Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.V.V. (võlgnik) esitas 26. septembril 2021 Viru Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse ja ümberkujundamiskava. Võlausaldajad Swedbank AS (võlausaldaja I) ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (võlausaldaja II) ei nõustunud võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavaga, märkides, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava ei vasta võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) nõuetele ning ei ole kooskõlas võlausaldajate huvidega.
2.Võlgnik esitas 25. oktoobril 2021 uue ümberkujundamiskava. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnik vajab võlgade ümberkujundamist, kuna ei suuda täita kohustusi täies ulatuses. Võlausaldaja II alustab täitemenetlust, mille tulemusena ei suuda võlgnik täita võlausaldaja I ees olevaid kohustusi. Võla tekkimisel lisanduvad olemasolevatele kohustustele sissenõudmisega seotud kulud, mis suurendab omakorda võlgniku pankrotiohtu. Pankrotimenetluses ei laeku võlausaldajatele rohkem, kui kavas märgitud. Võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik võlgnevusi likvideerida ning pankrotimenetlus lõpeb suure tõenäolisusega raugemisega. Võlgnik läheb lähimal ajal pensionile. Täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet pensionile, mistõttu ilmselt ei suuda ta kohustustest vabastamise menetluses tasuda rohkem, kui on kavas märgitud. Seega ei kahjusta kava võlausaldajate huve. Maksuvõla algsel ajatamisel 2017. aastal oli võlgnik veendunud, et saab tasuda võlgnevust ajatatud perioodi jooksul. Kahjuks jäi võlgnik tõsiselt haigeks ning COVID-19 läbipõdemise tulemusena on tema tervis pöördumatult halvenenud. Tänaseks on selge, et ettevõtlust alustada ta enam ei suuda, leida teist töökohta samuti mitte, seega ei suuda võlgnik tasuda võlgnevust võlausaldaja II poolt pakutud ajaks (2023). Lisaks võlausaldaja II ees olevale kohustusele on võlgnevus võlausaldajale I, mis tuleneb käenduslepingust. Arvestades võlgniku vanust, sissetulekut, tervist ja majanduslikku olukorda, ei suuda ta rahuldada võlausaldajate nõudeid täies ulatuses. Esitatud kava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajate kohustusi 60 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Võlausaldajate nõuded vähendatakse 75,2% võrra. Võlausaldaja I saab kava täitmisel kokku 4248 eurot, s.o 24,8% algselt nõudelt ning võlausaldaja II saab kokku 4752 eurot, s.o samuti 24,8% algselt nõudelt. Võlausaldajale I tehtava igakuise makse suurus on 70 eurot 80 senti ning võlausaldajale II tehtava makse suurus on 79 eurot 20 senti. Ümberkujundamiskavas märgitud makseperiood, 60 kuud, ühtib pankrotiseaduses sätestatud
kohustustest vabastamise menetluse perioodiga ning on võlgniku ja võlausaldajate huve ühiselt arvestades õiglane. Kuigi hetkel on võlgniku sissetulek 1218 eurot, siis arvestades võlgniku vanust ja tervist, ei saa olla kindel, et järgmisel 60 kuul jääb sissetulek samaks. Kui märkida kavas suuremad summad, võib tekkida oht, et võlgnik ei suuda kohustusi täita. Summa 150 eurot on võlgniku jaoks jõukohane.
3.Võlausaldaja II nõustus võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja I ei ole ümberkujundamiskava kohta vastust esitanud. Võlausaldajale I on kohtunõue vastamiseks koos võlgniku avalduse ja ümberkujundamiskavaga saadetud e-posti aadressile [email protected] kahel korral, s.o 26. oktoobril 2021 ja 8. novembril 2021. Kuigi võlausaldaja I ei ole kinnitanud nõude kättesaamist, leidis maakohus, et kohtunõue on võlausaldajale I kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 1 p 1, § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus võttis 19. novembri 2021. a määrusega võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse ning rahuldas võlgniku poolt esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse. Maakohus kinnitas võlausaldajate võlgade suhtes võlgade ümberkujundamise kava võlgniku poolt taotletud kujul: võlausaldaja II võla 4752 eurot tasub võlgnik 60 kuu jooksul igakuiselt 79 eurot 20 senti kuus alates 15. novembrist 2021 kuni
15.novembrini 2026; võlausaldaja I võla 4248 eurot tasub võlgnik 60 kuu jooksul igakuiselt 70 eurot 80 senti kuus alates 15. novembrist 2021 kuni 15. novembrini 2026. Kohus teostab järelevalvet ümberkujundamiskava suhtes. Maakohus kohustas võlgnikku esitama kohtule ja võlausaldajatele iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest aruanne varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada kohtule 30. novembriks 2022. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kumbki võlausaldaja ei nõustunud võlgniku 26. septembri 2021. a ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja II nõustus 25. oktoobri 2021. a ümberkujundamiskavaga ning võlausaldaja I ei esitanud 25. oktoobri 2021. a kava suhtes vastuväiteid. Seetõttu leidis maakohus, et võlausaldajal I puuduvad vastuväited võlgniku ümberkujundamiskava osas ning on põhjendatud ümberkujundamiskava kinnitada. Kava kinnitamisega välditakse pankrotimenetlust. Pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete täitmine võiks venida liigselt pikale perioodile ning võlausaldajate nõuete rahuldamine muutuks küsitavaks. Nõuete täitmise periood on viis aastat. Tuginedes VÕVS § 24 lg-le 5 ei ole maakohus muutnud võlgade ümberkujundamise viisi ja ulatust võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Maakohus on arvestanud võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel sellega, et võlgnikul on püsiv elatusallikas – töötasu, mille ta saab oma töökohast, samuti on võlgnikule määratud töövõimetuspension. Samuti on maakohus arvestanud igakuiste väljaminekutega eluaseme kasutamisel ning igapäevakulutuste tegemisel (toit, riided). Tuleb arvestada, et võlgnikul oleks võimalik oma kohustusi täita ka pensionile jäämisel. Kava kinnitamisel arvestas maakohus ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, s.o mõlema võlausaldaja põhinõuded rahuldatakse osaliselt 24,8% ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlausaldaja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse täies ulatuses tühistamist.
Võlausaldaja I ei ole 25. oktoobri 2021. a ümberkujundamiskava kätte saanud, mistõttu ei saanud ka sellele vastuväidet esitada. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku avaldusega võlgade ümberkujundamiseks kavas sätestatud viisil. Arvestades võlgniku ning võlgniku abikaasa igakuiseid sissetulekuid ning võlausaldajaga I sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on igakuiseks makseks 100 eurot, siis puudub igasugune põhjus kogunõude vähendamiseks. Lähtuda tuleb kohtulikust kompromissist ning seda ei ole võimalik saneerimiskavaga ümber kujundada. Nõue on ajatatud pikale perioodile, igakuine makse 100 eurot on jõukohane ning kinnitatud kohtumäärusega. Kogunõude vähendamine oleks võlausaldajat I kahjustav. Arvestades 26. septembri 2021. a ümberkujundamiskavale esitatud vastuväite sisu ning asjaolu, et ka uue ümberkujundamise kavaga vähendatakse võlausaldaja I nõuet oluliselt alla kohtulikus kompromissis kokkulepitule, siis oleks maakohus pidanud seda vastuväidet arvestama ka uue ümberkujundamiskava juures ning hindama kava sisuliselt, sealhulgas võlausaldaja I vastuväidet.
6.Võlgnik vaides määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et dokumendid olid kätte toimetatud võlausaldaja I esindaja poolt märgitud aadressile. Kuivõrd võlausaldaja I ei ole esitanud ümberkujundamiskavale vastuväiteid kohtu poolt määratud aja jooksul, siis puudub alus määruskaebuse esitamiseks. Uue kava koostamisel lähtus võlgnik asjaolust, et arvestades võlgniku majanduslikku seisundit, tervist ja viimaste aastate jooksul võlausaldajatele juba tasutud summasid (võlausaldajale I 2700 eurot ja võlausaldajale II 1421 eurot 72 senti) on ilmselge, et ilma võlgade ümberkujundamiseta ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Maakohus on õigesti leidnud, et esitatud kava kinnitamisega välditakse pankrotimenetlust. Maakohus on arvestanud ka sellega, et võlgnikul oleks võimalik oma kohustusi täita pensionile jäämisel (ehk lähimal aastal). Kava kinnitamisel arvestas maakohus ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, s.o mõlema võlausaldaja põhinõuded rahuldatakse osaliselt 24,8% ulatuses. Kui määruskaebus rahuldatakse ja kava jääb kinnitamata, ei jää võlgnikule midagi peale pankrotiavalduse esitamise. Võlausaldaja I ei saavuta pankrotimenetluses paremat tulemust võrreldes kinnitatud kavaga.
7.Võlausaldaja II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Võlausaldaja II nõustus maakohtu selgitusega võlausaldajale I võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kättetoimetatuks lugemise kohta. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtuliku kompromissiga kinnitatud nõuet ei saa võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada, on väär. VÕVS ei sätesta, et kohtuliku kompromissiga kinnitatud nõue omab eelist teiste nõuete ees. Mõlema võlausaldaja nõuded tulenevad võlgniku solidaarsest vastutusest Tezina Radni OÜ-ga, kumbki nõue ei ole tagatud pandiga, mistõttu tuleb neid võlgade ümberkujundamisel kohelda ühetaoliselt.
VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kuivõrd võlausaldaja II nõustus võlgniku poolt 25. oktoobril 2021 esitatud võlgade ümberkujundamiskavaga, on VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatud tingimused ümberkujundamiskava kinnitamiseks täidetud. Isegi kui võlausaldaja I peaks saama uue võimaluse seisukoha esitamiseks võlgade ümberkujundamiskava osas, tuleks kohtul ka vastuväitele vaatamata kava kinnitada, kui VÕVS § 24 lg 2 tingimused on täidetud. Võlgnik on asunud 19. novembril 2021 kinnitatud kava täitma ning novembris ja detsembris on kavakohased maksed võlausaldajale II laekunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3).
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole võlausaldajale I võlgniku avaldust ja kohtunõuet kätte toimetanud. Samas ei anna ainuüksi nimetatud asjaolu alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuigi maakohus on 26. oktoobri 2021. a ja 8. novembri 2021. a e-kirjadega edastanud võlausaldajale I nii võlgniku 25. oktoobri 2021. a võlgade ümberkujundamise avalduse kui kohtunõude vastamiseks, ei saa lugeda dokumente TsMS § 3141 lg 1 alusel võlausaldajale I kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades üle anda. Kui menetlusosalisele saadetud e-kirjas puudub viide TsMS § 3141 lg‐le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-171-16, p 21; 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p‐d 13 ja 16). Käesolevas asjas puudub maakohtu poolt saadetud 26. oktoobri 2021. a ja 8. novembri 2021. a e-kirjades viide TsMS § 3141 lg‐le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest põhjuseid, miks maakohus pidanuks menetlusosaliste esindajatele e-kirjadega avaldust ja kohtunõuet saates rakendama TsMS §-i 3141. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja I on saanud esitada oma vastuväited ümberkujundamiskava suhtes ning ringkonnakohus oleks saanud lahendada määruskaebust ka sisuliselt, kui oleksid täidetud muud eeldused kava kinnitamiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud asjas olulised asjaolud tuvastamata. Maakohus võttis sama määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning kinnitas võlgade ümberkujundamiskava. VÕVS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 12 lg 1 p 3 järgi tuleb võlgade ümberkujundamisavaldusele lisada ka võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud dokumentide esitamise eesmärk, et kohus saaks kontrollida ja hinnata võlgniku avalduses
esitatud andmete õigsust ja avalduse esitamise põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus võlgniku poolt esitatud dokumente analüüsinud. VÕVS § 17 lg 2 p-de 3 ja 7 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta või võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas abikaasale võimaliku võlgnevuse tasumine võis kahjustada teisi võlgniku võlausaldajaid. Võlgniku SEB Pank AS-i pangakonto väljavõttest perioodi 27. september 2020 – 26. september 2021 kohta ( I kd, tl 52-139) nähtuvalt on võlgnik saanud 23. juulil 2021 AS-ilt Pensionikeskus 1202 eurot 62 senti selgitusega „3 samba väljamakse“ (I kd, tl 129) ning 16. augustil 2021 (I kd, tl 133) 7152 eurot 83 senti selgitusega „pensioni väljamakse“. Võlgnik kandis oma abikaasa I.V. kontole 2500 eurot 20. augustil 2021 selgitusega „võlg“ (I kd, tl 134), seejärel 3000 eurot
23.augustil 2021 selgitusega „võlg“ ning 1000 eurot 24. augustil 2021 selgitusega „võlg“ (I kd, tl 136), s.o kokku 6500 eurot. Võlgnik esitas esimese avalduse ning kava võlgade ümberkujundamiseks 26. septembril 2021, s.o vahetult pärast AS-ilt Pensionikeskus väljamaksete tegemist ning abikaasale raha ülekandmist. Maakohus ei ole selgitanud välja, kas võlgniku abikaasa puhul on tegemist võlgniku võlausaldajaga ning kui jah, kas abikaasale võla tasumisel on võlgnik kahjustanud teisi võlausaldajaid. Kuigi võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku abikaasa teinud võlgnikule ka mitmeid makseid selgitusega „ülekanne (perevod)“, ei ole võlgnik kohtule esitatud avalduses märkinud, et võlgnikul oleks võlakohustus oma abikaasa ees. Isegi kui kohustus oli lõppenud avalduse esitamise ajaks, tuleb võlgnikul põhjendada, miks kasutas ta AS-lt Pensionikeskus laekunud raha eelkõige selle kohustuse katteks. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul hinnata ka muid võlgniku pangakontost nähtuvaid laekumisi ja väljamakseid. Nimelt nähtub võlgniku konto väljavõttest, et võlgnik maksab arveid Lietuvos Draudimas AB Eesti filiaalile, ehk kindlustusteenuse osutamisega tegelevale firmale, omamata seejuures kinnisvara ning omades vallasvarana vaid haagist. Pangakonto väljavõttest ei ole võimalik tuvastada, millise vara kindlustamiseks võlgnik makseid teeb. Ringkonnakohus märgib, et 26. septembri 2021. a avaldusele lisatud vara nimekirjas ei ole võlgnik haagist oma vallasvarana märkinud. Transpordiameti väljavõttest nähtuvalt on võlgnik oma abikaasale kuuluva sõiduki Mitsubishi Outlander reg nr XXXXXXX vastutav kasutaja. Kindlustuskohustus või olla ka vastutaval kasutajal (liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 2). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik 1. ja 8. juulil 2021 tasunud arveid PolvenAuto OÜ-le kokku summas 310 eurot (I kd, tl 126-127). Nimetatud ettevõte tegeleb autode remondi ja hooldusega (https://www.polvenauto.ee/meist-2/). Samuti on võlgnik teinud mitmeid tellimusi Alvadi OÜ-lt (I kd, tl 110, 118, 129), kes interneti lehekülje andmete kohaselt (www. Alvadi.ee) tegeleb autovaruosade müügiga. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et võlgnik ei ole registriandmete kohaselt ühtegi sõiduauto omanik, seega on ebaselge, milliste kohustuste katteks teostab võlgnik makseid viidatud äriühingutele. Samuti maksab võlgnik igakuiselt arveid Forus Security AS-ile ning arveid Swedbank P&C Insurance AS-ile, kuid kohustuste sisu ega täpne suurus ei kajastu võlgniku avalduses ega vara nimekirjas. Tähelepanu väärib, et võlgniku töötasu laekumisi avaldusele lisatud pangakonto väljavõttelt ei nähtu. Lisaks on võlgnik avalikest registritest saadud andmete kohaselt juhatuse liige XXXXXXX (registrikood XXXXXXXX), kuid ka see asjaolu ei nähtu võlgniku avaldusest.
Ringkonnakohus möönab, et arvestades võlgniku vanust, tervislikku seisundit, sissetulekut jms pole välistatud, et kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava võlgniku poolt esitatud kujul, kuid maakohtul tuleb kontrollida kava kinnitamise eeldusi. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus nõuda teavet võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta lisaks võlgnikule ja võlausaldajatele ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud VÕVS § 22 lg-d 1 ja 2. Nimetatud sätete järgi tuleb võlausaldajatele anda tähtaeg seisukohtade esitamiseks pärast avalduse menetlusse võtmist. Seega ei saa sama määrusega võtta avaldus menetlusse ja see rahuldada. Kohus on võlausaldajate seisukohta küsinud üksnes VÕVS § 15 lg 1 alusel, mis ei ole samastatav VÕVS § 22 järgse seisukoha küsimisega. Tegemist on üksnes seisukoha küsimisega avalduse menetlusse võtmise kohta, kohus ei ole seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega.
11.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis, arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse menetluskulude jaotuse erisusi (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.