13.07.2022 kell 09.00, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-1302
Tsiviilasi
Crowdestate MTS31 osaühing avaldus K S (S) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja Crowdestate MTS31 osaühing (registrikood 14118691, aadress Müürivahe 17-2, 10140 Tallinn); võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo FORT OÜ, aadress A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected], telefon 646 4045); võlgnik K S (isikukood xxx, aadress xxx); ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk (AB Advocatus, Pepleri 32, Tartu, e-post [email protected]); pankrotihaldur Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Crowdestate väljakuulutamiseks.
MTS31
osaühing
avaldus
K
S
(S)
pankroti
2.Välja kuulutada K S (S, isikukood xxx) pankrot 13. juulil 2022. a kell 09.00.
3.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Nimetada pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn, e-post [email protected]).
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 09. augustil 2022. a algusega kell 14.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-1302.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.K Sle (S) võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Crowdestate MTS31 osaühing (OÜ) esitas Harju Maakohtule avalduse K S pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt Crowdestate MTS31 OÜ sõlmis 29.09.2016 xxx osaühinguga (pankrotis) laenulepingu, mille alusel võlausaldaja andis xxx OÜ-le laenu summas 473 658 eurot. xxx OÜ juhatuse liige ja osanik K S sõlmis 16.07.2019 võlausaldaja ning Crowdestate Holding OÜ-ga käenduslepingu, mille alusel käendas ta mh laenulepingust tulenevaid xxx OÜ kohustusi võlausaldaja ees. Käendaja vastutuse rahaliseks piirmääraks leppisid pooled kokku 500 000 eurot. xxx OÜ ei suutnud täita laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ja Harju Maakohus kuulutas 18.12.2019 välja xxx OÜ pankroti. xxx OÜ pankrotimenetluse käigus tunnustati laenulepingust tulenevaid võlausaldaja nõudeid summas 556 833.35 eurot. Võlausaldaja esitas käenduslepingu alusel nõude ka võlgniku vastu. Kuna võlgnik vabatahtlikult käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, pöördus võlausaldaja 02.07.2020 hagiavaldusega kohtusse. Harju Maakohus rahuldas 08.09.2021 tagaseljaotsusega võlausaldaja hagi täies ulatuses ning mõistis võlgnikult käenduslepingu alusel võlausaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 214 412 eurot, põhivõlgnevuselt otsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivise 92 840.40 eurot ja alates 09.09.2021 lisanduva viivise määras 0,1% päevas
2-22-1302 ja menetluskulud 2598 eurot ühes seadusjärgse viivisega. Harju Maakohtu 08.09.2021 tagaseljaotsus jõustus 02.11.2021. Võlausaldaja esitas 09.09.2021 otsuse täitmiseks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse. Kuigi võlgnikule otsuse täitmiseks määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes juba 11.10.2021, ei ole võlausaldaja saanud täitemenetluse raames paraku mis tahes laekumisi. 18.11.2021 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et juhul, kui võlgnik ei tasu otsusega välja mõistetud võlgnevusi hiljemalt 29.11.2021, kavatseb võlausaldaja esitada kohtule võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 18.11.2021, kuid ei ole võlgnevusi tänaseni tasunud. Arvestades, et võlgnik ei ole suutnud täita tal võlausaldaja ees lasuvaid märkimisväärseid rahalisi kohustusi ning võlgniku suhtes on pooleli ka mitu täiendavat täitemenetlust teiste sissenõudjate nõuete alusel, on põhjendatud alus arvata, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Seetõttu esitab võlausaldaja kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajal on pankrotiavalduse esitamise seisuga otsuse alusel võlgniku vastu nõudeid summas 339 916.48 eurot. Kuigi võlausaldajal on võlgniku vastu käenduslepingu alusel lisaks otsusega välja mõistetule nõudeid veelgi suuremas summas, tugineb võlausaldaja pankrotiavalduses siiski üksnes otsusega välja mõistetud võlgnevusele. Arvestades, et otsus on jõustunud, ei pea võlausaldaja PankrS § 10 lg 5 järgi nõude kohta muid tõendeid esitama. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik otsuse alusel võlausaldajale 339 916.48 eurot, s.o: 2 214 412 + 122 858.08 + 2598 + 48.40 = 339 916.48 eurot. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud alus arvata, et võlgnik on muutunud PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetuks. Esiteks ei ole võlgnik tasunud võlausaldajale otsusega välja mõistetud võlgnevusi kümne päeva jooksul arvates 18.11.2021 pankotihoiatuse esitamisest. Seega esineb PankrS § 10 lg 2 p-s 1 viidatud maksejõuetuse alus. Teiseks ei ole võlausaldaja saanud otsuse alusel algatatud täitemenetluse raames enam kui kolme kuu jooksul mis tahes laekumisi (vabatahtliku täitmise tähtpäev oli 11.10.2021). Seejuures nähtub kohtutäituri selgitustest, et võlgniku suhtes on lisaks algatatud veel 12 täitemenetlust ning nõuete rahuldamiseks piisav vara puudub (võlgnik ise teenib miinimumtöötasu). Seega esineb ka PankrS § 10 lg 2 p-s 2 nimetatud maksejõuetuse alus. Kolmandaks on võlgnikul täitmata rahalisi kohustusi lisaks võlausaldajale veel teistegi isikute ees (käimas on üle kümne täitemenetluse), sh Crowdestate Holding OÜ ees, kelle kasuks mõistis maakohus Otsusega võlgnikult välja 8827.41 eurot, millisele võlgnevusele lisandub jooksev viivis. Analoogselt võlausaldajaga pole ka Crowdestate Holding OÜ saanud täitemenetluse käigus mis tahes makseid. Lisaks puudub võlgnikul kinnisvara. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja jätta võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
2.02.03.2022 määrusega on Harju Maakohus võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja kohustanud võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 2000 eurot.
3.02.03.2022 on võlausaldaja tasunud kohtu määratud summa kohtu deposiiti.
4.08.03.2022 määrusega on kohus kohustanud võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikule pankrotiavaldust ja asja materjale kätte toimetada.
2-22-1302
5.Harju Maakohtus on 12.04.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki.
6.13.04.2022 on võlgniuk pankrotiavalduse ja asja materjalid kätte saanud. Võlgnik ei ole oma kirjalikku seisukohta pankrotiavaldusele esitanud.
7.13.06.2022 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tegi ta võlgnikule, krediidiasutustele, registritele, maksuhaldurile, kohtutäituritele, kohtutele ja võimalikele võlausaldajatele päringuid andmete saamiseks. Ajutise halduri päringute nimekiri on lisatud ajutise halduri aruandele. K S on sündinud xxx. aastal, hetkel on ta xxx aastane. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Ka ei ole võlgniku abielus olnud. K S ei ole esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2018.‒2021. aasta kohta. Maksuhalduri andmetel on võlgnik saanud ajavahemikul 01.04.2017‒31.03.2022 tulu järgselt: 2017. a 0.00 eurot; 2018. a 29 400 eurot; 2019. a 17 338.01 eurot; 2020. a 1656.65 eurot; 2021. a 2356.76 eurot; 2022. a 450.09 eurot. Suurema osa võlgniku sissetulekust on moodustanud xxx OÜ-lt (endine OÜ S) saadud dividenditulu. Muudelt firmadelt võlgnik sel ajavahemikul dividenditulu teeninud pole. Viimati peeti tulumaks kinni 2022. aasta jaanuari väljamakselt. K S sõnul on 2020. aastal tekkinud depressiooni tõttu tema töövõime langenud. Finantsiliselt toetavad teda tema vanemad. Võlgnik on oma elukohaks märkinud xxx. Kinnistu on võlgniku ema S S omandis. Kinnistul paikneb 6-toaline eramu. K S on seotud 16 Eestis registreeritud juriidilise isikuga, neist 4-s on ta nii osanik kui ka juhatuse liige (neist üks pankrotis), 5-s on ta ainult juhatuse liige, 6-s dokumentide hoidja (kõik lõpetanud tegevuse pankrotiga) ja 1-s pädev isik. Firmade tegevus, mille juhatuse liige võlgnik on, on väidetavalt täielikult seiskunud. Kehtetuid seoseid on K Sl 36 juriidilise isikuga. K S pole kriminaalkorras karistatud. Ka pole ta üheski kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav ega tsiviilkostja. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes pankades: AS LHV Pank (seisuga 18.04.2022) arvelduskonto nr xxx, konto jääk 0.00 eurot, arvelduskonto nr xxx jääk 65.93 eurot, arvelduskonto nr xxx jääk 0.00 eurot; AS-is Swedbank (seisuga 21.04.2022) arvelduskonto nr xxx jääk 0.00 eurot ja arvelduskonto nr xxx jääk 0.00 eurot; AS-is SEB Pank (seisuga 22.04.2022) arvelduskonto nr xxx jääk 0.00 eurot. Võlgnikule kuuluvad osalused järgmistes äriühingutes: xxx OÜ, osa nimiväärtus 2500 eurot (sissemakse tegemata); xxx OÜ, osa nimiväärtus 2500 eurot (sissemakse tegemata); xxx OÜ (pankrotis), osa nimiväärtus 2684 eurot; xxx OÜ, osa nimiväärtus 10 000 eurot (sissemakse tegemata). Osalus pankrotistunud äriühingus on väärtusetu. Ilmselt on väärtusetud ka ülejäänud osalused. Nimelt, ehkki xxx OÜ omakapital on viimase majandusaasta aruande kohaselt ca 4,1 miljonit eurot, pärineb aruanne aastast 2018. xxx OÜ omakapital on viimase majandusaasta aruande kohaselt 2311 eurot, aruanne pärineb samuti aastast 2018. xxx OÜ
2-22-1302 omakapital on 0 eurot, aruanne pärineb samuti aastast 2018. Viimase kolme aasta jooksul pole üheski neist majandusaasta aruandeid esitatud. Väidetavalt pole ükski neist firmadest kahe aasta jooksul tegutsenud. Kõigi osakapital on sisse maksmata. Firmade varaline seis vajab edasises menetluses väljaselgitamist. Võlgnikul puuduvad muud osalused äriühingutes, pangakontod muudes krediidiasutustes, talle ei kuulu kinnisvara, transpordivahendeid, kaubamärke, kasulikke mudeleid ega patente. Tema väärtpaberkonto saldo on 0. Võlgnik on teatanud, et olulise väärtusega vara vallasvara tal puudub. Ka viimase viie aasta pangakonto väljavõtted ei luba järeldada olulise väärtusega vallasvara omandamist. Võlgnik on teatanud, et tal puuduvad nõudeõigused. See väide vajab edasises menetluses kontrolli, kuna võlgniku pangakontode viimase viie aasta käive oli ca 3,5 miljonit eurot. Täitemenetluse registri andmetel võlgnikul ühtegi nõudeõigust ei ole. Pensionifondi osaku on võlgnik realiseerinud 31.03.2021. Arvesse võttes eeltoodut, on K Sl vara 65.93 eurot. Sundtäitmisel on järgmised võlgniku 13 kohustust kokku summas 424 184.93 eurot. võlausaldajateks on Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, OK xxx OÜ, AS xxx, OÜ xxx, G Sergei OÜ, Growdestate OÜ, Growestate MTS31 OÜ, xxx OÜ, T T ja AS xxx. Kõik halduri käsutuses olevaid kohtulahendeid on tagaseljaotsused. Võlgniku andmetel on tal täiendavalt kohustusi kokku 5 173 187.58 euro ulatuses. Suurimateks võlausaldajateks on xxx OÜ nõudega summas 3 733 382.58 eurot, K M nõudega summas 303 000 eurot, S r OÜ nõudega summas 289 447 eurot, M Õ ja F L nõudega summas 195 000 eurot ja A R nõudega summas 119 000 eurot. Võlausaldajate hulgas on võlgniku isa R S nõudega summas 13 158 eurot, võlgniku õde H K nõudega 85 000 eurot ja S S nõudega 44 000 eurot. Võlgniku andmed vajavad edasises menetluses kontrolli, kuna viimase viie aasta pangakontolt need kohustused enamasti ei järeldu. Seega on võlgnikul kohustusi summas 5 572 459.58 eurot. Pandiõigused teadaolevalt puuduvad. K S sõnul on ta vormistatud minimaalse võimaliku palgaga tööle OÜ-sse S R. Sisuline tööpanus on väike. OÜ S R osanik on S S. Ajavahemikul 01.01.2022‒31.03.2022 oli võlgniku palgatulu kokku 450 eurot. Ilmselt makstakse palk välja sularahas, kuna võlgniku pangakontodelt 2022. aastal laekumisi ei nähtu. Juhatuse liikme tasu võlgnik ei saa. Võlgnikul puudub väidetavalt vara, samuti sissetulek, millele saaks pöörata sissenõuet. Samas on tema vastu hulk täitmata täitedokumente ja muid kohustusi. Võlgnik ei ole ajutise halduri hinnangul suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
2-22-1302
Võlgniku sõnul algasid probleemid 3‒4 aastat tagasi, kui võlgniku osalusega äriühingute laene enam ei refinantseeritud ning projekte ei olnud võimalik lõpuni viia. Firmade varad müüdi võlgade katteks maha. Võlgnik oli firmade kohustustele andnud isiklikke käendusi, mis pöörati tema vastu. Inimesena võlgnik n-ö põles läbi. Haldur on välja selgitanud, et mitmed võlgniku otsese või kaudse osalusega firmad tegelesid kinnisvaraga. xxx OÜ-le (pankrotis alates 18.12.2019) kuulus kinnisvara xxx, xxx (transpordimaad) ning xxx (transpordimaad) (kokku 31 689 m2). Transpordimaa anti üle xxx vallale. Xxx kinnisasjad müüdi korraga: 31.07.2017 OÜ-le xxx, sealt edasi 29.09.2017 xxx OÜ-le ja sealt edasi 01.02.2019 xxx OÜ-le. Viimane jagas kinnisasjad 10.01.2020 korteriomanditeks ja on need ilmselt ühekaupa võõrandanud (60 tk, 5 kortermaja). xxx kinnisasja jagas xxx OÜ 05.12.2017 korteriomanditeks (84 tk, kolm kortermaja) ning müüs ilmselt ühekaupa 2018. aastal ja osa pankrotimenetluse ajal (ehitusluba: 29.09.2016, ehitamise alustamise teatis: 03.05.2017, kasutusluba: 23.08.2019). xxx OÜ-l ja xxx OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga. Eelnevalt juba mainitud OÜ-le xxx ka kaks korteriomandit xxx (eriomandiks mõlema puhul mitteeluruumid, üldpind vastavalt 579,9 m2 ja 489,8 m2). Mõlemad võõrandati 01.06.2017 OÜ-le xxx. OÜ-l xxx puudub formaalne seos võlgnikuga. OÜ-le S xxx (pankrotis alates 06.05.2021) kuulus kinnisvara xxx, xxx xxx (10 691 m2), samuti üheksa korteriomandit xxx (ilmselt päikesepark). Kinnistud võõrandati 29.01.2019 OÜ-le xxx, kes võõrandas need edasi 18.10.2019 (xxx) ja 29.04.2021 xxx OÜ-le (xxx). Kinnisasjad on hoonestamata. xxx OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga. xxx korteriomandid müüdi ilmselt korraga: 06.12.2019 A K, edasi 26.02.2020 xxx OÜ-le ja edasi 26.03.2020 M P. P OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga. OÜ-le xxx (võõrandamise ajal oli omanikuks xxx OÜ, kelle üheks omanikuks oli OÜ S) (pankrotis alates 20.03.2020) kuulus ka kinnisvara xxx (29 227 m2). Lepa tee 3//5//7//9//11//13//15 kinnisasi jagati 19.07.2019 korteriomanditeks (280 tk). 30.08.2019 võõrandati ilmselt kõik korteriomandid OÜ-le xxx, sealt edasi 18.10.2019 xxx OÜ-le. xxx müüdi 14.07.2021 xxx OÜ-le. Kinnisasjad on hoonestamata. xxx OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga. OÜ-le xxx (võõrandamise ajal oli osanik OÜ S) kuulus ka korteriomand xxx (1878,7 m2). Korteriomand müüdi 18.02.2019 OÜ-le xxx. OÜ-l xxx puudub formaalne seos võlgnikuga. xxx OÜ-le (võõrandamise ajal oli omanikuks xxx OÜ, kelle üheks omanikuks oli OÜ S) kuulus hoonestusõigus xxx tähtajaga kuni 21.07.2055 (6737 m2). Hoonestusõiguse oluliseks osaks oli 4-korruseline büroohoone (ehitusaasta 1971). Hoonestusõigus võõrandati 27.09.2018 OÜ-le xxx kes oli ka hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanik (ilmselt ka sissenõudja täitemenetluses). 27.04.2022 hoonestusõiguse registriosa suleti. OÜ-l xxx puudub formaalne seos võlgnikuga. xxx OÜ-le (võõrandamise ajal oli omanikuks xxx OÜ, kelle üheks omanikuks oli OÜ S) kuulus kinnistu xxx (1333 m2). Kinnistu oluliseks osaks oli kahe korteriga elamu (ehitatud ca 1972). Kinnistu müüdi xxx OÜ-le 05.05.2020. xxx OÜ-lpuudub formaalne seos võlgnikuga.
2-22-1302
Ülejäänud firmad, kellel on äriregistri andmetel kehtivad seosed võlgnikuga, viimase viie aasta jooksul kinnisvara pole võõrandanud. Seega nähtub eelnevast tõepoolest, et võlgniku osalusega firmade kinnisvara on aastatel 2017‒2021 ära müüdud. Mis põhjustas vara müügi ja miks see tõi kaasa firmade tegevuse lõppemise (ja mõnel juhul ka pankroti), pole haldurile teada. Võlgnik oli ise kõigi kinnisvaraomanikest firmade juhatuse liige, mistõttu tuleb edasises menetluses kontrollida, kas osaluste väärtuse languse ja sedakaudu oma maksejõuetuse põhjustas võlgnik (KarS § 384). Võlgniku osalusega firmade vara on küll n-ö tõstetud ühest seotud firmast teise, kuid lõppastmes pole vara võõrandatud võlgniku formaalsetele lähikondsetele. Viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud OÜ xxx osaluse xxx OÜ-le (04.04.2019). Samas on ostja samuti võlgnikuga seotud isik ‒ xxx OÜ tollane enamusosanik oli OÜ S (kelle osanik oli omakorda võlgnik). Seega ei saa tehing ilmselt kahjustada võlausaldajate huve. Lisaks on võlgniku võõrandanud osaluse OÜ-s xxx (nüüdne OÜ xxx) (12.03.2019). Samas on ostja samuti võlgnikuga seotud isik ‒ OÜ S (kelle osanik oli omakorda võlgnik). Seega ei saa ka see tehing ilmselt kahjustada võlausaldajate huve. Muid osalusi võlgnik vaatlusalusel ajal võõrandanud pole. Viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud korteriomandi xxx L L (02.09.2019). L L oli võlgniku elukaaslane. Tehing ilmselt ei kahjustanud võlausaldajate huve, kuna müügihind oli 380 000 eurot. Edasises menetluses tuleb kontrollida väidet, et 60 000 eurot tasuti tasaarvestusega (p 3.3). L L ei ole kinnistut alles. Ehkki temalt ostis kinnistu võlgnikuga seotud firma, siis 26.06.2020 müüdi kinnistu edasi ilmselt heausksele omandajale. Muid osalusi võlgnik vaatlusalusel ajal võõrandanud pole. Võlgniku varast pole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Menetluskulude katteks deposiidi määramisel tuleb arvestada sellega, et pankroti väljakuulutamisel tuleb halduril viia end kurssi suure hulga võlgniku firmade varasema äritegevusega. Arvestades võlgnikuga seotud firmade tegevuse iseloomu ja ulatust, on see väga töömahukas. Seda tööd on võimalik teha mitmes etapis, seades prioriteete ja piirates uurimiseset. Sellele vaatamata tuleks halduri hinnangul arvestada vähemalt 25 000 euroga. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse jätkamiseks vajaminevat 25 000 eurot, ei ole ta pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina.
8.Kohus tegi 13.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti K S pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 25 000 eurot.
9.06.07.2022 on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja maksnud K S pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi 2000 eurot. II Kohtumääruse põhjendused
2-22-1302
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. FiMS § 68 lg 2 sätestab, et enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
11.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlausaldaja Crowdestate MTS31 OÜ esitas Harju Maakohtule avalduse K S pankroti väljakuulutamiseks.
12.Pankrotiavalduse kohaselt sõlmis võlausaldaja Crowdestate MTS31 OÜ 29.09.2016 xxx osaühinguga (pankrotis) laenulepingu, mille alusel võlausaldaja andis xxx OÜ-le laenu summas 473 658 eurot. 16.07.2019 sõlmis xx OÜ juhatuse liige ja osanik K S võlausaldaja ning Crowdestate Holding OÜ-ga käenduslepingu, mille alusel käendas ta mh laenulepingust tulenevaid xxx OÜ kohustusi võlausaldaja ees. Käendaja vastutuse rahaliseks piirmääraks leppisid pooled kokku 500 000 eurot. xxx OÜ ei suutnud täita laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu Harju Maakohus kuulutas 18.12.2019 välja xxx OÜ pankroti. xx OÜ pankrotimenetluse käigus tunnustati võlausaldaja laenulepingust tulenevaid nõudeid summas 556 833.35 eurot. Võlausaldaja esitas käenduslepingu alusel nõude ka võlgniku vastu. Kuna võlgnik vabatahtlikult käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, pöördus võlausaldaja 02.07.2020 hagiavaldusega kohtusse. Harju Maakohus rahuldas 08.09.2021 tagaseljaotsusega võlausaldaja hagi täies ulatuses ning mõistis võlgnikult käenduslepingu alusel võlausaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 214 412 eurot, põhivõlgnevuselt otsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivise 92 840.40 eurot ja alates 09.09.2021 lisanduva viivise määras 0,1% päevas ja menetluskulud 2598 eurot ühes seadusjärgse viivisega. Harju Maakohtu 08.09.2021 tagaseljaotsus jõustus 02.11.2021. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud oma nõude suuruses, aluse ja täitmise tähtaja ning ajutine pankrotihaldur ei ole esitanud andmeid, mis välistaksid võlausaldaja nõude, siis on võlausaldaja tõendanud nõude olemasolu PankrS § 10 lg 1 ja 4 kohaselt.
13.Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust järgnevaga: võlausaldaja esitas 09.09.2021 otsuse täitmiseks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse, kuid kuigi võlgnikule otsuse täitmiseks määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes juba 11.10.2021, ei ole võlausaldaja saanud täitemenetluse raames paraku mis tahes laekumisi. 18.11.2021 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et juhul, kui võlgnik ei tasu otsusega välja mõistetud võlgnevusi hiljemalt 29.11.2021, kavatseb võlausaldaja esitada kohtule võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 18.11.2021, kuid ei ole võlgnevusi tänaseni tasunud. Kohtutäituri selgituste kohaselt on võlgniku suhtes algatatud veel 12 täitemenetlust ja nõuete rahuldamiseks piisav vara puudub (võlgnik ise teenib miinimumtöötasu). Lisaks puudub võlgnikul kinnisvara. PankrS § 10 lg 1 järgi peab põhistama võlgniku maksejõuetuse üldaluse. Võlausaldaja kohtu hinnangul põhistanud
2-22-1302 võlgniku maksejõuetuse üldalused. Lisaks üldalusele tuleb võlausaldajal põhistada võlgniku maksejõuetuse PankrS § 10 lõikes 2 sätestatud erialus. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 2 tuleneva asjaoluga, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole enam kui kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada, samuti on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 kohase asjaoluga, kuna võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
14.Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku AS LHV Pank arvelduskonto jääk on 65.93 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt on ta vormistatud minimaalse võimaliku palgaga tööle OÜ-sse S R, mille osanik on S S. Ajavahemikul 01.01.2022‒31.03.2022 oli võlgniku palgatulu kokku 450 eurot. Võlgniku pangakontodelt 2022. aastal laekumisi ei nähtu. Juhatuse liikme tasu võlgnik ei saa. Võlgniku sõnul on tema töövõime 2020. aastal tekkinud depressiooni tõttu langenud. Finantsiliselt toetavad teda tema vanemad. Võlgnik on oma elukohaks märkinud xxx, kinnistu on võlgniku ema S S omandis, kinnistul paikneb 6-toaline eramu. Võlgnik ei ole esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2018.‒2021. aasta kohta. Võlgnik on saanud ajavahemikul 01.04.2017‒31.03.2022 tulu järgmiselt: 2017. a 0.00 eurot; 2018. a 29 400 eurot; 2019. a 17 338.01 eurot; 2020. a 1656.65 eurot; 2021. a 2356.76 eurot; 2022. a 450.09 eurot. Suurema osa võlgniku sissetulekust on moodustanud xxx OÜ-lt (endine OÜ S) saadud dividenditulu. Viimati peeti tulumaks kinni 2022. aasta jaanuari väljamakselt. Võlgnik on seotud 16 Eestis registreeritud juriidilise isikuga, neist 4-s on ta nii osanik kui ka juhatuse liige (neist üks pankrotis), viies on ta ainult juhatuse liige, 6-s tegevuse väljakuulutatud pankrotiga lõpetanud äriühingus dokumentide hoidja ja ühes juriidilises isikus pädev isik. Juriidiliste isikute tegevus, mille juhatuse liige võlgnik on, on väidetavalt täielikult seiskunud. Kehtetuid seoseid on K Sl 36 juriidilise isikuga. Võlgnikku pole kriminaalkorras karistatud. Ka pole ta üheski kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav ega tsiviilkostja. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku osalus talle kuuluvates äriühingutes väärtusetu. Võlgnikul puuduvad muud osalused äriühingutes, pangakontod muudes krediidiasutustes, talle ei kuulu kinnisvara, transpordivahendeid, kaubamärke, kasulikke mudeleid ega patente, võlgniku väärtpaberkonto saldo on 0. Võlgniku selgituse kohaselt puudub tal et olulise väärtusega vara vallasvara ja nõudeõigused. Võlgniku viimase viie aasta pangakonto väljavõtted ei luba järeldada olulise väärtusega vallasvara omandamist. Võlgnik on teatanud, et tal puuduvad nõudeõigused. See väide vajab edasises menetluses kontrolli, kuna võlgniku pangakontode viimase viie aasta käive oli ca 3,5 miljonit eurot. Täitemenetluse registri andmetel võlgnikul ühtegi nõudeõigust ei ole. Pensionifondi osaku on võlgnik realiseerinud 31.03.2021. Teadaolevad pandiõigused puuduvad. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 5 572 459.58 eurot. Sundtäitmisel on järgmised võlgniku 13 kohustust kokku summas 424 184.93 eurot. Võlgniku andmetel on tal täiendavalt kohustusi kokku 5 173 187.58 euro ulatuses, kellest suurimaks võlausaldajaks on xxx OÜ nõudega summas 3 733 382.58 eurot, võlgniku andmed vajavad edasises menetluses kontrolli, kuna viimase viie aasta pangakontolt need kohustused enamasti ei järeldu. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 5 572 459.58 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine
2-22-1302 sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
15.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et mitmed võlgniku otsese või kaudse osalusega firmad tegelesid kinnisvaraga.
15.1.xxx OÜ-le (pankrotis alates 18.12.2019) kuulus kinnisvara xxxx, xxx (transpordimaad) ning xxx (transpordimaad) (kokku 31 689 m2). Transpordimaa anti üle xxx vallale. xxx kinnisasjad müüdi korraga: 31.07.2017 OÜ-le xxx, sealt edasi 29.09.2017 xxx OÜ-le ja sealt edasi 01.02.2019 xxx OÜ-le. Viimane jagas kinnisasjad 10.01.2020 korteriomanditeks ja on need ilmselt ühekaupa võõrandanud (60 tk, 5 kortermaja). xxx kinnisasja jagas xxxOÜ 05.12.2017 korteriomanditeks (84 tk, kolm kortermaja) ning müüs ilmselt ühekaupa 2018. aastal ja osa pankrotimenetluse ajal (ehitusluba: 29.09.2016, ehitamise alustamise teatis: 03.05.2017, kasutusluba: 23.08.2019). xxx OÜ-l xxx OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga.
15.2.OÜ-le xxx kuulusid kaks korteriomandit xxx (eriomandiks mõlema puhul mitteeluruumid, üldpind vastavalt 579,9 m2 ja 489,8 m2). Mõlemad võõrandati 01.06.2017 OÜ-le xxx. OÜ-l xxx puudub formaalne seos võlgnikuga.
15.3.OÜ-le S xxx (pankrotis alates 06.05.2021) kuulus kinnisvara xxx (10 691 m2), samuti üheksa korteriomandit xxx (ilmselt päikesepark). Kinnistud võõrandati 29.01.2019 OÜ-le xxx, kes võõrandas need edasi 18.10.2019 (xxx ja 29.04.2021 xxx OÜ-le (xxx). Kinnisasjad on hoonestamata. xxx OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga. xxx korteriomandid müüdi ilmselt korraga: 06.12.2019 A K, edasi 26.02.2020 P OÜ-le ja edasi 26.03.2020 M P. P OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga.
15.4.OÜ-le xxx (võõrandamise ajal oli omanikuks xxx OÜ, kelle üheks omanikuks oli OÜ S) (pankrotis alates 20.03.2020) kuulus ka kinnisvara xxx (29 227 m2). xxx kinnisasi jagati 19.07.2019 korteriomanditeks (280 tk). 30.08.2019 võõrandati ilmselt kõik korteriomandid OÜ-le xxx, sealt edasi 18.10.2019 xxx OÜ-le. xxx müüdi 14.07.2021 xxx OÜ-le. Kinnisasjad on hoonestamata. xxx OÜ-l puudub formaalne seos võlgnikuga.
15.5.OÜ-le xxx (võõrandamise ajal oli osanik OÜ S) kuulus ka korteriomand Tallinnas, xxx (1878,7 m2). Korteriomand müüdi 18.02.2019 OÜ-le xxx. OÜ-l xxx puudub formaalne seos võlgnikuga.
15.6.xxxnt Kinnixxxsvara OÜ-le (võõrandamise ajal oli omanikuks xxx OÜ, kelle üheks omanikuks oli OÜ S) kuulus hoonestusõigus xxx tähtajaga kuni 21.07.2055 (6737 m2). Hoonestusõiguse oluliseks osaks oli 4-korruseline büroohoone (ehitusaasta 1971). Hoonestusõigus võõrandati 27.09.2018 OÜ-le xxx, kes oli ka hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanik (ilmselt ka sissenõudja täitemenetluses). 27.04.2022 hoonestusõiguse registriosa suleti. OÜ-l xxx puudub formaalne seos võlgnikuga.
2-22-1302
15.7.xxx OÜ-le (võõrandamise ajal oli omanikuks xxx OÜ, kelle üheks omanikuks oli OÜ S) kuulus kinnistu xxx (1333 m2). Kinnistu oluliseks osaks oli kahe korteriga elamu (ehitatud ca 1972). Kinnistu müüdi xxx OÜ-le 05.05.2020. xxx OÜ-lpuudub formaalne seos võlgnikuga.
15.8.Ülejäänud äriühingud, kellel on äriregistri andmetel kehtivad seosed võlgnikuga, viimase viie aasta jooksul kinnisvara pole võõrandanud.
15.9.Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes leidnud, et võlgniku osalusega äriühingute kinnisvara on aastatel 2017‒2021 ära müüdud. Mis põhjustas vara müügi ja miks see tõi kaasa äriühingute tegevuse lõppemise (ja mõnel juhul ka pankroti), pole ajutisele pankrotihaldurile teada. Võlgnik oli ise kõigi kinnisvaraomanikest äriühingute juhatuse liige, mistõttu tuleb edasises menetluses kontrollida, kas osaluste väärtuse languse ja sedakaudu oma maksejõuetuse põhjustas võlgnik (KarS § 384). Võlgniku osalusega firmade vara on küll n-ö tõstetud ühest seotud firmast teise, kuid lõppastmes pole vara võõrandatud võlgniku formaalsetele lähikondsetele.
15.10.Viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud OÜ xxx osaluse xxx OÜ-le (04.04.2019). Samas on ostja samuti võlgnikuga seotud isik ‒ xxx OÜ tollane enamusosanik oli OÜ S (kelle osanik oli omakorda võlgnik). Seega ei saa tehing ilmselt kahjustada võlausaldajate huve. Lisaks on võlgniku võõrandanud osaluse OÜ-s xxx (nüüdne OÜ xxx) (12.03.2019). Samas on ostja samuti võlgnikuga seotud isik ‒ OÜ S (kelle osanik oli omakorda võlgnik). Seega ei saa ka see tehing ilmselt kahjustada võlausaldajate huve. Muid osalusi võlgnik vaatlusalusel ajal võõrandanud pole.
15.11.Viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud korteriomandi xxx L Lile (02.09.2019). L L oli võlgniku elukaaslane. Tehing ilmselt ei kahjustanud võlausaldajate huve, kuna müügihind oli 380 000 eurot. Edasises menetluses tuleb kontrollida väidet, et 60 000 eurot tasuti tasaarvestusega (p 3.3). L Lil ei ole kinnistut alles. Ehkki temalt ostis kinnistu võlgnikuga seotud firma, siis 26.06.2020 müüdi kinnistu edasi ilmselt heausksele omandajale.
15.12.Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.
16.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku on ajutisele pankrotihaldurile selgitanud, et tema probleemid algasid 3‒4 aastat tagasi, kui võlgniku osalusega äriühingute laene enam ei refinantseeritud ning projekte ei olnud võimalik lõpuni viia. Firmade varad müüdi võlgade katteks maha. Võlgnik oli firmade kohustustele andnud isiklikke käendusi, mis pöörati tema vastu. Inimesena võlgnik n-ö põles läbi. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku osalusega äriühingute kinnisvara on aastatel 2017‒2021 ära müüdud. Mis põhjustas vara müügi ja miks see tõi kaasa äriühingute tegevuse lõppemise (ja mõnel juhul ka pankroti), pole ajutisele pankrotihaldurile teada. Võlgnik oli ise kõigi kinnisvaraomanikest äriühingute juhatuse liige, mistõttu tuleb edasises pankrotimenetluses kontrollida, kas osaluste väärtuse languse ja sedakaudu oma maksejõuetuse põhjustas võlgnik (KarS § 384). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana ning vajadusel esitada vastavad nõuded.
2-22-1302
17.Kohus tegi 13.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti K S pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 25 000 eurot.
18.06.07.2022 on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja maksnud K S pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi 2000 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on kohtumääruse põhjendavas osas tuvastanud, et võlgnik on tulenevalt PankrS § 1 lg 2 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlausaldaja on maksnud kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse raugemise vältimiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
20.Kohus selgitab K Sle, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui K S soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.
21.Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks K S pankrotihalduriks.
Menetluskulude jaotus Võlausaldaja on palunud jätta oma menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt asjaolust, et kohus on võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldanud ja võlgniku pankroti välja kuulutanud, tuleb pankrotimenetluse kulud kanda pankrotivarast.