Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) hagi Y vastu 5387,31 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6303,75 eurot Hageja: AS RST Varad (likvideerimisel) (registrikood 10124849)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja seaduslik esindaja: X, AS RST Varad (likvideerimisel) likvideerija (e-post: xxx) Kostja: Y, Isikukood xxxxxxxxxxx, xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Leppik (e-post:[email protected]) Asja läbivaatamine
10.06.2022 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) esitas kohtule hagi, milles palus kohtul: -
mõista Y’lt RST Varad AS (likvideerimisel) kasuks välja 5387,31 eurot;
-
alternatiivselt mõista Y’lt RST Varad AS (likvideerimisel) kasuks välja hüvitis hagiavalduse seisuga tekkinud kahju eest summas 5387,31 eurot;
mõista Y’lt RST Varad AS (likvideerimisel) kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2020 RST Varad AS (likvideerimisel)
poolt Yle nõudekirja esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 485,46 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni; -
jätta kõik RST Varad AS (likvideerimisel) menetluskulud Y kanda
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 27.08.2013. a AS RST Varad (likvideerimisel) (hageja) ainuaktsionäri otsusega otsustati hageja likvideerida ja määrata likvideerijaks Y (kostja). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja 06.09.2018. a võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 3 000 eurot ning 09.09.2018.a võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 2 380 eurot, kokku 5380 eurot. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja lisaks teinud hageja kontolt Swedbank AS-is kostjale rahalise väljamakse summas 7,31 eurot. 04.04.2019 kostja avalduse alusel kustutati 25.04.2019 kustutati hageja äriregistrist pärast likvideerimismenetluse läbiviimist.
3.10.06.2019 esitas Green Window OÜ avalduse AS RST Varad täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-8752). 29.08.2019 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8752 rahuldas kohus Green Window OÜ avalduse hageja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja määras likvideerijaks X’u.
4.20.02.2020 pöördus X hageja likvideerijana kostja poole ning küsis eespool märgitud kostja poolt sularaha väljavõtmiste ja kostja poolt temale endale tehtud rahalise väljamakse kohta. X märkis, et hiljemalt 02.03.2020.a. tuleb kostjal kirjalikult selgitada, mis on saanud pangast välja võetud sularahast ning mis oli tehtud makse õiguslikuks aluseks. Kostja selgitusi ei edastanud 24.03.2020 pöördus X veelkord kostja poole ja kordas eespool toodud nõuet, märkides, et hiljemalt 06.04.2020.a. tuleb kostjal kirjalikult selgitada, mis on saanud pangast välja võetud sularahast/kostjale tehtud maksest ning mis oli eelnimetatud tegevuste õiguslikuks aluseks. X märkis, et kui kostja ei anna tema poolt pangast välja võetud sularaha ja talle tehtud makse kohta selgitusi, mis kinnitavad, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, siis tuleb kostjal 30 päeva jooksul alates 23.03.2020 kirja kättesaamisest hüvitada hagejale tekitatud kahju. Kostja selgitusi ei edastanud.
5.Hageja esitas kostja vastu hagi alusetu rikastumise teel saadu tagastamise nõudes ning alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka viivist.
6.Nõue tulenevalt kostja alusetust rikastumisest VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
7.Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja võtnud kahel korral välja hageja Swedbank AS kontolt sularaha ning ühel korral teinud hageja Swedbank AS kontolt endale väljamakse. 06.09.2018. a on kostja võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 3 000 eurot ning 09.09.2018.a on kostja võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 2 380 eurot, kokku 5380 eurot. Lisaks on hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja teinud hageja Swedbank AS kontolt endale rahalise väljamakse summas 7,31 eurot. Kokku on kostja võtnud hageja pangakontolt Swedbank AS-is välja sularaha/teinud makse summas 5 387,31 eurot.
8.Sularaha väljavõtmiste/makse tegemise põhjuste ja õigusliku aluse selgitamiseks on hageja kostja poolt pöördunud kahel korral: esmalt 20.02.2020 ja seejärel 24.03.2020. Kummalegi päringule ei ole kostja senini vastanud.
9.Olukorras, kus kostja kui hageja likvideerija on võtnud hageja pangakontolt välja sularaha ja teinud hageja kontolt endale makseid, sealjuures selgitamata, mis oli raha väljavõtmiste/makse tegemise põhjused ja õiguslik alus, ei jää hagejal üle muud kui järeldada, et raha väljavõtmistel/makse tegemisel põhjust ja õigusliku alust ei olnud.
10.Eeltoodud põhjustel on täidetud VÕS § 1028 lg 1 alusel nõude esitamise eeldused: hageja kontolt on välja võetud sularaha/tehtud makseid õigusliku aluseta – ei ole olemas kohustust, mille täitmiseks hageja kontolt sularaha välja võeti/makseid tehti. Hageja nõue on suunatud kostjale tehtud soorituste (välja võetud sularaha/tehtud makse) tagastamisele. Nõue on võrdne summaga, mille võrra on kostja raha väljavõtmiste/tehtud makse võrra alusetult rikastunud. Seega nõuab hageja kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel rahasumma 5 387,31 eurot väljamõistmist.
11.Hageja esitas kostja vastu alternatiivnõude kahju hüvitamiseks ÄS § 383 alusel. ÄS § 383 kohaselt vastutavad likvideerijad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §-s 315, ÄS § 306 lg 2 kolmandas lauses ning TsÜS §-s 35. ÄS § 315 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi peab juhatuse liige tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning TsÜS § 35 järgi peab juhatuse liige olema juriidilisele isikule lojaalne.
12.Kokku on kostja võtnud hageja pangakontolt Swedbank AS-is välja sularaha ja teinud makse summas 5 387,31 eurot, mille osas on hageja korduvalt pöördunud kostja poole selgitamaks sularaha väljavõtmiste/makse tegemise põhjuseid. Kostja ei ole päringutele vastanud.
13.Kuigi hageja on enda nõude kostja vastu esmajärjekorras kvalifitseerinud alusetu rikastumise nõudena, siis alternatiivselt on õigusliku aluseta raha väljavõtmine/makse tegemine eespool toodud asjaoludel õiguslikult kvalifitseeritav ka ÄS § 315 lg 1 ja TsÜS § 35 mõttes juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena. Käesoleval juhul, kus juriidilise isiku kontolt on välja võetud sularaha/tehtud makseid, kuid need ei ole mitte millegagi põhjendatavad, on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju, sest kui kostja ei oleks alusetult hageja kontolt raha välja võtnud/makset teinud, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. Vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
14.ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi peab juhatuse liige tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on märkinud, et juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks (Riigikohtu otsus nr 3-2-19-16, p 18). Käesoleval juhul ei ole hageja temale teadaolevalt saanud mistahes vastusooritust seonduvalt hageja kontolt sularaha väljavõtmise/makse tegemisega. Kostja kohustuseks on tõendada, et hageja on vastusoorituse saanud. Kui kostja seda ei tee, tuleb asuda seisukohale, et kostja on rikkunud ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust.
15.TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed olema juriidilisele isikule lojaalsed. Käesoleval juhul on kostja, olles hageja likvideerija, võtnud hageja kontolt kahel korral välja sularaha ja teinud ühe makse iseendale. Hagejale ei ole teada, kas vastavatel tegevustel oli mingisugune põhjendus ja õiguslik alus. Kostja ei ole hagejale selgitusi esitanud, kuigi hageja on neid korduvalt nõudnud. Hageja järeldab eeltoodud põhjustel, et kostja on kuritarvitanud oma õiguslikku seisundit hageja likvideerijana ning on võtnud sularahas välja/kandnud enda kontole hageja rahalisi vahendeid, millega on rikkunud lojaalsuskohustust TsÜS § 35 mõttes.
16.ÄS § 383 kohaselt tuleb kostjal kui hageja likvideerijal kostja poolt hagejale tekitatud kahju hüvitada. Hageja alternatiivse põhinõude suurus on seega 5387,31 eurot, mis vastab
kostja poolt hageja pangakontolt välja võetud sularaha/tehtud maksete summale. Eelnevale lisandub viivis.
17.Hageja teatas kostjale eespool käsitletud nõudest 20.02.2020 pöördumises. Seega on VÕS § 113 lg 2 ja lg 1 kohaselt hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras alates 20.02.2020. Hageja põhinõude summa 20.02.2020 seisuga oli 5387,31 eurot. Hagi esitamise seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivisenõude summa 485,46 eurot (8% aastas ehk 1,177554 eurot päevas; viivitatud päevade arv: 412). Eelnevale lisandub viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
18.Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.
19.Kostja leiab, et alusetu rikastumise nõuet ei saa kostja vastu esitada. Hageja esitas kostja vastu 5387,31 euro saamiseks nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel. Tänaseks välja kujunenud kohtupraktika järgi ei saa hageja nimetatud sättele tugineda, kuivõrd ta pole suutnud tõendada selle kohaldamiseks vajalikke eelduseid.
20.Kahju hüvitamise nõue ÄS §-de 383 ja 315 alusel ei ole põhjendatud. Hageja heidab kostjale ette likvideerija hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist. Seejuures pole hageja suutnud tõendada kostja rikkumist ega hagejale kahju tekkimist ja selle ulatust.
21.Kostjal oli kui likvideerijal õigus saada tasu. Kuivõrd käesoleval juhul võttis hageja ainuaktsionär OÜ Tembo 27.08.2013 vastu otsuse lõpetada hageja vabatahtlikult ja määras sama otsusega likvideerijaks kostja, siis oli ka tema pädevuses otsustada likvideerijale tasu maksmise üle. Seetõttu on kostja õiguspäraselt saanud 5387,31 euro näol tasu likvideerijana tegutsemise eest.
22.Kostja ei ole rikkunud endale tasu makstes korraliku ettevõtja hoolsust. Seadusega pole sätestatud nõuet, kuidas ja mis vormis tasu määrata tuleb. Igasugused hagejapoolsed etteheited kostja kohustuste rikkumise kohta endale tasu makstes, on alusetud ega tugine ühegi konkreetse kohustuse rikkumisele. Samas peab kostja vajalikuks selgitada, et on endale tasu makstes käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.
23.Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustuse kohta, mis kohaldub ka likvideerijale teatud erisustega, et ta peab tegutsema heas usus, ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Likvideerija on hoolsuskohustust järginud, kui ta on toiminud selliselt, nagu käituks ka sarnastel asjaoludel mõistlik isik, arvestades likvideerimise eesmärki. Likvideerimise eesmärkideks on mh rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada alles jäänud vara osanike vahel ära. Kostja puhul puudub kahtlus ja tõendid selle kohta, et ta ei oleks toiminud vastavalt likvideerimise eesmärgile. Hageja täiendava likvideerimise käigus ei ole selgunud, et võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata või ainuaktsionär jaotatavast varast ilma. Veelgi enam, hetkeks, mil kostja endale likvideerija tasu osas väljamaksed tegi, oli ka hageja ainuaktsionär äriregistrist kustutatud. Kuivõrd kõik võlausaldajate nõuded olid rahuldatud ja kostjal õigus saada likvideerijana tasu, on ta käitunud nagu iga hoolas likvideerija, lähtudes likvideerimismenetluse eesmärgist. Seega ei ole kostja käitunud vastuolus hageja huvidega, ta on endale tasu välja makstes olnud teadlik, et hagejal ei olnud enam ühtegi kohustust ning ei ole seetõttu võtnud ka hagejale ühtegi riski.
24.Hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Väär on hageja etteheide, et ta pole saanud kostjalt vastusooritust. Kostja tegutses hageja likvideerijana. Seetõttu on ilmselge, et hageja on ka vastusoorituse saanud. Kuna hageja sai kostjalt likvideerimise läbiviimise kaudu vastusoorituse, ei ole hageja vara vähenemine 5387,13 euro väärtuses võrdsustatav kostja poolt hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.
25.Kokkuvõttes on põhjendamatu esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ÄS §-dest 383 ja 315 tulenevalt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
27.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
27.08.2013. a AS RST Varad (likvideerimisel) (edaspidi hageja) ainuaktsionäri otsusega otsustati hageja likvideerida ja määrata likvideerijaks Y (edaspidi kostja) (dtl 7-11);
-
Kostja on 06.09.2018. a võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 3 000 eurot (dtl 12);
-
Kostja on 09.09.2018.a võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 2 380 eurot (dtl 12);
-
Kostja on teinud hageja kontolt Swedbank AS-is kostjale rahalise väljamakse summas 7,31 eurot (dtl 12);
-
04.04.2019 kostja avalduse alusel kustutati 25.04.2019 kustutati hageja äriregistrist pärast likvideerimismenetluse läbiviimist (dtl 14-16);
-
10.06.2019 esitas Green Window OÜ avalduse AS RST Varad täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-8752) (dtl 18-19);
-
29.08.2019 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8752 rahuldas kohus Green Window OÜ avalduse hageja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja määras likvideerijaks X’u (dtl 21-29).
28.Hageja esitas kostja vastu 5387,31 euro saamiseks nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel.
29.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
30.Alusetu rikastumise nõude esitamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel peab Riigikohtu praktika järgi olema selge, millist alusetuks muutunud kohustust soorituse tegija silmas pidas – raha üleandmise puhul tuleb näidata, millise kohustuse täitmiseks raha üle anti (RKTKo 3-2-1111-11, p 11; 3-2-1-179-11, p 17). Valitsev on soorituse kitsendav definitsioon, mis tähendab, et soorituse tegemisel peab soorituse tegija silmas pidama konkreetset kohustust.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kui nõude esitajal näidata, millist olemasolevat või tulevast kohustust kostja soovis täita ja mis põhjusel kohustust ei ole olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus ära langes. Hageja peab tõendama soorituse aluseks olnud kohustuse alusetust. Kohus leiab, et hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kostja sooritusi alusetuks lugeda. Hageja on hagiavalduses üksnes nentinud, et tal ei jää üle muud, kui järeldada, et kostjal puudus hageja kontolt raha väljavõtmiseks ja makse tegemiseks õiguslik alus. Üksnes asjaolu, et hageja ei tea, mis põhjusel kostja soorituse tegi, st sularaha välja võttis, ei anna alust kohaldada VÕS § 1028 lg-t 1. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kostja vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel.
32.Hageja alternatiivse käsitluse alusel on hageja esitanud kostja vastu nõude ÄS §-de 383 ja 315 alusel.
33.ÄS § 383 kohaselt vastutavad likvideerijad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §-s 315, ÄS § 306 lg 2 kolmandas lauses ning TsÜS §-s 35. ÄS § 315 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi peab juhatuse liige tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning TsÜS § 35 järgi peab juhatuse liige olema juriidilisele isikule lojaalne.
34.Hageja heidab kostjale ette likvideerija hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist.
35.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on võtnud hageja pangakontolt Swedbank AS-is välja sularaha ja teinud makse enda kontole kokku summas 5 387,31 eurot.
36.Riigikohtu praktika järgi peab äriühing juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamisel tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ja selle tulemusel on äriühingule kahju tekkinud. Seejärel saab juhatuse liige vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et järgis korraliku ettevõtja hoolsust (RKTKo 3-2-1-54-17, p 10, 3-2-1-65-16, p 21). Kuivõrd ÄS § 383 järgi vastutab likvideerija nagu juhatuse liige, saab sama põhimõtte edasi kanda ka kostja vastutuse hindamisele.
37.Kostja väidab, et 5387,31 eurot on tema tasu hageja likvideerimise eest.
38.Kohus nõustub kostjaga, et kostjal kui likvideerijal on õigus saada tasu. Äriühingu juhatuse liikmel on eelduslikult õigus saada tasu ning seda ka juhul, juhatuse liige ja äriühing ei ole käsunduslepinguga tasu osas kokku leppinud. See põhimõte tuleneb VÕS § 627 lg-st 1, mille kohaselt tuleb tasu maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (RKTKo 215-18186/83, p 15). Õiguskirjanduses on selgitatud, et likvideerija tasule kohaldub samuti VÕS § 627 lg-ga 1 sätestatud põhimõte. Samuti on likvideerijal õigus nõuda äriühingult mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 628 lg 2 alusel (Saare, K., Volens, U., Vutt, M., Vutt, A. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, vnr 1628-1629). Seega kohaldub ka praeguses asjas eeldus, et kostja ei osutanud hagejale likvideerimismenetlusega seotud teenuseid tasuta, kuivõrd ta tegutses ilmselgelt oma majandus- ja kutsetegevuse raames – kostja on pankrotihaldur.
39.Kuigi aktsiaseltsi sundlõpetamise korral on likvideerijale tasu määramise kord seadusega sätestatud, st seda teeb kohus ÄS § 369 lg 3 teise järgi, siis aktsiaseltsi vabatahtliku lõpetamise puhul vastav regulatsioon puudub. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui osanikud määravad likvideerija, st tegemist on vabatahtliku osaühingu likvideerimisega, siis on likvideerija tasustamise küsimus osanike pädevuses.(Saare, K., Volens, U., Vutt, M., Vutt, A. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, vnr 1633). Hageja on aktsiaselts, kuid kohtu hinnangul on eeltoodud põhimõte ka aktsiaseltsile kohaldatav.
40.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ainuaktsionär OÜ Tembo võttis 27.08.2013 vastu otsuse lõpetada hageja vabatahtlikult ja määras sama otsusega likvideerijaks kostja. Seega oli ka OÜ Tembo pädevuses otsustada likvideerijale tasu maksmise üle. Kostja on kohtule esitanud OÜ Tembo (kustutatud) juhatuse liikme W 07.07.2022 kinnituse, mille kohaselt OÜ Tembo (kustutatud), mida esindas juhatuse liige W ja likvideerija Y leppisid kokku, et likvideerija saab likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu, mille suurus ei ole rohkem kui 10 000 eurot. Likvideerija tasu võib välja maksta büroole, mille kaudu likvideerija tegutseb (dtl 136). Äriregistri andmetes nähtuval oli W ka hageja nõukogu liige (dtl 114). Kohus leiab, et asjaolu, et 21.08.2018.a kostja poolt allkirjastatud AS RST Varad likvideerimise lõppbilanss ja jaotusplaani ei sisaldanud hageja kohustust maksta kostjale likvideerimistasu ja asjaolu, et kostja ei ole temale makstud likvideerimistasu oma tuluna
maksuarvestused kajastanud ja selle pealt makse tasunud, ei tähenda, et kostja ei tohtinud saada likvideerimistasu 5387,31 eurot. Antud juhul võib olla tegemist kostja poolt korrektselt tulu deklareerimata ja maksude tasumata jätmisega, kuid see ei anna alust hagejale esitada kahjunõuet kostja vastu. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis OÜ Tembo (kustutatud) juhatuse liige W, kes oli ka hageja nõukogu esimees, on kinnitanud, et kostjal oli õigus saada tasu likvideerimismenetluse eest kuni 10 000 eurot. W kinnitust käsitleb kohus dokumentaalse tõendina.
41.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja on õiguspäraselt saanud 5387,31 eurot tasu likvideerijana tegutsemise eest.
42.Riigikohus on leidnud juhatuse liikme hoolsuskohustuse kohta, mis kohaldub ka likvideerijale teatud erisustega, et ta peab tegutsema heas usus, ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-197-13, p 19; 3-2-1-38-15, p 14; 3-2-1-54-17, p 13.1). Likvideerimise eesmärkideks on mh rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada alles jäänud vara osanike vahel ära. (Saare, K., Volens, U., Vutt, M., Vutt, A, Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, vnr 1633.).
43.Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja ei oleks toiminud vastavalt likvideerimise eesmärgile. Hageja ei ole esile toonud, et hageja täiendava likvideerimise käigus oleks selgunud, et võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata või ainuaktsionär jaotatavast varast ilma. Selleks hetkeks, mil kostja endale likvideerija tasu osas väljamaksed tegi, oli ka hageja ainuaktsionär äriregistrist kustutatud. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd kõik võlausaldajate nõuded olid rahuldatud ja kostjal õigus saada likvideerijana tasu, on ta kostja käitunud nagu iga hoolas likvideerija, lähtudes likvideerimismenetluse eesmärgist. Seega ei ole kostja käitunud vastuolus hageja huvidega, ta on endale tasu välja makstes olnud teadlik, et hagejal ei olnud enam ühtegi kohustust ning ei ole seetõttu võtnud ka hagejale ühtegi riski.
44.Lisaks eeltoodule ei ole hagejale kahju tekkimine tõendatud. Kohus ei nõustu hageja etteheitega, et ta pole saanud kostjalt vastusooritust. Kuivõrd kostjal oli õigus saada likvideerijana tasu, on juba põhjendamatu väita, justkui oleks kogu kostja välja võetud summa näol tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Kostja tegutses hageja likvideerijana. Seetõttu on ilmselge, et hageja on ka vastusoorituse saanud. Kuna hageja sai kostjalt likvideerimise läbiviimise kaudu vastusoorituse, ei ole hageja vara vähenemine 5387,13 euro väärtuses võrdsustatav kostja poolt hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.
45.Eeltoodule lisaks asub kohus seisukohale, et kuna hagejal puuduvad kohustused võlausaldajate ees, hagejal ei ole aktsionäre, sest hageja ainuaktsionär OÜ Tembo on äriregistrist kustutatud (dtl 103), OÜ Tembo (kustutatud) juhatuse on liige on kinnitanud, et kostjale välja makstud 5387,13 euro näol on likvideerija tasuga. Seega praegusel juhul ei ole hagejal ühtegi aktsionäri ega võlausaldajat, kellele vara jagada. Järelikult ei teeni kostja vastu hagi esitamine enam täiendava likvideerimise eesmärki – puuduvad isikud, kellele midagi jagada. Sellest tulenvalt jääb kohtule arusaamatuks, kelle huvides on käesolev hagi üldse esitatud. Lisaks märgib kohus, et Pärnu Maakohtu asjas nr 2-19-8752 tehtud 29.08.2019 määruse p-s 8 on selgitatud likvideerija konkreetset ülesannet, milleks on välja selgitada, kas likvideerimismenetluses avaldajale Green Window OÜ-le kuuluvale kinnistule (registriosa nr 396740) hageja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatu ja hageja likvideerija põhiülesanne on teha vajalikke toiminguid Green Window OÜ kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks (dtl 18-29). Hüpoteek, mille tõttu täiendav likvideerimine üldse algatati, on kinnistusraamatu andmetel 05.10.2020 kustutatud (dtl 104-106). Seega puudub pärast 05.10.2020 ka täiendaval likvideerimisel alus ja igasugune vajadus.
46.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
47.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
48.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
49.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.