Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-8347

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B AS ja kostja 02. juulil 2018 laenulepingu nr. XX, mille alusel on kostjale väljastatud laen 6000 eurot. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku 542,19 eurot, seega on põhiosa võlgnevus 5457,81 eurot (6000,00 – 542,18). Tarbijakrediidilepingus nr XX leppisid pooled intressimääraks 15,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 9. osamaksest, s.o. alates 14. aprillist 2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 17. juunini 2019 summas 213,55 eurot (72,16 + 71,19 + 70,20). Seega on intressi võlgnevus kokku 213,55 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Vastavalt laenulepingu tingimustele on lepingu igakuine haldustasu 1,50 eurot. Kostjal on haldustasu võlgnevus alates 9. osamaksest, s.o. alates 14. aprillist 2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 17. juunini 2019 kokku 4,50 eurot (1,50 + 1,50 + 1,50). Seega on lepingu haldustasu võlgnevus summas 4,50 eurot. B AS saatis 03. juunil 2019 kostjale laenulepingu XX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei 2(4)

2-22-8347 täitnud, ütles B AS lepingu nr XX üles 20. juunil 2019. B AS loovutas 15. juulil 2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 5457,81 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21. juunist 2019 kuni hagi esitamiseni 02. juunini 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o. 8% aastas kokku 1288,34 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1288,34 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 5457,81 eurot kuni sellekohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 03. juunist 2022. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist, sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 5457,81 eurot, intressid 213,55 eurot, haldustasu 4,50 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1288,34 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03. juunist 2022 kuni põhinõude summas 5457,81 eurot täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitis, riigilõiv 665 eurot ja hageja õigusabikulud 360 euro ning samuti mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud

2-22-8347 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 665 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 360 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-9213, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule kokku 3 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 360 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 905 eurot (665+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.