2-18-5789 Dreymoor Fertilizers Overseas Pte Ltd hagi Danske Bank A/S vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4 914 017,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Dreymoor Fertilizers Overseas Pte Ltd (registrikood 200313284K (Singapur)), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Silvia Urgas Kostja Danske Bank A/S (registrikood 61126228 (Taani)), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21.05.2021, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dreymoor Fertilizers Overseas Pte Ltd hagi Danske Bank A/S vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja väitel tekkis hagejale kahju, kui hageja kandis Expotrade Global Limitediga (Expotrade) sõlmitud kaupade müügilepingu alusel Expotrade pangakontole 12 776 145 eurot, millest Expotrade kandis 4 498 100 eurot edasi Belfort Impex LP-le (Belfort). Pärast ülekande tegemist ei saanud hageja müügilepingu alusel kokkulepitud kaupu lepingus
märgitud kaupade saatjalt Odessa Port Plant (OPP) ega ka ühendust Expotrade esindajatega. Belfort kandis tema arvele laekunud summad koheselt edasi kolmandale isikule, pärast mida muutus raha asukoht ja päritolu varjatuks. Belforti arvelduskonto oli avatud kostja juures ehk kostja juures toimus rahapesu.
2.Hageja väitel rikkus kostja mitmeid rahapesu tõkestamise nõudeid, mis on kehtestatud mh deliktiõiguslike kaitsenormidena sh RahaPTS § 12, § 13, § 15 ja § 23 ning KarS § 394, mistõttu on kostjal kohustus kahju hagejale hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostjapoolset rahapesu tõkestamise normide rikkumist on kajastatud meedias ja kostja algatas ise sisejuurdluse. Arvestades avalikult avaldatud rikkumisega seotud tehingute mahtu, tuleb eeldada, et kostja tegevus oli teadlik ja tahtlik. Kui kostja ei oleks Belfortile kontot avanud või oleks selle rahapesu tõkestamise reeglite järgimise tulemusel sulgenud, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
3.Rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine seisnes hageja väitel selles, et Belfortile pangakontot avades, •
osutas kostja teenust Ukrainas, rikkudes seeläbi KAS § 11 lg-t 1;
•
ei tuvastanud kostja Belforti väidetava tegeliku kasusaaja I. Fi elukoha aadressi ega kutse- või tegevusala ega kas tegemist on riikliku taustaga inimesega, rikkudes seega RahaPTS § 13 lg 1 p 1;
•
ei kontrollinud kostja Belforti esitatud andmeid, kuigi ettevõte oli asutatud kolm kuud enne pangakonto avamist ning selle eeldatav kuukäive oli 400 000 ja aastane eeldatav käive 7 000 000 dollarit, mis oleks andnud põhjust kontrollida, kas tegeliku kasusaaja I. Fi varasem taust võimaldab pidada eeltoodut usutavaks, rikkudes seeläbi Raha PTS § 13 lg 1 p 3;
•
jättis tähelepanuta, et Belfort oli kõrge riskitasemega, kuna oli asutatud madala maksumääraga riigis, millega igasugune sisuline seos puudus, ning omandi ja juhtimisõigust omavad isikud olid samuti riskiriikides. Eeltoodust tulenevalt oleks pidanud kostja rakendama hoolsusmeetmeid tähelepanelikumalt ning selle tegematajätmise läbi rikkus RahaPTS § 13 lg 1 p 3;
•
jättis kostja välja selgitamata Belforti tegeliku majandustegevuse, rikkudes seeläbi RahaPTS § 13 lg 1 p 4, sest Belfortil puudus igasugune seos Eestiga ja selgitused majandustegevuse sisu kohta olid vastuolulised ega läinud kokku Belforti poolt märgitud peamiste äripartnerite tegevusaladega, kuigi ka äripartnerite kohta olid andmed kahtlased;
•
jättis kostja tähelepanuta, et Belforti poolt esitatud majandustegevust tõendavad lepingud on kogumis hinnates näilikud ning lepingupartnerid omavad valdavalt pangakontosid välisriigi pankades, mille kohta on teada, et rahapesu tõkestamise reeglite järgimisega on probleeme, rikkudes seeläbi RahaPTS § 13 lg 1 p 5.
4.Täiendavalt seisnes rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine selles, et pärast Belfortile pangakonto avamist jättis kostja tähelepanuta, et • peaaegu kõik Belforti lepingupartnerid on registreeritud madala maksumääraga riikides; • Belfort kandis üldjuhul kõik pangakontole laekunud raha edasi samal või laekumisele järgnenud päeval; • Belfort tegi ja sai laekumisi sama selgitusega; • raha liikus sageli kindlate isikute vahel edasi-tagasi sama päeva jooksul.
5.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis summas 4 498 100 eurot ja viivis 51 266,02 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna 2(9)
põhinõudelt summas 4 498 100 eurot alates 14.04.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis kohtuväliste õigusabikulude kandmise eest summas 60 044,70 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt summas 60 044,70 eurot alates 14.04.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, välja mõista kostjalt ja mõista väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on täitmata kõik deliktilise kahju hüvitamise eeldused. Esiteks puudub kostjale etteheidetav tegu: kostjat pole süüdi mõistetud rahapesu toime panemises ja hageja etteheited RahaPTS nõuete rikkumise kohta on põhjendamatud. Kostja järgis rahapesu tõkestamise reegleid ning Belfortiga seoses ei olnud probleeme, kui oli vaja esitada täiendavaid andmeid. Samuti jätkus Belfortiga kliendisuhe ka pärast hageja poolt märgitud ülekannete tegemist. Teiseks pole hagejale tekkinud kahju või kui kahju tekkis, siis tulenevalt hageja enda tegevusest. Hagejale tekitas kahju Expotrade, kes ei andnud hagejale üle kaupu. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks üritanud Expotrade’iga ühendust saada või nende vastu raha tagastamise nõuet esitada. Hageja väiteid, et Expotrade tegi ülekandeid Belfortile, ei ole tõendatud hagi lisaga 22, sest kontoväljavõttest nimetatud ülekandeid ei nähtu. Kolmandaks puudub põhjuslik seos kahju ja kostjale esitatud etteheidete vahel. Kostjapoolne rahapesu tõkestamise nõuete järgimine ei oleks saanud kuidagi mõjutada seda, kas hageja kannab Expotrade’ile 12 miljonit eurot ega seda, kas Expotrade kauba üle annab või üleantud rahasumma tagastab. Lisaks ei ole rahapesu tõkestamiseks kehtestatud normid kehtestatud hageja õiguste kaitseks, mistõttu ei ole väidetav kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Samuti puudub kostjal süü.
7.Kostja väitel ei ole ta rahapesu tõkestamise reegleid rikkunud sh ei ole kostja • •
•
•
•
•
rikkunud KAS §-i 11, sest seadus ei keela osutada krediiditeenust selliselt, et krediidiasutuse filiaali töötaja tuvastab konto avamisel isikusamasuse väljaspool filiaali asukohta; rikkunud RahaPTS §-e 12 ja 13, sest kostja kontrollis enne pangakonto avamist Belforti ja I. Fi tausta, mh tegi päringuid hoiatusregistritesse, negatiivset infot kummagi kohta ei esinenud, küsis andmeid ettevõtte loomise, tegevuse, äripartnerite ja lõpliku kasusaaja kohta, isikusamasuse tuvastamisel sai infot ka suuliselt üle kontrollida, tuvastas, et I. F polnud riikliku taustaga isik, mistõttu polnud vajalik kindlaks teha tema elukoht; rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 3, sest selgitas välja tegeliku kasusaaja ja ettevõtte struktuuri, Belforti usaldus- ja täisosanik kinnitasid, et I. F on tegelik kasusaaja, Belforti tegevusalad ei eeldanud varasemat kogemust, olulisemad olid ärikontaktid, kuid kogemuse väljaselgitamise kohustust ei ole ka olemas; rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 3 jättes pööramata vajaliku tähelepanu Belforti asukohast tulenevale riskile, sest Belfort ei olnud registreeritud madala maksumääraa riigis, vaid Šotimaal ning üksnes Belforti täis- ja usaldusosanik olid registreeritud Belizes; rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 4, kostja töötajad suhtlesid lepingu kehtivuse ajal Belfortiga, kostja kontrollis, et kõik suuremad äripartnerid olid olemas ning kuna Belfort teostas transporditeenust, siis olid ka nende seosed usutavad, seos Eestiga tulenes Baltikumis teostavatest vedudest ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtete soovitustest, millel oli samuti arvelduskonto kostja juures; rikkunud RahaPTS § 13 lg 1 p-i 5, kostja kontrollis tehinguid ning hageja väited tehingute näilikkuse kohta on alusetud, Belfortil ei olnud tehinguid üksnes kahtlastes pankades asuvate kontodega ja rahapesu alaseid rikkumisi võib esineda kõikides 3(9)
pankades, raha liigutamine samasse kontserni kuuluvate ettevõtete vahel on tavapärane ja kui tehingud oleksidki olnud näilikud, ei anna see alust pidada neid seotuks rahapesuga.
8.Kostja ei ole toime pannud KarS § 394 nimetatud rahapesualast kuritegu ning hageja pole tõendanud, et kostja oleks toime pannud KarS §-ile 394 vastava teo.
9.Samuti leidis kostja, et hagejale ei ole tekkinud kahju, sest väidetavad müügilepingud, mille alusel raha Belforti kontole liikus on näilikud. Sellele viitab lepingu allkirjastamine G. B poolt, kelle seos hagejaga ja esindusõigus tehingu tegemiseks on tõendamata. Lepingus pole märgitud mingeid täiendavaid andmeid G. B kohta, mistõttu on raske tema olemasolu tuvastada. Lisaks on hageja ja Expotrade’i vahel sõlmitud lepingus Expotrade’i esindaja allkiri oluliselt erinev kostja valduses olevast Expotrade’i ja Belforti vahel sõlmitud lepingus kajastatust. Šveitsi õigusabitaotluse kohaselt olid Expotrade’i esindajateks aga hoopis muud isikud kui lepingus kajastatu. Expotrade’i väidetavat esindajat oli kahtlustatud kuriteos, ta oli alates 2014. aasta sügisest kadunud ning oli tehingu tegemise ajaks tunnistatud Ukrainas surnuks. Ka hageja enda taust on kahtlane. Nii on hagejat seostatud altkäemaksu võtmisega ning küsitavate võtetega äri arendamisega. OPP-d, mis pidi hageja väidete kohaselt kauba hagejale üle andma, on süüdistatud maksupettuses, kuna ta sõlmis lepinguid näilikult väiksema hinnaga, et vältida maksude tasumist. Hageja ainuosanik on samuti kriminaalse taustaga ning seotud varasemalt kuritegeliku ühenduse ja rahapesu kuritegudega. Ukraina kohtute väitel polnud hagejal lepingut hagis nimetatud Expotrade Global Limitediga, vaid hoopis Hong Kongis registreeritud samanimelise ettevõttega, kes kohustus tarnima hagejale väetist, kuid kellega sõlmitud lepingu ütles hageja 30.04.2015 üles.
10.Alternatiivselt leidis kostja, et kahjunõuet tuleks vähendada nullini, kuna hageja panustas ise kahju tekkimisse käitudes hooletult ja nõustudes 100% ettemaksu tasumisel põhjendamatult suure riskiga. Lepingutes puuduvad andmed poolte esindajate ja nende esindusõiguse aluse kohta. Lepingud sõlmiti ettevõttega, mis oli registreeritud madala maksumääraga riigis ja millel puudub igasugune seos Lätiga, kuigi ettemaks tuli tasuda Läti pangas olevale arvelduskontole. Lepingutes puudus ka Expotrade’i registrikood, kuigi tegemist oli hagejale võõra ettevõttega. 15.04.2015 lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel poleks olnud lepingus märgitud tähtaegasid arvesse võttes võimalik. 17.04.2015 lepingus pole tarnetingimusi üldse kokku lepitud. 15.04.2015 lepingus on kasutatud mineviku vormi, mis viitab mõne muu varasema lepingu olemasolule. Hageja oli nõus tasuma kogu müügihinna ettemaksuna, saamata ühtegi reaalset tagatist kauba hilisemaks üleandmiseks. Lepingutes puuduvad andmed kauba koguse ja kvaliteedi kontrollimiseks ning müüjale pole ette nähtud ühtegi sanktsiooni lepingu rikkumise puhuks. Kostjale pole teada, kas hageja täitis lepingus nimetatud tingimused peale raha maksmise, mis olid eelduseks kauba üleandmisele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus jätab hagi rahuldamata.
12.Hageja leiab, et kostja tekitas talle kahju summas 4 498 100 eurot, kuna kostja rikkus vahemikus 09.08.2012 - 09.10.2015 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud rahapesu tõkestamise nõudeid. Hageja hinnangul ei rakendanud kostja piisavaid hoolsusmeetmeid rahapesu tõkestamiseks, mistõttu ei tõkestanud kostja hageja ülekantud raha edasikandmist kolmandatele isikutele ning sellega muutus hageja raha asukoht varjatuks ja raha tagasisaamine võimatuks. Hageja leiab, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust (RahaPTS § 12, 13 ja 15 ning KarS § 394 sätteid), kuna 1) kostja tegutses Belfortile kontot avades tegevusloata, 2) kostja jättis kliendi kohta teabe kogumata, 3) kostja jättis kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamata, 4) kostja jättis välja selgitamata Belforti tegeliku majandustegevuse ning 5) kostja ei kontrollinud kliendi tehingute ja toimingute sisu. Kostja 4(9)
on seisukohal, et kostjal ei ole mingisugust seost hageja, Expotrade Global Limited`i, Odessa Port Planti ega hageja väidetavate karbamiidi ja ammoniaagi müügitehingutega 2015. aastal. Lisaks leiab kostja, et rahapesu tõkestamiseks kehtestatud normid ei ole kehtestatud hageja õiguste kaitseks ning kostja ei ole toime pannud KarS § 394 nimetatud rahapesualast kuritegu.
13.Kohus lahendas 22.09.2020 määrusega poolte taotlused ja täitis mh selgituskohustuse ning selgitas poolte tõendamiskoormist (V kd, tl 45-51). Kohus selgitas 22.09.2020 määruses, et hageja peab tõendama, et kaitsenorm on olemas ja kehtib ning põhjendama, et kaitsenormi üheks eesmärgiks oli hagis nimetatud kahju ära hoidmine.
14.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Vaidlus puudub selles, et hageja on üks maailma juhtivatest väetiste, väetisekomponentide ja põllumajanduskaupade tarnijatest esindustega rohkem kui 20-s riigis üle maailma, igaaastase käibega üle 1,5 miljardi USD-i. Hageja ja Expotrade Global Limited (edaspidi Expotrade) sõlmisid 05.04.2015 müügilepingu 20 000 tonni karbamiidi ostmiseks, mille müügihinnaks oli 5 020 000 USD (I kd, tl 10-11). Hageja ja Expotrade sõlmisid 17.04.2015 müügilepingu 23 500 tonni ammoniaagi ostmiseks, mille müügihinnaks oli 8 695 000 USD (I kd, tl 12-13 pöördel). Müügilepingute järgi oli kauba saatjaks Odessa Port Plant, kes pidi selle üle andma Dreymoorile ja Dreymoor pidi kauba eest tasuma Expotrade pangakontole AS-is Meridian Trade Bank (Meridian pank) (I kd, tl 15- ja 15 pöördel). Hageja tasus 21.04.2015 Expotrade pangakontole Meridian pangas kokku 12 776 145 EUR, s.o 5 020 000 USD ja 8 695 000 USD vastava päevakursiga eurodes (I kd, tl 16-17). Odessa Port Plant teatas hagejale, et keeldub hagejale broneeritud kogustes ammoniaagi ja karbamiidi saatmisest, sest neile ei ole kauba eest tasutud. Expotrade kandis 22.04.2015 1 925 600 eurot edasi ühingu Belfort Impex LP nimele Danske Bank A/S Eesti filiaalis avatud pangakontole (I kd, tl 17). Expotrade kandis 23.04.2015 Belfort Impex LP nimel olevale kontole veel 2 572 500 eurot (I kd, tl 17). Belfort Impex LP kandis saadud rahalised vahendid edasi kolmandatele isikutele. Šotimaal registreeritud äriühing Belfort Impex LP (Belfort) oli aastatel 09.08.2012 - 09.10.2015 kostja kliendiks. Šveitsis ja Lätis on alustatud hageja kuriteoteadete ja avalduste alusel kriminaalmenetlust rahapesu kuriteokoosseisu tunnustel. Dreymoor esitas 29.04.2015 teate Läti rahapesu andmebüroole kriminaalmenetluse alustamiseks ning täiendavalt avalduse Läti politseile 06.05.2015. 30.04.2015 tegi Dreymoor kuriteoteate Singapuri ametiasutustele ning 08.05.2015 ka teate Šveitsi vastavatele ametiasutustele kriminaalmenetluse alustamiseks. PPA 22.03.2016 vastuse kohaselt nähtub, et kõik hageja poolt Expotrade’ile kantud rahalised vahendid kanti viivitamata edasi kolmandatele isikutele, sh ka Danske Bank A/S-i ning Danske Bank A/S-ist kanti raha edasi kolmandatele isikutele. Hageja esitas 20.02.2018 kostjale kahju hüvitamise nõude ja tegi ettepaneku arutada asja kohtuvälist lahendamist (I kd, tl 21 pöördel-27 pöördel). 02.04.2018 vastas Danske Bank A/S, et ta ei võta mistahes asjaolu omaks ega ei tunnista mistahes väidet (I kd, tl 29).
15.Kohus on seisukohal, et hageja nõude õiguslik alus võiks olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050).
16.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse teo 5(9)
süükoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Õigusvastase kahjunõude objektiivse teokoosseisuna tuleb seega tuvastada, et hagejale tekkis kahju, kahju tekitas kostja tegevus või kostja tegevusetus olukorras, kus kostjal oli kohustus tegutseda, ning et kostjale etteheidetav tegu/tegevusetus on hagejale tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Juriidiline isik võib vastutada oma õigusvastase teo eest ilma, et tuvastataks konkreetset isikut, kes oleks midagi teinud või tegemata jätnud.1 Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb lähtuda conditio sine qua non testist, mille raames eemaldatakse kostjale etteheidetav tegu või konstrueeritakse kostjale tegu, mille tegemata jätmist kostjale ette heidetakse, ning selgitatakse seeläbi, kas kahjulik tagajärg oleks tekkinud ka juhul, kui kostja ei oleks ühtegi nõuet rikkunud.2 Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga (RKTKo 3-2-1-125-03, p 27). See ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg (RKHKo 3-3-1-11-15, p 12). Pärast põhjusliku seose tuvastamist hinnatakse täiendavalt, kas kahju tekkimine on õiguslikult omistatav kahju tekitanud isikule ehk kas kahju tekitanud isik sai etteheidetavat tegu tehes või nõutud tegu tegemata jättes tekkivat kahju ette näha.3
17.Kohus selgitas 22.09.2020 määrusega, et hageja peab tõendama temale tekkinud kahju, kostja rikkumise ning põhjusliku seose (V kd, tl 45-51). Kohus pööras rikkumise osas tõendamiskoormise ümber. Seega peab hageja tõendama temale tekkinud kahju. Kostja peab tõendama, et ta on rahapesu tõkestamise nõudeid seoses Belfortiga täitnud. Hagejal tuleb selgitada põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel ehk näidata, kuidas juhul kui kostja oleks nõuetekohaselt käitunud, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid.
18.Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja märkis, et kostja rikkus RahaPTS4 §-ides 13, 14, 15 ja 23 sätestatud kohustusi, jättes rakendamata vajalikud hoolsusmeetmed. Hageja peab tõendama, et kaitsenorm on olemas ja kehtib ning põhjendama, et kaitsenormi üheks eesmärgiks oli hagis nimetatud kahju ära hoidmine.5
19.Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju ning kostja tegu seisnes selles, et ta rikkus seadusest tulenevat kohustust (RahaPTS § 12, 13 ja 15 ning KarS § 394 sätteid), kuna 1) kostja tegutses Belfortile kontot avades tegevusloata, 2) kostja jättis kliendi kohta teabe kogumata, 3) kostja jättis kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamata, 4) kostja jättis välja selgitamata Belforti tegeliku majandustegevuse ning 5) kostja ei kontrollinud kliendi tehingute ja toimingute sisu.
20.Kohus on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamisel tuleb esmalt analüüsida, kas RahaPTS-i normide ning ka KarS § 394 eesmärgiks on hageja kaitsmine hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest.
21.Rahapesu eest karistatakse rahalise karistuse või viieaastase vangistusega (KarS § 394 lg 1). KarS § 394 lg 2 kohaselt sama teo eest: 1) grupi poolt; 2) vähemalt teist korda või 3) suures ulatuses – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega (KarS § 394 lg 2). Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega (KarS § 394 lg 3).
22.Kohus jääb 24.10.2018 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kohtu hinnangul ei saa tulenevalt Riigikohtu seisukohast olla KarS § 394 võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud kaitsenormiks (II kd, tl 93-94). Riigikohus on märkinud, et rahapesu on T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 171. T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 186.
T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 188.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus1 (RT I 2008, 3, 21).
T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 211.
6(9)
kahjustusdelikt. Kuritegelikult saadud vara raha või majanduskäibesse toomisega moonutatakse konkurentsi, soodustatakse varimajandust, suurendatakse kapitali volatiilsust, destabiliseeritakse majandussüsteemi, raskendatakse rahapoliitika kujundamist, kahjustades seeläbi riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust (vt RKTKo nr 3-1-1-68-10, p 13). Rahapesu koosseisu eesmärk on kaitsta riigi rahandus- ja majandussüsteemi kuritegelikku päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest, samuti pärssida kuritegelike struktuuride mõjuvõimu kasvu (vt RKTKm nr 3-1-1-97-10, p 24). Seega ei kaitse nimetatud norm hageja huve.
23.Kohus analüüsib, kas VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud kaitsenormiks saab olla kuni 26.11.2017 kehtinud RahaPTS § 12, § 13 ja § 15. Kuni 26.11.2017 kehtinud RahaPTS § 12, 13 sätestasid hoolsusmeetmete rakendamise kohustatud isiku poolt, kelleks oli ka krediidiasutus. RahaPTS § 15 käsitleb krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt hoolsusmeetmete kohaldamise erisusi (vt www.riigiteataja.ee). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS) § 1045 lg 1 p 7. Seega peab tegutsemise kohustus olema sätestatud seaduses, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus käituda teatud viisil. VÕS 1045 lg 1 p 7 kohaldamiseks tuleb tuvastada kaitsenorm, st säte, mis kohustab kostjat ning kaitseb hagejat. Normi vähemalt üheks eesmärgiks peab olema kannatanu (hageja) kahju ärahoidmine.
24.VÕS § 1045 lg 1 p 7 rakendamiseks tuleb tuvastada väidetavalt rikutud sätete (RahaPTS § 12, § 13 ja § 15) kaitse-eesmärk, st selgitada, kas hageja ehk väidetava kannatanu kaitsmine ja temal väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmine oli väidetavalt kostja poolt mittenõuetekohaselt rakendatud hoolsusmeetmete eesmärgiks. Hagis esile toodud sündmuste ajal kehtinud RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 ei ole otsesõnu kaitsenormid. Kohtu hinnangul ei ole RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 eesmärgiks hagis nimetatud kahju ära hoidmine. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et RahaPTS-i nõuete järgimise kohustus kaitseb üksnes Eesti finantssektori ja majandusruumi kui terviku usaldusväärsust. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kuna seadusandja ei ole ei seaduses ega seda selgitavas materjalis kordagi otsesõnu viidanud vajadusele kaitsta erahuve, siis ei saa ka järeldada, et seadusandja soovis hoolsusmeetmete rakendamise kehtestamisega ära hoida just sellist kahju, mis võib hoolsusmeetmete mittenõuetekohasel rakendamisel tekkida eraõiguslikel isikutel. Rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on avalik huvi.
25.Kõnealused RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 räägivad hoolsusmeetmest, mis on seotud avalikõiguslike kohustustega. Kuna avalik-õiguslikke kohustusi täidetakse avalikes huvides, siis ei saa rahapesuvastaste hoolsusnõuete (st hoolsusmeetmete) mittenõuetekohane rakendamine olla seotud erahuvidega. Kostja on esile toonud, et 2008. aasta RahaPTS seletuskirjas on sätestatud, et hoolsusmeetmete mittenõuetekohase rakendamise korral järgneb finantsasutuse suhtes eelkõige karistusõiguslik vastutus (nt väärteokaristus RahaPTS-i nõuete rikkumise eest). Tsiviilõiguslikku vastutust ei ole seadusandja ette näinud. Seega saavad tehingus osalejad sellisel juhul tugineda tehingu tühisusele ning alusetult saadu tagastamisele. Pank aga ei ole sellise tehingu pooleks, mille tühisuse hoolsusnõuete rikkumine võis kaasa tuua. Tehingu pooleks olid hageja ja Expotrade Global Limited. Hoolsusmeetmete nõuetekohase rakendamise vajadus tuleneb riigi huvist takistada kurjategijaid, kaitsta majanduskeskkonna usaldusväärsust ja terviklikkust. Tegemist on seega riigi poolt finantsasutusele delegeeritud avalik-õigusliku ülesandega, kuna riik ise ei suuda sellises mahus ja viisil finantskeskkonna usaldusväärsust tagada ja rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada.
26.Eeltoodust tulenevalt ei tulene RahaPTS-ist otseselt ega kaudselt eraõiguslike isikute nõudeõigust kahju hüvitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõistes olukorras, kus pank väidetavalt ei rakenda nõuetekohaselt hoolsusmeetmeid. Vastavalt ei ole RahaPTS-i sätete ja 7(9)
regulatsiooni seletuskirja sisu ja mõtte kohaselt RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormid. Seega ei ole RahaPTS §-d 12, 13 ja 15 kaitsenormiks hageja ja kostja vahelistes suhetes.
27.Hageja on esile toonud, et välisriigi kohtupraktika kohaselt on hagejal nõudeõigus panga vastu. Kohus märgib, et välisriikide kohtupraktikal ei ole Eestis tehtavatele kohtuotsustele siduvat mõju. Kolmandate riikide rahapesu tõkestamise eeskirjad võivad suuresti erineda Euroopa Liidu liikmesriikide seadustest (eeskätt näiteks Šveits, mis ei ole EL-i liikmesriik ning seal ei kohaldu EL-i ühtne rahapesuregulatsioon) ning seetõttu ei ole neid tõlgendavatel otsustel puutumust EL-i ega Eesti õigusega.
28.Seega ei ole hageja poolt esile toodud normide näol tegemist kaitsenormidega ning edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju tekkimise nõude eeldusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja deliktiõigusliku kahjunõude eeldused täidetud ning kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest.
29.Hageja leiab alternatiivselt, et kostja on rikkunud käibekohustust. Kui kahju on tekitatud tegevusetusega, tuleb kohtul tuvastada tegutsemiskohustus (käibekohustus), mille nõuetekohane täitmine oleks õigushüve kahjustamise ära hoidnud, ning kas isik jättis käibekohustuse täitmata või täitis mittenõuetekohaselt. Käibekohustus võib tuleneda seadusest (seadusest tulenev tegutsemise kohustus) või hea usu põhimõttest.6 Kui isik rikub seaduses sätestatud tegutsemise kohustust (deliktiõiguslikku kaitsenormi), siis võib tema tegevusetus olla õigusvastane. Käesoleval juhul tuli tegutsemiskohustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise regulatsioonist. Kostja oli teadlik temale kohalduvatest rahapesu ja terrorismi vastase rahastamisega seotud nõuetest. Kostja kohustus seadusest tulenevalt tagama, et kostja majandustegevust ei kasutataks kriminaalsel teel saadud tulu varjamiseks. Kohus tuvastas, et hageja esile toodud normid ei ole deliktiõiguslikud kaitsenormid. Käibekohustuse rikkumise puhul on eelduseks kaitsenormi rikkumine. Vastavalt ei saa olla kostja rikkunud käibekohustust. Samuti ei tulene käibekohustuse rikkumine hea usu põhimõttest, sest viidatud põhimõte on nii üldine, et sellest konkreetsete kohustuste tuletamine vastavalt vaidlusele muudaks õiguse ettenähtamatuks, ning vastupidine tõlgendus laiendaks deliktilist vastutust olukordadele, milles vastavalt deliktiõiguse regulatsioonile on vastutus erinormidega välistatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi puudumise tõttu.
30.Eeltoodust tulenevalt hageja kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Varaline kahjunõue
31.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 60 044,70 eurot, mis seisneb vaidluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisega, tõendite kogumise ja nõudekirja koostamisega.
32.Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega
T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), lk 185.
8(9)
seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
33.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
34.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus tuvastas, et kostja ei ole kohustusi rikkunud. Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka kohtueelsete õigusabikulude nõue.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
36.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
37.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
38.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
39.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.