vastu võlgnevuse 511,31 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 570 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn, Harju maakond, 13425)
Hageja esindaja:
Alla Žulinskaja e-post xxx)
Kostja:
L. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
(volikirja alusel,
RESOLUTSIOON
1.Elisa Teleteenused AS hagi L. N. vastu võlgnevuse 511,31 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt L. N.lt hageja Elisa Teleteenused AS kasuks 23.12.2017.a kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr. XXXXXX tulenev tasumata võlgnevus summas 511 (viissada üksteist) eurot 31 senti, sh põhivõlgnevus 321,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 01.12.2018-22.02.2022 eest summas 189,73 eurot.
3.Välja mõista kostjalt L. N.lt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (321,58 eurolt) alates 23.02.2022.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas.
4.Jätta hageja menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja L. N. kanda ja välja mõista L. N.lt Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskulud summas 385 (kolmsada
kaheksakümmend viis) eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
5.Välja mõista kostjalt L. N.lt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis menetluskuludelt (385 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Elisa Teleteenused AS hagi L. N. vastu võlgnevuse 511,31 euro ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 23.12.2017 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping ning seadmete rendi- ja/või müügileping nr. XXXXXX mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: VÄIKEkombo, Starbox, Ajamasin, TV Everywhere, Wi-Fi teenus, Lites, Modemi rent, Digiboksi rent, DigiTV kaardi rent aadressil xxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Ajavahemikul 01.01.2018 –01.11.2018 esitas Elisa Teleteenused AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Elisa Teleteenused AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kokku on kostjal tasumata arveid kogu summas 321,58 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist alates arve nr. A-33343935 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 01.12.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.02.2022 lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas põhivõla summalt. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 189,73 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud.
Peale võlgnevuse summas 511,31 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 23.02.2022 kuni põhinõude summas 321,58 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas, menetluskulud kogusummas 605 eurot, sh riigilõiv kogusummas 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse riigilõiv 80 eurot) ja õigusabikulud 480 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 60 eurot) ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 24.03.2022 vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt. Kostja leidis, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, vähendades viiviseid. Menetluskulud palus jagada võrdselt.
MENETLUSE KÄIK
3.14. juunil 2022.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses, tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks. Kohus märkis, et kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 30.06.2022. Kohus teatas, et kompromissi mittesõlmimise korral on vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg samuti 30.06.2022; kompromissi mittesõlmimise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 12.07.2022 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
4.Hageja esindaja esitas 29.06.2022 kohtule tema poolt allkirjastatud kompromissi, märkides, et kuna kostjal puudub digiallkirjastamise võimalus, siis saadetakse kompromiss kostjale paberkandjal, mille kostja allkirjastatult kohtule esitab.
5.Kostja tema poolt allkirjastatud kompromissi kohtule ei esitanud. Kohus korduvalt helistas kostjale (07.07.2022, 08.07.2022 ja 11.07.2022 telefoninumbritel xxxxxxxx – vigane/kehtetu number ja xxxxxxxx – kõne ebaõnnestus/valesti valitud number), kuid kohtul ei õnnestunud kostjaga ühendust saada. Kohus vestles 08.07.2022 telefoni teel hageja esindaja A. Žulinskajaga, paludes abi välja selgitamaks, kas kostja on nende poolt edastatud kompromissi kätte saanud ning kas ta jääb selle juurde. A. Žulinskaja lubas antud asjaolusid uurida ja 11.07.2022 kohtule teada anda. Ei kostja ega hageja seaduslik esindaja ei ole sellel teemal tagasisidet esitanud. Kuna 29.06.2022.a kompromiss oli allkirjastatud ainult hageja esindaja poolt, siis puudub kohtul võimalus selle kinnitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
7.Elisa Teleteenused AS ja kostja vahel on 23.12.2017 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping ning seadmete rendi- ja/või müügileping nr. XXXXXX, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: VÄIKEkombo, Starbox, Ajamasin, TV Everywhere, Wi-Fi teenus, Lites, Modemi rent, Digiboksi rent, DigiTV kaardi rent aadressil xxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi
tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
9.Eeltooduga on tuvastatud, et Elisa Teleteenused AS ja kostja sõlmisid 23.12.2017 kliendija teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr. XXXXXX, mille alusel osutas hageja kostjale lepingus märgitud teenuseid ja andis rendile vajaminevaid seadmeid.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kostja 24.03.2022 vastuses tunnistas hagi osaliselt, soovides kompromissi viivise nõude vähendamiseks, siis teeb kohus järelduse, et kostja tunnistab põhinõuet täies ulatuses. Sisulisi vastuväiteid kostja nõudele ei esitanud.
12.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • 23.12.2017 Elisa Teleteenused AS kliendi- ja teenuse osutamise leping ning seadmete rendi- ja/või müügileping nr. XXXXXX, mis on allkirjastatud kostja poolt isiklikult; • Starman AS üldtingimused; • Starman AS hinnakiri; • Kostjale perioodil 01.01.2018-01.11.2018 väljastatud arved (14 arvet, sh 26.10.2018 kuupäevaga 3 arvet), kogusummas 346,91 eurot (hagis nõuab hageja 321,58 eurot, märkides, et arvetelt on eemaldatud viivised ja meeldetuletuskulud);
13.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 23.12.2017.a kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr. XXXXXX tulenev võlgnevus summas 321,58 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
14.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Elisa Teleteenused AS (AS Starman õigusjärglane) liitumislepingutele ja teenuste kasutamise üldtingimuste p. 10.1 arvestatakse maksetega viivitamisel viivist 0,05% päevas viivitatud summalt.
15.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 0,05% päevas, alates arve nr. A-33343935 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 01.12.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so alates 01.12.2018 kuni hagi esitamiseni 22.02.2022 summas 189,73 eurot (s.o 0,05% päevas võlgnevuselt 321,58 eurot 1180 päeva eest). Kuigi kostja soovis viivise vähendamist, siis ei ole kostja oma vastuses märkinud, millises ulatuses ta viiviseid tunnistab ning millises mitte. Lepinguid sõlmides on kostja nõustunud viivisemääraga 0.05% päevas tasumata summalt, seega on hageja viivisenõue põhjendatud täies ulatuses.
16.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 23.12.2017 kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr. XXXXXX tuleneva viivise summas 189,73 eurot. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 605 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabi kulud 480 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 60 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund, ilma käibemaksuta).
18.TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse kulud hüvitamisele osaliselt, so summas 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
19.Kohus, tutvudes hageja poolt 23.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks alljärgnevat õigusabikulu: • Nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs – ajakulu 1,5 tundi, maksumusega 120 eurot tund. Kohus, võttes arvesse, et hagejal oli võimalus vähemalt osaliselt nõude alusdokumentidega tutvumiseks juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, peab põhjendatuks ajakuluks 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot;
•
Hagiavalduse koostamine - ajakulu 2,0 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 240 eurot. Kohus leiab, et kuna tegemist on nn trafaretse hagiga, siis on põhjendatud ajakuluks 1,0 tundi maksumusega 120 eurot. Seoses hageja esindaja poolt 29.06.2022 esitatud kompromissettepanekuga arvestab kohus antud toimingu vajaliku ajakuluna veel 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot. Seega peab kohus põhjendatud antud toimingutega (hagi esitamine, kompromissi ettevalmistamine) seotud tasuks 180 eurot.
Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluse kuludega on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 385 eurot. Kohus arvestab ka sellega, et menetlus on toimunud kirjalikus menetluses ning hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 385 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (385 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.