OK Incure OÜ hagi T. M. vastu võlgnevuse 6460,73 euro nõudes. Hagihind 6 460,73 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn )
Hageja esindaja:
Dmitri Santašev (volikirja alusel, e-post: xxx)
Kostja:
T. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.OK Incure OÜ hagi T. M. vastu võlgnevuse 6 460,73 euro nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T. M.lt (M.) hageja OK Incure OÜ kasuks 27.03.2020.a tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXX tulenev tasumata võlgnevus summas 6 366 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend kuus) eurot 70 senti, sh põhivõlgnevus 4 755,18 eurot, intress 455,25 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 09.03.2021-22.12.2021 eest summas 1 106,27 eurot.
Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja T. M. kanda ja välja mõista T. M.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
4.Välja mõista kostjalt T. M.lt OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (450 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi T. M. vastu võlgnevuse 6 460,73 euro
nõudes. Hagis esitatud nõuete aluseks on 27.03.2020 AS XXX ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXXXXXXX, millega laenuandja andis kostjale krediiti 5 000 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 29,40% aastas (0,0817% päevas), krediidikulukuse määras 34,24% aastas ning viivise määras 0,08% päevas. Vastavalt krediidilepingu tingimustele kohustus kostja tagastama krediiti maksegraafiku alusel. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks kokku 244,82 eurot, alates 8. osamaksest jättis kostja kohustused täitmata. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega saatis krediidiandja 12.01.2021 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja olemasoleva võlgnevuse summas 493,47 eurot tasumiseks. Samuti selgitas krediidiandja kirjas, et tähtaegselt tasumata krediidisummalt arvestatakse viivist 0,08% päevas. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles krediidiandja 08.03.2021 lepingu üles ja kostja kohustus tasuma kogusumma 5 336,48 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest ja võla sissenõudmisega seotud kulust. 06.10.2021 edastati kostjale teavitus selle kohta, et XXX AS loovutas 29.09.2021 kõik poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega OK Incure OÜ-le. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 6 460,73 eurot, sh põhivõlgnevus 4 755,18 eurot (5 000 – 244,82), intress 549,28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 09.03.2021-22.12.2021 eest summas 1 106,27 eurot, samuti menetluskulud (riigilõivu) kogusummas 450 eurot ja viivise menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 24.01.2022.a kohtule vastuse hagile, milles märkis, et 13.10.2020 kutsuti ta ajateenistusse ning tal puudus võimalus kohustuse täitmiseks. Sõduripalk moodustas 100 eurot kuus ning sellest jätkus ainult Swedbank AS kohustuse täitmiseks. Kostja püüdis probleeme
lahendada 2021. aasta jaanuaris, kaasates selleks kaitseväe sotsiaaltöötaja, kuid riik teda selles ei aidanud. Peale ajateenistust ja tööle asumist oli valmis oma kohustusi täitma, sai teate Intrum Estonia AS-lt, oli nõus maksma, kuid asi jäi soiku. Soovib asja kohtulikku läbivaatamist. Kahtleb selles, kas intressi nõudmine sellises ulatuses on põhjendatud, kuna kohustuse mitte täitmine ei sõltunud otseselt tema põhjustest.
MENETLUSE KÄIK
3.02.02.2022 kohtunõudega palus kohus hageja esindajal esitada kohtule hiljemalt 17.02.2022 seisukoht kostja 24.01.2022 vastuse suhtes, samuti kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss.
4.Hageja esindaja esitas kohtule seisukoha 09.02.2022, milles märkis, et: „Hageja tutvus kostja vastusega ning leiab, et ajateenistusse minekut ei saa kuidagi käsitleda rikkumise vabandatavusena VÕS § 103 mõttes. Ajateenistus ei või olla ootamatu sündmus meessoost olevate inimeste jaoks, kuna ajateenistusse minekust piisavalt informeeritakse Kaitseressursside ameti poolt. Seega iga eesti kodanik võib eeldada, et läbides arstlikku komisjoni enne 28 aastaks saamiseks võib ta sattuda ajateenistusse. Kostja vastuse kohaselt kutsuti kostjat ajateenistusse 13.10.2020, kuid leping oli sõlmitud 27.03.2020, mistõttu saab eeldada, et isegi lepingu sõlmimisel kostja oli teadlik ajateenistusse minekust või vähemalt peatsest arstliku komisjoni toimumisest. Samuti ei selgu, kas kostja taotles enne ajateenistusse minekut krediidiandjalt maksepuhkust või mitte. Ühtlasi ei selgu, mida kostja on ette võtnud, et püüda sõlmida krediidiandjaga kompromissi või üle vaadata kohustuse ulatust krediidiandja ees ajateenistuse ajal. Lisaks sellele peab alati kaaluma oma võimalusi, kas on igati võimalik täita lepingulisi kohustusi krediidiandja ees ajateenistuses viibides või tasub hoiduda endale kohustuste võtmisest ning lepingu sõlmimisest. Hageja ei välista kompromissi sõlmimist. Hageja püüdis sõlmida kompromissi kostjaga enne hagiavalduse esitamist. Nimelt kirjutas hageja kostjale 16.10.2021 e-posti aadressile xxx. Samuti püüdis hageja sõlmida kompromissi kostjaga 02.02.2022, kuid kostja ei reageerinud ühelegi hageja kirjale. Kostja ei vastanud ka hageja telefonikõnedele. Vastuses hagiavaldusele märkis kostja enda kontaktandmeteks – xxx ja telefoni numbri xxxxxx. Seega jääb arusaamatuks, miks kostja ei reageeri eelpool mainitud kontaktidel“. Hageja palus hagi rahuldada täies ulatuses.
5.22. aprillil 2022.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile veelkord tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus teatas, et kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 10.05.2022. Kompromissi mittesõlmimise korral esitada kostjal kohtule seisukoht hageja 09.02.2022 seisukoha suhtes. Kohus teatas, et kompromissi mittesõlmimise korral on vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg on 10.05.2022, vastuväidete esitamise tähtaeg on 17.05.2022. Kohus märkis, et kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja teatab kohus kompromissi mittesõlmimise korral pärast seisukohtade saabumist. Pooled kohtule kompromissi ega täiendavaid taotlusi, seisukohti, jne ei esitanud. 14.06.2022 kirjaga teavitas kohus menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.07.2022 Rakvere kohtumaja kantselei kaudu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
Põhinõue
7.XXX AS ja kostja vahel on 27.03.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXX , mille alusel on kostjale võimaldatud laenu summas 5000 eurot, laenu tasumise tähtajaga iga kuu 10. kuupäev, intressimääraga 29,40% aastas, perioodiga 60 kuud, maksete igakuine summa moodustas 160,80 eurot kuus, laenu tasumise tähtajaga 10.04.2025. Laenuleping oli üles öeldud 08.03.2021, antud teates on kostja hoiatatud, et nõude tasumata jätmise korral loovutatakse nõue OK Incure OÜ-le.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kostja esitas 24.01.2022 vastuse, milles märkis, et viibis ajateenistuses ning ei saanud kohustust täita, riik teda kohustuse täitmisel ei aidanud. Maksegraafiku sõlmimine 2021. aastal jäi soiku. Kostja märkis, et kahtleb sellises summas intressi põhjendatuses. Laenu võtmist kostja ei vaidlustanud ja sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud.
11.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • XXX AS ja kostja vahel on 27.03.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXXXXXXX koos maksegraafikuga, mis on kostja poolt allkirjastatud 27.03.2020; • Euroopa tarbijakrediidi standardinfoeabeleht; • Ülesütlemise hoiatus; • 08.03.2021 ülesütlemise teade; • Teade nõude loovutamise kohta. Kostja esitas kohtule e-kirjavahetuse hageja esindajaga, millest nähtub hageja ja kostja nõusolek maksegraafiku sõlmimiseks.
12.Kostja sisulisi vastuväiteid võlgnevusele ei esitanud, viidates vaid sellele, et viibis kaitseväeteenistuses ning ei saanud kohustusi täita. laenu võtmist ei ole kostja vaidlustanud. Kaitseväeteenistuses viibimise osas nõustub kohus hageja seisukohaga, et 2020. aasta märtsis võis kostja juba teada/eeldada, et võib asuda teenistust läbima. Kostjal oli võimalus enne ajateenistusse asumist esitada hagejale avaldus maksete peatamiseks, kostja ei ole seda teinud. Kostja ei saanud jääda lootma sellele, et riik tema eest laenukohustuse täidab. Kohus pöörab kostja tähelepanu ka sellele, et kostja enda poolt on tõendatud temaga kohtuvälise
kokkuleppe/maksegraafiku sõlmimise valmidus hageja/hageja esindaja poolt, kuid kostja ei ole seda sõlminud. Kostja märgib, et „asi jäi soiku“, kuid ei täpsusta, kellest või millest tulenevalt asi „soiku jäi“. Samas on kostjale ka kohtumenetluses antud võimalus kompromissi sõlmimiseks, millega oleks olnud võimlaus vähendada nii kohtukulusid (hageja oleks saanud taotleda 1⁄2 riigilõivu tagastamist), kui ka viiviseid. Kostja on kompromissettepanekuid ignoreerinud.
13.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 27.03.2020 tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXX tulenev võlgnevus summas 4 755,18 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Intress
14.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et esmane võlausaldaja XXX AS on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. 27.03.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXX kohaselt moodustas krediidikulukuse määr 34,24% aastas ja intressimäär 29,40% aastas. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Sisulisi vastuväiteid kostja kohtule ei esitanud. Tegemist on kindla krediidilimiidiga, leping sõlmiti tähtajaga kuni 10.04.2025. Hageja on arvestanud intressi kuni alates 10.11.2020 kuni 08.03.2021, so lepingu ülesütlemiseni, summas 549,28 eurot. Hageja esindaja ei esitanud kohtule intressi arvestust, seega teostas kohus intressi arvestuse intressikalkulaatori abil. Intressikalkulaatorist tulenevalt moodustab intress võlgnevuselt 4 755,18 eurot perioodi 10.11.2020-08.03.2021 eest, võttes aluseks lepingus kokkulepitud intressimäära tagastamata krediidisummalt 29,40% aastas, mitte 549,28 eurot, vaid 455,25 eurot (s.o 29,40% aastas võlgnevuselt 4 755,18 eurot 119 päeva eest).
15.Kuna kostja on jätnud laenumaksete tagastamise kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 455,25 eurot. Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt AS XXX tarbijakrediidilepingule nr XXXXXXXX ja lepingu lisaks olevale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele p. 3, maksetega hilinemisega kaasneb viivis krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel alates maksetähtpäevast kuni tegeliku maksepäevani, seega arvestatakse viivist sarnaselt intressiga, so 29,40% aastas ehk 0,0805% päevas viivitatud summalt.
17.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 0,08% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 09.03.2021 kuni hagi esitamiseni 22.12.2021 summas 1 106,27 eurot (s.o 0,0805% päevas võlgnevuselt 4 755,18 eurot 289 päeva eest). Kostja viivise nõuet ei vaidlustanud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja palus välja mõista viivise vastavalt lepingule.
18.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 27.03.2020 tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXX tuleneva viivise summas 1 106,27 eurot. Sissenõudmiskulud
19.VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse. Hagiavaldusest nähtuvalt on kas esialgne võlausaldaja või hageja saatnud kostjale teenuselepingu(te) ülesütlemise hoiatuse; teenuselepingu(te) ülesülemise teate; ettepaneku kompromissiks, teate nõude loovutamise kohta. Tegemist on mõistlike kuludega võla sissenõudmisega seotud nõude esitamiseks.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 450 eurot, so riigilõiv. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 450 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (450 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.