FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. märtsi 2022. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FlightClaims OÜ 31. märtsi 2022. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja FlightClaims OÜ (14344660), seaduslik esindaja XX Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (12264460)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-1781 ja saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja menetluse käik
1.FlightClaims OÜ (hageja) esitas SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu võlanõude. Hagiavalduse kohaselt oli 99 reisijal ostetud lennupiletid kostja opereeritavatele lendudele. Lennud hilinesid pikka aega. Seetõttu tekkis reisijatel õigus nõuda kahjuhüvitist. Kuna kostja ei tasunud kahjuhüvitist kohe, tekkis reisijatel viivisenõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ning kahjunõue tulenevalt kohtuvälises menetluses õigusabi kasutamisest. Reisijad
loovutasid nimetatud nõuded hagejale. Lisaks nõuab hageja õigusabikuludest tulenevalt kahjunõudelt viivise ning sissenõudmiskulude välja mõistmist loovutatud nõuete pealt. Hageja esitas kohtule täiendatud hagi 7. veebruaril 2022. a.
2.Maakohus jättis hagi 11. veebruari 2022. a määrusega käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama järgnevad puudused: tooma välja hagi aluseks olevad asjaolud ehk hagis esitatud nõuete aluseks olevate lennuhüvitise nõuete aluseks olevad asjaolud, st lennu planeeritud maandumise aeg ja lennu tegelik maandumise aeg; sõnastama haginõuded selliselt, et nõudest nähtuks, missuguselt rahaliselt summalt hageja viivise välja mõistmist nõuab.
3.Hageja selgitas 11. veebruaril 2022. a, et hagi põhjenduste all on välja toodud, missuguselt summalt hageja viiviseid nõuab ning et ta ei pea tõendama, mis kell iga lend pidi maanduma ja millal tegelikult maandus, sest kostja on reisijatele lennuhüvitist tasunud. Kui lennud poleks hilinenud, ei oleks kostja hüvitist tasunud. Kohus saab nõude aluseks olevad asjaolud tuvastada tõenditest. Andmeid lennuki planeeritud saabumise ja tegeliku saabumise kohta pole paljudel juhtudel võimalik esitada, sest lennuandmebaasid ei fikseerinud nimetatud andmeid. Lisaks esitas hageja täiendatud hagi, milles on märgitud, et hilines pikka aega tähendab, et lend hilines saabumisel vähemalt kolm tundi. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 17. märtsi 2022. a määrusega hagi menetlusse võtmata ning jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja esitas kohtule viivisenõude, sissenõudmiskulude hüvitamise ja kahju hüvitamise nõude. Tuginedes VÕS § 113 lg 1 lausele 1 ja VÕS § 1131 lg-le 1 leidis maakohus, et kohus peab mõlema nõude lahendamiseks tuvastama, et kostjal oli hageja ees rahaline kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Hageja väitel oli selleks kohustuseks lendude hilinemise tõttu tekkinud kahjuhüvitise nõue. Rahalise kohustuse tuvastamiseks on kohtul vaja tuvastada, et hageja klientide lennud hilinesid vähemalt kolm tundi. Asjaoluks ei ole esindaja hinnang, et lend hilines 3 tundi, vaid fakt selle kohta, millal lend pidi sihtkohta saabuma ja millal tegelikult saabus. Rahalist kohustust ei saa tuletada ka asjaolust, et kostja on raha tasunud, sest maksmine ei tekita kostjale kohustust, kohustus peab tulenema pooltevahelisest õigussuhtest ja selles toimunud rikkumisest.
6.Ka kahjunõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et kostjal oli kohustus hageja klientidele kahjuhüvitist tasuda ning kostja seda kohustust rikkus. Hagi alusest lähtuvalt on kohustuse tuvastamiseks vajalikud andmed lennukite planeeritud saabumise ja tegeliku saabumise aegade kohta.
7.Lisaks märkis maakohus, et ei oma tähtsust, kas hageja on hagi põhjendustes selgitanud, missuguselt summalt ta viivist nõuab, vaid konkreetne summa peab olema märgitud hageja sõnastatud nõuetes. Määruskaebus
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ning võtta hageja 2. veebruaril 2022. a esitatud ning 31. märtsil 2022. a täpsustatud hagiavaldus menetlusse.
9.Hageja tõi esile, et ei saanud maakohtu 11. veebruari 2022. a puuduste kõrvaldamise määrusest aru, et peab täpsustama hagi eset. Hageja mõistis maakohtu määrust nii, et peab täpsustama viivise nõuetega seotud hagi sisulist osa, mida hageja 11. veebruaril 2022. a esitatud hagis ka tegi. Arusaam hagi eseme parandamisest saabus hagejani, kui teises analoogses tsiviilasjas sai hageja kohtult puuduste kõrvaldamise määruse, milles oli märgitud nõude sobiva sõnastuse näidis.
10.Seoses lennuandmetega märkis hageja, et analoogsetes menetlustes ei kohustanud kohus lennuandmeid märkima, vaid võttis hagid menetlusse. Kuivõrd kostja on põhinõude tasunud ei pidanud hageja lennuhüvitise aluseks olevaid asjaolusid, mh lennuandmeid esile tooma. Oluline on, et kostja tasus põhinõude, kuid tegi seda viivitusega – viivitus on tõendatud hageja esitatud tõenditega.
11.Hageja tõi esile, et kuivõrd tegemist oli tšarterlendude lennutõrgetega, ei olnud hagejal iga lennutõrke puhul võimalik märkida ka lennu algselt plaanitud saabumisaega. Osadele hageja klientidele, kes broneerisid oma reisipaketi reisikorraldaja Novatours kaudu, väljastati e-piletid, samal ajal kui teistele hageja klientidele, kes broneerisid oma reisipaketi reisikorraldaja TezTour kaudu, väljastati üksnes niinimetatud lennuvautšerid. Ühegi e-pileti peal ei märgita kostja lennu algselt plaanitud saabumisaega. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi kliendi e-piletit ega lennuvautšerit, kuna pidas neid tõendeid ülalmainitud põhjusel ebavajalikeks.
12.Koos teiste tõenditega esitas hageja määruskaebusele 31. märtsi 2022. a seisuga täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja jätkuvalt iga reisija kohta lennuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivist, võla sissenõudmiskulu, kahjuhüvitist lennuhüvitise kohtuvälise sissenõudmise kulu ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivist ning alates 3. veebruarist 2022. a kuni rahalise kohustuse täitmiseni viivist, samuti kohtuväliste õigusabikulude sissenõudmise kulu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 koosmõjus §-ga 659 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa ise hagiavalduse menetlusse võtmise üle otsustada, rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
14.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p-le 2, sest leidis, et hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades pole võimalik hagi sõltumata kostja võimalikest vastuväidetest rahuldada, s.o hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Maakohus märkis, et nii viivisenõude, sissenõudmiskulude hüvitamise ja kahju hüvitamise nõude (lennuhüvitise kohtuväline sissenõudmiskulu) lahendamiseks peab maakohus tuvastama, kas kostjal oli hageja ees rahaline kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Selleks tuli hagejal esitada vajalikud andmed lennukite planeeritud saabumise ja tegeliku saabumise aegade kohta, kuid hageja ei ole selliseid asjaolusid vaatamata maakohtu selgitustele esile toonud.
15.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei ole hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki, kui hageja on esitanud oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks õiguslikult ebasobiva hagi, mille rahuldamine ei tooks kaasa hagejale soovitud muutust, mh olukorras, kus taotletavat eesmärki ei saa saavutada hageja esitatud asjaoludel.
16.Hageja esitatud viivisenõude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 alusel poolte vahel kehtiv võlasuhe, rahalise kohustuse olemasolu ja selle sissenõutavus ning kostja vastutus.
Viivisenõude puhul tuleb välja tuua viivise arvestus ja suurus (vt nt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p 13). Sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks VÕS § 1131 lg 1 alusel on asjaolu, kas kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Kohtuvälise õigusabikulu hüvitamist saab hageja nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.
17.Hageja on hagiavalduses esile toonud, et reisijad ostsid lennupiletid kostja opereeritavatele lendudele. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik, kes pakub lennuveoteenuseid. Lennud hilinesid ning reisijatel tekkis õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 art 6 ja 7 alusel kahjuhüvitist, mille kostja on tasunud. Kuna kostja ei tasunud kahjuhüvitist kohe, tekkis reisijatel viivisenõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ning kahjunõue tulenevalt kohtuvälises menetluses õigusabi kasutamisest. Reisijad loovutasid nimetatud nõuded hagejale. Hagiavaldusest nähtub, et esitatud on viivisenõuete, sissenõudmiskulude hüvitamise ja kahju hüvitamise nõuete kujunemise arvutuskäigud.
18.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus praegusel juhul hagi menetlusse võtmast ennatlikult. Ringkonnakohus möönab, et hageja ei ole täpselt esile toonud, millal oli planeeritud ja tegelik lennukite saabumise aeg, kuid on siiski märkinud, et lennud hilinesid pikka aega, s.o vähemalt kolm tundi (hageja 11. veebruaril 2022. a esitatud täiendatud hagiavalduse lk 5). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagiavalduse väide, et lennud hilinesid kolm tundi, on käsitatav hageja esindaja hinnanguna, vaid tegemist on faktilise asjaoluga. Seega eeldades kõnealuse väite õigsust, saab jaatada, et reisijate lennud hilinesid vähemalt kolm tundi ning kostjal tekkis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 art 6 (1) (b) ja (c) ning art 7 kohaselt kohustus tasuda reisijatele hüvitis. Kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13), ei saa käesoleval juhul hageja väidete õigsust eeldades järeldada, et hagi on TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes perspektiivitu. Asjaolu, kas lennud hilinesid vähemalt kolm tundi, tuleb arvestades kostja võimalikke vastuväiteid hinnata asja sisulisel lahendamisel, sest see eeldab tõendite hindamist.
19.Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et hageja on nõuete sõnastusega seotud puudused, millele maakohus 11. veebruari 2022. a puuduste kõrvaldamise määruses viitas, määruskaebusele lisatud hagiavalduses kõrvaldanud, tühistab kolleegium maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
20.Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab selle maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb määruskaebemenetluse menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.