Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-8127 5. juuli 2022, Narva
Kohtuasi
AS Infragate Eesti hagi Narva linn, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu vastu lepingust tuleneva tasu maksmise ja kohtueelsete õigusabikulude kandmisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes 15 360,80 eurot Hageja AS Infragate Eesti (registrikood 10845129), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja Narva linn (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) (registrikood 75029524), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Hagimenetlus 30.03.2022 kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada
Tsiviilasi nr 2-20-8127
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtule 03.06.2020. a esitatud hagiavalduses nõuab AS Infragate Eesti (hageja) mõista Narva linnalt (kostja), mis tegutseb Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu hageja kasuks välja põhivõlg 6586,54 eurot, viivis summas 6586,54 eurot, hageja kantud kohtueelsed õigusabikulud summas 2187,72 eurot. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 17.08.2017 käsunduslepingu nr 5.1– 6/47/2017 omanikujärelevalve teostamiseks Narva Pimeaia rekonstrueerimise ehitustöödel. Käsunduslepingu kohaselt oli hageja omanikujärelevalve teostajana käsundisaajaks ja kostja oli käsundiandjaks. Käsundusleping sõlmiti riigihanke nr 184593 raames. Hageja teostas nimetatud lepingu alusel ehitusjärelevalvet kostja poolt väljavalitud ehitusettevõtte poolt teostatavate ehitustööde üle Narva Pimeaia objektil. Alates 2018. aasta detsembrist on ehitustööd seoses ehitaja pankrotiga peatunud ning kostja ütles 02.07.2019 ehitajaga ehituse töövõtulepingu üles. Vaatamata ehitustööde peatumisele juba alates 2018. aasta detsembrist on hageja pidanud perioodil 01.12.2018–31.08.2019 täitma käsundit edasi. Täpsemalt on hageja pidanud teostama Narva Pimeaia rekonstrueerimise ehitustöödel omanikujärelevalve teenuse raames täitedokumentatsiooni kontrolli ja muid kostja poolt soovitud tegevusi. Alates 03.10.2019 on lõppenud ka hageja ja kostja vaheline Käsundusleping omanikujärelevalve teostamiseks. Täpsemalt ütles hageja 03.10.2019 Käsunduslepingu VÕS § 631 alusel üles. Ülesütlemise üheks põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei suutnud pikemat aega leida objektile uut ehitajat, hageja ei saanud Käsunduslepingut lõpuni täita temast mittetingitud asjaolu tõttu ning kostja keeldus hagejaga Käsunduslepingut kokkuleppeliselt lõpetama, kuigi oli seda lubanud teha juba 03.07.2019 ja Käsunduslepingu täitmine oli olnud võimatu hagejast mittetingituna juba pikema aja jooksul. Lepingu ülesütlemisele eelnes hageja esindaja A V 02.07.2019 päring, milles sooviti kostjalt infot objekti edasise saatuse kohta, millele kostja esindaja vastas, et ehitajaga leping on lõpetamisel ning koostamisel on ka lepingu lõpetamine hagejaga. Hageja esindaja esitas kostjale 02.09.2019 vaheakti nr 14, sest hageja polnud osutatud teenuse eest pikemat aega tasu saanud ja kostja polnud 02.07.2019 lubatud Käsunduslepingut lõpetamist ikka ellu viinud ning oli ilmne, et Käsunduslepingut ei ole võimalik lõpuni täita. Kostja keeldus akti aktsepteerimisest oma 06.09.2019 kirjaga ja põhjendas tasu mittemaksmist ehitustööde seiskumisega, kuigi kostja 2(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
soovis hagejalt pärast ehitustööde seiskumist teenuseid, mida hagejal ei oleks tulnud ehitustööde jätkumisel teostada (pooleli jäänud ehitustööde dokumentatsiooni kontroll). Nimelt soovis kostja esindaja P E oma 06.08.2019 kirjas, et hageja hindaks ehitusettevõtja pankrotihalduri e-kirjale tuginedes pooleli jäänud ehitustöö täitedokumentatsiooni, mida hageja on ka teinud ja esitanud kostjale vastava aruande ajavahemikul 23.08.2019 – 26.08.2019. Käsunduslepingust tulenev tasunõue Kostjal on seega hageja ees Käsunduslepingust tulenev võlgnevus. Täpsemalt on kostja jätnud hagejale tasumata Käsunduslepingujärgsed tasud, mis on kirjeldatud omanikujärelevalve teenuste aktis nr 14, mille hageja on esmalt esitanud kostjale 02.09.2019 ja hiljem ka koos lepingu ülesütlemise teatega: 1) tasu summas 1658,46 eurot + km hageja poolt perioodil 01.12.2018–31.08.2019 osutatud omanikujärelevalveteenuste eest (täpsemalt täitedokumentatsiooni kontrolli teostamise eest); 2) kostja poolt vastavalt Käsunduslepingu p-le 7.5 igakuiselt kinni peetud tagatis 10% hagejale makstavast tasust summas 4596,39 eurot. Kuivõrd pooltevaheline Käsundusleping on lõppenud pidi kostja need tasud hagejale välja maksma, kuid ta ei ole seda siiani teinud. Hageja ütles Käsunduslepingu üles juba ligikaudu 8 kuud enne hagi esitamist, täpsemalt 03.10.2019. Hageja 03.10.2019 ülesütlemise teate kohaselt oli kostjal aega omanikujärelevalve teenuste aktis nr 14 märgitud tasude maksmiseks 10 päeva, misjärel muutus hageja tasunõue sissenõutavaks ning hakkas kulgema ka Käsundilepingu järgne viivis (0,5% päevas võlgnetavalt summalt). Kostja on 02.06.2020 seisuga tasuga maksmisel viivituses olnud 232 päeva ja võlgneb hagejale seega 02.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist ka põhinõuet ületavas osas, mistõttu piirdub hageja viivise nõue põhinõude suurusega. Hageja on korduvalt tasunõudega kostja poole pöördunud ja teinud ettepanekuid olukorra lahendamiseks kokkuleppel. Kostja ei ole olnud valmis olukorda lahendama. Viimasena tegi hageja kostjale ettepaneku olukorra lahendamiseks 12.05.2020, andes kostjale veelkord täiendavat lisaaega hagejale võlgnetava summa tasumiseks. Kostja ei tasunud endiselt hagejale võlgnetavat summat. Kostja esitas 15.05.2020 hagejale kostja enda tellitud ekspertiisiakti, milles on asutud alusetult väitma, et ehitusettevõtte poolt teostatud ehitustööde maht oli väiksem kui vaheaktides nimetatud ja nagu oleks seetõttu alust jätta hagejale Käsunduslepingujärgsed tasud osaliselt maksmata. Hageja ei nõustu kostja arvamusega. Kostja on kostja ja ehitusettevõtte vahelised aktid heaks kiitnud. Hageja on omanikujärelevalve teenust osutanud vastavalt kostja poolt vaheaktides heaks kiidetud mahtudele, mistõttu puudub kostjal mis tahes alus keelduda hagejale võlgnetavate tasude maksmisest. Hageja vaheaktid kajastavad proportsionaalselt hageja osutatud teenuse mahtu Käsunduslepingu p 10.9 esimese lause mõistes. Arvestades eeltoodut nõuab hageja kostjalt sisse hagejale võlgnetav tasu. Hageja nõuab kostjalt järgmiste Käsunduslepingust tulenevate tasude maksmist (millele lisandub täiendavalt viivis): 1) tasu summas 1658,46 eurot + km hageja poolt perioodil 01.12.2018 – 31.08.2019 osutatud omanikujärelevalveteenuse eest (täpsemalt kostja palvel pooleli jäänud ehitustöid puudutava täitedokumentatsiooni kontrolli teostamine); 2) kostja poolt vastavalt Käsunduslepingu p-le 7.5 igakuiselt kinni peetud tagatis summas 10% hagejale makstavast tasust, kokku 4596,39 eurot. Hageja tasunõude suurus kokku kooskäibemaksuga on 6586,54 eurot. Kirjeldatud tasunõuete eeldused on järgmised: 3(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
1) hagejal peab olema nõue Käsunduslepingu/seaduse alusel tekkinud; 2) nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. Hageja selgitab järgnevalt täpsemalt, et praegusel juhul on mõlemad eeldused täidetud. Hagejal on kostja vastu tasunõue tulenevalt Käsunduslepingust. Hageja ja kostja leppisid käsundi täitmise eest tasu maksmises praegu esinevas olukorras kokku Käsunduslepingu p-s 10.9. Selle punkti kohaselt kui teenuse osutamine peatub või katkeb pooltest sõltumatu asjaolu tõttu on kostja Käsunduslepingu p-s 10.9 kirjeldatud olukorras kohustatud maksma hagejale tasu vastavalt hageja poolt tegelikult teostatud teenuste mahule. Praegusel juhul ongi tegemist Käsunduslepingu p-s 10.9 kirjeldatud olukorraga, kuna hageja ütles Käsunduslepingu üles põhjusel, et ehitustegevus oli lõppenud ning seega ei olnud hagejal võimalik teostada ka omanikujärelevalvet (pooltest sõltumatu asjaolu). Täpsemalt on Käsunduslepingu p 10.9 kohaselt „järelevalvel õigus saada tasu proportsionaalselt lepingu hinnast vastavalt tegelikult osutatud teenuste mahule“ ning seda mh olukorras, „kui lepingu peatamine või katkestamine leiab aset [...] muudel poolte tahtest sõltumatutel asjaoludel või ehitustööde ajutise seiskumise tõttu“ või „kui järelevalve ütleb lepingu üles“. Praegusel juhul: 1) lepingu täitmine peatus/katkestati ehitaja pankroti (poolte tahtest sõltumatu asjaolu) ja sellest tuleneva ehitustööde seiskumise tõttu; 2) ütles „järelevalve“ ehk hageja Käsunduslepingu 03.10.2019 üles; 3) hageja poolt hagis nõutavad Käsunduslepingust tulenevad tasud, mis on kajastatud ka omanikujärelevalve teenuste aktis nr 14, ongi tasud proportsionaalselt lepingu hinnast ja vastavad hageja poolt tegelikult osutatud teenuste mahule. Täpsemalt on hageja osutanud kostjale 1) perioodil 01.12.2018 – 31.08.2019 omanikujärelevalveteenust (täpsemalt täitedokumentatsiooni kontrolli) aktis nr 14 kirjeldatud mahus (selle kohta on kostjale esitatud 26.08.2019 kell 11:06 vastav raport); 2) sellele eelneval perioodil omanikujärelevalveteenuseid vaheaktides ja koondatuna aktis nr 14 kirjeldatud mahtudes. Seega on täidetud kõik Käsunduslepingu p 10.9 eeldused, mis kohustavad kostjat maksma hagejale hageja poolt hagiavalduses nõutavat tasu. Kirjeldatud Käsunduslepingu p 10.9 regulatsioon on kooskõlas ka seaduse regulatsiooniga. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsundiandja (kostja) maksma käsundisaajale (hagejale) käsundi täitmise eest tasu. Praegusel juhul ongi kostja andnud hagejale käsundi teostada omanikujärelevalvet ja sh ka poolelijäänud ehitustöö täitedokumentatsiooni kontrolli perioodil 01.12.2018-31.08.2019. Hageja on selle käsundi täitnud vaheaktides ja aktis nr 14 esitatud mahus. Seega kohustub kostja maksma hagejale käsundi täitmise eest tasu. VÕS § 627 lg 1 kohaselt ka siis, kui käsunduslepinguga ei oleks tasus kokku lepitud, kuuluks tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja on Käsunduslepingu p 7.5 alusel jooksvalt kinni pidanud hageja vaheaktidest tagatisena ka 10% kogusummas 4596,39 eurot, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma Lepingu täitmise lõpus. Seoses Käsunduslepingu ülesütlemisega, tuleb kinnipeetud tagatis hagejale välja maksta, sest hageja on vastava osa teenusest kostjale osutanud. Nimetatud summa tuli kostjal hagejale lihtsalt hiljem välja maksta. Nimetatud osa tasust sisaldub Käsundusepingu p-s 10.9 nimetatud tasus, millele hagejal on lepingu lõppemisel õigus. 4(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Seega kohustub kostja hagejale käsundi täitmise eest tasuma. Eelnevat arvestades on hagejal kostja vastu Käsunduslepingust tulenev tasunõue hagiavalduses kirjeldatud mahus. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks Käsunduslepingu lõppemise järel. Täpsemalt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alates 14.10.2019. Nimelt ütles hageja 03.10.2019 Käsunduslepingu VÕS § 631 alusel ja vastavuses Käsunduslepingu p-ga 10.8 üles. Hageja märkis ülesütlemisavalduses, et omanikujärelevalve teenuste aktis nr 14 märgitud tasud tuleb kostjal tasuda hiljemalt 10 päeva jooksul. Seega muutusid omanikujärelevalve teenuste aktis nr 14 kirjeldatud tasu sissenõutavaks alates 14.10.2019. Käsunduslepingust tuleneva tasu sissenõutavaks muutumist ei mõjuta praegusel juhul Käsunduslepingu p 7.2. Käsunduslepingu p 7.2 on üldsäte ja p 10.9 on erisäte. Lepingute tõlgendamisel kehtib reegel lex specialis derogat lex generali ehk lepingu üld- ja erisätte vastuolu korral lähtutakse erisättest. Käsunduslepingu p 7.2 reguleerib tasu maksmist olukorras, kui ehitustööd ei ole seiskunud ja p 10.9 mh olukorras, kus ehitustööd on seiskunud ja hageja Käsunduslepingu üles öelnud. Praegusel juhul tuleb lähtuda seega erisättest ehk Käsunduslepingu p-st 10.9 (tööde seiskumise olukord pooltest sõltumatu asjaolu tõttu, ehitustööde seiskumine ning hagejapoolne Käsunduslepingu ülesütlemine), mille kohaselt on hagejal õigus saada tasu proportsionaalselt lepingu hinnast vastavalt tegelikult osutatud teenuste mahule. Seega on kostja kohustatud tasuma vastavalt hageja tegelikult osutatud teenuste mahule ning oli seda kohustatud tegema Käsunduslepingu lõppemise järgselt 10 päeva jooksul, 14.10.2019. Käsunduslepingu p-s 7.2 kirjeldatud n-ö tasumise tavaolukord, kui ehitustegevus oleks jätkunud, käesoleval juhul seega rakendamisele ei kuulu. Käsunduslepingu p 7.2 saab reguleerida tasu maksmist n-ö tavaolukorras, kus ehitustegevus toimub ja Käsundusleping on kehtiv. Sellises olukorras, kus ehitus on seiskunud ning selle jätkumine ei sõltu ühelgi viisil hagejast, ei saa keelduda hagejale juba täidetud käsundi eest tasu maksmisest teadmata ajaks mh põhjendusega, et ehitustöid ei toimu ja ehitisele (mille ehitamist ei toimugi) ei ole väljastatud kasutusluba. Käsunduslepingu p 7.2 rakendamine praeguses olukorras viiks aga just sellisele eksliku ja ebaõige lahenduseni. Seetõttu ongi Käsunduslepingus eraldi sätestatud p 10.9, mis reguleerib tasu maksmist sõnaselgelt just sellises olukorras, kus ehitus on poolte tahtest sõltumatutel asjaoludel seiskunud ja käsundisaaja (hageja) Käsunduslepingu sel põhjusel ka üles öelnud. Hageja on oma 03.10.2019 Käsunduslepingu ülesütlemise avalduses selgitanud ka seda, et Käsunduslepingu p 7.2 oleks juhul, kui see kohalduks käesoleval juhul, VÕS § 42 lg 1 kohaselt ka kehtetu, kui seob hageja tasu saamise õiguse asjaoludega, mida hageja ei saa mõjutada. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et Käsundusleping on sõlmitud riigihanke raames ning hagejal puudus võimalus mõjutada selle sisu. See tähendab, et Käsundusleping on sõlmitud Riigikohtu praktika kohaselt tüüptingimustel. Ka tüüptingimuste tõlgendamise kohta seaduses sätestatu toetab käesoleval juhul seda, et praeguses olukorras ei reguleeri hagejale tasu maksmist mitte Käsunduslepingu p 7.2 (mis jätaks hageja teadmata ajaks ja hagejast sõltumatutel asjaoludel täidetud käsundi eest tasust ilma), vaid Käsunduslepingu p 10.9, mis võimaldab maksta hagejale tasu käsundi täitmise eest olukorras, kus hageja on täitnud käsundi oma majandus- ja kutsetegevuses vastavalt kostja juhistele, ega saa käsundi täitmisega jätkata hagejast sõltumatutel asjaoludel. Tüüptingimuste regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta lepingupoolt, kelle suhtes on kasutatud eelnevalt välja töötatud ja läbi rääkimata lepingutingimust. 5(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Seetõttu tuleb VÕS § 39 lg 1 teise lause kohaselt tõlgendada tüüptingimust selle kasutaja (kostja) kahjuks ja kohaldada tasu maksmisel Käsunduslepingu p 10.9. Käsunduslepingu p 10.9 kohaselt on hageja hagiavalduses nõutav tasu muutunud sissenõutavaks. Viivis VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintresside tasumist, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on hageja ja kostja leppinud Käsunduslepingu p-s 9.1 kokku, et kui kostja ei tasu hageja esitatud arvet tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni 0,5% tasumata arve summast päevas. Arvestades, et kostjal oli kohustus tasuda omanikujärelevalve teenuste aktis nr 14 kirjeldatud tasu hiljemalt 14.10.2019 ja see tasu (6586,54 eurot) on siiani maksmata, on kostjal 02.06.2020 seisuga kohustus tasuda hagejale viivist summas 7640,39 eurot (6586,54 eurot x 0,5% x 232 päeva). Kuivõrd hageja eelnev viivise nõude ületab põhivõlgnevust, piirdub hageja viivise nõue põhinõude suurusega, milleks on 6586,54 eurot. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine Lisaks eelnevale esitab hageja kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Kostja on vaidluse lahendamist venitanud, jättes hagejale Käsunduslepingu kohased tasud maksmata ning paludes igakordselt hagejalt täiendavat tähtaega oma uute seisukohtade kujundamiseks. See on põhjustanud hagejale õigusabikulusid, mille ärahoidmine oleks olnud võimalik, kui a) kostja oleks hagejale Käsunduslepingu kohased tasud ära maksnud; või b) kostja oleks esitanud hagejale seisukoha, et kostja soovib asja lahendamist kohtus. Nende variantide asemel on kostja andnud hagejale vastuolulisi ja ebaselgeid signaale, mis on takistanud kiire lahenduse saavutamist ning tekitanud olukorra, kus hageja on pidanud esitama kostjale korduvalt seisukohti ja selgitusi, milleks hageja pidi kaasama õigusnõustaja. Hageja esitab seetõttu kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 2187,72 eurot. Hageja on pidanud kandma kostja tõttu kohtueelselt õigusabikulusid summas 2187,72 eurot + km. Nimetatud teenus hõlmas Käsunduslepingu lõpetamise aluste analüüsi ja avalduse jaoks sisendi koostamist hagejale ning pikemat õiguslikku kirjavahetust ja kompromissläbirääkimisi kostjaga alates Käsunduslepingu lõpetamisest kuni käesoleva hagi esitamiseni. Käesoleva vaidlusega seotud hagejale osutatud kohtu eelset õigusabi kirjeldust ja mahtu kajastavad Advokaadibüroo NOVE arved ja spetsifikatsioonid nr 20200234 summas 693,50 eurot, nr 20200164 summas 325,42 eurot, nr 2020068 summas 178,50 eurot, nr 20191016 summas 206,25 eurot ja nr 20190872 summas 783,75 eurot, kokku 2187,42 eurot. Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Kirjeldatud asjaoludel hagejale õigusabikulude tekitamisega tekitatud kahju tuleb kostjal Riigikohtu praktika kohaselt hagejale hüvitada. Riigikohus on selgitanud kohtuasjas nr 3-2-1138-10 (p 28), et: „kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et kulutuste tegemine lepingu täitmise nõude ja kahju hüvitamise nõude (lepingust taganemise avalduse) esitamiseks oli sisuliselt mõttetu ja neid kulusid ei tuleks vähemalt tervikuna hüvitada, kuna nende alusel ei oleks kostja nagunii hageja nõuet rahuldanud. Kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega 6(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad“. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista ka 2187,72 eurot põhjendamatult tekitatud kahju (mis seisneb õigusabikulude tekitamises) hüvitamiseks. Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane, ei sisalda hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue käibemaksu.
25.06.2020 laekusid kohtule kaks kostja vastust hagiavaldusele. Ühe vastuse allkirjastas ja esitas kohtule kostja volitatud esindajana Silver Peepmaa. Teise vastuse allkirjastas ja esitas kohtule kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek. Kohus 26.06.2020 kirjas kohustas kostjat teavitama, kumma vastuse kostja hagile esitab. Kostja teatas (kd 1, tl 171, 176), et jääb oma 25.06.2020. a vandeadvokaadi vahendusel esitatud vastuse juurde. Narva linna esindab tsiviilasja nr 2-20-8127 menetluses vandeadvokaat Siret Siilbek Advokaadibüroost Alterna. Kostja palub jätta Silver Peepmaa poolt 25.06.2020. a esitatud vastus hagiavaldusele tähelepanuta. 29.01.2021 kirjaga (kd 2, tl 59) teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 3401 lg 3 alusel jätab kohus Silver Peepmaa 25.06.2020 esitatud vastuse hagile tähelepanuta. Et vastus on esitatud kohtule elektrooniliselt ei korralda kohus selle tagastamist. Silver Peepmaa 25.06.2020 esitatud hagivastus loetakse tagastatuks selle esitajale. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata (kd 1, tl 8893). Selguse huvides võttis kostja esmalt kokku vaidluse aluseks olevad faktilised asjaolud ja sündmuste kronoloogia: a) 17.08.2017. a sõlmisid pooled käsunduslepingu 5.1–6/47/2017, millega hageja võttis kohustuse osutada kostja ehitusobjekti omanikujärelevalve teenust (edaspidi OJV leping). Selle asjaolu üle pooled ei vaidle. b) 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta novembrini toimus ehitus, hageja osutas teenust ning esitas osutatud teenuse kohta enam-vähem igakuiselt arved, mille kostja tasus. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle. c) 2018. a detsembrist alates ei toimu ehitust seoses ehitaja pankroti väljakuulutamisega (selle asjaolu üle pooled ei vaidle), st pooled said näha ette, et ehitus seiskub perioodiks, mis on pikem, kui 1 kuu; d) 02.07.2019. a taganes kostja ehitajaga sõlmitud lepingust ja asus planeerima ekspertiisi, et hinnata teostatud tööde mahtu ja kvaliteeti. Kostja soovis ehitust jätkata uue ehitajaga, mistõttu kostja ei lõpetanud hagejaga sõlmitud OJV lepingut; e) 17.09.2019. a esitas hageja kostjale akti nr 14 perioodil 2018. aasta detsember kuni 2019. aasta september hageja väitel kostjale osutatud lisateenuste eest, mille kostja seda aktsepteerimata tagastas; f) 03.10.2019. a esitas hageja OJV lepingu erakorraliselt ülesütlemise avalduse VÕS § 631 alusel, tuginedes ehitustööde seiskumisele; g) 15.10.2019. a esitas kostja vastuse ülesütlemisavaldusele, milles selgitas, et ülesütlemiseks ei ole alust; h) 14.05.2020. a sai kostja riiklikult tunnustatud ehituseksperdi T S ekspertiisi, milles riiklik ekspert informeeris, et ehitustöid ei ole teostatud hageja aktidest nähtuvas ulatuses ega kvaliteediga; i) 15.05.2020. a teavitas kostja tulemustest hagejat, sh vastas hageja kompromissiettepanekule ja esitas avalduse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. 7(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Lühidalt kokku võetuna on poolte vahel vaidlus kostja hinnangul peamiselt järgmiste asjaolude üle: a) OJV lepingust tuleneva tasunõude kokkuleppe tõlgendamine; b) Hageja esitatud ülesütlemisavalduse kehtivus; c) Kostja tasaarvestusavalduse eeldused. Kostja peab vajalikuks selgitada lühidalt ka hagejaga sõlmitud OJV lepingus sätestatud tasukokkulepet. Nimelt, pooled on kokku leppinud, et OJV teenus tasustatakse fikseeritud mahus (st hageja ei töötanud mitte tunnihinna alusel, vaid kogu oma teenuse eest sai hageja tasu OJV lepingu punktis 7.1 nimetatud summas). Lepingu punkti 7.2 järgi oli fikseeritud summas kokku lepitud tasu väljamaksmine seotud ehitustööde teostamisega – näiteks, kui aruandekuu jooksul tehti 5% ehitustöödest, siis kuulus arveldamisele OJV lepingu mahust samuti 5%. Pooled on OJV lepingu punktis 7.2 sõnaselgelt kokku leppinud, et perioodil, mil ehitustöid ei tehta, vaheakte ei esitata ning seega väljamakseid samuti ei tehta (isegi, kui teenuseid sellel ajal osutatakse). Kuna pooled ei ole kokku leppinud mitte tunnitasus, vaid fikseeritud tasus, siis sisaldub tasukokkuleppes kogu tasu kõigi hageja esitatavate teenuste eest – sellest ka tasu väljamaksete sidumine ehitustööde proportsiooni, mitte aga hageja töötatud tundidega. Samuti soovib kostja rõhutada, et hageja töödes on tuvastatud olulises hulgas puuduseid. Juhul, kui kostja otsustab käesolevas menetluses esitada hageja rikkumistele tugineva vastuhagi, käsitleb kostja hageja rikkumisi põhjalikumalt. Ühegi hageja esitatud nõude rahuldamiseks ei ole alust. Hageja nõue summas 1685,46 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest selle eelduseks olev hageja ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv. Hageja ülesütlemisavaldus on tühine materiaalsete ning formaalsete ülesütlemise eelduste puudumise tõttu. Esiteks leiab kostja, et OJV lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja ütles OJV lepingu erakorraliselt üles ilma õigusliku aluseta, mistõttu OJV lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, vaid see on kehtiv. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni /--/ käsundi täitmiseni. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi võib kolleegiumi arvates käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi (2-16-13032, p 12). Samas lahendis selgitab Riigikohus, et lepingu erakorralist lõpetamist õigustavate asjaolude ring on lai, sisaldades erinevaid „erakordseid asjaolusid“. Hageja selgitab ülesütlemisavalduses, et ehitustegevus on peatunud ja kooskõlas OJV lepingu p-ga 10.3 peab hageja sellises olukorras olema valmis naasma tööle 5-tööpäevase etteteatamisega. Hageja hinnangul on selline olukord väga kahjustav, kuna ta peab pidevalt tagama, et üks töötaja on valmis kostja objektile naasma, ega saa teda teistel objektidel seetõttu kasutada, st olukord ei ole hageja jaoks majanduslikult tasuv. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kostja hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid VÕS § 631 kohaldamist. Ehitustööde seiskumise võimalus on pooltele ettenähtav ja pausid töös on ehitussektoris pigem tavalised, mistõttu ei ole see erakorraline asjaolu, millele tuginedes saab lepingu üles öelda. Hageja sai olukorra tekkimisega lepingu sõlmimisel ette näha ning oma töötajate töökorralduse reguleerimisel seda arvestada. Seda enam, et OJV lepingus on konkreetselt ehitustööde seiskumise puhuks ette nähtud eriregulatsioon – hageja kohustus säilitama teenuse osutamiseks valmisolek 5-päevase etteteatamisega. Olukorras, kus OJV lepingust tuleneb konkreetne juhis, kuidas pooled käituvad ehitustööde katkemise olukorras ning hagejale selgesõnaline kohustus 8(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
teenuse osutamist jätkata (lepingu p 10.3), ei saa sama asjaolu olla samaaegselt õiguspäraseks OJV lepingu ülesütlemise aluseks. Ka hageja ise tugineb lex specialis derogat lex generali põhimõttele, samas ise aga sellega vastuolus OJV lepingu üles öeldes. On selge, et VÕS § 630 ja § 631 regulatsioon on üldsäte võrreldes lepingus kokku lepituga. Seega kohaldub pooltevahelisele suhtele eelkõige OJV leping, mis aga ei võimalda hageja esile toodud asjaoludel mitte lepingut üles öelda, vaid paneb hagejale sõnaselge kohustuse nende esinemisel hoopis teenuse osutamist jätkata. Lisaks eeltoodule ei ole lepingust saadava kasumi vähenemine olemuselt erakorraline asjaolu. Kokkulepe teenuse hinna osas on poolte tavaline äririsk, mille kasumlikkust pooled lepingu sõlmimisel saavad hinnata ja ette näha (analoogselt ei saa nt tüüptingimuse lugeda kahjustavaks üksnes lepingu hinna ja üleantava väärtusele tuginedes, VÕS § 42 lg 2). Kas ei pea kostja usutavaks, et hageja kostja objektiga seoses koormatud töötaja(id) kostja objektil tööde seiskumise perioodil oma teistel objektidel ei kasutanud, st kostja ei usu, et hageja tegelikult kahjustada oleks saanud. Hagejal on Maksu- ja Tolliameti avalike andmete kohaselt tööde peatumise perioodil olnud töötajaid vahemikus 31-37, st hageja peaks saama hõlpsalt tööd ümber korraldada. Kui hageja jääb seisukohale, et töötaja(d) tööd ei teinud, kuid said palka (st OJV lepinguga seoses tekkis igakuiselt kahju), soovib kostja sellised töötajad eeltoodu tuvastamiseks üle kuulata. Kostja ei esita taotlust veel käesolevas menetlusetapis, kuna kostja ei pea usutavaks, et hageja sedavõrd ebausutava väite juurde jääks. Kui hageja väitest loobub, on aga selge, et hageja ei kandnud tegelikult ehitustööde peatumisega seoses mingit olulist kahju ning ütles lepingu seega üles õigusliku aluseta. Teiseks on ülesütlemisavaldus esitatud pärast mõistliku aja möödumist. VÕS § 196 lg 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Hageja ütles lepingu üles alles 10 kuud pärast seda, kui ta sai teada, et ehitustöö seiskub. Ülesütlemisavaldus tugineb ehitustööde seiskumisele. Ülesütlemisavaldus on seega igal juhul tehtud hilinemisega, s.o ajal, mil ülesütlemise õigust enam ei olnud. Ülesütlemisavaldusel ei ole seega õiguslikku toimet ega tagajärgi. Hageja nõue summas 1685,46 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest see on ebaselge ja tõendamata. Hageja nõude kujunemine on täielikult arusaamatu, põhjendamata ja tõendamata. Seega nõude rahuldamise välistab juba üksnes selle ebaselgus. Esiteks ei näe OJV leping ette hageja töö tasustamist tunnihinna alusel. Teiseks juhib kostja tähelepanu, et isegi kui tunnitasu nõuet saaks lepingu alusel esitada (mida kostja ei mööna), oleks hageja nõude rahuldamine ikka välistatud. Hageja väidab hagi lisana 6 esitatud aktis nr 14 (kostja poolt aktsepteerimata), et teostas ehitustööde peatumise perioodil hageja huvides tööd 28 tundi. Hageja ei selgita ega tõenda mingil viisil, mis töö, mis päevadel, kelle poolt, mis tulemi saavutamiseks jne on teostatud. Hagi p-s 3 viitab hageja lakooniliselt, et pidi teostama omanikujärelevalve teenuse raames täitedokumentatsiooni kontrolli ja muid kostja poolt soovitud tegevusi. Samuti on selgitamata tunnihinna kujunemine, mille alusel hageja on nõude esitanud. Tunnihinna kokkulepet lepingust ei tulene. Sedavõrd ebaselget nõuet ei saaks kostja kohaliku omavalitsuse asutusena tasuda ega kohus rahuldada isegi juhul, kui leping tunnihinna alusel täiendava tasu nõudmist võimaldaks. Hageja nõue summas 1685,46 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest see on vastuolus OJV lepinguga. Täiendavalt tasustatavaid teenuseid (mis poleks juba hõlmatud OJV lepingu punktis 7.2 nimetatud fikseeritud tasuga) ei osutatud. 9(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Poolte kohustused lepingu täitmisel tulenevad (eelkõige) poolte sõlmitud lepingust ja seadusest (VÕS § 24). Käsundisaaja töö tasustamist reguleerib täiendavalt VÕS § 628 lg 1, mille kohaselt makstakse reeglina tasu vastava ajavahemiku möödumisel. Lepingu 7.2, mis jagab OJV lepingu kogutasu osamakseteks sõltuvalt ehitise valmimisest, on nimetatud põhimõttega kooskõlas. Kostja rõhutab ka, et tegemist on dispositiivse sättega. Pooled on seega vabad leppima kokku, mis toimingut ja millisel viisil tasustatakse ja käsundisaaja tasu on seotud lepingus kokkulepitud teenuse osutamisega. Tuleb eeldada, et majandustegevuses tegutsevate poolte vahel sõlmitud leping kajastab poolte tahet ammendavalt. Lepingu kohaselt saab hageja osutatava teenuse eest tasu fikseeritud summas, kusjuures osamaksete suurus sellest on seotud valminud ehitustööde mahuga. OJV lepingu p 7.1 sätestab lepingu hinna (56 200 eurot, km-ta) ning p 7.2 seob järelevalve teenuse eest tasu saamise vaheaktide esitamisega teostatud ehitustööde kohta. Hageja esitas vaheakti tehtud ehitustööde kohta igal kuul, kui ehitustöid teostati, ning kostja tasus hagejale vastavalt esitatud aktides kajastatud tööde mahule (so vastavalt tööde mahule, mille osas järelevalvet teostati). Poolte vahel puudub vaidlus selle osas, kuidas ehitustööde toimumise ajal tasu maksti. Poolte erimeel algab ehitustööde seiskumisest. Tasu saamist ehitustööde seiskumise korral reguleerivad lisaks ülaltoodule lepingu p 10.3 ja 10.9, mille kohaselt a) ehitustööde katkemisel üle ühe kuu, katkestatakse ka teenuse eest tasumine ja b) varasemalt osutatud teenuse (st tehtud töö) eest saab hageja tasu proportsionaalselt vastavalt lepingu hinnale. Hageja ekslik ja eksitav tõlgendus. Hageja leiab, et p 7.2 ei kohaldu tekkinud olukorras ja/või on tühine ning p-st 10.9 tuleneb võimalus saada tasu tunnitasu alusel ka olukorras, kus ehitustööd seisavad. Punkti 10.3 jätab hageja tähelepanuta ja selle osas seisukohta ei võta. Kostja selgitab järgnevalt, et hageja seisukoht on väär ning mingit täiendavat tunnitasu nõuet hagejal ei ole ega saagi olla. Tasu ehitustööga siduv kokkulepe (p 7.2) kehtib. Esiteks ei ole p 7.2 tühine tingimus, vaid kehtib ja kohaldub. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab poolt ebamõistlikult, eelkõige, kui kohustuste tasakaal on kahjustatud poole kahjuks ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja hinnangul seisneb p 7.2 kahjustav mõju selles, et tasu saamine sõltub asjaoludest, mida hageja ei saa mõjutada (ehitustööde toimumine). Kostja hinnangul on hageja käsitlus väär, sest hageja ei ole osutanud kostjale mingeid lisateenuseid, vaid üksnes teenuseid seoses juba teostatud ehitustöödega, s.o töödega, mille üle kontrolli teostamine ongi lepingu esemeks. Ehitustööde üle omanikujärelevalve tegemine on hõlmatud lepingus märgitud fikseeritud tasu kokkuleppega. Riigikohus on viidanud, et tingimuse kahjulikkuse hindamisel saab lisaks lähtuda sellest, kui kaugel on kokkuleppe sisu seadusest (3-2-1-80-16, p 26). Käesoleval juhul vastab kokkulepe VÕS § 628 lg 1 sisule täielikult – tasu makstakse igakuiselt, st on seotud teenuse osutamise perioodidega. Punkt 7.2 ei ole seega mingil moel kahjulik ega tasakaalust väljas. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et sarnase tasusüsteemiga (proportsioon ehitusjärgust) on pooled sõlminud lepingu ka Riigikohtu lahendi nr 2-16-7999 asjaolude kohaselt, milles Riigikohus samuti eitas omanikujärelevalve õigust saada täiendavat tasu perioodi eest, mil ehitustööd olid seiskunud. Seejuures oli samuti tegemist hankelepinguga. Ehitustegevuse peatumisel üle ühe kuu tasu ei saa. OJV lepingu p 10.3 kohaselt, ehitustegevuse katkemisel üle ühe kuu katkestatakse teenuse eest tasumine. See lähtubki OJV lepingu eesmärgiks – juba tehtud tööde kontrollimise eest on hagejale makstud tasu ehitustööde teostamise perioodil. Hageja tugines OJV lepingu ülesütlemisavalduses viidatud punktile, st poolte vahel puudub vaidlus, et objektil peatus ehitus perioodiks üle 1 kuu. Loogiliselt peaks seega poolte vahel puuduma ka vaidlus, et teenuse eest tasumine on katkenud.
10(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Lepingu p 10.9 kohaselt saab hageja ehitustööde peatumise järel tasu proportsionaalselt lepingu hinnast vastavalt tegelikult osutatud teenuste mahule. Hageja leiab et tegelikult osutatud teenuse maht on p-s 7.2 viidatud ehitustööde mahust (millega tasu saamine lepingus seotud on) eraldiseisev, täiendav nõue. Kostja hinnangul seda lepingu tekstist tuletada siiski võimalik ei ole. Kostja hinnangul tuleneb punktist üheselt, et kui ehitustööd peatuvad, saab hageja tasu vastavalt sellele, mis mahus ehitus on peatumise hetkeks tegelikult valminud (sellest nähtub mis mahus omanikujärelevalvet teostatud on). Hagejal ei saa seega ka lepingu p 10.9 alusel olla täiendavat nõuet. Tasukokkulepe sisaldab tasu kogu töö eest. Hageja hinnangul on lisatasu põhjendatud lisanduva tööga, sh täitedokumentide kontroll augustis (muid töid hageja ei täpsusta). Hageja ei selgita, miks see töö või muud aktis nr 14 sisalduvad töötunnid osutatud teenuse hinnas ei sisaldu. Kostja leiab, et poolte jooksev suhtlus ja varasemalt tehtud töid puudutavate dokumentide kontroll sisaldub teenuse hinnas ja hageja on seega selle eest tasu juba saanud igakuiste maksete perioodil. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 4 (edaspidi: Määrus) sätestab omanikujärelevalve tegija ülesanded. Ka OJV lepingu punkti 4.1 kohaselt toimub teenuse osutamine vastavalt Määrusele. Vastavalt Määrusele on omanikujärelevalve kohustatud kontrollima: a) ehitamise ajal ehitamise nõuetele vastavust (Määruse § 4 lg 4); b) ehitatava ehitise või selle osa ehitusprojektile ning ehitaja ja omaniku vahelises lepingus kokkulepitud tingimustele ja kvaliteedile vastavust, sealhulgas hoolikalt kontrollima veatundlikku ehitise osa, mille ebaõige teostus võib põhjustada ohtu, suurendada energiatarvet, muuta oluliselt akustikat või vähendada ehitise eluiga (Määruse § 4 lg 5); c) ehitisse püsivalt paigaldatava ehitustoote ja -materjali ning seadme dokumentatsiooni nõuetekohasust ning esitatud dokumentide alusel ehitustoote ja -materjali ning seadme nõuetekohasust ja ehitusprojektile vastavust. Juhul kui ehitusprojektis on tooted või seadmed konkreetselt määramata või puuduvad neile nõuded, nõuab omanikujärelevalve tegija ehitajalt kasutuskohasuse nõuetele vastavuse tõendamist ja ehitusprojekti koostajaga kooskõlastamist (Määruse § 4 lg 6); d) ehitusdokumentide nõuetekohast ja õigeaegset koostamist ja nõuda nende esitamist, täiendamist või parandamist (Määruse § 4 lg 7); e) ehitatava ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoidu, ümbruskonna ohutust, sealhulgas ohutust kolmandatele isikutele (Määruse § 4 lg 8); f) ehitamise, ehitise ning selle asukoha maaüksuse keskkonnaohutust (Määruse § 4 lg 9); g) kaetava töö vastavust ehitusprojektile ja kaetava töö kohta koostatud dokumentatsiooni nõuetekohasust (Määruse § 4 lg 10); h) ettekirjutuse täitmist (Määruse § 4 lg 11); i) ehitamise kvaliteeti ja vastavust ehituslepingule (Määruse § 4 lg 12). Hageja saab tõesti kokkuleppe kohaselt tasu teenuse osutamise eest. Hageja väidab, et on teenust osutanud pärast ehitustööde seiskumist seoses juba teostatud ehitustööde osas täitedokumentatsiooni kontrolliga. Tegemist ei ole lisatööga, vaid lepingulise tasuga hõlmatud tööga, mille eest on tasu hagejale juba ehitustööde ajal makstud – poolte kokkuleppest lähtuvalt on osamaksete suurus seotud teostatud ehitustööde proportsiooniga. Teisisõnu – täitedokumentatsiooni kontroll ongi OJV kohustuseks ning lepingu sisuks ning hageja oleks selle töö pidanud tegema nagunii. Seega hageja sai tasu omanikujärelevalve eest (mis sisaldab ka dokumentatsiooni kontrolli) ja nõuab nüüd täiendavat tasu sama ehitusega seotud dokumentide ülevaatamise eest. See ei ole kooskõlas OJV lepinguga ega Määrusega. Ehitusega seotud dokumentide ülevaatamise tasu sisaldub järelevalve eest saadavas tasus, sest see on üks põhilisemaid järelevalve ülesandeid. Hageja ei selgita, miks vaidlusalune töö peaks käesoleval juhul omanikujärelevalve teenusest 11(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
väljaspool asetuma ja juba saadud tasule lisanduma. Hagi p-s 3 viitab hageja seal juures ka ise, et tegemist oli omanikujärelevalve teenuse raames tehtud tööga. Lisaks kinnitab tunnihinnakokkuleppe puudumine lepingus poolte tahet siduda kõik järelevalve raames saadavad teenused lepingus kokkulepitud fikseeritud hinnaga. Pooled professionaalsete turuosalistena oleksid lisakokkuleppe kahtlemata teinud, kui oleksid lepingu sõlmimisel arvanud, et mõni osa teenusest on täiendava tasuga eraldi tasustatav (st ei ole hõlmatud fikseeritud tasu kokkuleppega). OJV leping ei näe ette tunnihinna alusel maksmist ning hageja nõue on vastuolus lepinguga. Tunnihinna alusel osutatav teenus ei saagi olla proportsionaalne lepingu hinnast (p 10.9 sõnastus), kui lepingust ei tulene, mitu tundi teenust lepingu hinna eest osutatakse. Omanikujärelevalve tegemise fikseeritud suuruses kokku lepitud hind suhestub proportsionaalselt ehitusega – ehk teisisõnu on kostja veendunud, et p 10.9 mõistetud termin proportsionaalne lepingu hinnast tähendab, et teenuse osutaja saab teenuse osutamise eest. Hageja ei selgita, millest ja kuidas ta proportsiooni arvestab, kui tema tunnihind ehitusega seotud ei ole. Samuti ei selgita hageja, mis on tema tunnihind ja kust ta selle on tuletanud. Lepingu sõlmimise asjaolud kinnitavad, et OJV leping sisaldab tasu saamise tingimusi ammendavalt. Riigihanke raames sõlmitud lepingute hilisem muutmine hageja soovitud viisil ei ole lubatud. Riigihanke tulemusel sõlmitud lepinguid on võimalik muuta (sh teha täiendavaid tasukokkuleppeid) riigihankeseaduse §-st 123 nähtuvas korras. Seadus ei näe ette võimalust korraldada hange fikseeritud hinnaga kindla teenuse ostmises ning seejärel maksta teenuse osutajale kohaliku omavalitsuse äranägemisel täiendavat tasu. Seega, isegi kui kostja sooviks hagejale täiendavaid makseid teha, ei oleks selline tegevus seaduslik. Lisaks on täiendava tunnitasu mitte maksmine kooskõlas poolte senise praktikaga. VÕS § 25 lg 1 kohaselt: Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima /--/ praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Enne käesoleva vaidluse tekkimist ei ole hageja dokumentidega tutvumise eest eraldi täiendavat tasu nõudnud, vaid see on sisaldunud teenuse hinnas. Lõpetuseks märgib kostja, et analoogsed kokkulepped on ka praktikas tavalised. Poolte kohustused tulenevad mh VÕS § 23 kohaselt poolte tegevusalal kehtivatest praktikatest. Kostjale teadaolevalt on samasisulised kokkulepped (tasumise sidumine tehtud ehitustöödega) omanikujärelevalve praktikas tavalised ja levinud. Pooled pidid kogenud turuosalistena kokkuleppe sisu ja sellega kummalegi kaasnevaid riske seega ette nägema ning nendega arvestama. Hageja nõue summas 4596,39 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest tagatise (kinnipeetud 10%) väljamaksmise sissenõutavuse eeldused ei ole täidetud. Hageja leiab hagiavalduse punktis 21, et seoses käsunduslepingu ülesütlemisega, tuleb kinnipeetud tagatis hagejale välja maksta, sest hageja on vastava osa teenusest kostjale osutanud. Seega mõistab hageja OJV lepingu p 7.5 alusel kinnipeetud summa väljamaksmise eeldusena OJV lepingu kehtivat ülesütlemist. Kostja on ülal põhjendanud, et hageja ülesütlemisavaldus on toimetu ega oma õiguslikke tagajärgi, millele tugineb kostja ka seoses hageja tagatise väljamaksmise nõudega. Kuna ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv, ei ole hageja nõue ka sissenõutav. Samas ei oleks kinnipeetud tagatise väljamaksmise nõue sissenõutav isegi siis, kui OJV lepingu ülesütlemine oleks kehtiv. Kostja juhib ka tähelepanu, et OJV lepingu punkt 7.5 alusel kuulub kinnipeetud 10% väljamaksmisele pärast 100% tööde teostamist ja objektile kasutusloa 12(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
väljastamist. Seega on deposiiti jäetud raha välja maksmine seotud kahe sündmusega – a) 100% tööde tegemisega ning b) kasutusloa väljastamisega. TsÜS § 102 lg 1 kohaselt on tingimuslik tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Sama sätte lõige 2 järgi tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kumbki asjaolu, millega on seotud deposiidi väljamaksmine (100% tööde teostamine ega ka objektile kasutusloa väljastamine) ei ole saabunud, mistõttu on kostjal õigus keelduda deposiidi väljamaksmisest ning hageja nõue ei ole sissenõutav. VÕS § 195 lg 2 kohaselt enne ülesütlemist tekkinud poolte õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja nõue summas 4596,39 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on tagatise (kinnipeetud 10%) kehtivalt tasaarvestanud. Hageja osutas teenust aktides kajastatust väiksemas määras, mistõttu kostja maksis hagejale tasu väljateenitust rohkem. Hageja viimase aktsepteeritud akti kohaselt oli ehitustöödest teostatud 81,79%, millest tulenevalt hageja oli kostjaga arveldanud viidatud ulatuses OJV lepingu hinna (s.o 45 963,86 eurot kokkulepitud 56 200-eurost). Kostja tellitud ekspertiisi kohaselt on tööde kontrollimisel ilmnenud, et võrreldes vaheaktiga nr 13 on tehtud tööde maht tegelikult aktis näidatus väiksem ning aktis on näidatud tehtuks töid, mida pole isegi alustatud (ekspertiisi p 3.5.15). Seega võimaldas omanikujärelevalve tegija põhjendamatult suures mahus ehitustööde akteerimist, mis on aga otseses seoses tema enda tasuga (st suurendas enda väljamakstavat tasu vastuolus OJV lepingus kokku lepituga). Ekspertiisi kohaselt on ehitustöödest teostatud aktis nr 13 näidatust 10,98% vähem (ekspertiisi p 3.7) ning, arvestades maha tagatise, on hageja seega omanikujärelevalve teenuse eest saanud 4565,48 eurot rohkem (km-ta), kui töid tegelikult on teostatud. Hageja on poolte varasemas suhtluses väitnud, et töid võidi siiski teostada suuremas määras, kui ekspert täna suudab tuvastada, kuna tööde lõpu ja ekspertiisi vahele jäi ligi aasta, mille vältel objekt võis kahjustada saada. Kostja vaidleb sellele väitele vastu. Esiteks ei ole paljud tegemata jäänud tööd sellised, mis saaksid ajas kaduda (nt pingid, geotekstiil või valgustid, täpsemalt ekspertiisi kohta all). Kui hageja lasi mingid tööd tõesti teostada (akteerida) sellise kvaliteediga, et nende tegemine juba ühe aastaga isegi tuvastatav ei ole, ei saa ehitust ega omanikujärelevalvet ilmselgelt üldse lugeda mõistliku kvaliteediga teostatuks. Teiseks, isegi kui kostja sooviks hageja sellist seisukohta uskuda, ei saa kostja ametiasutusena hageja paljasõnalisele väitele tugineda (eriti, kui riiklikult tunnustatud ekspert on ekspertiisi käigus tuvastanud vastupidise), vaid hagejal tuleb sellist väidet kostjale ja kohtule tõendada. Kolmandaks on põhjendatud igal juhul lähtuda täna säilinud töödest, mitte vahepeal võib-olla olemas olnud töödest. Ehitustöödel peab olema konkreetne tulem. Sellel põhjusel seotaksegi omanikujärelevalve lepingud lõpptulemi valmimise proportsiooniga. Hageja ei kinnitanud aktide allkirjastamisega tööde teostamist. Hageja on varasemalt leidnud, et kostja ei saa tööde mahule vastu vaielda, kuna on teostatud tööde mahtu kinnitanud allkirjaga aktidel. Selline väide ei ole õige. Tööde mahu kontrollimine enne aktide kostjale saatmist oli hageja kohustus. Kostja palkas selle ülesande täitmiseks hageja, ega pidanud igakuiselt hageja tööd täiendavalt dubleerima. OJV lepingu p 5.5 kohaselt pidi hageja täitma kõiki riigihanke „Narva Pimeaia rekonstrueerimise järelevalveteenused“ (viitenumber: xxx) tehnilises kirjelduses talle määratud kohustusi. Tehnilise kirjelduse p 4.3 kohaselt kontrollib hageja mh objektil ehitustööde teostaja poolt tehtud tööde mahte. Kostja tellitud ekspertiisist nähtub, et akteeritud on aga lähtudes tööde maksumusest, tööde mahtu kontrollimata, mitte tehtud tööde mahust (vt nt p 3.2.3.2.10 – aktid ei kajasta õigesti isegi paigaldatud pinke, valguseid ja prügiurne, mille paigaldamata jätmist oleks väga lihtne ka pealiskaudselt tööde mahu hindamisel tuvastada). Kostja on tagatise nõude tasaarvestanud. 15.05.2020 esitas kostja hagejale nõude tasaarvestamise avalduse. Avalduse p 13 kohaselt kostja loeb enda poolt OJV lepingu p 7.5 13(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
alusel igakuiselt vahearvetes teostatud 10% kinnipidamise summa 4596,39 eurot hüvitatuks käsundisaajale enammakstud 10,98% tasuga summas 4565,48 eurot. VÕS § 186 kohaselt võlasuhe lõppeb tasaarvestusega. Hageja tagatise tasumise nõue kostja vastu on tasaarvestusega seega lõppenud. Hageja kahju hüvitamise nõue summas 2187,42 eurot on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjal hüvitada hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud. Kohtupraktika kohaselt ei tähenda kohtueelse õigusabi kasutamine automaatselt seda, et need kulud on hüvitatavad. Hageja enda poolt viidatud Riigikohtu lahendites on selgelt märgitud: selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (vt RKTKo nr 3-2-1-79-08 p 18). Kahju hüvitamise eeldused ei ole hageja esitatud nõude puhul täidetud. Kahjuhüvitise nõudmine on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Kostja rõhutab, et hagejale alusetute (muu hulgas sissenõutavaks muutumata) nõuete esitamisega seonduv kulu ei ole hageja kahjuks, mida tuleks hüvitada kostjal. Kuivõrd kahju tekkimise (st õigusabikulude tekkimise) põhjustas hagejapoolsete alusetute nõuete esitamine, siis ei ole hagejal VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt õigus kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist. Kuid isegi juhul, kui kostja oleks OJV lepingut rikkunud, ei oleks kahju hüvitamise nõue põhjendatud täies ulatuses. Kostja nõustub hageja ja Riigikohtuga selles osas, et professionaalse õigusabiteenuse kaasamine kohtueelses menetluses on enamasti mõistlik ning tehtud kulud kuuluvad hüvitamisele. Kostja juhib aga tähelepanu, et Riigikohus on sellise kahju hüvitamist võimaldanud mitmete piirangutega. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-1914 tehtud otsuse p-s 11: „Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab /--/ hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 /--/, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju.“ Käesoleval juhul: a) Tunnihind 165 eurot, millele lisandub käibemaks, on keskmise keerukusega kohtueelse menetluse kohta väga kõrge. Hageja on seega suurendanud enda kahju; b) Ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud ning osaliselt ebamõistlik. Nõudest peab olema kostja esindajale ja kohtule arusaadav, miks iga toiming oli vajalik. Hageja ei ole vastavaid selgitusi ja koostatud dokumente esitanud. Lisaks on ajakulu mõne dokumendi koostamiseks (nt arvel nr xxx kajastatud seisukoht) pea 5 tundi, so sisuliselt sama ajakulu, mis kulunuks hagi esitamisele. Selline ajakulu ei ole mõistlik. c) Kogukulu ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kostja esitas hagiavalduses kaks nõuet kogusummas ca 6500 eurot ning kulutas kohtueelses menetluses ca 2200 eurot, st kulud „kohtuvaidluse vältimisele“ on kolmandik vaidlusalusest summast. Ülaltoodule tuginedes palub kostja nõude rahuldamise korral vähendada kahju hüvitist tuginedes VÕS § 139 lg 1 mõistliku ulatuseni. Kostja peab mõistlikuks 6 tunnist ajakulu 120-eurose tunnihinnaga, so kogukulu 720 eurot (hageja ei ole käibemaksu hüvitamist palunud, mistõttu kostja seda ei arvesta). Põhjendamatud on hageja esitatud viivisenõuded. 14(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Kostja ei nõustu hagi punktis 2.22. esitatud viivisenõudega, kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud. Alternatiivselt esitab kostja aga siiski ka viivise vähendamise taotluse. Tulenevalt VÕS § 113 lgst 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Nimetatud sättest tulenevalt, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada minimaalse summani, arvestades: a) Hageja rikkumisi OJV lepingu täitmisel (kirjeldatud täpsemalt ekspertiisis), millest kostjal tekkis põhjendatud uskumus, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet; b) Poolte läbirääkimisi. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-162-12 tehtud otsuse p-s 12 kinnitanud, et poolte peetud läbirääkimised on viivise vähendamise aluseks. Käesolevas asjas on pooled pikalt pidanud läbirääkimisi ja üksteisele oma seisukohti selgitanud. Eeltoodu osas puudub vaidlus. Hageja on seda kinnitava kirjavahetuse osaliselt hagi lisana kohtule esitanud ning seda kinnitab ka kostja esitatud vastus kompromissipakkumisele; c) Viivisenõude suurus. Riigikohus on ülal viidatud lahendis kinnitanud, et viivise vähendamine võib olla põhjendatud, kui viivisnõuet on objektiivselt suur summa. Hageja nõuab viivist põhinõudega võrdses määras, mis on proportsionaalselt väga suur summa. Kompromissi võimalikkus. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kokkuleppega üksnes selliselt, et hageja loobub oma nõudest ja hüvitab kostja menetluskulud. Muu hulgas märgib kostja, et juhul, kui hageja poolne OJV lepingu ülesütlemine on kehtiv, siis on hageja kostjale kohustatud hüvitama ülesütlemisega tekitatud kahju. Nimelt, hageja on üles öelnud OJV lepingu endast tuleneval asjaolul (pidades OJV lepingut endale liigselt kahjustavaks). Sellises olukorras on ülesütlev pool kohustatud teisele poolele hüvitama ülesütlemisega tekitatud kahju. Käesoleval juhul võib kahju seisneda eelkõige uue OJV lepingu sõlmimisel teenuse kallinemise kulu. See selgub uue riigihanke läbiviimisel. Kompromissi sõlmimise korral on kostja valmis kaasama kompromissi ka selle tulevikus tekkiva nõude (juhul, kui see tekib).
Hageja vaidleb kõikidele kostja seisukohtadele ja taotlustele, millega hageja pole selgesõnaliselt nõustunud, vastu (kd 1, tl 179-182). Hageja täiendav tasunõue summa 1685,46 eurot Hageja esitas kostja vastu täiendava tasunõude lepingu p 10.9 alusel, nõudes tasu täiendava järelevalveteenuse (täiendav täitedokumentide kontroll, suhtlus pankrotihalduri ja pankrotitoimkonnaga) eest summas 1685,46 eurot. Kostja leiab, et hagejal ei saa lepingu p 10.9 alusel olla täiendavat nõuet, sest poolte jooksev suhtlus ja varasemalt tehtud töid puudutavate dokumentide kontroll sisaldub teenuse hinnas ja hageja on selle eest tasu juba saanud igakuiste maksete perioodil. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et tal on õigus nõuda kostjalt lisaks lepingu p 7.2. alusel eksisteerivale tasunõudele täiendavat tasu lepingu p 10.9 alusel. Sisuliselt vaidlevad pooled lepingu p 10.9 tähenduse ja tõlgendamise üle, täpsemalt selle üle, mis teenuste mahtu selles punktis silmas peetakse ehk millisest „tegelikult osutatud teenuste mahust“ tuleb lähtuda. Kostja hinnangul tuleb antud punkti tõlgendada selliselt, et kui ehitustööd peatuvad, saab hageja tasu vastavalt sellele, mis mahus ehitus on peatumise hetkeks tegelikult valminud. Teisisõnu leiab kostja, et lepingu p-s 10.9 peetakse silmas ehitusteenuste mahtu. Hageja seevastu on seisukohal, et lepingu p-s 10.9 peetakse silmas mitte ehituse, vaid järelevalveteenuse mahtu. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas antud konkreetse lepingu 15(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
järgse tasustamise loogikaga, sest ehitusmahu alusel tasu maksmine on juba reguleeritud lepingu p-s 7.2, mis reguleerib tasu maksmist olukorras, kui ehitustööd ei ole seiskunud. Lepingu p 10.9 seevastu reguleerib olukorda, kui ehitustööd on seiskunud. Praegusel juhul tuleb lähtuda seega erisättest ehk p-st 10.9. Asjakohatu on siinkohal kostja viide lepingu p-le 10.3, mille kohaselt ehitustegevuse katkemisel üle ühe kuu katkestatakse teenuse eest tasumine. Nimetatud lepingupunktis on silmas peetud ehitustegevuse ajutisi katkestusi (ehitustegevuse tehnoloogilisi katkestamisi), mitte ehitaja pankrotistumise tõttu ehitustegevuse seiskumist teadmata perioodiks. Kostja ei saa eeldada, et käsundusleping kehtib määratlemata aja jooksul (nt järgnevad 10 aastat, kui nende jooksul ei ehitatagi objekti valmis). Ehitaja pankrot on omanikujärelevalve teostaja jaoks ettenägematu olukord, sest omanikujärelevalve teostaja ei pea eeldama, et tellija pikendab tähtaega ületanud ehitajaga korduvalt lepingut ja seetõttu omanikujärelevalve leping pikeneb määratlemata ajaks. Hageja rõhutab, et lepingu p 8.2. kohaselt on tööde eeldatav kestvus 13 kuud, mitte aga 23 kuud nagu tuleneb tellija ja ehitaja vahelistest lepingu muudatustest. Samuti ei käsitle käsundusleping üldse lepingu pikendamist tulenevalt ehitajaga sõlmitud ehituslepingu pikendamisest. Ehitustööde peatumise korral järelevalvetasu maksmine pelgalt ehitusmahu alusel ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, sest ehitustööde peatumise korral täiendavat ehitusmahtu ei tekigi ja järelikult ei tekiks hagejal kostja tõlgenduse kohaselt ka tasunõuet täiendava järelevalveteenuse osutamise eest. See, nagu märgitud, ei oleks aga kooskõlas poolte tahte ja lepingu tasustamise loogikaga, sest sellise tõlgenduse korral puuduks lepingu p 10.9 järgi igasugune vajadus. Ometigi on pooled pidanud vajalikuks lepingus eraldi reguleerida järelevalvetasu nõuet just nimelt juhuks, kui ehitustöid ei tehta, küll aga tehakse täiendavaid järelevalvetöid. Ka kostja ei selgita oma vastuses, mis oleks lepingu p 10.9 tähendus ja vajadus selle järele kostja tõlgenduse kohaselt ja miks pooled selles punktis üldse kokku leppisid. Hageja tõlgendust toetab ka VÕS § 39 lg 1 teine lause, mille kohaselt tuleb tüüptingimuste vastuolu või ebaselguse korral tõlgendada tüüptingimust selle kasutaja (tellija) kahjuks ehk käesoleval juhul hageja kui käsundisaaja kasuks. Ka selle tõlgendusreegli kohaselt tuleb eelistada lepingu tõlgendust lähtuvalt p-st 10.9. Seega on käsunduslepingu p-s 10.9 peetud silmas just täiendavate järelevalveteenuste mahtu ning sellest lähtuvalt on hageja ka vastava täiendava tasunõude esitanud. Kostja on seisukohal, et hageja tehtud tööd on juba tasustatud, st et ehitusmahtude alusel arvestatud järelevalvetasu hõlmab ka hageja tehtud ja aktis 14 kajastatud töid. Hageja hinnangul on kostja selline käsitlus väär, sest ehitustööd peatati ehitaja pankrotistumise tõttu ning hageja tehtud tööd hõlmasid tellija soovil teostatud täiendavaid tegevusi, mida järelevalveteenuse osutaja võrreldes tavapärase ehitusobjekti lõpetamisega ei tee (suhtlus pankrotihalduri ja pankrotitoimkonnaga, vahepealse puuduliku täitedokumentatsiooni kontroll). Tavalise ehitustegevuse puhul on omanikujärelevalve ülesanne kontrollida lõplikku täitedokumentatsiooni, mida ehitaja esitab tööde valmides, kostja soovis aga kontrollida vahepealset osaliselt valminud dokumentatsiooni ja kostja soovis selle kohta aruande koostamist, mis on hageja hinnangul lisatöö. Tavapärasel viisil ehitustööde lõpetamisel selle järgi vajadust ei oleks olnud. Enne vastavate tööde alustamist informeeris hageja seejuures 19.08.2019 kostjat, et täitedokumentatsiooni täiendava kontrolli eest esitatakse täiendav arve, mille suhtes kostjal vastuväiteid ei olnud (vt hagi lisa 5, A.V 19.08.2019 e-kiri P E ). Hageja rõhutab ka seda, et kostja esindaja A V lubas suusõnaliselt 27.11.2018 toimunud erakorralisel koosolekul koos Riigi Tugiteenuse esindajatega (sh K T , V T ) kompenseerida omanikujärelevalve kulutused, kui objekti kestvus pikeneb üle 14.06.2019. Tõele ei vasta ka kostja väide hagi vastuse p-s 2.3.14.6, et kostjal ei ole võimalik hagejale teha täiendavaid makseid tulenevalt riigihanke reeglitest. Käsunduslepingu p 7.8 lubab sõnaselgelt täiendavaid tasukokkuleppeid poolte vahel. Põhjendatud ei ole ka kostja väide hagi 16(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
vastuse p-s 2.3.5. et selgitamata on tunnihinna kujunemine, mille alusel hageja on täiendava tasunõude esitanud. Tunnihind on tuletatud lepingu kogumaksumuse proportsioonist kogu töö mahtu ja see kajastab seega proportsionaalselt lepingu hinnaga hageja töötaja ühe tunni töö maksumust. Tunnitasu suurus 59,23 eurot on tuletatud lepingu kogumaksumusest seega arvestusega, et minimaalselt pidi hageja lepingu p 5.2 kohaselt viibima objektil 3 tundi päevas (vt vastavat selgitust lisas 1, kus on toodud kasutatud tunnihinna osas vastav arvutuskäik). Täiendavate tööde maht on tõendatud 31.08.2019 vaheaktis 14 esitatud detailse tunniarvestusega ja täitedokumentatsiooni kontrolli teostamine on sisuliselt dokumenteeritud ja kostjale esitatud 23.26.08.2019 e-kirjavahetuses. Hageja osutatud teenus koosnes järgnevatest tegevustest: - (2018) detsember, 2h - pankrotihalduri nõudekirjale reageerimine, J L , A V , ekiri sisse tulnud 29.11.2018; - 2019 (ekslikult märgitud 2018) jaanuar, 1h - vestlus pankrotihalduriga, J L ; - 2019 veebruar, 7h - pankrotihalduri kirjale reageerimine, J L , A V , e-kiri sisse tulnud 26.02.2019; - 2019 märts, 5h - tutvumine pankrotihalduri dokumentidega, koosolek pankrotitoimkonnaga, teostatud mahtude osas konsulteerimine, A V , 27.03.2019; - 2019 aprill - 1h pankrotihalduri kirjale reageerimine, A V , e-kiri sisse tulnud 26.04.2019; - 2019 mai - 1h vestlus pankrotitoimkonnaga, tööde jätkamise võimaluste teemal, A V ; - 2019 august - 11h täitedokumentatsiooni kontroll, A V , e-kiri sisse tulnud 29.07.2019, 6.08.2019. Ülaltoodust tulenevalt leiab hageja, et tema täiendav tasunõue tuleb rahuldada 28 tunni täiendava teenuse osutamise eest, mida hagejal ei oleks tulnud osutada ehitustööde tavapärase lõpetamise korral. . Tagatise tagastamise nõue summas 4596,39 eurot Hageja nõuab kostjalt ka lepingu alusel kinnipeetud tagatise (st 10% tasu) suuruses 4596,39 euro väljamaksmist, sest hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud ja nimetatud summa on muutunud sissenõutavaks. Kostja eitab ülesütlemise kehtivust, ning väidab, et kinnipeetud tagatise väljamaksmise nõue ei oleks sissenõutav isegi siis, kui käsunduslepingu ülesütlemine oleks kehtiv. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et käsunduslepingu punkt 7.5 alusel kuulub kinnipeetud 10% väljamaksmisele alles pärast 100% tööde teostamist ja objektile kasutusloa väljastamist, kuid nimetatud eeldused ei ole täidetud. Hageja selgitab veelkord, et kuna leping on ülesütlemisega lõppenud, on lõppenud ka vastav kokkulepe tagatise kinnipidamise kohta ja seeläbi ka käsundiandja õigus antud summat lepingu alusel kinni pidada. Samuti on kostja teinud tagatise tagastamise nõude osas tasaarvestuse, millega on ta ise tagatise tagastamise nõude olemasolu tunnistanud, kuivõrd tasaarvestada saab üksnes sissenõutavaks muutunud rahalisi nõudeid. Lisaks on lepingu p 7.5 hageja hinnangul käsundisaajat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, sest sellisena, nagu kostja seda mõistab, annaks see tingimus kostjale õiguse jätta oma suva järgi 10% hageja töötasust välja maksmata. Seda, et tegemist on tüüptingimusega, ei vaidlusta ka kostja. VÕS § 42 lg 3 p 13 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et tingimuse kasutaja seob oma kohustuse täitmise asjaoluga, mille saabumine sõltub üksnes temast, samal ajal kui teine lepingupool võtab endale kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma. VÕS § 42 lg 3 p 19 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus ühepoolselt määrata oma kohustuse täitmise aeg või antakse talle kohustuste täitmiseks ebamõistlikult pikk või ebatäpselt määratletud tähtaeg. See, kas ehitus jätkub ja 100% ehitustöid saab teostatud ehk kas ja millal kostja peab täitma oma tagatise väljamaksmise kohustuse, sõltub üksnes kostjast ja 17(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
on – nagu nähtub ka praegusest olukorrast – teatud juhtudel ebamõistlikult pikale veniv ja täielikult väljaspool hageja mõjusfääri. Lisaks võib kostja otsustada, et ta ei soovigi üldse ehitust lõpule viia. Kui asuda seisukohale, et tagatis tuleb välja maksta üksnes lepingu p-s 7.5 toodud tingimustel ehk kõigi ehitustööde lõpetamise korral, jääks kostjale sellisel juhul õigus jätta hageja ilma 10%st tasust oma igati korrektselt teostatud töö eest. Tüüptingimus, mis sellist tellija suvast sõltuvat olukorda võimaldab, on aga hagejat kui käsundisaajat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 pde 13 ja 19 kohaselt ja seega tühine. VÕS § 41 kohaselt, kui tüüptingimus on tühine kohaldatakse sellise tingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Seega, et käsunduslepingu p 7.2 on tüüptingimusena tühine, tuleb kõnealuse sätte asemel kohaldada seadust. Käsundisaaja tasu suurust ja maksmise viisi reguleerivad VÕS § 627 jj. VÕS § 627 lg 1 kohaselt tuleb käsundisaajale maksta tasu, milles on kokku lepitud või kokkuleppe puudumisel tasu, mis on vastavalt asjaoludele mõistlik. Nende sätete koosmõjust lähtuvalt tuleb hagejale välja maksta proportsionaalne osa kogutasust. Tasaarvestus väidetavalt liigselt akteeritud töö eest. Kostja väidab, et on teinud tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestanud hageja 10% tagatise väljamaksmise nõude (summas 4596,39 eurot) väidetavalt hagejale enammakstud 10,98% tasuga (summas 4565,48 eurot). Kostja põhjendab tasaarvestust asjaoluga, et hageja on lasknud süüliselt töövõtjal akteerida rohkem töid, kui töövõtja tegelikult teostanud oli ja seeläbi suurendanud alusetult oma lepingu p 7.5 alusel saadavat tasu (kostja vastuse p 2.5). Nt heidab kostja hagejale ette, et on töövõtja akteerinud tegelikkusest rohkem pinkide ja prügiurnide paigaldamist. Hageja hinnangul on kostja selline etteheide ja vastavalt ka tasaarvestus alusetu. Kostja tugineb oma etteheidetes suuresti T. S poolt koostatud ekspertiisile, mille kohaselt olevat ehitustöödest teostatud aktis nr XX näidatust 10,98% vähem. Nimetatud ekspertiisi järeldused ei ole õiged ning see ekspertiis on tervikuna ebausaldusväärne. Nimetatud ekspertiisi on muudetud vähemalt 4 korda (hagejale esitatud versioonid on allkirjastatud 14.05.2020, 20.05.2020, riigihangete registris olev versioon 26.05.2020, vastusega esitatud versioon on 04.06.2020), lisaks on esitatud mitmed ekspertiisi „draft“ versioonid. Ekspertiisis hagejale etteheidetavatele ehitustööde kvaliteediteemalistele puudustele on hageja regulaarselt kostja tähelepanu juhtinud, sh omanikujärelevalve kuuaruannetes, täites seeläbi korrektselt oma omanikujärelevalve kohustusi. Kuivõrd ehitustöö jäi objektil pooleli, siis sellisel poolikul tööl ei pidanudki olema valmis töö omadusi, millest lähtuvalt on aga oma arvamuse koostanud T.S . Nimetatud nö kvaliteediteemalised puudused oleks ehitaja pidanud likvideerima objekti üleandmise ajaks ning need ei ole etteheidetavad omanikujärelevalve teostajale, vaid üksnes ehitajale - omanikujärelevalve ülesanne ei ole kõrvaldada ehitustööde puudusi, vaid üksnes neile tähelepanu juhtida ja nõuda nende kõrvaldamist. Lisaks on ekspertiis kohati tehtud võõra objekti põhjal (nt pildid 1, 2, 4) ja ekspertiisi teostajale pole esitatud komplektset lähteinformatsiooni, nt omanikujärelevalve kuuaruandeid. Samuti pole kostja esitanud eksperdile õiget ja täielikku informatsiooni, et ehitaja üleandmise-vastuvõtmise aktist on kinni peetud täiendavalt ja lepinguväliselt veel 10% akteeritavast rahast (mis omakorda tõendab, et ka riigihangete puhul on tellijal võimalik teha lepinguväliseid kokkuleppeid). T.S arvamus sisaldab oluliselt määral ka õiguslikke hinnangud, mille andmiseks puudub nii ehitusinseneridel kui ka ehitusekspertidel pädevus. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses lubatud küsida ekspertarvamust üksnes mitteõigusalaseid eriteadmisi puudutavates küsimustes. Eelnevad asjaolud näitavad T.S ebakompetentsust. T.S asjatundjaarvamusi on oma praktikas ebausaldusväärseks pidanud ka kohtud.
18(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
-Näiteks leidis Harju Maakohus 06.12.2016 tsiviilasjas nr 2-14-19944 (G OÜ vs S AS) tehtud kohtuotsuses, et T.S on koostanud sisult ebaõigeid hinnanguid sisaldanud asjatundjaarvamuse; - Sama leidis T.S koostatud asjatundjaarvamuse kohta Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-1138721 oma 01.08.2012 tehtud kohtuotsuses ja Tallinna Ringkonnakohus oma 05.03.2013 kohtuotsuses. Lisaks eelnevale on Eesti Ehitusinseneride Liit hiljuti tunnistanud kehtetuks T.S väljastatud kutsetunnistuse nr xxx, sest nimetatud isiku tegevus ei vastanud kutsestandardiga sätestatud normidele. Kostja esitatud arvamuse puudulikkuse ja ebausaldusväärsusest tingituna on hageja tellinud omapoolse ekspertiisi, mille koostas 8. taseme volitatud ehitusinsener J S („Asjatundja arvamus ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise vaheakti nr 13 kajastatud tööde akteerimise õigsuse küsimuses“, esitatud 10.07.2020). Nimetatud arvamuses nõustub J.S hageja seisukohaga, et ehitustööde akti nr 13 alusel akteeritud tööde mahud on valdavalt korrektsed ja kajastavad tegelikult tehtud töid: „Asjatundja arvates on alust käsitleda OJV seisukohti valdavas osas põhjendatuks, vastuse koosseisus antud korrektuuride põhjal on saadud korrigeeritud ja tegelikult akteerimisele kuuluvaks summaks 619556,45 eur, ehk 77,65% lepinguhinnast, mis on ca 9,65% võrra rohkem T.S ekspertiisis välja toodud tulemusest, tegelik üle akteeritud summa seega peaks moodustama 19037,54 eur ja 2,39% lepinguhinnast.“ (arvamuse lk 32). Kuivõrd ehitustööde valmiduse protsendi hindamine tööde kestel on hinnanguline ja igal hinnangul on lubatud teatud hälve, siis J.S hinnang ehitustööde valmidusele erineb vaheaktis nr 13 märgitust 2,39%, siis jääb see lubatud vea +/- 3% piiridesse. Seega on alusetu kostja etteheide, nagu oleks ehitustööde vaheakti nr 13 alusel ehitustöid märkimisväärses koguses üle akteeritud. Järelikult on põhjendamatu ka kostja väide, nagu oleks hageja üleakteeritud tööde tõttu alusetult 4565,48 eurot järelevalve teenuse tasu enam saanud. Siinkohal on seoses J.S asjatundjaarvamuse usaldusväärsusega oluline välja tuua, et J.S omab kõrgeimat ehitusalast kutsetaset volitatud insener 8. Kostja tellitud arvamuse koostaja T.S omab aga madalamat kutsetaset diplomeeritud insener 7. Arvestades hageja poolt välja toodud kohtute varasemaid negatiivseid hinnanguid T.S arvamustele ja tema kutsetunnistuse nr xxx hiljutist kehtetuks tunnistamist, sest nimetatud isiku tegevus ei vastanud kutsestandardiga sätestatud normidele, tuleb sellises olukorras eelistada vastuolude korral J.S arvamust T.S arvamusele. Isegi kui kostja esitatud ekspertiisis toodud väited oleksid õiged (millega hageja ei nõustu), ei saaks kostja nendele enam tugineda. Käsunduslepingu p 7.2 kohaselt antakse teenused järelevalve poolt käsundiandjale üle teenuse üleandmise-vastuvõtmise vaheaktidega ning järelevalvel on õigus esitada käsundiandjale vaheakt iga kuu lõpus vastavalt lõppeval kuul teostatud ehitustööde määrale. Lepingu p 7.3. kohaselt vaatab käsundiandja punktis 7.2 nimetatud akti läbi ja tagastab allkirjastatult järelevalve volitatud isikule või vastuvõtmisest keeldumise korral esitab motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates vastava akti üleandmisest käsundiandja volitatud isikule. Seega oleks kostja pidanud hageja esitatud vastuvõtuaktid 5 tööpäeva jooksul läbi vaatama ja mh vastavalt lepingu p-le 7.4 kontrollima konkreetsete tööde kirjeldust ja mahtu, mille eest hageja akti esitas. Kui hageja töös oleksid tõepoolest esinenud kostja poolt praegu etteheidetavad puudused, oleks kostja pidanud akti vastuvõtmisest keelduma ja selle kohta motiveeritud otsuse esitama. Seda kostja aga ei teinud: vastupidi, kostja esindajad on reservatsioonideta allkirjastanud kõik hageja esitatud vaheaktid ja seega need heaks kiitnud. Ka VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et hageja tööle etteheidetavad puudused oleksid olnud sellised, mida ta ei oleks saanud mõistlikult 5 tööpäeva jooksul üle vaadata ja kontrollida. 19(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Alusetu on ka kostja väide, et ta palkas aktide kontrollimiseks hageja ega pidanudki igakuiselt hageja tööd täiendavalt dubleerima, st akteeritud mahte kontrollima. Kostja vastava kontrollimiskohustuse sätestavad sõnaselgelt poolte käsunduslepingu p-d 7.3 ja 7.4. Kui kostja jättis ehitustööde mahu ja kvaliteedi õigel ajal kontrollimata, ei saa ta hiljem tugineda vastupidist väitvale ekspertiisile, mis on tellitud aasta pärast teenuse osutamist. Enamikku etteheidetavast tööde mahu probleemidest (nt paigaldamata pingid ja prügiurnid) oleks olnud kostjal kui ehitustööde tellijal kontrollimise käigus väga lihtne avastada ning sellisel juhul poleks hiljem tekkinud ka vaidlust akteeritud ehitusmahtude üle. Seda, et selle tuvastamine on väga lihtne, tunnistab kostja oma vastuse p-s 2.5.3 ka ise. Vastava kontrollimiskohustuse paneb kostjale kui ehitustöö tellijale ehitustöövõtja suhtes ka VÕS § 643. Hageja rõhutab, et omanikujärelevalve ei tegele teostusjooniste koostamisega ega saa ilma nendeta täpset ehitustööde mahu hinnata. Seetõttu on ehitustööde igakuine maht määratud hinnanguliselt. Lisaks tuleb ära märkida, et septembris 2019 toimus objekti vaheülevaatus koos kostja osalusega, mille tulemusel sündinud akti 11 põhjal oli näha, et hageja on andnud sellele aktile omapoolsed kommentaarid iga rea põhiselt. Siinkohal peab ära märkima, et hagejal kui OJV teenuse osutajal puuduvad võimalused kontrollida tellija ja ehitaja vahelisi kokkuleppeid, mille tulemusena akt 13 sündis ja allkirjastati. Kostja väidab ka, et hageja tasunõude suuruse hindamisel (st ehitustööde mahu hindamisel) on põhjendatud lähtuda täna säilinud töödest, mitte vahepeal võib-olla olemas olnud töödest. Selline seisukoht ei ühti aga ehitus- ega omanikujärelevalve loogikaga. Seda, kas ehitustöö vastab lepingutingimustele (ehk kas töös on puudusi ja kas nad on tehtud õiges mahus), tuvastatakse VÕS § 642 lg 1 kohaselt töö üleandmise, mitte kohtuvaidluse alustamise seisuga. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja tehtud ehitustöödel olid üleandmise seisuga, st vaheakti nr 13 allakirjutamise hetkel kostja poolt etteheidetavad puudused (nt väidetavalt puuduvad prügiurnid ja valgustid). Ka ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet, et kuna tööde lõpu ja ekspertiisi vahele jäi ligi aasta, siis võis ehitusobjekt kahjustada saada selle aja sees. Eluliselt vägagi usutav on, et nt algselt paigaldatud prügiurnid on aasta jooksul pargist kolmandate isikute poolt eemaldatud. Ehitusobjekti kahjustumine on kajastatud muuhulgas kostja enda esitatud ekspertiisis (nt katendites kasvab taimestik, foto 7), seega on hageja vastavat väidet tõendanud T.S ka ise. Viimaks tuleb rõhutada, et kostja tõlgendus, mille kohaselt sõltub hageja tasunõude suurus rohkem kui aasta hiljem tellitud ekspertiisi tulemustest, viiks igal juhul ebamõistlikule tulemusele. Kostja tõlgenduse kohaselt kannaks hageja sellisel juhul ka riski, et kui nt kaks aastat pärast ehitustööde lõppu selgub, et ehitustöödel on varjatud puudus (mida omanikujärelevalve teostaja ka korralikku hoolsust rakendades ei oleks saanud avastada), siis mida peaks omanikujärelevalve teostaja oma tasu vastavas osas tagasi maksma. Selline järeldus oleks aga ebaloogiline, sest omanikujärelevalve teostaja on oma tööd nõuetekohaselt teinud (kõiki võimalikke puudusi ei ole ka korrektse ehitusjärelevalve käigus võimalik avastada) ning omanikujärelevalve tasu ei saa sõltuda töövõtja tehtud tööde võimalikest varjatud puudustest. Leping on lõpetatud kehtivalt Kostja väited ülesütlemise kehtivuse osas on ebaõiged ja vastuolulised. Ühelt poolt rõhutab kostja, et lepingu kohaselt peaks hageja olema pidevalt 5-päevase etteteatamisega kättesaadav, et kaitsta tema kui käsundiandja huve, teisalt heidab aga hagejale ette, et hageja ütles lepingu üles alles 10 kuud pärast ehitustööde seiskumist ehk et omanikujärelevalve lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud seetõttu, et möödunud on VÕS § 196 lg 3 kohaselt mõistlik aeg mõjuvast põhjusest teadasaamisest. Ka väidab kostja ise, et poolte vahel olid pikka aega läbirääkimised, mistõttu tuleb vähendada viivist. 20(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Hageja on pikka aega püüdnud saavutada kostja huve arvestavat lahendust, olnud kättesaadav täiendavate järelevalvetööde tegemiseks ja seetõttu on lepingu ülesütlemine 10 kuud pärast ehitustööde lõppu asjaolusid arvestades igati mõistlik aeg, sest ülesütlemise põhjuseks oligi see, et kostja ei lõpetanud ise lepingut mõistliku aja jooksul pärast ehitaja pankrotistumist, kuigi kostja seda hagejale korduvalt lubas. Pankrotihalduri palvel tegi hageja kostjale aruandeid veel 23.08.2019. Lepingu lõpetamine ca üks kuu pärast seda on tehtud igati mõistliku aja jooksul, kuivõrd enne ei olnud ega saanudki olla hagejale selge, kas ja mil määral kostja või pankrotihaldur hagejalt veel mingit teenust soovib. Nimetatud olukorras, kus kostja hagejaga lepingut ei lõpetanud ja see olukord venis ebamõistlikult pikaks, oli hageja ainsaks võimaluseks leping ise lõpetada. Sellises olukorras ei ole seaduse mõtteks tuua kaasa olukorda, et kui hagejal ei ole nagunii võimalik enam kokkulepitud teenust temast mittetingitud asjaolude tõttu kostjale osutada, siis leping peaks poolte vahel vaatamata sellele ikka edasi kehtima. Nimetatud olukorras kohaldub lepingu p 10.9, mis sätestab, et hagejal on õigus proportsionaalsele tasule kahel juhul: (i) kui käsundiandja mistahes alusel lõpetab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt, välja arvatud lepingu lõpetamine, mis on tingitud järelevalve poolsest süülisest lepingu rikkumisest, (ii) samuti kui järelevalve ütleb lepingu üles.“ Hageja tugineb väljatoodud (ii) alternatiivile, millele lisandub tasu tegevuste eest, mida hageja ei oleks pidanud ehitustööde tavapärase lõpetamise korral teostama. Õigusabikulud Hageja poolt kohtueelselt tellitud õigusabi on olnud vajalik, seda on osutatud mõistliku hinnaga ja hagejale osutatud õigusabi on täpsemalt lahti kirjutatud esitatud õigusabi arvete spetsifikatsioonidel, millele hageja tugineb viiteliselt. Kuivõrd kostja kirjutas hagejale seisukohti ja nõudeid vandeadvokaadi vahendusel ning hagejal endal õigusalased eriteadmised puudusid, oli hagejal möödapääsmatu advokaadi kaasamine juba kohtueelses juriidilises suhtluses, mis algas septembris 2019, mil hagejal oli vaja analüüsida lepingu ülesütlemise aluseid, mis päädis lepingu lõpetamise avalduse esitamisega 03.10.2019. Hagejal oli vaja kasutada advokaati ka lepingu ülesütlemise aluste hindamiseks ja vastava avalduse koostamiseks, kompromissläbirääkimiste pidamisel jms, mida ei olnud võimalik ilma õiguslikke eriteadmisi omamata teha. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli õigusteenuse osutamisel 165 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on olnud mõistliku suurusega ja kooskõlas ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Nimelt on Harju Maakohus leidnud näiteks 08.11.2018 tehtud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-477 (p 22.10), et „lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud“. Ka Riigikohus on sarnases ehitustehnilises vaidluses märkinud 30.11.2016 tehtud kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-131-16 (p 6), et „Kostja avalduse kohaselt on talle kassatsiooniastmes osutatud õigusteenust 18,40 tundi hinnaga 165 eurot tund. Kostja on kinnitanud, et taotletud menetluskulu on kantud praeguse asja raames. Kolleegiumi hinnangul on kostja ajakulu põhjendatud ja vajalik ning õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu“. Seega, kostja esindaja tunnihind 165 eurot ilma käibemaksuta, on olnud käesolevas asjas mõistliku suurusega ja kooskõlas sellekohase kohtupraktikaga. Viivis Kuivõrd kostja on viivitanud tasu maksmisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. 21(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Puudub alus ka viivise, mida hageja on taotlenud, vähendamiseks, sest ebamõistlikult suureks peetakse kohtupraktika kohaselt eelkõige põhinõuet ületavat viivist. Hageja ei ole taotlenud põhinõuet ületava viivise väljamõistmist. Seega on hageja taotletav viivis mõistliku suurusega. Hageja jääb muus osas varasemalt esitatu juurde.
1.Kostja seisukoha (kd 2, tl 33-38) kohaselt hagejal ei ole täiendavat tasunõuet lepingu punkti 10.9 alusel summas 1685,46 eurot. Leping ei näe ette OJV lisatasustamist tunnihinna alusel. Kostja arvates tuleneb lepingu punktist 10.9 üheselt, et kui ehitustööd peatuvad, saab hageja tasu vastavalt sellele, mis mahus ehitus on peatumise hetkeks tegelikult valminud – sellest sõltub ka, mis mahus omanikujärelevalvet teostatud on. Ka OJV lepingu punkti 10.9. sõnastuse „proportsionaalselt lepingu hinnast“ grammatilisel tõlgendamisel saab jõuda vaid järeldusele, et lepingus on kokku lepitud teenuse kogumaksumus, proportsionaalne osa lepingu hinnast saab olla üksnes väiksem lepingu hinnast, kuid mitte mingil juhul ületada lepingu hinda. VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Et hagejal ei ole lepingu punkti 10.9. alusel täiendava tasu nõuet, kinnitavad ka teised lepingutingimused. Näiteks on pooled lepingu punktis 10.3 sätestanud, et ehitustööde ajutisel katkestamisel üle ühe kuu katkestatakse teenuse eest tasumine, kuid järelevalve säilitab valmisoleku jätkata teenuse osutamist 5 tööpäeva jooksul alates tellijalt vastavasisulise teate saamisest. Täiendava tasu maksmine ehitusperioodi pikenemisel on lepingus lausa sõnaselgelt välistatud. Nimelt sätestab lepingu punkt 7.6. viimane lause, et järelevalvel ei ole õigust nõuda täiendavat tasu perioodi eest, mille võrra reaalne ehitusperiood ületab prognoositut. On üheselt selge, et hagejale ei ole OJV lepingu punktis 10.9. täiendava tasu nõuet ette nähtud. Kõik vajalikud tööd sisalduvad seega lepingu hinnas. Poolte vahelise lepingu punkti 8.2 kohaselt osutatakse teenust kuni ehitise kasutusloa saamiseni ja aktiga üleandmiseni käsundiandjale ehitustöövõtja poolt, kestvus kuudes on üksnes eeldatav. Kostja ei nõustu ka sellega, et lepingu punktis 10.9. peetakse silmas järelevalveteenuse mahtu. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et OJV lepingu mõttest ja eesmärgist tulenevalt on tasu maksmine hagejale sõltuv ehitustööde teostamise mahust. Kostja on seisukohal, et ilma sõnaselge tunnitasu kokkuleppeta pooltevahelises lepingus ei saa hageja väidetaval tunnitasul põhinevat nõuet esitada. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. OJV lepingu punkti
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et hageja ei ole osutanud täiendavaid teenuseid (st teinud lisatöid), vaid tegemist on lepingu mahus oleva dokumentatsiooni kontrollimisega. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas ehituse täitedokumentatsiooni on hagejale edastanud ehitaja või ehitaja pankrotihaldur, sest hageja teenuse sisu täitedokumentatsiooni kontrollimise näol sellest ei muutu. Kuivõrd poolte vahel ei ole kehtivat tunnitasu kokkulepet (sellist kokkulepet OJV leping ei sisalda ning hageja on asunud sellele üllatuslikult tuginema), puudub hageja 28 tunni ulatuses täiendaval tasunõudel õiguslik alus. 2.Hageja nõue summas 4596,39 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest tagatise (kinnipeetud 10%) väljamaksmise sissenõutavuse eeldused ei ole täidetud. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et hageja nõue tagatise summas 4596,39 eurot tasumiseks tuleb jätta rahuldamata, sest a) tagatise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest selle lepingus sätestatud eeldused ei ole täidetud ning b) lepingu punkt 7.5. ei ole tühine.
28.01.2021 kohtueelistungil (kd 2, tl 53-57) jäid pooled omapoolsete nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja palvel selgitas kohus, kuidas lisatöödest aru saada (kd 2, tl 55). 30.03.2022 kohtuistungil (kd 2, tl 134-149) jäid pooled omapoolsete nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja taotlusel kuulas kohus tunnistajana üle A V
Pärast 28.01.2021 kohtueelistungit esitasid pooled täiendavad seisukohad (kd 2, tl 62-65, 127, 73-77, 120, 131-132), millele kohus viitab, küll aga jätab nende sisu kirjeldavast osast välja.
Lahendamata taotlused 23(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Tsiviilasi nr 2-20-8127
mitteobjektiivsetele andmetele tuginedes, mille tõttu ei oma see otsus käesolevas asjas mingit tõenduslikku väärtust.
25(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja rahuldatakse seega osaliselt. Hageja nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6586,54 eurot (tasu summas 1658,46 eurot + km hageja poolt perioodil 01.12.2018–31.08.2019 osutatud omanikujärelevalveteenuste eest (täpsemalt täitedokumentatsiooni kontrolli teostamise eest; kostja poolt vastavalt Käsunduslepingu p-le 7.5 igakuiselt kinni peetud tagatis 10% hagejale makstavast tasust summas 4596,39 eurot), viivis 6586,54 eurot, hageja kantud kohtueelsed õigusabikulud 2187,72 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 17.08.2017 käsunduslepingust nr 5.1–6/47/2017 omanikujärelevalve teostamiseks Narva Pimeaia rekonstrueerimise ehitustöödel. Hageja oli omanikujärelevalve teostajana käsundisaajaks ja kostja käsundiandjaks. Käsundusleping sõlmiti riigihanke nr 184593 raames. Hageja teostas nimetatud lepingu alusel ehitusjärelevalvet kostja väljavalitud ehitusettevõtte poolt teostatavate ehitustööde üle Narva Pimeaia objektil. Alates 2018. aasta detsembrist jäid ehitustööd ehitaja pankroti tõttu pooleli ning kostja ütles 02.07.2019 ehitajaga ehituse töövõtulepingu üles. Küll aga hageja pidanuks ajavahemikul 01.12.2018–31.08.2019 täitma käsundit jätkuvalt. Ta pidanuks teostama Narva Pimeaia rekonstrueerimise ehitustöödel omanikujärelevalve teenuse raames täitedokumentatsiooni kontrolli ja muid kostja taotletud tegevusi ikka. Poolte vahelise käsunduslepingu on hageja 03.10.2019 üles öelnud VÕS § 631 alusel. Üks ülesütlemise põhjusi oli asjaolu, et kostja ei suutnud pikem aeg leida objektile uut ehitajat, hageja ei saanud Käsunduslepingut lõpuni täita temast mittetingitud asjaolu tõttu ning kostja keeldus hagejaga Käsunduslepingut kokkuleppeliselt lõpetamast, kuigi oli seda lubanud juba 03.07.2019 ja Käsunduslepingu täitmine oli olnud võimatu hagejast mittetingitult küll pikema aja jooksul. Hageja esindaja esitas kostjale 02.09.2019 vaheakti nr 14, sest hageja polnud osutatud teenuse eest pikemat aega tasu saanud ja kostja polnud 02.07.2019 lubatud Käsunduslepingu lõpetamist ikka ellu viinud ning oli ilmne, et Käsunduslepingut ei ole võimalik lõpuni täita. Kostja keeldus akti aktsepteerimisest ja ei tasunud hagejale tasu ajavahemikul 01.12.2018–31.08.2019 osutatud omanikujärelevalveteenuste eest (täpsemalt täitedokumentatsiooni kontrolli teostamise eest) ja kostja poolt vastavalt Käsunduslepingu p-le 7.5 iga kuu kinni peetud tagatis 10% hagejale makstavast tasust summas. Seetõttu ongi kostjal hageja ees Käsunduslepingust tulenev võlgnevus olemas. Kui kohus peab leidma, et pooltevaheline leping ei võimalda hagejale nõutud tasu välja maksta, siis leiab hageja, et lepingu näol on tegemist kostja tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, sest leping sõlmiti riigihankemenetluses, kus kostja oli hankija. Sellisel juhul on lepinguline regulatsioon osas, milles see kaldub kõrvale VÕS §-s 629 sätestatust, hagejat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.
26(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Lisaks on hagejal kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Hageja on korduvalt tasunõudega kostja poole pöördunud ja on teinud ettepanekuid olukorra lahendamiseks kokkuleppel. Kostja ikka ei ole olnud valmis olukorda lahendama. Kostja on vaidluse lahenduse pikaks venitanud, jättes hagejale Käsunduslepingu järgsed tasud maksmata ning taotledes hagejalt iga kord täiendavat aega oma uute seisukohtade kujundamiseks. See on põhjustanud hagejale õigusabikulud, millest oleks võimalik ära hoiduda, kui a) kostja oleks hagejale Käsunduslepingu järgsed tasud kinni maksnud; või b) kostja oleks esitanud hagejale seisukoha, et kostja soovivat asja lahendamist kohtus. Nende valikute asemel on kostja andnud hagejale vastuolulisi ja ebaselgeid märke, mis oli kiiremat lahendust saavutades takistuseks ja tekitas olukorra, kus hageja pidi esitama kostjale korduvalt seisukohti ja selgitusi, milleks oli hagejal vaja õigusnõustajat kaasata. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: 17.08.2017 sõlmisid pooled käsunduslepingu 5.1–6/47/2017 (kd 1, tl 8-10), millega on hageja võtnud kohustuse osutada kostja ehitusobjektil Narva Pimeaia rekonstrueerimise ehitustöödel omanikujärelevalve teenust; 2017. a oktoobrist kuni 2018. a novembrini ehitati ja hageja osutas teenust ning esitas osutatud teenuse kohta arved, mille on kostja tasunud; poolte lepingu punkti 7.5 alusel peeti lepingu täitmise käigus kinni tagatis summas 4596,39 eurot; 2018. a detsembrist alates ei ehitata ehitaja pankroti väljakuulutamise pärast; 02.07.2019 taganes kostja tema ja ehitaja vahel sõlmitud lepingust. Kostja ei lõpetanud tema ja hageja vahelist lepingut mitte; hageja esitas kostjale vaheakti nr 14 (köide 1, tl 14) ajavahemikul 2018. aasta detsember kuni 2019. aasta september osutatud lisateenuste eest, mille on kostja seda aktsepteerimata tagastanud; 03.10.2019 esitas hageja lepingu erakorraliselt ülesütlemise avalduse (kd 1, tl 12-13); 15.10.2019 esitas kostja vastuse ülesütlemisavaldusele (kd 1, tl 96-97). Pooled vaidlevad selle üle: kas tööd, mille eest hageja nõuab kostjalt tasu sisse (ehitusdokumentatsiooni erakorraline revisjon ja ehitusettevõtte pankrotistumisega seondunud toimingud, nimelt suhtlus pankrotihalduri ja toimkonnaga jms), olid hõlmatud poolte käsunduslepinguga või need olid lisatööd; kas tööd said valmis korrektselt ja nõuetekohaselt; kas eeldused tasu nõudmiseks on täidetud; kas saab põhjendatud määratleda hageja lisatoimingute maksumust läbi lepingust tuleneva tunnihinnaga; kas vaheaktile allkirjastamisega võttis kostja VÕS § 76 lg 4 kohaselt kohustuse täitmisena pakutu vastu; kas tagatise tagastamise nõue 4596,39 euro ulatuses on põhjendatud või on tasaarvestatud liigselt akteeritud töö eest; kas käsunduslepingu ülesütlemine on kehtiv; kas kohtueelsed kulud olid vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi põhjendatust otsustades peab kohus hindama, kas hageja väidetud tööd, mille eest hageja nõuab kostjalt tasu sisse (ehitusdokumentatsiooni erakorraline revisjon ja ehitusettevõtte pankrotistumisega seonduvad toimingud, nimelt suhtlus pankrotihalduri ja toimkonnaga jms), olid hõlmatud poolte käsunduslepinguga või need olid lisatööd; kas eeldused tasu nõudmiseks on täidetud; kas saab määratleda hageja lisatoimingute maksumust läbi lepingust tuleneva tunnihinnaga; kas tagatise tagastamise nõue 4596,39 euro ulatuses on põhjendatud või on tasaarvestatud liigselt akteeritud töö eest; kas käsunduslepingu ülesütlemine on kehtiv; kas kohtueelsed kulud olid vajalikud ja põhjendatud. 27(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Hageja väidetud lisatööd vs tööd on hõlmatud poolte käsunduslepinguga Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja kui käsundisaaja ja kostja kui käsundiandja sõlmisid 17.08.2017 käsunduslepingu 5.1– 6/47/2017 (kd 1, tl 8-10, edaspidi „poolte leping”), mille esemeks on poolte lepingu II. punkti alusel on järelevalveteenused riigihanke 184593 tulemusel hangitud Narva Pimeaia rekonstrueerimise ehitustöödel (edaspidi „teenus”) vastavalt riigihanke „Narva Pimeaia rekonstrueerimise järelevalveteenused“ hankedokumentidele, käsundisaaja poolt hankemenetluses esitatud pakkumusele ja käesolevale lepingule. Riigihanget rahastatakse projekti „Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp“ raames. Projekti rahastatakse meetme "IdaViru linna piirkondade jätkusuutlik areng“" raames. Poolte lepingu alapunkti 7.1 kohaselt lepingu hind on 56 200 EUR (ilma käibemaksuta). Lepingu hind sisaldab endas kõigi lepingus ja selle lisades fikseeritud kohustuste täitmist, kusjuures 46 200 EUR (ilma käibemaksuta) on ehitustööde teostamise perioodil tasumisele kuuluv summa omaniku-, muinsuskaitselise ja arheoloogilise uuringu/ järelevalve teenuste eest ja 10 000 EUR on lepinguline reserv juhuks, kui ehitustööde käigus ilmneb vajadus teostada ettenägematuid täiendavaid arheoloogilisi uuringuid, kaeve- ja konserveerimistöid. Esmalt hindab kohus kas hageja väidetavad tööd olid lisatööd. Poolte lepingu alapunkti 3.10 kohaselt lisatööd on tööd, millised ei ole lepingu sõlmimisel lepingus või selle lisades määratud käsundisaaja kohustustena. Pooltel puudub vaidlus, et 2018. a detsembrist alates olid ehitustööd peatatud seoses ehitaja pankroti väljakuulutamisega. Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles ehitajaga töövõtulepingu üles 02.07.2019. Kohus selgitas pooltele 28.01.2021 kohtueelistungil, kuidas lisatöödest aru saada (kd 2, tl 55). Kohus on praegugi seisukohal, et töövõtulepingu sarnaselt loetakse lisatöödeks töid, mis ei kuulu lepingu eseme hulka, mille tegemiseks ei ole seetõttu teine pool kohustatud. Selliste tööde teostamiseks peavad pooled sõlmima kokkulepet, mis kujutab endast sisuliselt lepingu muutmise kokkulepet. Kui kokkulepet ei ole, siis teisel poolel on õigus tehtud töö eest jätta tasumata või tasuda tavapärast tasu. Kokkuleppe puudumisel kohalduvad käsundita asjaajamise sätted. 31.08.2019 vaheakti nr 14 (kd 1, tl 14) kohaselt on aruandeperioodil 01.12.2018–31.08.2019 lepingu p 10.9 kohaselt teostatud tööd (kirjeldus nr 3) 2,95% summas 1658,46 eurot (käibemaksuta). Vaheakti allpool on olemas märge, et detsember 2h, jaanuar 1h, veebruar 7h, märts 5h, aprill 1h, mai 1h, juuni ja juuli 0h, august 1h, kokku 28h. Hageja avaldatu järgi tulenesid lisatööd kostja soovist kontrollida vahepealset osaliselt valminud dokumentatsiooni ja selle kohta aruande koostamist. Ehitustööd peatati ehitaja pankrotistumise tõttu ning hageja tehtud tööd hõlmasid kostja soovil teostatud täiendavaid tegevusi, mida järelevalveteenuse osutaja võrreldes tavapärase ehitusobjekti lõpetamisega ei tee (suhtlus pankrotihalduri ja pankrotitoimkonnaga, vahepealse puuduliku täitedokumentatsiooni kontroll). Hageja teostas ehitustööde peatumise ajavahemikul kostja huvides 28 tundi tööd. Seisukohas hagi vastuse kohta (kd 1, tl 179-182) kirjutas hageja lahti kui palju aega ja milliste toimingute peale kulutas ta lisatööde tegemisel: 28(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
- (2018) detsember, 2h - pankrotihalduri nõudekirjale reageerimine, J L , A V , e-kiri sisse tulnud 29.11.2018; - 2019 (ilmselt ekslikult märgitud 2018) jaanuar, 1h - vestlus pankrotihalduriga, J L ; - 2019 veebruar, 7h - pankrotihalduri kirjale reageerimine, J L , A V , e-kiri sisse tulnud 26.02.2019; - 2019 märts, 5h - tutvumine pankrotihalduri dokumentidega, koosolek pankrotitoimkonnaga, teostatud mahtude osas konsulteerimine, A V , 27.03.2019; - 2019 aprill - 1h pankrotihalduri kirjale reageerimine, A V , e-kiri sisse tulnud 26.04.2019; - 2019 mai - 1h vestlus pankrotitoimkonnaga, tööde jätku võimalikkuse teemal, A V ; - 2019 august - 11h täitedokumentatsiooni kontroll, A V , e-kiri sisse tulnud 29.07.2019, 06.08.2019. Tunnistajana ülekuulatud hagejapoolse projektijuhi A V ütluste (kd 2, tl 134 pöördel-136 pöördel) kohaselt võttis pankrotihaldur pärast ehitaja pankrotistumist ühendust, paludes anda kommentaari dokumentidele: nii ehitusdokumentidele kui ka tööde aktidele. Tööde aktide kohta ka pankrotitoimkond paar korda ühendust võttis. Arutleti tehtud tööde mahte ja maksumusi, selle kohta oli antud järelevalve kommentaar. Pankrotihalduri palveks oli, et üle oleks dokumentatsiooni vaadatud, ja pankrotitoimkonna sooviks, et koos oleks rahaakte (rahaliste aktide ridasid) vaadeldud. Pankrotihaldur on võtnud ühendust kontrollimaks täitedokumentatsiooni. Pankrotihaldurigi soovil sai koos pankrotitoimkonnaga arutletud teostatud tööde akti ridasid: kas on mahud õiged ega midagi valesti arvutatud pole. Hindamise kohta oli nii e-mailiga saadetud kui ka Exceli-tabelisse lisatud. Hageja küsimusele, kas tegu on ikka toimingutega, mida tunnistaja oleks pidanud tegema ka sellisel juhul, kui ehitaja ei oleks pankrotti läinud ja kui ehitustööd saaks valmis tavapärasel viisil, vastas tunnistaja, et kui tavapärasel viisil ehitustööd valmis saaks, siis tööde lõpus vaadatakse dokumentatsiooni üle, mis oli ehitaja komplekteeritud ja lõplik. Kuna tööd jäid pooleli, siis pankrotihalduripoolne palve on vahepealne. Sisuliselt taotleti saada terviklik ülevaade, küll aga dokumentatsioon oli puudulik. Poolte 17.08.2017 lepingu alapunkti 8.2. tulenevalt pidi hageja osutama kostjale teenust, kuniks saab ehitise kasutusloa kätte ja ehitustöövõtja annab aktiga üle käsundiandjale, arvestades ehitustööde teostamise eeldatavaks tähtajaks 13 kuud. Kostja oli ehitajale pikendanud tööde teostamise aega kuni 2019. a juunini. Poolte vahel ei ole vaidlust, et selleks ajaks jäid ehitustööd poolte lepinguga hõlmatud objektil lõpule viimata, ehitise kasutusluba oli saamata ja ehitustöövõtja ei andnud käsundiandjale üle aktiga. Kohus on seisukohal, et kuna ehitustööd objektil, mille omanikujärelevalve teostamiseks oli sõlmitud käesoleva asja poolte leping, jäid pooleli, ei lõppenud ka poolte lepingust tulenevad hageja kohustused. Ehitaja teostatud ehitustööde mahtu, kvaliteedi ja maksumuse ning dokumentide hindamine oligi hageja kohustuseks, mis on poolte lepingust tulenenud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et küll hageja lisatöödena nimetatud tööd olid hõlmatud poolte lepinguga, mistõttu ei olnud lisatööd. Need tööd, mida hageja nimetab lisatöödeks, olid kohtu seisukohalt pankrotistunud ehitaja ehitustööde üle omanikujärelevalve tegemine, mida hageja oli nagunii tegema kohustatud. Ka tunnistaja A.V ütlustest selgub, et oli vaja kontrollida pankrotistunud ehitaja täitedokumentatsiooni, teostatud tööde akti ridasid: kas on mahud õiged ega midagi valesti arvutatud pole. Sisuliselt sooviti saada terviklik ülevaade, küll aga dokumentatsioon oli puudulik. Tunnistaja on arvamusel, et kuna tööd jäid pooleli, siis pankrotihalduripoolne palve on vahepealne. 29(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Poolte lepingu alapunkti 3.4 kohaselt tähendab töö lepingu dokumentides kirjeldatud ning kindlaks määratud projektijärgset lõpetatud ehitustööd, sisaldades ehitamiseks vajalikku tööjõukulu, kõiki vajalikke tooteid ja materjale ning ehitustöös kasutatud seadmete kulu, samuti ehitisse monteeritud seadmeid ja inventari. Kohus on seisukohal, et kuigi projektijärgseid ehitustöid lõpetatud ei olnud, kuna ehitaja on pankroti läinud ja keegi pidanuks ehitustööd lõpule viima, ikka tuli määrata juba valmis tehtud tööde mahu ja dokumentatsiooni kindlaks. Kohtu hinnangul võis tekkida vajaduski suhelda ehitusettevõtja pankrotihalduri ja pankrotitoimkonnaga. Seetõttu leiab kohus, et tööd, mille eest hageja nõuab tasu sisse, olid hõlmatud poolte lepinguga küll. Hageja leiab (kd 2, tl 62-65), et kuna hageja esindaja A V teavitas kostjat selgelt oma 19.08.2019 vastuses (kd 1, tl 20 pöördel) kostja vastavasisulisele 06.08.2019 palvekirjale (kd 1, tl 20 pöördel), et hageja käsitleb ehitustööde seisaku ajal kostja palvel dokumentatsiooniga tegelemist lisatööna ja esitab lepingu p 9 alusel selle eest kostjale arve ning kostja esindaja P E nimetatud hageja kirjale 19.08.2019 (kd 1, tl 20) vastas ja ei esitanud hageja sellekohasele seisukohale, st kostja taotletud toimingute käsitlemisele lisatööna, ühtegi vastuväidet, siis hageja hinnangul leppisid pooled kokku kostja poolt nn lisatööna taotletud täiendava teenuse osutamise ikka. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hageja viidatud A.V e-kirjas pole mitte juttugi, et loetletud tööd on lisatööd, ega toodud poolte lepingu p 9 esile. Kohus ei arvesta hageja avaldatut ja tunnistaja A. V ütlusi selle kohta, et 27.11.2018 toimunud erakorralisel koosolekul suusõnaliselt lubas kostja esindaja A V koos Riigi Tugiteenuse esindajatega (sh K T , V T ) kompenseerida hagejale omanikujärelevalve kulutusi, kui objekti kestvus pikeneb üle 14.06.2019. Kohtule 27.11.2018 erakorralise koosoleku protokolli esitatud pole. Kostja ei tunnista, et A V lubas suusõnaliselt 27.11.2018 erakorralisel koosolekul hagejale omanikujärelevalve kulutused, kui objekti kestvus pikeneb üle 14.06.2019, kompenseerida. Seega on tekkinud olukord, kui hageja ja tema tunnistaja öeldu ja kostja öeldu vastuolus, s.t sõna teise sõna vastu. Seetõttu ei saa kohus selle asjaolu kohta tunnistaja A. V ütlusi nagu tõendit arvestada. Poolte lepingu alapunkti 10.4 järgi kumbki pool ei oma õigust muuta lepingut teise poole nõusolekuta. Igast lepingu muudatuse tegemise ettepanekust tuleb teisele poolele teatada kirjalikult. Muudatused lepingus peavad olema kooskõlas riigihangete seaduse § 69. Tasu nõudmise põhjendatus Hageja nõuab kostjalt sisse tasu 1658,46 eurot + km hageja poolt ajavahemikul 01.12.2018– 31.08.2019 osutatud omanikujärelevalveteenuste eest (nimelt täitedokumentatsiooni kontrolli teostamise eest). Kohus on juba tuvastanud, et kõne all olevad tööd olid poolte lepinguga hõlmatud küll. Kostja tasu nõudega nõus ei ole, sest tasu saamise eeldused jäid täitmata. Seetõttu on poolte vahel vaidlus, kas hagejal on õigus saada tasu suuruses 1658,46 eurot + km hageja poolt ajavahemikul 01.12.2018–31.08.2019 osutatud omanikujärelevalveteenuste eest poolte lepingust tulenevalt. 30(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Pooltel ei ole vaidlust, et 2018. a detsembrist alates peatati ehitustööd ehitaja pankrotistumise pärast. Kostja ütles ehitajaga lepingu üles 02.07.2019. Poolte lepingu alapunkti 10.9 esimese lause kohaselt kui lepingu peatamine või katkestamine leiab aset vääramatu jõu ilmnemise tõttu või muudel poolte tahtest sõltumatutel asjaoludel või ehitustööde ajutise seiskumise tõttu, on järelevalvel õigus saada tasu proportsionaalselt lepingu hinnast vastavalt tegelikult osutatud teenuste mahule. Sama õigus on järelevalvel ka juhul, kui käsundiandja mistahes alusel lõpetab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt, välja arvatud lepingu lõpetamine, mis on tingitud järelevalve poolsest süülisest lepingu rikkumisest, samuti kui järelevalve ütleb lepingu üles. Lepingu alapunkti 7.2 järgi antakse teenused järelevalve poolt käsundiandjale teenuse üleandmise-vastuvõtmise vaheaktide ja lõppaktiga. Järelevalvel on õigus esitada käsundiandjale vaheakt iga kuu lõpus vastavalt lõppeval kuul teostatud ehitustööde määrale (kuudel, mil ehitustöid ei toimu, ei esita ka järelevalve vaheakti). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja esitas kostjale 31.08.2019 vaheakti nr 14 (kd 1, tl 14). Poolte lepingu alapunktide 7.3 ja 7.4 järgi vaatab käsundiandja punktis 7.2 nimetatud akti läbi ja tagastab allkirjastatult järelevalve volitatud isikule või vastuvõtmisest keeldumise korral esitab motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates vastava akti üleandmisest käsundiandja volitatud isikule. Motiveeritud keeldumisena käsitletakse üksnes keeldumist, milline sisaldab sisulist põhjendust, viiteid vastavatele lepingu punktidele, millisele järelevalve poolsele rikkumisele käsundiandja tugineb, samuti konkreetsete tööde kirjeldust ja mahtu, milliste vastuvõtmisest keeldutakse, kusjuures käsundiandjal puudub õigus keelduda tööde vastuvõtmisest osas, milles on tuvastatav vastava töö kvaliteetne teostamine. 06.09.2019 e-kirjas (kd 1, tl 17) teatas kostja hagejale, et tagastab akti ilma kinnitamata. Kostja selgitas akti tagastamist sellega, et aktis esitatakse nõue tasuda OJV (poolte leping) tasu perioodi eest, mil ehitatud ei ole. Aktis esitati kuupäevad, millistel on OJV teenust osutanud. Osutatud teenus on määratud tundides. P. 7.2 kohaselt antakse teenused järelevalve poolt käsundiandjale teenuse üleandmise-vastuvõtmise vaheaktide ja lõppaktiga. Järelevalvel on õigus esitada Käsundiandjale vaheakt iga kuu lõpus vastavalt lõppeval kuul teostatud ehitustööde määrale (kuudel, mil ehitustöid ei toimu, ei esita ka järelevalve vaheakti). Järelevalvel on õigus esitada Käsundiandjale lõppakt 100% teenuse mahu osutamise kohta pärast 100% ehitustööde ja ehitise kasutusloa üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamist kõigi poolte poolt. Seoses sellega Teil on õigus esitada aktid ainult ehitustööde teostamisel ja proportsionaalselt teostatud töödele. Sama sätte korratakse Lepingu p-s 10.5 järelevalvel on õigus saada tasu proportsionaalselt lepingu hinnast vastavalt tegelikult teostatud teenuste mahule. Kuivõrd ei saa omanikujärelevalve saada tasu tundide eest. Lõppakti aktsepteerimisel selgitakse teostatud tööde maht ja lähtudes sellest määratakse OJV tasu suurust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tagastas hagejale vaheakti nr 14 ilma kinnitamata. Vaheaktist tulenevalt teostas hageja ehituse peatamise jooksul kostjale teenuseid kokku 28 tunni ulatuses, kuid koos hagiavaldusega esitatud vaheaktis puudub igasugune tööde kirjeldus, mis oli valmis tehtud, millal, millises ulatuses. Vaheakt esitati ajavahemiku eest, mil ehitustööd ei toimunud ning poolte lepingu p 7.2 järgi ei esitata sellegi aja eest järelevalve vaheakti. Kohus nõustub kostjaga, et poolte lepingust ikka ei tulene hageja töö tasustamist tunnihinna alusel. 31(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Kohus nõustub kostja käsitlusega, et tasu ehitustööga siduv kokkulepe (poolte lepingu p 7.2) kehtib ja ei ole tühine. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab poolt ebamõistlikult, eelkõige, kui kohustuste tasakaal on kahjustatud poole kahjuks ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja hinnangul on p 7.2 kahjustavaks mõjuks see, et tasu saamine sõltub asjaoludest, mida hageja mõjutada ei saa (ehitustööde toimumine). Kohus on juba tuvastanud, et hageja ei osutanud kostjale lisateenuseid ja hageja nimetatud lisateenused olid hõlmatud poolte lepinguga ja selles fikseeritud tasu kokkuleppega. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagejal ei saa poolte lepingu alusel olla täiendavat nõuet 1658,46 euro suuruses. Hageja seisukoha kohaselt, kui kohus leiab, et hagejal ei ole õigust 1658,46 euro suuruse tasu saamiseks poolte lepingu alusel, siis temal saab see õigus tuleneda käsundita asjaajamise sätetest küll. Seetõttu peab kohus analüüsima, kas hageja nõue saab tuleneda käsundita asjaajamisest. VÕS § 1018 lg 1 järgi kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 alusel ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus leiab, et kõnealusel juhul puuduvad kaks käsundita asjaajamise VÕS §-s 1018 sätestatud eeldust, et oleks võimalik tuvastada osapoolte vahel käsundita asjaajamise võlasuhet VÕS § 1018 tähenduses. Kohus on praeguseks tuvastanud, et kostja ei kinnitanud vaheakti nr 14 ja on tagastanud selle hagejale. Seega, see ei vastanud kostja ei tegelikule ega eeldavale tahtele. Poolte lepingu ülesütlemise kehtivus Hageja ütles poolte lepingu 03.10. 2019 avaldusega (kd 1, tl 12-13) üles VÕS § 631 ja lepingu p 10.3 alusel. Kostja on seisukohal, et hageja ülesütlemisavaldus on tühine materiaalsete ning formaalsete ülesütlemise eelduste puudumise tõttu. Seega on poolte vahel vaidlus, kas leping on ülesöeldud kehtivalt. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Hageja poolt lepingu ülesütlemise avalduse kohaselt on ehitustegevus peatunud ja kooskõlas poolte lepingu alapunktiga 10.3 peab hageja sellises olukorras olema valmis naasta tööle viietööpäevase etteteatamisega. Hageja hinnangul on selline olukord väga kahjustav, kuna ta peab pidevalt tagama, et üks töötaja on valmis kostja objektile naasma, ega saa teda teistel 32(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
objektidel seetõttu kasutada, st olukord ei ole hageja jaoks majanduslikult tasuv. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kostja hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid VÕS § 631 kohaldamist. Poolte lepingu alapunkti 10.3 teise lause järgi katkestatakse ehitustööde ajutisel katkestamisel üle ühe kuu teenuse eest tasumine, kuid järelevalve säilitab valmisoleku jätkata teenuse osutamist viie tööpäeva jooksul alates tellijalt vastavasisulise teate saamisest. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et kuna poolte lepingus on konkreetselt ehitustööde seiskumise puhuks ette nähtud eriregulatsioon – hageja kohustus säilitada teenuse osutamiseks valmisolek viiepäevase etteteatamisega, ei saa see asjaolu olla õiguspäraseks poolte lepingu ülesütlemise aluseks. Samas, arvestades kummagi poole huve, et hageja on oma majandustegevuses tegutsev ettevõte, küll aga kostja ei saanud kiiresti uut ehitajat leida ja ehitustööde seiskumise aeg ei olnud prognoosiv, leiab kohus, et küll materiaalne eeldus poolte lepingu ülesütlemiseks esines. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et hageja jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni käsundi täitmiseni. Ühtlasi leiab kostja, et esitatud on ülesütlemisavaldus pärast mõistliku aja möödumist. Hageja ütles lepingu üles alles 10 kuud pärast ehitustööde seiskumist ehk et omanikujärelevalve lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud seetõttu, et möödas on VÕS § 196 lg 3 kohaselt mõistlik aeg mõjuvast põhjusest teadasaamisest arvates. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ja pooldab hageja seisukoha selles osas. VÕS § 196 lg 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Hageja tunnistaja A.V andis ütlusi, et ehitusettevõte S OÜ on taotlenud tööde teostamise tähtaja pikendamist kuni 14.06.2019 ilmselt talveaega arvestades. Viidatud ajani oligi S OÜ-le antud ajapikendust, et ehitustööd saaks lõpetada. Selleks oli lepingu muudatus kostja ja esitaja vahel koostatud. S OÜ selleks ajaks töid ei lõpetanud. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt (kd 1, tl 18 pöördel) pärib hageja järelevalve projektijuht A V 02.07.2019 kostja töötaja P E järele Pimeaja objekti perspektiive, kes, millal ja kas jätkab, milline on RTK arvamus varasemalt kokkulepitud tähtaja edasilükkamise kohta. P.E vastab (kd 1, tl 18), et peatöövõtja pankroti väljakuulutamise tõttu teostatakse hetkel ehitustööde töövõtulepingu ülesütlemine ... ning kooskõlastamisel ka lepingu lõpetamine omanikujärelevalve teostajaga. P.E teatab A.V 29.07.2019 (kd 1, tl 21 pöördel), et OÜ-le S (pankrotis) on esitatud 02.07.2019 lepingu ülesütlemise avaldus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte leping ei olnud kostja lõpetatud. 03.10.2019 esitas hageja lepingu erakorraliselt ülesütlemise avalduse (kd 1, tl 12-13). Kohus leiab, et arvestades kostja ja ehitaja vahelist ehitustööde teostamise pikendust kuni 14.06.2019, käesoleva asja poolte läbirääkimisi, kostja viidet lepingu lõpetamise kooskõlastamisele ka omanikujärelevalve teostajaga, on hageja esitanud poolte lepingu ülesütlemisavaldus mõistliku aja jooksul ikka. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte leping oli hageja ülesöeldud kehtivalt. VÕS § 186 p-st 6 tulenevalt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. 33(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
03.10.2019 ülesütlemisavalduses palus hageja kostjat kümme päeva jooksul tasuda akti alusel koostatav arve. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud nõuded said sissenõutavaks 14.10.2019. Kostja poolt hagejale makstavast tasust kinni peetud tagatis 10% summas 4596,39 eurot. Poolte lepingu alapunktist 7.5 selgub, et järelevalve esitab käsundiandjale arve mõlema poole poolt allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 90% ulatuses aktis kajastatud tööde maksumusest. 10% lepingu maksumusest kuulub tasumisele pärast 100% tööde teostamist ja objektile kasutusloa väljastamist allkirjastatud lõppakti alusel esitatud arve alusel. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte lepingu täitmise käigus peeti lepingu alapunkti 7.5. alusel kinni tagatis kogusummas 4596,39 eurot. Hageja väidab hagiavalduses, et nimetatud summa olevat sisse nõutavaks muutunud ja kostjal olevat kohustus viidatud summa tasuda. Kostja on seisukohal, et 4596,39 euro suuruse tagatise väljamaksmise sissenõutavuse eeldused jäid täitmata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja esitas hagejale avalduse 4565,48 euro ulatuses tasaarvestuse teostamiseks. VÕS § 198 alusel toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 181 alusel lõppeb kohustus tasaarvestusega. Nõude põhjendatuse tuvastamisel peab kohus kontrollima, kas kostjal oli hageja vastu nõue, millega ta saaks hageja nõude tasaarvestada. Kostja väitel tasaarvestas ta tagatise (kinnipeetud 10%) kehtivalt. Kostja tellitud ekspertiisi (kd 1, tl 99-143) kohaselt on töid kontrollides ilmnenud, et võrreldes vaheaktiga nr 13 (kd 1, tl 146) on tehtud tööde maht tegelikult aktis näidatust väiksem ning aktis on näidatud tehtuks töid, mida polegi alustatud (ekspertiisi p 3.5.15). Seega võimaldas omanikujärelevalve tegija põhjendamatult suures mahus ehitustööde akteerimist, mis on aga otseses seoses tema enda tasuga (st suurendas enda väljamakstavat tasu vastuolus poolte lepingus kokku lepituga). Ekspertiisi kohaselt on ehitustöödest teostatud aktis nr 13 näidatust 10,98% vähem (ekspertiisi p 3.7) ning tagatist maha arvestades on hageja seega omanikujärelevalve teenuse eest saanud 4565,48 eurot rohkem (km-ta) kui töid on tegelikult teostatud. 15.05.2020 esitas kostja hagejale nõude tasaarvestamise avalduse (kd 1, tl 155-156). Avalduse p 13 kohaselt loeb kostja enda poolt poolte lepingu p 7.5 alusel iga kuu vahearvetes teostatud 10% kinnipidamise summa 4596,39 eurot hüvitatuks käsundisaajale enammakstud 10,98% tasuga summas 4565,48 eurot. VÕS § 186 kohaselt lõppeb võlasuhe tasaarvestusega. Hageja tagatise tasumise nõue kostja vastu on tasaarvestusega seetõttu lõppenud. Hageja kostja käsitlusega ei nõustu. Kuna leping on ülesütlemisega lõppenud, on lõppenud ka vastavasisuline kokkulepe tagatise kinnipidamise kohta ja seeläbi ka käsundiandja õigus kõnealust summat lepingu alusel kinni pidada. Samuti tegi kostja tagatise tagastamise nõude osas tasaarvestuse, millega on ta ise tagatise tagastamise nõude olemasolu tunnistanud, kuivõrd tasaarvestada saab üksnes sissenõutavaks muutunud rahalisi nõudeid. Hageja hinnangul on kostja tasaarvestus alusetu ikka. Kostja tugineb oma etteheidetes suuresti T. Sepaste koostatud ekspertiisile. Hageja hinnangul pole ekspertiisi järeldused õiged ning see ekspertiis pole tervikuna usaldusväärne mitte. Viidatud ekspertiisi on muudetud vähemalt neljal korral (hagejale esitatud versioonid allkirjastati 14.05.2020, 20.05.2020, riigihangete registris 34(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
olev versioon 26.05.2020, vastusega esitatud versioon 04.06.2020), lisaks on mitmeid ekspertiisi draft versioone esitatud. See ja muud aktis sisalduvad asjaolud viitavad hageja arvates kõne all oleva eksperdi ebapädevusele. Ka viitasid kohtud eksperdi ebapädevusele muude tsiviilasjade otsustes. Pealegi tunnistas Eesti Ehitusinseneride Liit hiljuti kehtetuks T.S väljastatud kutsetunnistuse nr xxx (kd 1, tl 185), sest nimetatud isiku tegevus ei vastanud kutsestandardiga sätestatud normidele. Hageja tellis omapoolse ekspertiisi, mille on 8. taseme (kd 2, tl 20) volitatud ehitusinsener J S koostanud (kd 1, tl 186-200, kd 2, tl 1-18). TsMS § 272 lg 1 alusel on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 järgi dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Eeltoodust tulenevalt on mõlemad pooled esitanud dokumentaalse tõendi teostatud tööde mahu ja maksumuse suuruse kohta. Kohus peab otsustama, millisest arvamusest juhinduda. Kohus leiab, et hageja on küllaldaselt põhistanud, miks T S arvamusest juhinduma ei pea. Kohus leiab, et arvamuse pidev muutmine, täiendamine ja täpsustamine, eksperdi pädevusest väljaspool küsimuste lahendamine ning eksperdi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine, sest ta tegevus kutsestandardile sätestatud normidele ei vasta, on alus jätta T.S arvamusega arvestamata. Kohus juhindub hageja esitatud asjatundja Jaak Sori arvamusest ikka (kd 1, tl 186-200, kd 2, tl 118). Asjatundja tuli kokku võttes arvamusele (kd 2, tl 1 pöördel), et on alust käsitleda OJV (hageja) seisukohti valdavas osas põhjendatuks, vastuse koosseisus antud korrektuuride põhjal on saadud korrigeeritud ja tegelikult akteerimisele kuuluvaks summaks 619 556,45 eur, ehk 77,65% lepinguhinnast, mis on ca 9,65% võrra rohkem T.S ekspertiisis välja toodud tulemusest, tegelik üle akteeritud summa seega peaks moodustama 19 037,54 eur ja 2,39% lepinguhinnast. Kohus ei arvesta hageja avaldatuga, et kuna ehitustööde valmiduse protsendi hindamine tööde kestel on hinnanguline ja igal hinnangul on lubatud teatud hälve, siis J.S hinnang ehitustööde valmidusele erineb vaheaktis nr 13 märgitust 2,39%, siis jääb see lubatud vea +/- 3% piiridesse. Seetõttu on kostja etteheide, nagu oleks ehitustööde vaheakti nr 13 alusel ehitustöid märkimisväärses koguses üle akteeritud, alusetu. Hageja avaldatu teatud hälvest, lubatud vea piiridest on paljasõnaline. Kohus loeb tõendatuks, et seonduvalt hageja poolt tööde üleakteerimisega 2,39% võrra, tuleb hageja nõutud summa 4565,48 eurot vähendada 2,39%, mis teeb 109,11 eurot. Selles summas loeb kohus kostja nõude tasaarvestatuks hageja nõudega. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 4456,37 eurot. Kahju hüvitamise nõue 2187,42 euro ulatuses
35(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Hageja nõuab kostjalt kantud kohtueelsete õigusabikuludena 2187,42 euro suuruse kahju hüvitamist. Hageja pidi kostja tõttu kandma kohtueelselt õigusabikulusid 2187,72 eurot + km. Nimetatud teenus on hõlmanud Käsunduslepingu lõpetamise aluste analüüsi ja avalduse jaoks sisendi koostamist hagejale ning pikemat õiguslikku kirjavahetust ja kompromissläbirääkimisi kostjaga alates Käsunduslepingu lõpetamisest kuni käesoleva hagi esitamiseni. Käesoleva vaidlusega seotud hagejale osutatud kohtu eelset õigusabi kirjeldust ja mahtu kajastavad Advokaadibüroo NOVE arved ja spetsifikatsioonid nr 20200234 summas 693,50 eurot, nr 20200164 summas 325,42 eurot, nr 2020068 summas 178,50 eurot, nr 20191016 summas 206,25 eurot ja nr 20190872 summas 783,75 eurot, kokku 2187,42 eurot (lisa 8). Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue 2187,42 euro ulatuses on põhjendamatu ja seda tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kohtupraktika kohaselt ei tähenda kohtueelse õigusabi kasutamine automaatselt, et sellekohased kulud on hüvitatavad. Kahju hüvitamise eeldusi hageja esitatud nõude puhul täidetud pole. Kahjuhüvitise nõudmine on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Kuivõrd kahju tekkimise (st õigusabikulude tekkimise) põhjustas hagejapoolsete alusetute nõuete esitamine, siis ei ole hagejal VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt õigust kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist. Isegi juhul, kui kostja oleks poolte lepingut rikkunud, ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud täies ulatuses mitte. Pädeva õigusabiteenuse kaasamine kohtueelses menetluses on enamasti mõistlik ning tehtud kulud kuuluvad hüvitamisele, ent Riigikohus on võimaldanud sellist kahju hüvitada mitme piiranguga. Tuleb hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suur tasu ta ühe tunni eest maksis või maksma peab. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 /--/, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja on seisukohal, et tunnihind 165 eurot, millele lisandub käibemaks, on keskmise keerukusega kohtueelse menetluse kohta väga kõrge ikka. Hageja on seega suurendanud enda kahju. Ajakulugi osaliselt ei põhjendatud ning on osaliselt ebamõistlik. Nõudest peab aga olema kostja esindajale ja kohtule arusaadav, mis põhjusel on iga toiming vajaminev olnud. Ent hageja vastavasisuliseid selgitusi ja koostatud dokumente esitanud pole. Lisaks on ajakulu mõninga dokumendi koostamiseks (nt arvel nr 20190872 kajastatud seisukoht) pea 5 tundi, so sisuliselt sama ajakulu, mis kulunuks hagi esitamisele, küll aga niisugune ajakulu ei ole mõistlik. Kogukulu ei ole mõistlik ja põhjendatud küll. Kusjuures esitas hageja hagiavalduses kaks nõuet kogusummas ca 6500 eurot ning kulutas kohtueelses menetluses ca 2200 eurot, st kulud „kohtuvaidluse vältimisele“ on kolmandik vaidlusalusest suurusest. Kostja taotlebnõude rahuldamise korral vähendada kahju hüvitist VÕS § 139 lg-le 1 tuginedes mõistliku ulatuseni. Kostja peab mõistlikuks 6 tunnist ajakulu 120-eurose tunnihinnaga, so kogukulu 720 eurot (hageja käibemaksu hüvitamist ei taotlenud, mistõttu kostja seda ei arvestagi). Hageja on seisukohal, et küll tema poolt kohtueelselt tellitud õigusabi on olnud vajalik, seda on osutatud mõistliku hinnaga ja hagejale osutatud õigusabi sai täpsemalt lahti kirjutatud esitatud õigusabi arvete spetsifikatsioonidel, millele on hageja tugineda viidates. 36(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Et kostja kirjutas hagejale seisukohti ja nõudeid vandeadvokaadi vahendusel ning hagejal endal õigusalased eriteadmised puudusid, siis oli hageja kaasata advokaati möödapääsematu juba kohtueelses juriidilises suhtluses, mis algas septembris 2019, mil hagejal oli vaja analüüsida lepingu ülesütlemise aluseid, mis päädiski lepingu lõpetamise avalduse esitamisega 03.10.2019. Hagejal oli vaja kasutada advokaati ka lepingu ülesütlemise aluste hindamiseks ja vastava avalduse koostamiseks, kompromissläbirääkimiste pidamisel jms, mida ei olnud võimalik ilma õiguslikke eriteadmisi omamata teha. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli õigusteenuse osutamisel 165 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on olnud mõistliku suurusega ja kooskõlas ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Hageja esitatud arvetest ja nende spetsifikatsioonidest nähtuvalt on hagejale osutatud alljärgnevaid õigusabi teenuseid: - jooksev nõustamine, partner Kristjan Tamm, 1h, tunnihinnaga 165 eurot, summa 165 eurot; jooksev nõustamine, vandeadvokaat Veiko Vaske, 2h, tunnihinnaga 165 eurot, summa 330 eurot (19.11.2019 arve nr 20190872, kd 1, tl 30). Arve spetsifikatsiooni (kd 1, tl 30 pöördel) kohaselt hõlmas partner K.Tamme jooksev nõustamine 05.11.2019 Narva linnaga seonduva kirjavahetusega tutvumine, soovituse koostamine kliendile seoses OJV lepingu (poolte leping) lõpetamisega 30m; 06.11.2019 kommunikatsioon kliendi ja tellija advokaadiga OJV lepingu lõpetamise teemal 30m. Vandeadvokaat Veiko Vaske jooksev nõustamine kestis 2h 00m; - jooksev nõustamine, partner Kristjan Tamm, 1h 05m, tunnihinnaga 165 eurot, summa 178,75 eurot (07.02.2020 arve nr 20200068, kd 1, tl 28). Arve spetsifikatsiooni (kd 1, tl 28 pöördel) kohaselt hõlmas jooksev nõustamine 06.01.2020 Narva Pimeaia objekti tellijale kirja koostamine ja sellega seotud suhtlus kliendiga 20m; 09.01.2020 Narva linna seisukohaga tutvumine, sellega seotud suhtlus kliendiga, vastuseisukoha koostamine 30m; 31.01.2020 suhtlus kliendiga tellija vastuse ja edasise tegevuskava teemal 15m; - jooksev nõustamine, vandeadvokaat Veiko Vaske, 9h 00m, tunnihinnaga 165,00, kokku 1485,00 eurot; jooksev nõustamine, partner Kristjan Tamm 2h 40m, tunnihind 165,00, kokku 440,00 eurot; õigusteenus tunnitasu alusel, 20m, tunnihinnaga 165 eurot, kokku 55 eurot (20.03.2020 arve nr 20200164, kd 1, tl 27). Arve spetsifikatsiooni (kd 1, tl 27 pöördel) kohaselt hõlmas jooksev nõustamine 07.02.2020 vastuse koostamine Narva Linnavalitsusele seoses väidetava ekspertiisiga 45m; 17.02.2020 tutvumine T.S ekspertarvamusega 40m; 18.02.2020 Kommunaalameti leppetrahvinõude esmane analüüs ja arutelu kliendiga 45m; 28.02.2020 kohtumine kliendiga Narva Pimeaia projekti tegevuskava teemal 30m; õigusteenus tunnitasu alusel 20m; -jooksev nõustamine koguses 7 tundi 10 minutit tunnihinnaga 165 eurot, kokku 1182,50 eurot (15.04.2020 arve nr 20200234, kd 1, tl 26). Arve spetsifikatsiooni (kd 1, tl 26 pöördel) kohaselt hõlmas jooksev nõustamine 25.03.2020 Narva Pimeaia teemalise seisukoha koostamine tellijale seoses ekspertiisiga. Eelnevaga seotud suhtlus kliendiga 3h 30m; 31.03.2020 Narva linna vastusega tutvumine, eelnevaga seotud kirjavahetus kliendiga 20m ning 07.04.2020 Narva Pimeaia kompromissläbirääkimistega seotud suhtlus kliendi ja tellijaga 20m. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused (vt Riigikohtu 9. veebruar 2011. a otsuse 3-2-1-138-10 p 26). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas 37(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused on: kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 115 lg 1); hagejal on tekkinud otsene kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3); kostja on rikkumises süüdi, st kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kasvõi ühe eelduse puudumine välistab kahju hüvitamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on kehtivalt öelnud poolte lepingu üles. Kohus leidis kummagi poole huve arvestades, et hageja on oma majandustegevuses tegutsev ettevõte, küll aga kostja ei saanud kiiresti uut ehitajat leida ja ehitustööde seiskumise aeg ei olnud prognoosiv, esines materiaalne eeldus poolte lepingu ülesütlemiseks. Kohus leiab, et kahju hüvitamise esimene eeldus tõendatud ei ole. Poolte leping oli hageja ülesöeldud VÕS §-st 631 tuleneval alusel, nimelt kuna ilmnes, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool (hageja) jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni käsundi täitmiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldusi ei täidetud ja kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Viivis Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintresside tasumist, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte lepingu alapunktist 9.1 tulenevalt kui kostja ei tasu hageja esitatud arvet tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni 0,5% tasumata arve summast päevas. Kohus rahuldas hagi osaliselt, nimelt 4456,37 euro ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et kõnealust raha ei olegi kostja poolt hagejale käesoleva ajani tasutud. Kohus leiab, et sellest rahasummast viivise arvestamine poolte lepingus kokkulepitud määras on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 38(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Hageja nõue muutus sissnõutavaks 14.10.2019 ja tänaseni maksmata jääb. Eelneva alusel on hageja viivise tasumise nõue 0,5% viivitatud summalt (4456,37 eurot) iga maksmisega viivitatud päeva eest alates nõue sissenõutavaks muutumisest ehk 14.10.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni põhjendatud. Alates 14.10.2019 on kohtuotsuse tegemise aja seisuga (05.07.2022) viivisekalkulaatori abil väljaarvutatud viivise suurus 4456,37 eurolt 22 170,44 eurot. Kuivõrd ületab hageja viivise nõue põhivõlgnevust, piirdus hageja viivise nõue põhinõude suurusega. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivist kindla summana 4456,37 eurot. Kõik menetlusosalistepoolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 163 lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodu alusel hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. St, et hageja kanda jääb 50% tema menetluskuludest ja 50% kostja menetluskuludest. Kostja kanda jääb 50% tema menetluskuludest ja 50% hageja menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 esimene lause näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimesest lausest nähtuvalt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /Digitaalselt allkirjastatud/ 39(40)
Tsiviilasi nr 2-20-8127
Tamara Šabarova kohtunik
40(40)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.