sest pooled leppisid kokku juba antud laenu tagasimaksete muutmises, sh maksepuhkuses ja uues maksegraafikus. Hageja ei ole väitnud makseraskuste olemasolu 2017. aastal algse laenulepingu sõlmimise ajal.
19.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest
summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on saatnud kostjale võlateatised 2.11.2020, 14.12.2020 ja 18.02.2021, so pärast laenulepingu ülesütlemist ja nõude loovutuse saamist (hagiavalduse lisa 6). Arvestades võlasumma suurust, on hagejal õigus kostjalt nõuda 50 euro suurust sissenõudmiskulude hüvitist. Pärast laenulepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjad on kõik tasulised, seega on hagejal õigus saada kolme saadetud kirja eest kokku 35 eurot ning 15 eurot hüvitist muude kulutuste katteks seoses kostja poolt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 50 euro ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulu on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv hagiavalduselt 700 eurot ja õigusabi kulu 980 eurot 6 tunni eest hinnaga 120 eurot/h ilma käibemaksuta. Lisaks on hagejal õigus saada hüvitist 20 euro ulatuses maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eest, mida hageja samuti nõuab. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja on mitmete võlanõuetega tegelevate äriühingutega seotud ning tasu nõudmine käesolevas asjas hageja esindamise eest on põhjendamatu. Kohus sellega ei nõustu. Kohtumenetluse poolel on õigus osaleda menetluses ise või esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigilõivu tasumise kohustus ja selle suurus tuleneb seadusest, mistõttu 700 euro suuruse summa väljamõistmine kostjalt riigilõivu katteks on põhjendatud. Samuti on põhjendatud TsMS § 4842 alusel 20 euro suuruse menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses, väljamõistmine kostjalt. Hagimenetluses väidetava õigusabi maht on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Tegemist on ühel laenulepingu põhineva lihtsa võlanõudega, mistõttu põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 4,5 tundi. Õigusabi tasu määr 120 eurot/h vastab kohtupraktikale. Seega on kostjalt välja mõistetava esindajatasu suurus (4,5x120) 540 eurot. Kostjal tuleb maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.