2-22-8395/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik V. N. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tutvus võlgnik 2021. a aprillis Interneti teel noormehega, kelle nimi on X, kes elab xxx maakonnas, xxx, xxx. Võlgnikul tekkis nimetatud noormehega usalduslik suhe, noormees lubas võlgnikuga koos elama hakata. Kooseluks tuli soetada esmaseid tarbekaupu, köögitehnikat, mööblit jne. Mees rääkis avaldajale, et tal on investeerimisfirmad, mis kasvatavad raha mitmekümnekordseks. Avaldaja uskus meest. Mees rääkis võimalusest võtta laenu Bondora AS-ist, millest tulenevalt võlgnik võttis Bondora AS-ist laenu 8000 eurot, mille andis oma tulevasele elukaaslasele sularahas. Sõber lubas võlgnikule, et nad sõidavad Prantsusmaale, kuid hiljem selgus, et mees oli selle raha eest endale auto ostnud. Esialgu kirjutati auto X nimele, hiljem võlgniku nimele. Võlgnik ei osanud kahtlustada, et tegemist on pettusega. Avaldajale teadaolevalt on võlgade summa 8260 eurot. Tänasel päeval on võlgnik arvel Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd. Võlgnik soovib kindlasti tulevikus võlgu vähendada, kuid praegu ei ole see tal võimalik. Võlgniku sissetulekuks on osaline töövõimetuspension 280 eurot kuus. Tema igakuisteks kuludeks on korteri kommunaalkulud 36 eurot, telefon 12 eurot ja toit 200 eurot. Avaldajal puudub vara, mida realiseerida. Makse aitavad täita tuttavad. Täitmata kohustusi on kokku 8600 eurot. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot, kuna ta ei suuda oma kohustusi täita ning on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 21.06.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt Puudub võlgnikul töökoht. Võlgniku sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav osalise töövõime pension 275 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline, järeltulijad võlgnikul puuduvad. Võlgnik on vastustes ajutise pankrotihalduri infopäringule selgitanud, et tema maksejõuetus on tekkinud seetõttu, et ta meelitati 2021.aasta aprillis võtma AS Bondorast laenu (8500

2-22-8395 eurot), milline summa talt hiljem X nimelise isiku poolt sularahas välja peteti ja mille eest X endale auto ostis. Võlgniku vastuse kohaselt on ta lisaks ka osalise töövõimega seoses temal diagnoositud xxx häirega. Maksu- ja Tolliameti 27.06.2022 vastuse kohaselt on aastatel 2017 - 2022 deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted ja asutused: 2017. a oktoobrist detsembrini Tartu Linnavalitsus kokku 1 420.63 eurot; 2017. a jaanuarist aprillini AS IdaTallinna Keskhaigla kokku 2 449.86 eurot; 2017. a maist juunini TLG Hotell OÜ kokku 229.45 eurot; 2018. a detsembris OÜ Malve TK kokku 236 eurot; 2018. a jaanuarist novembrini Tartu Linnavalitsus kokku 4 808.42 eurot; 2019. a märtsist juulini OÜ Lepatriinula kokku 2 334.83 eurot; 2019. a märtsist aprillini AS Kaasamüük kokku 240 eurot; 2019. a septembrist detsembrini Ekopuit OÜ kokku 1 902 eurot; 2019. a Eesti Haigekassa kokku 75.60 eurot; 2020. a jaanuarist aprillini Ekopuit OÜ kokku 2 073 eurot; 2020. a juulist oktoobrini Tartu Linnavalitsus kokku 1 291.50 eurot; 2020. a detsembris GoWorkaBit Estonia OÜ 34.52 eurot; 2020. a Eesti Haigekassa kokku 40.89 eurot; 2020. a Eesti Töötukassa kokku 912.25 eurot; 2021. a jaanuarist veebruarini COOP Eesti Keskühistu kokku 781.92 eurot; 2021. a aprillis AS Eesti Eine kokku 155.73 eurot; 2021. a juunis P.Dussmann Eesti OÜ kokku 403.88 eurot; 2021. a septembris AS Pensionikeskus kokku 2 686.12 eurot; 2021. a Eesti Töötukassa kokku 885.43 eurot; 2022. a aprillist maini GoWorkaBit Estonia OÜ kokku 396.84 eurot. Võlgniku maksejõuetuse hindamiseks on ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku kohta avaldatud andmetega avalikes andmebaasides, teinud päringuid pankadesse, liisingettevõtetesse, Transpordiametile, kontrollinud vara olemasolu kinnistusregistrist ning äriregistrist. Samuti on ajutine pankrotihaldur edastanud võlgnikule teabenõude. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, konto väljavõttelt nähtuvad laekumistena töötasu, toetuste ja haigushüvitise laekumised, sularaha sissemaksed, võetud laenusummade laekumised ning ülekanded erinevatelt eraisikutelt. Kontol olevaid vahendeid on kasutatud igapäevaste toimingute eest tasumiseks, laenude tagasimakseteks ja samuti märgatavas osas (ca 1/3 ulatuses) sularahas välja võetud. Samuti nähtuvad kontolt ülekanded erinevate eraisikute arvelduskontole. Ajutine pankrotihaldur toob eraldi välja, et 15.04.2021 on võlgniku kontole AS Bondoralt laekunud 8 500 eurot, millest on koheselt 6 000 eurot selgitusega „auto ostuks“ sularahas välja võetud. Ka ülejäänud laenusumma on hiljem sularahas välja võetud. 02.09.2021 on võlgnikule AS-ilt Pensionikeskus laekunud teisest pensionisambast väljavõetud raha 2 063.50 eurot. Paraku ei nähtu võlgniku arvelduskontolt, et võlgnik oleks kasvõi osaliselt püüdnud väljavõetud pensionirahast tasuda oma võlgnevuste eest. Võlgniku suhtes käimasolevad täitemenetlused puuduvad. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt 2021. aasta aprillis AS-ist Bondora kergekäeliselt võetud kiirlaen, mille summa ületas rohkem kui poole võrra võlgniku aastast sissetulekut. Samas puudub võlgnikul alates 2021. aasta juunist ka pidev sissetulek, mis omakorda raskendas võetud kohustuse eest tasumist. Võlgniku väited, et teda meelitati pettusega laenu võtma, ei vabasta paraku võlgnikku tema poolt võetud kohustuse täitmisest. Võlgniku esitatud andmete kohaselt puudub tal igasugune vara.

Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab/omas järgmisi kontosid: Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 29.06.2022 on 3.84 eurot, kontol on broneering 1.28 eurot pangakaardi kuutasust ja kontole on arvestatud viivis 0.04 eurot, allkirjaõiguslik isik oli võlgnik, kohustused panga ees puuduvad; AS-is SEB Pank arvelduskontot, mis suleti 03.06.2015 panga algatusel, kohustused panga ees puuduvad. SEB Pank AS-is, Coop Pank AS-is, AS-is LHV Pank, Inbank AS-is, Bigbank AS-is, Versobank AS-is (likvideerimisel) ja TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. Luminor Bank AS, Holm Bank AS ja AS Citadele Banka Eesti filaal ei ole aruande koostamise hetkeks ajutise pankrotihalduri päringule vastanud. AS-iga SEB Liising, Coop Finants AS-iga, Coop Liinsing AS-iga, Swedbank Liisingu AS-iga ega AS-iga LHV Finance võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Luminor Liising AS ja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal ei ole aruande koostamise ajaks ajutise pankrotihalduri päringule vastanud. Transpordiameti 27.06.2022 vastuse kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris hetkel registreeritud ei ole. Võlgniku nimele on olnud ajavahemikus 19.04.2021 kuni 27.04.2021 registreeritud sõiduk Audi TT registreerimismärgiga XXXXXX, esmase registreerimise aasta 1998. 27.04.2021 on nimetatud sõiduk ümber vormistatud Y, isikukood xxxxxxxxxxx, nimele. Suheldes võlgnikuga telefoni teel väitis võlgnik, et X nimeline isik, kes meelitas võlgnikku AS-ist Bondora auto ostuks raha võtma, palus auto selleks, et politsei ei saaks sõidukit võlgnikult ära võtta, auto kiiresti Y nimele ümber registreerida, mida võlgnik ka ilma selle eest mingit tasu saamata tegi. Ka võlgniku pangakontolt ei nähtu nimetatud sõiduki eest mingeid laekumisi. Nimetatud sõiduki turuhinnaks käesoleval ajal Auto24 müügiportaali andmetel on keskmiselt 2 400 eurot. Nimetatud sõiduki reaalne asukoht ja tehniline seisund ei ole aruande koostamise hetkel ajutisele pankrotihaldurile teada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajab nimetatud sõiduki omanikuvahetusega seotud asjaolud edasises pankrotimenetluses täiendavat uurimist ning samuti võib esineda tehingu tagasivõitmise võimalus. AS Pensionikeskuse kodulehel tehtud elektroonilise päringu alusel on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga, kuid alates 01.09.2021 on sissemaksed lõppenud( võlgnik on sambasse kogunenud raha välja võtnud). Nasdaq CSD Eesti filiaali kodulehel tehtud elektroonilise päringu kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule juriidiliste isikute aktsiaid või osasid ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Maksu- ja Tolliameti 27.06.2022 vastuse kohaselt on võlgniku ettemaksukonto saldo 200 eurot.

2-22-8395 Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha 3.84 eurot võlgniku arvelduskontol ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olev 200 eurot. Võlgniku vastuse kohaselt ajutise pankrotihalduri päringule on tal kohustus AS Bondora ees 8 500 eurot. AS Bondora 22.06.2022 vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu nõue 8 673.43 eurot tulenevalt maksekäskudest tsiviilasjades nr xxx ja nr xxx. Maksu- ja Tolliameti 27.06.2022 vastuse kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud ja ei viida läbi maksumenetlusi ja seisuga 27.06.2022 ei ole võlgnikul maksuvõlga. Võlgnikul kuulub tasumisele menetluskulude hüvitis 200 eurot, mille tähtaeg on 31.07.2022. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 01.07.2022 vastuse kohaselt võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 8 873.43 eurot, mis suurenevad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib tagasivõitmise võimalus esineda seoses võlgnikule kuulunud sõiduki Audi TT omandiõiguse üleminekuga Y`le. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 203.84 eurot, kuid teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 8 873.43 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt 2021. aasta aprillis AS-ist Bondora kergekäeliselt võetud kiirlaen, mille summa ületas rohkem kui poole võrra võlgniku aastast sissetulekut. Võlgnikul puudus alates 2021. aasta juunist ka pidev sissetulek, mis omakorda raskendas võetud kohustuse eest tasumist. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 29 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib algatada võlgadest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1 ja 31 olen ajutise haldurina seisukohal, et tuleb välja kuulutada V. N.`a pankrot. Ajutine pankrotihaldur on nõus võlgniku pankroti väljakuulutamise korral jätkama pankrotihaldurina.

2-22-8395 II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatud aluseid. FiMS § 68 lg 2 sätestab, et enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul on vara kokku 203.84 eurot, mille arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei tööta, ta on tööotsijana arvel Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav osalise töövõime pension 275 eurot kuus. Võlgniku Swedbank AS arvelduskonto jääk seisuga 29.06.2022 on 3.84 eurot, kontol on broneering 1.28 eurot, millele lisandub viivis 0.04 eurot. SEB Pank AS-is, Coop Pank AS-is, AS-is LHV Pank, Inbank ASis, Bigbank AS-is, Versobank AS-is (likvideerimisel) ja TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. AS-iga SEB Liising, Coop Finants AS-iga, Coop Liinsing AS-iga, Swedbank Liisingu AS-iga ega AS-iga LHV Finance võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris hetkel registreeritud ei ole. AS Pensionikeskuse kodulehel tehtud elektroonilise päringu alusel on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga, kuid alates 01.09.2021 on sissemaksed lõppenud (võlgnik on sambasse kogunenud raha välja võtnud). Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid

2-22-8395 registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule juriidiliste isikute aktsiaid või osasid ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Maksu- ja Tolliameti 27.06.2022 vastuse kohaselt on võlgniku ettemaksukonto saldo 200 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 8 873.42 eurot. AS Bondora andmetel on neil võlgniku vastu nõue 8 673.43 eurot tulenevalt tsiviilasjades nr xxx ja nr xxx tehtud maksekäskudest. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgniku suhtes läbi viidud ja ei viida läbi maksumenetlusi ja võlgnikul ei ole maksuvõlga. Võlgnikul kuulub tasumisele menetluskulude hüvitis 200 eurot, mille tähtaeg on 31.07.2022. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel puuduvad võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku nimele oli ajavahemikus 19.04.2021-27.04.2021 registreeritud sõiduk Audi TT registreerimismärgiga XXXXXX, esmase registreerimise aasta 1998. 27.04.2021 on nimetatud sõiduk ümber vormistatud Y nimele. Suheldes võlgnikuga telefoni teel väitis võlgnik, et X nimeline isik, kes meelitas võlgnikku AS-ist Bondora auto ostuks raha võtma, palus auto selleks, et politsei ei saaks sõidukit võlgnikult ära võtta, auto kiiresti Y nimele ümber registreerida, mida võlgnik ka ilma selle eest mingit tasu saamata tegi. Ka võlgniku pangakontolt ei nähtu nimetatud sõiduki eest mingeid laekumisi. Nimetatud sõiduki turuhinnaks käesoleval ajal Auto24 müügiportaali andmetel on keskmiselt 2 400 eurot. Nimetatud sõiduki reaalne asukoht ja tehniline seisund ei ole aruande koostamise hetkel ajutisele pankrotihaldurile teada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajab nimetatud sõiduki omanikuvahetusega seotud asjaolud edasises pankrotimenetluses täiendavat uurimist ning samuti võib esineda tehingu tagasivõitmise võimalus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-22-8395 PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) ja FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) ja FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks tuttava meesterahva usaldamine ja mehe poolne pettus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt 2021. aasta aprillis AS-ist Bondora kergekäeliselt võetud kiirlaen, mille summa ületas rohkem kui poole võrra võlgniku aastast sissetulekut. Võlgnikul puudus alates 2021. aasta juunist ka pidev sissetulek, mis omakorda raskendas võetud kohustuse eest tasumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab V. N.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui V. N.le soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.