V. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Puudutatud isikud/ Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti võlausaldajad/: kaudu, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn, e-post [email protected], esindaja Ulrika Kõiv) Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, 10040, esindaja Birgit Juhanson, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata V. V. (V.) avaldus võlgade ümberkujundamiseks ja jätta kinnitamata V. V. poolt kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava.
2.Kohtumäärus saata avaldajale ja võlausaldajatele.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.
1.V. V. esitas 26.09.2021 Viru Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse ja ümberkujundamiskava.
2.30.09.2021.a kohtunõudega andis kohus võlausaldajatele, so Swedbank AS-le ja Maksuja Tolliametile tähtaja seisukoha esitamiseks.
3.Võlausaldajad Swedbank AS ja Maksu- ja Tolliameti ei nõustunud avaldaja poolt esitatud ümberkujundamiskavaga, märkides, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava ei vasta VÕVS nõuetele ning ei ole kooskõlas võlausaldajate huvidega. Swedbank AS esindaja märkis vastuses, et: • Arvestades võlgniku ning võlgniku naise igakuiseid sissetulekuid ning Swedbank AS-iga sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on igakuiseks makseks 100 eurot, siis puudub igasugune põhjus kogunõude vähendamiseks. • Nõue on ajatatud pikale perioodile, igakuine makse 100 eurot on jõukohane ning kinnitatud kohtumäärusega. • Kogunõude vähendamise oleks võlausaldajat kahjustav ning puudub mõistlik põhjendust nõude vähendamiseks. Maksu- ja Tolliameti esindaja märkis vastuses, et: • Seisuga 08.10.2021 on Eesti Vabariigil Maksu ja Tolliameti kaudu (edaspidi ka MTA) nõudeid võlgniku, V. V., vastu summas 19 212,05 eurot. Nõue tuleneb MTA 28.07.2017 vastutusotsusest nr 13-7/00745-17, millega kohustati V. V. tasuma solidaarselt XXX OÜ maksuvõlg summas 20 657,03 eurot. Nõue ei ole tagatud pandiga. Võlgade ümberkujundamiskavas kajastatud võlgniku kohustuste kogusumma Maksu- ja Tolliameti ees ühtib tema andmetega. Viimane maksegraafik võla tasumiseks lõppes 20.09.2021. Graafikujärgse viimase makse summas 19 242,05 eurot tasus V. V. osaliselt, summas 30 eurot. Võlgnevuse jääk 19 212,05 eurot. • Ümberkujundamiskavaga soovib võlgnik MTA nõuet vähendada 84,39% ja tasuda 19 212,05 euro suurusest nõudest 3 000 eurot. Vähendatud nõude summa tasutakse 50 euro suuruste osamaksetena 60 kuu jooksul. • Ümberkujundamiskavaga soovib V. V. ümber kujundada Swedbank AS nõude kogusummas 17 175 eurot. Nõue tuleneb Harju Maakohtu 20.06.2019 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx, millega kinnitati Swedbank ja V. V. vahel sõlmitud kompromissleping. Nõue ei ole tagatud pandiga. Ümberkujundamiskavaga soovib võlgnik vähendada Swedbank AS nõuet 65,07% ja tasuda 17 175 euro suurusest nõudest 6 000 eurot. Vähendatud nõude summa tasutakse 100 euro suuruste osamaksetena 60 kuu jooksul. • Maksu- ja Tolliamet ei nõustu võlgade vähendamisega ümberkujundamiskavas toodud määras ja kohustuse täitmise osamakse suurusega kuus. Olles analüüsinud võlgniku avaldusele lisatud andmeid, sh pangakonto väljavõtteid, on nende hinnangul võlgnik suuteline tasuma võlgade katteks igakuiselt suurema summa kui ümberkujundamiskavas pakutud 150 eurot. Võlgniku igakuine makse MTA-le ja Swedbank AS-le kokku peaks olema vähemalt 200 eurot. • Võlgnik on võlgade ümberkujundamisel eelistanud kahest võlausaldajast ühte võlausaldajat (Swedbank AS). Võlgnik soovib Swedbank AS nõuet rahuldada igakuiselt poole suuremas summas kui MTA nõuet, ehkki MTA kogunõue on suurem. Leiame, et käesoleval juhul ei esine ühtegi mõjuvat põhjust ühe võlausaldaja eelistamiseks. Seetõttu ei saa kohus lähtudes VÕVS § 24 lg 3 p-st 2 kinnitada ümberkujundamiskava, kus koheldakse üht võlausaldajat olulisemalt halvamini kui teist. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võlausaldajaid, kelle nõuet ümber kujundatakse, kohelda võrselt. • Võlgniku senised igakuised maksed võlausaldajatele ja võlgniku teadaolevad sissetulekud võimaldavad ajakava nõuetekohaselt täita. Seetõttu võlausaldaja nõus võlgade ümberkujundamisega, kuid ei ole nõus võlgade ümberkujundamisega ümber2
kujundamiskavas sätestatud viisil ja määras, mistõttu tuleks võlgnikul esitada uus kava võlgade ümberkujundamiseks, võttes arvesse käesoleva seisukohas toodut.
4.12.10.2021.a määrusega andis kohus avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so avalduse täpsustamiseks; vara täpsustamiseks, samuti uue varanimekirja esitamiseks; ümberkujundamiskava täpsustamiseks ja/või uue ümberkujundamiskava esitamiseks.
5.Avaldaja esitas 25.10.2021 avalduse täpsustuse ja uue ümberkujundamiskava. Kava koostamisel lähtus võlgnik sellest, et arvestades avaldaja majanduslikku seisundit, tervist ja viimaste aastate jooksul võlausaldajatele juba tasutud summad (Swedbank AS-le 2 700 eurot ja MTA-le alates 2017.a 1 421,72 eurot) on ilmselge, et ilma võlgade ümberkujundamiseta ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise teel saab avaldaja vältida pankrotti. Maksu-ja Tolliamet on asunud seisukohale, et võlgnevusi võib ümber kujundada ning võlgniku ja võlausaldaja huvid on arvestatud õiglaselt, kui jagada 150 eurot võlausaldajate vahel proportsionaalselt võlasummadele. Kava on alljärgnev: Võlgniku V. V. ümberkujundamisele minevad kohustused Kohust Kohustuse Võlausaldaja kogusumma nimi (ärinimi/ use eesja liik* perekonnanimi)
Maksu- ja Tolliamet
C
19 077,13 (põhinõue)
Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ kuupäev, millest alates hakatakse makseid
Võlgnik V. V. palus 25.10.2021 esitatud avalduses taotlus rahuldada ja kinnitada võlgade ümberkujundamiskava tema poolt esitatud viisil. Võlgnik märkis, et maksuvõla algsel ajatamisel (2017.a) oli ta veendunud, et saab tasuda võlgnevust ajatatud perioodi jooksul. Kahjuks see ei õnnestunud. Ta jäi tõsiseks haigeks ning eelmisel aastal oli COVID-19 läbi põdenud, mille tulemusena on tema tervis tõsiselt ja pöördumatult halvenenud. Tänaseks on selge, et ettevõtlust alustada ta enam ei suuda, leida teist töökohta samuti, seega ta ei suuda tasuda võlgnevust MTA poolt pakutud ajaks (2023). Lisaks MTA ees olevale kohustusele on võlgnevus Swedbank AS-le, mis tuleneb käenduslepingust. Avaldaja, arvestades oma vanust, sissetulekut, tervist ja majanduslikku olukorda, objektiivselt ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid täies ulatuses. Avaldaja on seisukohal, et tema pankrotimenetluse vältimiseks tuleb algatada VÕVS alusel võla ümberkujundamist. Tal puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate teadaolevaid nõudeid. Juhul, kui käesolev avaldus jääb menetlusse võtmata või rahuldamata, siis on ta sunnitud esitama füüsilise isiku pankrotiavalduse. Pankrotimenetlus lõpeb raugemisega ning on õigus esitada avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja on juba praktiliselt pensionieas inimene ning lähimal aastal läheb pensionile. Vastavalt täitemenetlusele ei saa pöörata sissenõuet pensionile. Seega suure tõenäolisusega ei suuda ta kohustustest vabastamise menetluses tasuda rohkem, kui kavas märgitud. Ümberkujundamiskavas märgitud makseperiood, 60 kuud, ühtib pankrotiseaduses sätestatud kohustustest vabastamise menetluse perioodiga, mistõttu leiab, et on tema ja
võlausaldajate huve ühiselt arvestades õiglane. Algses kavas märkis ta summaks 150 eurot ning jääb antud summa juurde. Kuigi hetkel on tema sissetulek kokku 1 218 eurot, siis arvestades ta vanust ja tervist, ei saa ta olla kindel, et järgmisel 60 kuul jääb ta sissetulek samaks. Kui märkida kavas suuremad summad, võib tekkida oht, et ta ei suuda kohustusi täita. On kindel, et summa 150 eurot on tema jaoks taskukohane.
7.26.10.2021.a nõudekirjaga andis kohus võlausaldajatele, so Swedbank AS-le ja Maksu- ja Tolliametile tähtaja seisukoha esitamiseks.
8.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet nõustus avaldaja poolt 25.10.2021 esitatud ümberkujundamiskavaga ja võlgniku võla vähendamisega 25.10.2021.a ümberkujundamiskavas toodud tingimustel. Võlausaldaja AS Swedbank esindaja 26.10.2021.a kohtunõudele vastust/vastuväiteid ei esitanud.
9.Viru Maakohtu 19.11.2021.a määrusega võttis kohus V. V. avalduse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse ja rahuldas V. V. poolt Viru Maakohtule esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse alljärgnevalt: Kinnitada võlausaldajate Maksu- ja Tolliameti ja Swedbank AS võlgade suhtes võlgade ümberkujundamise kava V. V. poolt taotletud kujul: • Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) võla 4752 eurot tasub võlgnik 60 kuu jooksul igakuiselt 79,20 eurot kuus alates 15. novembrist 2021 kuni 15.11.2026; • Swedbank AS võla 4248 eurot tasub võlgnik 60 kuu jooksul igakuiselt 70,80 eurot kuus alates 15. novembrist 2021 kuni 15.11.2026.
10.AS Swedbank esindaja B. Juhanson esitas 13.12.2021 määruskaebuse Viru Maakohtu 19.11.2021.a määrusele, milles palub tühistada 19.11.2021 määrus täies ulatuses, jättes avaldus rahuldamata.
11.Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2022.a määrusega kohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas Viru Maakohtu 19.11.2021.a määruse, saates tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.21.04.2022.a kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku esitama kohtule alljärgnevad andmed /info (lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2022 määruses väljatoodud asjaoludest):
1.Kas Teie abikaasa X oli avalduse esitamise ajal või vahetult enne seda Teie võlausaldajaks? Kui jah, siis milline oli Teie kohustuse summa tema ees? Esitada võlasuhteid tõendav dokument (võlakiri, laenuleping, jne).
2.Miks tasusite AS-lt Pensionikeskus saadud rahalistest vahenditest, mis kogusummas moodustasid 8 355,45 eurot, võlgnevuse kogusummas 6 500 eurot ainult oma abikaasale, so miks eelistasite Xt teistele võlausaldajatele?
3.Millise vara kindlustamiseks on Teie poolt teostatud kindlustusteenuse maksed Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaalile? Teie avalduse kohaselt vara Teil puudub. Esitada kohtule kindlustuslepingu ärakiri.
4.Milliste kohustuste katteks on Teie poolt tasutud arveid Polven Auto OÜ-le, kui Teile ei kuulu ühtegi sõidukit?
5.Milliseid teenuseid ja milleks olete ostnud/tellinud Alvadi OÜ-lt, kui Teile ei kuulu ühtegi sõidukit?
6.Milliste kohustuste katteks tasute Te igakuiselt arveid Forus Security AS-le ja Swedbank P&C Insurance AS-le, kuid Teil vara puudub? Milline on kohustuste sisu ja täpne suurus? Esitada kohtule lepingute koopiad.
7.Millisele arvelduskontole laekub Teie poolt saadav töötasu? Miks ei ole Teie poolt esitatud vastava konto väljavõtteid? Esitada kohtule kõikide Teile kuuluvate arvelduskontode väljavõtted viimase 3 aasta kohta.
8.Miks olete varjanud kohtu eest asjaolu, et olete Aiandusühistu XXX XXX juhatuse liige? Milline on Teie poolt juhatuse liikmena saadava töötasu suurus?
13.V. V. esitas 10.05.2022 vastuse kohtunõudele, milles märkis: • Aastate jooksul andis abikaasa talle laenu sularahas. Leping oli suuline. Kokku oli aastatel 2018-2020 talle väljaantud laenu summas 14 835 eurot (2019-2020 - 7 195 eurot; 2018 - 7640 eurot). Laenulepingut nende vahel sõlmitud ei ole. X pangakonto väljavõttest nähtuvad sularaha väljavõtmised X arvelduskontolt. • On osaliselt tagastanud Xle laenu pensionikeskusest saadud raha arvel, kuna võlausaldajaga oli saavutatud kokkulepe, et juhul kui tasub korraga vähemalt 65007000 eurot, siis ta loobub ülejäänud võla sissenõudmisest. Arvas, et tegemist on mõistliku lahendusega. • Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaalile on teostatud kindlustusmaksed seoses autokindlustusega, kuna ta aeg-ajalt kasutab abikaasa autot nr-ga XXXXXX, siis kokkuleppe kohaselt ei tasu ta talle auto kasutusrenti, vaid tasub liikluskindlustuse. On nimetatud auto vastutav kasutaja suulise kasutuslepingu alusel. • Polven Auto OÜ-le ja Alvadi OÜ-le tasub arveid/ostab teenuseid, kuna aeg-ajalt kasutab tuttavate autosid. Kuna tegemist on tasuta rendiga, siis oli saavutatud kokkulepe, et juhul, kui tema poolt auto kasutamise ajal või tema tegevuse tulemusena auto vajab remonti, siis teeb remondi enda kulul ja arvel. • Forus Security AS-le ja Swedbank P&C Insurance AS-le tasub igakuiselt arveid seoses vara kindlustusega. Ta üürib (tasuta ja suulise lepingu alusel) aiandusühistus XXX XXX asuvat aiamaad aadressil xxx, xxx vald, Ida-Virumaa. Kuna tegemist on tasuta üüriga, siis on omanikuga saavutatud kokkulepe, et talle tasuta üürile antud objekt peab olema kindlustatud tema arvel ja objekt peab olema valve all. • Tema töötasu laekus ja laekub abikaasa kontole alates 08.2019. Sellest oli võlausaldaja Swedbank teadlik. Laekunud raha kandis abikaasa edasi tema arvelduskontole. Laekunud raha arvel ostis abikaasa toitu ja tasus kommunaalkulud. • Ta on vanast ajast aiandusühistu XXX XXX juhatuse liige, kuid ei saanud ega ei saa sealt töötasu. Ta ei ole seda asjaolu tahtlikult varjanud, vaid arvas, et kuna tegemist ei ole palgalise ametikohaga, siis antud asjaolu ei oma antud menetluses tähtsust.
14.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti esindaja esitas 28.06.2022 vastuse, milles esitas alljärgnevad seisukohad: • X pangakonto väljavõtetega, millelt nähtuvad ainult sularaha väljavõtmised, ei ole tõendatud X poolt laenu (kogusummas 14 835 eurot) andmine võlgnikule. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgniku abikaasa sissetulekud kokku 578 eurot kuus. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonist nähtuvalt on X brutotulu olnud 2018. aastal kokku 5 235,96 eurot ja samal perioodil on võlgniku väitel X andnud talle laenu kokku summas 7 640 eurot. Samuti ületavad 2019–2020.a. konto väljavõttel mitmetel kuudel sularahaväljamaksed oluliselt X kuu sissetulekuid. Seega ei ole X sissetulekud 2018– 2020.a. võimaldanud tal anda võlgnikule laenu võlgniku poolt märgitud summas. • Kuivõrd võlgnik esitas esimese avalduse ning kava võlgade ümberkujundamiseks 26.09.2021, s.o vahetult pärast AS-ilt Pensionikeskus väljamaksete tegemist ning abikaasale raha ülekandmist ja jättis selle asjaolu võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel avaldamata, on võlgnik AS-lt Pensionikeskus raha saamist võlausaldajate eest varjanud. Saadud raha arvelt oleks võlgnik suutnud tasuda nii MTA kui Swedbank AS nõuet märkimisväärses ulatuses. Tasudes kogu summa oma abikaasa kontole, on võlgnik oluliselt rikkunud nende kui võlausaldaja huve, seda olenemata asjaolust, kas võlgnikul oli abikaasa ees laenukohustus või mitte. Laenukohustuse olemasolul oleks võlausaldajaid tulnud kohelda ühetaoliselt. Esindaja nõustus ringkonnakohtuga, et käesolevas asjas võib esineda VÕVS § 17 lg 2 p-de 3 ja 7 sätestatud alus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata jätmiseks.
• 11.10.2021 kohtule esitatud seisukohas ümberkujundamiskava osas märkisid nad, et nende hinnangul on võlgnik suuteline tasuma võlgade katteks igakuiselt suurema summa kui ümberkujundamiskavaga pakutud 150 eurot ning võlgniku igakuine makse MTA-le ja Swedbank AS-le kokku peaks olema vähemalt 200 eurot (p.2.4). Esindaja jäi esitatud seisukoha juurde. Tartu Ringkonnakohtu poolt 21.02.2022 tuvastatud andmed võlgniku kulutuste kohta ja võlgniku 10.05.2022 esitatud vastus koos lisadega, kinnitavad, et võlgnikul on võimekus tasuda ümberkujundatavaid võlgnevusi suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus. Ümberkujundatavate nõuete vähendamine 75,2% ulatuses ei ole põhjendatud. • Võlgade ümberkujundamiskava võlgniku poolt esitatud kujul tuleks jätta kinnitamata ja muuta kava selliselt, et igakuised maksed võlausaldajatele kokku on 200 eurot kuus.
15.Võlausaldaja AS Swedbank esindaja esitas 28.06.2022 seisukoha, milles märkis: • Võlausaldaja ei nõustu endiselt võlgniku avaldusega võlgade ümberkujundamiseks kavas sätestatud viisil; • Tartu Ringkonnakohus on 21.02.2022.a kohtumääruses märkinud, et VÕVS § 17 lg 2 p-de 3 ja 7 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta või võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. • Võlausaldaja hinnangul on võlgnik, kasutades AS-lt Pensionikeskus laekunud raha eelkõige abikaasale võlgnevuse tasumiseks, eelistanud ühte võlausaldajat teistele ning kahjustanud selliselt teisi võlgniku võlausaldajaid. Seejuures on võlgnik oma avalduses esitanud ebatäielikke andmeid. Võlgnik on 10.05.2022 vastuses märkinud, et on oma abikaasaga sõlminud suulise laenulepingu ning tõendanud seda abikaasa pangakonto väljavõtetega, kust on näha sularaha väljavõtmised. Võlausaldaja ei pea usaldusväärseks võlgniku poolt edastatud infot, et abikaasaga oli sõlmitud suuline laenuleping, kuivõrd pangakonto väljavõtted sularaha väljavõtmise kohta ei tõenda laenulepingu olemasolu ning peab ebatõenäoliseks enam kui poole võla sissenõudmisest loobumist. • Võlgniku vastuse kohaselt on ta sõlminud mitu suulist lepingut oma lähikondsega (abikaasaga) ning mitmeid suulisi lepinguid ka teiste isikutega (tuttavatega). Samuti on võlgnik jätnud esialgsele avaldusele lisamata abikaasa pangakonto väljavõtte, kust nähtuvad võlgniku sissetulekud ning jätnud märkimata asjaolu, et on Aiandusühistu XXX XXX juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik oma avalduses jätnud avaldamata olulisel määral käesolevas menetluses tähtsust omavaid andmeid oma sissetulekute ja kohustuste kohta. Võlgnik on oma avalduses esitanud infot valikuliselt, esitades infot vaid selle kohta, mida ise antud menetluses tähtsaks pidas, mistõttu ei pea võlausaldaja võlgniku avaldust ja vastust usaldusväärseks. • Arvestades võlgniku ning võlgniku naise igakuiseid sissetulekuid ning Swedbank ASiga 20.06.2019 sõlmitud kohtulikku kompromissi tsiviilasjas nr xxx, mille kohaselt on igakuiseks makseks 100 eurot, siis puudub igasugune põhjus võlausaldaja kogunõude vähendamiseks. Nõue on ajatatud pikale perioodile ning igakuine makse 100 eurot on võlgnikule jõukohane. • Eeltoodust tulenevalt oleks kogunõude vähendamine võlausaldajat kahjustav ning puudub mõistlik põhjendus nõude vähendamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kuni 30.06.2022 kehtinud Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 alusel, võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ((FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Seega lähtub kohus lahendi tegemisel kuni 30.06.2022 kehtinud VÕVS sätetest.
17.VÕVS § 1 lõikest 1 tulenevalt on võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamist selleks, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures tuleb arvestada nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja huvid on vastandlikud. Võlgnik soovib ajutiste majandusraskuste tõttu oma kohustusi vähendada ja pankrotti vältida, võlausaldaja aga soovib, et võlgnik oma kohustuse täies ulatuses täidaks.
18.Üldjuhul on ümberkujundamiskava kinnitamise eelduseks, et kavaga on nõustunud võlausaldajad, kelle nõuded ümber kujundatakse (VÕVS § 24 lg 1). Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Seega tuleb kohtul võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses.
19.Võlgnik on menetluse käigus selgitanud, et tema sissetulek avalduse esitamise hetkel moodustab 1218 eurot kuus, kuid tulevikus või seoses pensionile jäämisega, samuti võttes arvesse võlgniku tervislikku seisundit, väheneda. Seega võib juhtuda, et võlgnik ei suuda tulevikus võlausaldajate nõudeid vajalikus ulatuses täita. Võlgnik suudab ümberkujundamiskavas märgitud kohustused täita tema märgitu kohaselt 150 euro ulatuses igakuiselt.
20.Võlausaldaja AS Swedbank ei nõustunud võlgniku ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja arvamuse kohaselt puudub vajadus kohtumenetluses sõlmitud kompromissi, mille alusel võlgnik tasub võlausaldajale 100 eurot kuus, muutmiseks. Kohustuse summa vähendamisega võlausaldaja ei nõustunud.
21.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet esialgselt nõustus ümberkujundamiskavaga, kuid hilisemalt märkis, et on nõus sellega ainult juhul, kui võlgnik maksab ka temale igakuiselt 100 eurot kuus, st kogumakse peaks moodustama 200 eurot kuus. Samas märkisid mõlemad võlausaldajad, et nad on nõus Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2022 määruses väljendatud seisukohaga, et antud juhul, lähtudes sellest, et võlgnik esitas avalduses tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta, oli kohtul alus VÕVS § 17 lg 2 p 3 ja 7 sätetest tulenevalt keelduda avalduse menetlusse võtmisest.
22.Kuna kohus on avalduse 19.11.2021 määrusega menetlusse võtnud, siis ei saa kohus enam avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Küll on aga kohtul praeguseks võimalik hinnata, lähtudes sellest, et võlgnik on kohtule esitatud avalduses märkinud andmeid valikuliselt, st tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta kas võlgniku ümberkujundamiskava on põhjendatud kinnitada või tuleb see VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel jätta kinnitamata. VÕVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt, kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta.
23.Kohtumenetluse käigus on selgunud, et võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist saanud väljamakseid Pensionikeskuse AS-lt kogusummas 8 355,45 eurot, millest 6 500 eurot on ta kandnud osade kaupa üle oma abikaasa X kontole. Võlgniku väitel oli abikaasa andnud talle aastatel 2018-2020 talle suulise laenulepingu alusel laenu summas 14 835 eurot (2019-2020 7 195 eurot; 2018 - 7640 eurot). Võlgnik ei ole antud asjaolusid avalduses välja toonud, Xt ei ole võlausaldajana märgitud. Seega leiab kohus, et antud juhul on võlgnik esitanud kohtule ebaõigeid andmeid, samuti, tasudes väidetava „võla“ ühele võlausaldajale (Xle), kahjustanud sellega oluliselt teiste võlausaldajate (MTA ja AS Swedbank) huve. Kohus nõustub võlausaldajate seisukohaga, et X konto väljavõte sularaha väljavõtmiste kohta ei tõenda laenu andmist V. V.le. Pelgalt sularaha väljavõtmine ei tõenda mistahes võlasuhte olemasolu ja/või laenu andmist. Seega ei ole avaldaja tõendanud laenu saamist oma abikaasalt Xlt. Kohus nõustub ka võlausaldaja Maksuja Tolliameti arvamusega selle kohta, et X sissetulekud ei olnud piisavad selleks, et avaldajale sellises ulatuses laenu anda. Vastavalt võlgniku poolt esitatud „Varanimekirjale“ moodustas X igakuine sissetulek 578 eurot kuus, samas kui V. V. enda sissetulek moodustas 1218 eurot kuus, mis samuti seab kahtluse alla väidetava „laenu“ olemasolu. Kohus leiab, et kui X tõepoolest oli V. V. võlausaldajaks, siis tulnuks võlgnikul seda avalduses märkida. Samuti tulnuks võlgnikul sellisel juhul AS-lt Pensionikeskus saadud väljamaksete arvelt tasuda osa võlgnevusest mitte ainult Xle, vaid ka teistele võlausaldajatele (proportsionaalselt võlgnevuste suurusega). Samuti leiab kohus, et kui võlgnik on võimeline vabatahtlikult võtma endale täiendavaid kohustusi (väidetavalt abikaasa/tuttavatega sõlmitud suuliste kokkulepete alusel), mida ta korrapäraselt täidab, siis on ta võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees.
24.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, võlgnik on avalduses tahtlikult või raske hooletusega esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta, seega on olemas alus VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel jätta V. V. võlgade ümberkujundamise avaldus rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. VÕVS § 36 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmisel, ümberkujundamisel, menetluse lõpetamisel. Avalduse läbivaatamata või rahuldamata jätmisel või menetluse lõpetamisel langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed.
25.VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.