Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik): Alla Gustov (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Nõustaja: Andres Julle (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad): Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Regina Pikalev Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479), lepinguline esindaja Cärolin Markus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024 määrus tsiviilasjas 2-22-3570 ja saata tsiviilasi tagasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Rahuldada Alla Gustovi määruskaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Alla Gustov (avaldaja, võlgnik) esitas 10. märtsil 2022 Viru Maakohtule võlgade ümberkujundamisavalduse, milles palus määrata kohtul endale nõustaja. Võlgnik on abielus. Võlgniku ülalpeetavateks on invaliidist tütar (sündinud 2001) ja pensionärist ema. Võlad tekkisid enne abiellumist 24. aprillil 2021. Võlgnik töötab, samuti toetab abikaasa. Varanimekirja järgi on võlgniku ainuomandis XXXXXXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) hinnangulise väärtusega 4000 eurot. Igakuine netosissetulek on võlgnikul 860 eurot (töölepingu alusel 560 eurot, invaliidsuspension 300 eurot) ja abikaasal 900 eurot. Võlanimekirja järgi on võlgniku ja tema ülalpeetavate igakuised jooksvad kulutused eluasemekulu 280 eurot, kulutused toidule 300 eurot, transpordikulu 50 eurot ja sidekulu 80 eurot, kokku seega 710 eurot, lisaks laenulepingutest tulenevad kohustused. Ümberkujundamiskava (kava) järgi läheksid ümberkujundamisele kohustused OK Incure OÜ, AS-i LHV Pank, PlusPlus Baltic OÜ, kohtutäitur Andres Kreki ja Julianus Inkasso OÜ ees. Võlgnik soovib võlgade vähendamist ning tasuda võlad pensionifondi väljamaksest ca 8000– 9000 eurost, millest peetakse kinni maksud, ja jäägi igakuiste 100 euro suuruste maksetena. Võlgnik on taotlenud väljamakset pensionifondist, raha peaks laekuma 2022 juunis-juulis.
2.Maakohus võttis 15. juuni 2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse, määras nõustajaks Andres Julle (nõustaja) ja kohustas teda esitama kohtule kava hiljemalt
15.juulil 2022. Maakohus peatas võlgniku suhtes läbiviidavad 15 täitemenetlust kuni kava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Nõustaja esitas 12. juulil 2022 maakohtule kava, mille järgi lähevad ümberkujundamisele kohustused nelja võlausaldaja ees kogusummas 28 395 eurot 74 senti (Aktsiaselts PlusPlus Capital 2501 eurot 21 senti, Aktiva Finance Group OÜ 13 839 eurot 28 senti, OK Incure OÜ 11 652 eurot 91 senti, Renovum OÜ 402 eurot 34 senti). Lisaks täitmisel olevatele nõuetele on kavasse lisatud Viru Maakohtu menetluses olev Aktiva Finance Group OÜ nõue tsiviilasjas nr 2-22-8347. Kohustusi vähendatakse 50% ning täidetakse kokku summas 14 198 eurot 55 senti 60 kuu jooksul. Esimese makse tasub võlgnik 5. septembril 2022 pensioni II samba väljamakse arvelt ühekordse summana 8000 eurot 1 sent ning seejärel igakuiselt 105 eurot 6 senti kuni 5. augustini 2027. Kava ei sisalda kohtutäiturite tasusid. Kavast jääb välja AS-i LHV Pank hüpoteegiga tagatud nõue 27 953 eurot 95 senti, laenumakseid on tasunud võlgniku endine abikaasa.
4.Vastuseks maakohtu 30. novembri 2022 nõudele (II kd lk 90) palus Renovum OÜ
7.detsembri 2022 vastuses jätta kava kinnitamata või kinnitada kava tingimusel, et talle tasutakse 280 eurot 60 kuu jooksul.
5.OK Incure OÜ palus 13. detsembri 2022 vastuses jätta kava kinnitamata. OK Incure OÜ oli nõus nõude suurustega, kuid mitte nõuete vähendamise ulatuse ja kohustuse lõpptähtajaga.
Aktsiaselts PlusPlus Capital nõustus 15. detsembri 2022 vastuses kavaga.
7.Aktiva Finance Group OÜ sai maakohtu nõude ja menetlusdokumendid kätte 1. detsembril 2022, kuid ei esitanud kava kohta seisukohta.
8.Maakohus andis 4. oktoobril 2023 (II kd lk 134) võlgnikule tähtaja võlausaldajate seisukohtadele vastamiseks. Võlgnik ei nõustunud 8. oktoobri 2023 vastuses Renovum OÜ ja OK Incure OÜ seisukohtade ja taotlustega ning palus jätta taotlused rahuldamata. Võlgnik palus täpsema vastuse koostamiseks kaasata nõustaja.
9.Nõustaja palus 22. detsembri 2023 vastuses kinnitada kava esitatud kujul, muutes maksegraafikut selliselt, et esimene makse jääks määruse jõustumise järgsele viiendale kuupäevale. Võlgnik on valmis katma osaliselt võlausaldajate nõuded pensionifondi väljamaksest. Võlgnik ei ole hetkel enda kinnitusel tööga hõivatud, tema sissetulekuks on töövõimetoetus, mida ei saa arestida, kuid ta on kava kinnitamisel valmis tegema mittearestitavast toetusest vabatahtlikult makseid.
MAAKOHTU SEISUKOHT
10.Viru Maakohus rahuldas 22. jaanuari 2024 määrusega võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks, kinnitas kava, kohustas võlgnikku tegema võlausaldajatele makseid vastavalt kavas määratud tingimustele ja tähtaegadele ning esitama iga aasta möödumisel aruande varalise seisundi ja kava täitmise kohta. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning nõustaja tasu võlgniku kanda ja märkis, et menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Maakohus vabastas nõustaja tema ülesannetest ja määras nõustaja tasuks 596 eurot võlgniku poolt deposiidina tasutud rahast. Kinnitatud kava kohaselt on kohustuste suurus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital, Aktiva Finance Group OÜ, OK Incure OÜ ja Renovum OÜ ees kokku 28 395 eurot 74 senti, kohustused täidetakse iga võlausaldaja ees 50% ehk kokku 14 198,55 euro ulatuses 60 kuu jooksul. Maakohus lükkas kava kinnitamise aega arvestades kavas märgitud maksete tegemise ja kohustuse täitmise lõpptähtaja edasi ning määras, et kohustused täidetakse 5. veebruarist 2024 kuni 5. jaanuarini 2029, esimene osamakse on kokku 8000 eurot 1 sent ja järgmised igakuised osamakse kokku 105 eurot 6 senti. Maakohus leidis, et võlgnik on selgelt makseraskustes. Võlgade ümberkujundamisega nõustus neljast võlausaldajast kaks, seega on olemas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 24 kohaselt kava kinnitamiseks vajalik võlausaldajate osakaal. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud. Kavas ei kohelda ühtki võlausaldajat teiste võlausaldajatega võrreldes ebaõiglaselt. Võlausaldajatel on tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses, kuivõrd võlgnikul puudub vara ja sissetulekuks on igakuine töötasu alammääras. Pankrotimenetlusega kaasneksid ka märkimisväärsed kulud ja võlgnikul on võimalik läbida sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Kava täitmine kestab vähem kui pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus.
VÕVS § 25 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne kava kinnitamist kontrollida, kas kava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik ei ole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Avalduse esitamise ajal võlgnik töötas, igakuine sissetulek oli kokku 860 eurot. Võlgnik on välja võtnud II pensionisamba osakud ning valmis katma saadud rahaga osaliselt võlausaldajate nõuded. Hetkel ei ole võlgnik enda kinnitusel tööga hõivatud ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus. Võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades on kava täitmine tõenäoline ning võlgnikule jõukohane.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale 5. veebruaril 2024 määruskaebuse, vaidlustades määrust osas, mis puudutab pensionifondi rahasummat ja sissetulekuid. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kava koostamisel teada, millises ulatuses raha tagastatakse. Tagastatavalt summalt peeti kinni tulumaks ja võlgnik sai 8000 euro asemel 6400 eurot. Lisaks on lahendi tegemisel muutunud sissetulek. Nimetatud asjaolusid ei saanud ette näha ega ära hoida. Võlgnik viitab VÕVS § 35 lg-le 1, mis reguleerib kava muutmist. Võlgnik tõi välja veel järgmised asjaolud: 1) võlgniku korteris, millele on seatud hüpoteek, elavad eakas ema ja puudega tütar, kes ei suuda end ise ülal pidada. Pankroti väljakuulutamise korral jäävad ema ja tütar tänavale, korter müüakse ja tasuda jääb veel 25 000 eurot; 2) võlgnik eraldas raha abikaasa isa raviks ja teraapiaks ning seejärel matusteks; 3) võlgnikul on puue. Pankroti väljakuulutamine halvendaks võlgniku olukorda. Võlgnik soovib tasuda võla viie aasta jooksul 240 eurot kuus ilma vara kaotamata.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
12.Renovum OÜ on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Võlgnik tasus
11.veebruaril 2024 võlausaldajale 201 eurot 17senti, seega on kohustus võlausaldaja ees täidetud ja selle võrra võlgniku igakuine makse vähenenud.
13.Aktiva Finance Group OÜ on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Pensionifondi väljamaksest tulumaksu mahaarvamine on avalik info ja oli teada juba kava esitamisel. Samuti oli võlgnik kohtule kinnitanud, et ei tööta. Seega ei ole tegemist oluliste muudatusega varalises seisundis ja sissetulekutes. Arusaamatu on võlgniku viide laenukohustusele AS-i LHV Pank ees, võlgnik ei esitanud teadlikult hüpoteegipidaja nõuet ümberkujundamisele.
14.Aktsiaselts PlusPlus Capital on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kui võlgnik ei suuda kava täita, siis tuleks välja kuulutada tema pankrot, kus saab vara realiseerida ja selle arvelt nõuded osaliselt rahuldada. Määruskaebuse esitamine jääb arusaamatuks. Kava ja selle sisu oli võlgnikule teada, menetluse algatamisest kava kinnitamiseni on möödunud üle 1,5 aasta, mille jooksul on kava tähtaegu korduvalt ületatud. Võlgnikule pidi olema teada kohustus maksta tulumaksu ja sellega tuli arvestada juba kava koostamisel. Võlgnikul olnuks võimalik määruskaebuse esitamise asemel taotleda kava või selle täitmise tähtaja muutmist. Ka muud asjaolud ei anna alust kava muuta, need olid juba varasemas menetlusetapis kohtule teada ja nende väljatoomine määruskaebuses on arusaamatu.
Määruskaebuse rahuldamine ja kava muutmine võlgniku taotletud viisil võib tuua kaasa olulise võlausaldajate huvide riive, mille tagajärjel puudub kindlus, kas võlgnik suudab hiljem kava täita. Maksete mitteteostamine ja määruskaebuse esitamine on tahtlik venitamine. Täitemenetlusi ei saa läbi viia ja on oht, et võlgnik suunab pensioniosakutest saadud tulu mujale. Võlgnik ei ole tasunud vastavalt oma võimekusele ka väiksemaid makseid.
15.OK Incure OÜ ei esitanud määruskaebuse kohta tähtaegselt seisukohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku määruskaebuse osaliselt.
17.Võlgnik esitas võlgade ümberkujundamise avalduse 10. märtsil 2022, seega kohaldub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel tema avalduse menetlemisele kuni
30.juunini 2022 kehtinud VÕVS.
18.Võlgnik esitas määruskaebuse kava kinnitamise määruse peale, viidates VÕVS § 35 lg-le 1. VÕVS § 35 näeb ette võimaluse muuta kinnitatud ümberkujundamiskava. VÕVS § 35 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samas võib võlgniku varaline seisund anda VÕVS § 25 lg 1 p 2 järgi alust jätta kava ka kinnitamata, kusjuures VÕVS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas enne kava kinnitamise otsustamist või kava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja kava muutmiseks või uue kava esitamiseks. VÕVS § 25 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata VÕVS § 24 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui selle täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Määruskaebuses esitatud asjaolude ja taotluste põhjal saab ringkonnakohus aru, et võlgnik esitas määruskaebuse, sest ei olnud võimeline täitma kava juba selle kinnitamisel ning soovib saavutada teistsugust ümberkujundamiskava.
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud asjaolude põhjal, eelkõige tulenevalt pensionifondi väljamakselt tulumaksu kinnipidamisest, ei ole võlgnik võimeline kava täitma, mistõttu esineb alus jätta kava VÕVS § 25 lg 1 p 2 järgi kinnitamata. Seega tuleb maakohtu kava kinnitamise määrus tühistada.
19.1.Võlgnik tugineb määruskaebuses asjaolule, et lahendi tegemisel on muutunud tema sissetulek. Nõustaja avaldas maakohtule 22. detsembri 2023 vastuses, et võlgnik ei ole enda kinnitusel tööga hõivatud ja tema sissetulek on töövõimetoetus. Seega oli muutus sissetulekus nii võlgnikule kui maakohtule teada enne kava kinnitamist. VÕVS § 5 alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3 esimene lause). Maakohus lahendas kava kinnitamise rohkem kui 1,5 aastat pärast selle esitamist. Maakohus märkis määruse põhjendustes vastuoluliselt, et võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu
alammääras, samas ka, et hetkel ei ole võlgnik enda kinnitusel tööga hõivatud ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus. Konkreetsed andmed võlgniku sissetulekute ja väljaminekute kohta nähtusid aasta ja 10 kuud enne määruse tegemist esitatud ümberkujundamisavaldusest ning enne kava kinnitamist selgus kohtule, et võlgnik enam ei tööta. Maakohus on jätnud menetlusõiguse norme rikkudes välja selgitamata sissetulekute muutumisega seonduvad asjaolud, mistõttu ei saanud ta sisuliselt hinnata ja kaaluda ka kava täitmise võimalikkust. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes leidis maakohus, et kava täitmist tuleb pidada võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoliseks ja jõukohaseks ning kava võimaldab võlgnikul tasuda ka igakuiseid jooksvaid kulusid. Arvestades võlgniku määruskaebuses toodut, ei annaks ainuüksi see rikkumine siiski alust maakohtu määrust tühistada. Võlgnik ei ole määruskaebuses selgitanud, mis ajast alates ja kuidas on tema sissetulek muutunud ning kuidas see mõjutab kava täitmise võimalikkust.
19.2.Võlgnik tugineb määruskaebuses ka sellele, et ettenägematu asjaoluna peeti pensionifondi väljamaksest kinni tulumaks, mistõttu laekus 8000 euro asemel 6400 eurot. Võlgnik soovis 11. märtsi 2022 e-kirja (I kd lk 27) järgi täita kohustused mh pensionifondi väljamaksest, millest on peetud kinni maksud. Seega oli võlgnik juba enne kava esitamist teadlik, et väljamaksest peetakse kinni maksud. Võlgniku 11. märtsi 2022 e-kirjast ja 20. märtsi 2022 vastusest (I kd lk 137) nähtuvalt on ta avalduse raha väljamaksmiseks juba teinud. Kui avaldus laekus pensioniregistri pidajale hiljemalt 31. märtsil 2022, tehti väljamakse vastavalt kogumispensionide seaduse § 431 lg 2 p-le 3 hiljemalt 20. septembril 2022. Maakohtule
12.juulil 2022 esitatud kavas, mille oli digitaalallkirjastanud ka võlgnik, lähtuti sellest, et võlgnik teeb saadavast summast võlausaldajatele väljamakseid 8000 eurot 1 senti. VÕVS § 21 lg 1 kohaselt annab võlgnik kohtule ja nõustajale teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgnik on seda kohustust rikkunud. Isegi kui kava esitamise hetkeks ei olnud võlgnikule raha laekunud, pidi tegelikult laekuv summa selguma hiljemalt 2022 septembris. Maakohus otsustas kava kinnitamise alles jaanuaris 2024, küsides eelnevalt 2023 oktoobris võlgnikult võlausaldajate vastuväidete ja kava kinnitamise kohta seisukohta. Seega oli võlgnikul võimalus vähemalt aasta jooksul pärast asjaolu selgumist maakohut sellest teavitada. Kuna võlgnik ega nõustaja ei avaldanud kohtule pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud rahasumma suurust õigesti, ei saanud maakohus seda asjaolu iseenesest arvesse võtta. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta arvesse, et võlgnikule laekus pensionifondi väljamaksest 8000 euro asemel 6400 eurot, mistõttu ta ei ole võimeline tasuma kavas ettenähtud esimest osamakset kokku 8000 eurot 1 senti. Võlgnik tõi määruskaebuses muu asjaoluna välja selle, et ta on eraldanud raha abikaasa isa raviks, teraapiaks ja matusteks. Võlgnik ei täpsusta, kas ja kuidas see mõjutab kava täitmist. Kava muutmise ettepanekus ei näe võlgnik enam ette võlausaldajatele esimese suurema väljamakse tegemist. Ringkonnakohus märgib, et selle põhjal ei ole välistatud, et võlgnikul ei pruugi olla pensionifondi väljamaksest saadud raha säilinud.
20.Maakohus määras võlgnikule nõustaja. VÕVS § 19 lg 1 kohaselt on nõustaja ülesanne mh teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest. VÕVS § 19 lg 2 p 1 järgi abistab nõustaja võlgnikku võlgade ümberkujundamiskava koostamisel. Vastavalt VÕVS § 19 lg-le 3 täidab nõustaja oma ülesandeid korralikule ja ausale nõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. Ringkonnakohus leiab, et ka nõustaja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega, kui ei suutnud välja selgitada pensionifondist laekuva rahasumma
suurust ega pööranud viimases seisukohas piisavalt tähelepanu võlgniku sissetuleku muutumisele.
21.Ringkonnakohtul puudub piisav ülevaade võlgniku varalisest seisundist käesoleval hetkel. Avalduse esitamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat ja kava esitamisest aasta ja üheksa kuud. Võlgnik taotleb määruskaebuses sisuliselt kava muutmist, mille võimalikkuse üle otsustamine eeldab olulisel määral uute asjaolude tuvastamist ja täiendava menetluse läbiviimist. Seetõttu tuleb asi saata lahendamiseks tagasi maakohtule. VÕVS § 25 lg 2 järgi võib kohus määrata võlgnikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks VÕVS §-s 22 sätestatud korras. Samuti võib kohus jätta VÕVS § 28 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. VÕVS § 28 lg 2 alusel jätab kohus avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. VÕVS § 28 lg 3 näeb ette, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (VÕVS § 17), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Maakohtul tuleb mh välja selgitada asjaolud seonduvalt võlgniku varalise seisundi, sissetulekute ja pensionifondi väljamaksega (sh millal ja millises summas raha välja maksti, kas see on alles või millal, millistes summades ja milleks on võlgnik seda kasutanud). Seejärel tuleb maakohtul otsustada, kas enne kava kinnitamise otsustamist või kava kinnitamata jätmisel anda võlgnikule täiendav tähtaeg kava muutmiseks või uue kava esitamiseks (VÕVS § 25), samuti võib esineda hoopis alus jätta ümberkujundamisavaldus läbi vaatamata (VÕVS § 28; nt põhjusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu või on teinud võlausaldajate huve kahjustavaid tehingud või rikkunud kaasaaitamiskohustust).
22.VÕVS § 19 lg 6 ja saneerimisseaduse § 18 lg 3 alusel otsustab kohus nõustaja tasu suuruse nõustaja vabastamisel või kava kinnitamisel. Kuna ringkonnakohus tühistab kava kinnitamise ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb määrus tühistada ka nõustaja vabastamise ning tasu määramise ja maksmise osas ning saata selles osas samuti uueks läbivaatamiseks maakohtule.
23.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, seetõttu tuleb TsMS § 174 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jätta ka menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtu otsustada. Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja ka menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada, saab võlgnik esitada riigilõivu tagastamise taotluse maakohtule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.