Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja seisukohad

hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Samuti on hageja saanud ähvardavaid sõnumeid. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse. Lisaks eelnevale on laimutegevuse tagajärjel saanud kannatada ka hageja tervis. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Hageja on kaotanud endale kõige südamelähedasema eneseteostusvõimaluse. Hageja ei ole pärast kostja kommentaaride avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel, vaid just kostja avaldatud laimu tõttu, kuna see määris täielikult hageja maine ning lasteaiad kardavad, et ka nende kohta hakatakse avaldama laimava sisuga kommentaare, kui nad peaksid hagejaga koostööd tegema. Avaldatud laim on internetis kättesaadav olnud juba mitmeid kuid. Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on intensiivne. Olgugi et laimukaasustes pole võimalik täielikult tõendada kolmandate isikute arvamuse ja suhtumise muutumist kannatanusse ning seda tuleb eeldada vastavalt rikkumise raskusastmele, siis praegusel juhul on ilmne, et sellise laimu avaldamine annab „julgustust“ ka teistele laimu avaldada. On väljaspool igasugust vaidlust, et hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga nii uute töökohtade leidmisel kui uute projektide läbiviimisel. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist. See näitabki, et kostja eesmärk on kavatsetult ja tahtlikult (VÕS § 104 lg 5 tähenduses) hagejale kahju tekitada. Samuti avaldati kommentaare mitme erineva artikli all pika ajavahemiku jooksul. Kostja pole vabandanud ega saa tänase hetkeni enda õigusvastasest käitumisest arugi (sh ka pärast hageja esindaja poolt edastatud meeldetuletust). Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Vastasel korral võib kostja tulevikus toime panna uue sellelaadse rikkumise kliendi (või mõne teise meedia huviorbiiti sattunud inimese) suhtes. Kostja võimalik vastuväide: aga laimajaid on ju „palju“ ning mingi „kogukahju“ tuleb nende vahel ära jagada. Senise kohtupraktika kohaselt ei mõjuta kostja vastutust asjaolu, et mitu isikut võis laimata hagejat samal ajal või samas kohas. Hagejale tekkis moraalne kahju iga laimava episoodi korral. Ükski kohtulahend pole kostjate senist (sellist) vastuväidet aktsepteerinud. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, ei mõjuta hageja enda hinnang kahjuhüvitise mõistlikkusele hagihinda. Kostja tegevus on õigusvastane ning kui kostja tekitab õigusvastaselt kahju, siis peab kostja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitama. Kui kostja soovib kahju tekitamise menetluse kestel lõpetada, saab seda arvestada kui kostja vabatahtlikku loobumist õigusvastase kahju tekitamise jätkamisest. Seega on kostja teotanud hageja au läbi laimavate tekstide avaldamise. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni.

arvates on hageja pedofiil. Järelikult tuleb arvestamata jätta kostja vastuväide selle kohta, nagu oleks ta avaldanud üldist arvamust, vaid et kostja kommentaar oli konkreetselt suunatud hageja pihta. Kostja vastupidised väited on otsene vale. Kostja leidis, et hagis esitletud hageja kannatused kostja üldisest kommentaarist ei ole usutavad. Kostja on korduvalt leidnud, et hoolimata tema laimust mittevaralise kahju ei saanud tekkida ja selle hüvitamist justkui vaja polekski. Hageja soovib sellele seisukohale vastuseks rõhutada, et tõenäoliselt ei ole isegi kahjuhüvitise väljamõistmine piisav, et kõrvaldada kostja tehtu negatiivsed tagajärjed. Eestis kohtute poolt seni väljamõistetud hüvitiste valguses (kõige enam Krossi juhtumi puhul 10 000 eurot) ei ole ka hageja jaoks lõppjärgus soodne kohtulahend tõenäoliselt piisav, et hüvitada täielikult talle tekkinud mittevaraline kahju. Kostja laimas hagejat ju väga räigelt ja väga suure hulga Eesti inimeste ees. Arvestada tuleb, et hageja tegevus lastega seotud valdkondades on rikutud kogu tema ülejäänud eluks – hageja pole saanud mitte ühtegi kutset ega pakkumist lastele õpetamiseks. Hageja ei saa mitte kunagi täisväärtuslikult tegeleda sellega, mille tarvis on ta end aastaid harinud ning milles on tal laialdane kogemus. Seda kahju, mis hagejale on tekkinud, ei saa tõenäoliselt mitte kunagi täielikult hüvitada. Töö ja kutsumus moodustab inimese elust väga olulise osa. Hageja jaoks on see oluline osa tema elust igaveseks rikutud seepärast, et kostja nimetas teda avalikult pedofiiliks. Eriliselt ülekohtuseks teeb kostja tegevuse asjaolu, et kuigi hageja viis seksuaalkasvatuse tundi läbi ainult ühes lasteaias, see oli kokku lepitud kõigi lapsevanemate ning isegi kohaliku omavalitsusega ning tunni sisu vastavuses maailmatasemel uuringute alusel välja töötatud seksuaalkasvatuse normidega, otsustas kostja ikkagi nimetada hagejat pedofiiliks. Teise olulise asjaoluna tuleb arvestada, et kostja poolt toimepandud laimamisel on seni olnud (ning on ka tulevikus) suur mõju hageja tervisele. Eelnevalt terve inimene on tema suhtes toimepandud laimamise tõttu sunnitud tänaseks kannatama xxx, stressi, väsimuse ja unehäirete all. Kõik see oleks suuresti olemata, kui kostja ei oleks hagejat laimanud. Asjakohatud on mistahes kostja etteheited, nagu oleks hageja jätnud mittevaralise kahju tõendamata. Kohus määrab mittevaralise kahju suuruse kindlaks diskretsiooni alusel lähtuvalt oma siseveendumusest. Kostja leidis, et kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla ilmne. Kostja nimetas hagejat pedofiiliks. Pedofiil on äärmiselt negatiivne ja inimväärikust alandav sõna ning teise isiku laimamise eest sellise sõnaga on kohud korduvalt hüvitisi välja mõistnud. Puudub igasugune kahtlus, et hageja pedofiiliks nimetamine toob endaga kaasa negatiivse hoiaku tekkimise hageja isiku suhtes ning on õigusvastane. Kuna praegusel hetkel on sellise hoiaku tekkimine põhjustatud kostja avaldatud kommentaarist, on see kommentaar selgelt õigusvastane ja hageja isiklikke õigusi rikkuv. Kostja leidis, et juhul, kui kohus leiab, et kostja kommentaar on siiski hageja suhtes esitatud, siis tuleb analüüsida hageja tegevust ning hinnata, millisel määral hageja oma tegevuse läbi endale kahju tõi. Kostja selline seisukoht on täiesti asjakohatu ja vastuolus senise kohtupraktikaga. See asjaolu, et peale kostja leidub veel inimesi, kellele hageja ja tema tegevus ei meeldi ning kes (kahjuks) on samuti hagejat avalikult laimanud, ei anna õigust hagejat laimata. See aga ei saa mõjutada siinse kohtuasja tulemit. Kostja leiab vastuses, et tegemist on lasteaia lastega, kes pidid oma suguelundeid võõrale täiskasvanule näitama. Eeltoodu on aga suurele osale Eesti ühiskonnast avangardistlik, võõras ja ehmatav ning seetõttu järgneski hageja loomingu internetis esitlemisele tugev kriitika. Esiteks selgitab hageja, et lapsed ei pidanud oma suguelundeid võõrale täiskasvanule näitama. Nad pidid näitama/suunama käega, kus need asuvad. Hageja ei ole soovinud näha ega sundinud lapsi näitama oma suguelundeid võõrastele. Teiseks on tõsi, et hageja kasvatusmeetod sai teatud konservatiivsete maailmavaadetega inimeste moonutatud info jagamise tõttu ebatervelt tähelepanu. Küll aga ei saa mitte kuidagi nõustuda, nagu õigustaks see asjaolu kostja laimavat tegevust hageja pedofiiliks nimetamisel. Kolmandaks, ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane (sh poliitik, advokaat, näitleja, laulja jne), ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid

andmeid või põhjendamatuid hinnanguid. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole sõnaega ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui üks isik teotab teise isiku au ja hea nime. Neljandaks, isegi kui hageja tegevus võikski mõnele inimesele ebatavalise või ebaõigena tunduda, ei anna see igal juhul õigust hagejat avalikult pedofiiliks nimetada ning teda seeläbi solvata. Hageja põhjendused ega nõue ei baseeru sellel, et iga tema vastu suunatud kriitika oleks tema au riivav. Avalikus ruumis on mitmeid seisukohti, mis kritiseerivad tema tegevust, kuid ei ründa teda isiklikult. Sellised seisukohad on igati õiguspärased. Küll aga ei saa pidada „kriitikaks“ seda, kui kostja nimetab hagejat pedofiiliks. Kostja kirjutab vastuses, et Põhiseaduse § 17 kommentaaride punkt 8 kohaselt au teotamisele on omane teadlik ja sihipärane soov kellegi au ja head nime kahjustada ja haavamist või niisama solvamist ei saa pidada au teotamiseks. Mistahes viide või selle põhiõiguse üleüldse kaalumine siinses asjas aga on asjakohatu ning ebavajalik. Pea igas õigusvaidluses on pooltel vastanduvad huvid ja õigused, mis on kõik lõppjärgus taandatavad põhiseadusele. Küll aga ongi muud õigusaktid kehtestatud selleks, et täpsustada põhiseaduse mõtet. Kostja viide põhiseadusele sama funktsionaalsust, nagu viidata kohtuasjas, kus nõutakse kiviga akna sisse visanud inimeselt varalise kahju hüvitist, kahju tekitaja eneseteostusvabadusele PS § 19 mõistes. Iga õigussuhte lahendamisel ei ole vaja asuda võrdlema vastavaid põhiõiguseid, kui asja saab lahendada ka erinormide pinnalt. Nii ka praeguses asjas. Võlaõigusseaduse deliktinormid on selleks täiesti piisavad. Kostja vastuväited

kommentaari avaldamist esitatud hagiavaldus ei näita hageja väidetava mitte varalise kahju akuutsust ja hüvitamise vajadust. Hageja mitte varalise kahju kirjeldused ja põhjendused on üldsõnaline kopeeritud väljalõige tema esindaja hagiavaldustest väga paljudest teistest nõuetest klientide esindamisel. Hagejal on nimetatud väide võimalik ümber lükata ja kostjal seejärel vastupidist tõendada. Kostja ei nõustu hageja pakutud mittevaralise kahju hinnanguga 2000 eurot, see ei vasta Eesti kohtupraktikale ning isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kommentaar käib hageja kohta, siis ei ole antud asjas kahjuhüvitiseks 2000 eurot igaljuhul mõistlik summa, vaid kordades liiga suur summa. Samuti ei nõustu kostja hageja käsitlusega sellest nagu peaks Eestis välja mõistetavad mittevaralise kahju hüvitised olema sarnasemad Euroopa kohtutes välja mõistetavate hüvitistega, analüüsi aluseks ei ole võetud õige valim, ei ole võrdlevat analüüsi, milliste au teotavate avalduste eest on hüvitised määratud, arvestatud ei ole elustandardite ja elatustaseme ja hindade (tarbijahinnaindeks nt) erinevusi Eestiga. Kostja ei saanud kujundada oma kommentaariga hageja mainet ega jätta sellest ebaõiget kuvandit. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla ilmne. Tuleb arvestada kommentaaride avaldamise kohta, konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust/väheolulisust. Tuleb arvestada, et Interneti-portaalide kommentaaride madal väljendusviis on tavapärane, mistõttu on seal väljendatu mõju väiksem (EIÕK, MAGYAR TARTALOMSZOLGÁLTATÓK EGYESÜLETE AND INDEX.HU ZRT vs Ungari, p 77). Nõnda ei saa ka kostja kommentaar avaldada suurt mõju hagejale ka juhul, kui kohus selle hagejat puudutavaks hindaks. Kostja on kasutanud internetis vohavat väljendusviisi kommentaariumis ning ei ole suunanud seda hagejale ja tema kohta. Juhul, kui kohus leiab, et kostja kommentaar on siiski hageja suhtes esitatud, siis tuleb analüüsida hageja tegevust ning hinnata, millisel määral hageja oma tegevuse läbi endale kahju tõi. Hageja sai Eestis tugeva kriitika osaliseks pärast tema loominguks oleva laulu youtubes avaldamist. Loomingu laulmisel ja selle ülesvõttel videona palub hageja neid, kellel nokud ei ole istuda ning neid kellel on, palub tõusta ja laulda järgmiste sõnadega laulu: „Kus on sinu noku? Siin see on [...],” paludes samal ajal sõrmega näidata, kus see on. Pärast palub hageja tõusta neil, kellel on tussu ja laulda sama laulu, samal ajal näidates sõrmega, kus see on. Tegemist on lasteaia lastega, kes pidid oma suguelundeid võõrale täiskasvanule näitama. Eeltoodu on aga suurele osale Eesti ühiskonnast avangardistlik, võõras ja ehmatav ning seetõttu järgneski hageja loomingu internetis esitlemisele tugev kriitika. Kostja lähtus oma väljendusvabadusest ja väärtuspõhimõtetest. Kommentaari avaldamisega ei olnud kostja eesmärk hagejat laimata ega solvata ning see polnud suunatud hageja isiku vastu. Kostja kommentaar ei teotanud hageja au ebakohase väärtushinnanguga, kostja ei tekitanud hagejale kahju, igaljuhul ei ole kostja ületanud oma kommentaariga sõnavabaduse piire ning käitunud õigusvastaselt, puudub põhjuslik seos hageja väidetava mitte varalise kahju tekkimisel kostja tegevusega üldise kommentaari teisele kommenteerijale vastuseks kirjutamisega. Kostja ei tea, kas hagi on esitatud hõlptulu teenimiseks, on hageja esindaja üks paljudest hagidest, mille olemasolust ja aluseks olevast kommentaarist hageja ei teagi ning kas hageja tõesti seostab end kommentaariga ning on saanud mitte varalise kahju kahju, kuid kostja on siiski valmis hageja ees vabandama, kui hageja on tõesti haavunud ning vabandust soovib. Kostja taotleb kahju hüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1 ja 140 lg 1 alustel. Esimese alternatiivina taotleb kostja kahju hüvitamise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et mittevaralise kahju nõudel on alus ja see tuleb välja mõista, siis ei saa olla kostja süü suur ning arvesse tuleb võtta VÕS § 140 lg 1, mille kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane

või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Riigikohus jõustas 11.01.2022 maakohtu lahendi tsiviilasjas nr 2-2016637, milles kohtud leidsid, et ennekõike kujundavad inimese mainet tema enda sõnad ja teod ning kostja ei saa kujundada hageja mainet. Kostja ei saanud kujundada oma kommentaariga hageja mainet ega jätta sellest ebaõiget kuvandit. Kostja leiab, et kostja tegevuse läbi ei ole tekkinud hagejale kahju, mis annaks aluse mõista välja mittevaraline kahju hüvitis. Kostja on avaldanud küll artikli juures olevas kommentaariumis üldise kommentaari teisele kommenteerijale paljude teiste kommentaaride vahel, kuid kostja mõtteavaldust ei saa pidada isikliku õiguse rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Seega hageja kohtuväline nõudekiri oli ebakohane. Hageja ei saanuks ei kohtus ega kohtuväliselt nõuda ei avalikku vabandamist ega hüvitist ebakohaste väärtushinnangute eest. Teise alternatiivina taotleb kostja kahju hüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1 alusel. VÕS § 139 lg 1 (kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu) kohaldub, sest hageja oma tegevuse ja oma youtubes tuntuks saanud “nokulaulu” loominguga on tekitanud endale ise mittevaralise ja varalise kahju veebisolvangute ja õigusabi kulude näol. Kohtu põhjendused

1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt eeldatakse teise isiku isiklikku õigust rikkuva teo õigusvastasust ja teisest lausest tuleneb, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada tuleb kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis. VÕS § 1050 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (lg 1). Käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi (lg 2).

161-05, p 10). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest ehk sellest, kui avaldaja on kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-67-10, p 20; 3-2-1-161-05, p 12). Pedofiil on nimisõna. Eesti keele seletava sõnaraamatu (EKSS) kohaselt tähendab sõna „pedofiil“ last suguliselt ahistavat isikut. Võõrsõnade leksikoni kohaselt tähendab sõna „pedofiil“ lapsepilastajat, last suguliselt ahistavat isikut, seksuaalperverti (tl 35). Eesti Keele Instituudi emotsioonidetektori kohaselt on väljendil „pedofiil“ negatiivne tähendus (tl 36). Seega, käsitletav lause/kommentaar on kirjutatud artikli juurde, mis pealkirjas ja artikli sisu sisaldab korduvalt hageja nime. Kohtu hinnangul on kommentaaride lugejale üheselt arusaadav, et kommentaarides kirjutatu käib isiku kohta, kelle nimi on artikli pealkirjas ehk hageja kohta. Isikut, kelle nimi on artikli pealkirjas ja kellest artikkel räägib, nimetataksegi kommentaaris nimisõnaga. Olgugi, et mitmuses. Kolmanda mõistliku kõrvalseisja jaoks puudutas kostja kommentaar otseselt hagejat. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et kasutatud väljend moodustab osa selle kommentaariumi madalast stiilist, so tavapärane ja see allub väljendusvabaduse kaitsele. Olukord, kus isikut nimetatakse tema tegevuse või käitumise alusel kellekski, tähendab sellele isiku pidamist just selleks, kelleks teda nimetatakse. Sõna „pedofiil“ on solvava, häbistava ja alandava tähendusega väljend ja kostja ei saa õigustada ennast väitega, et väljendusvabadust kasutades on tal õigus nimetada hagejat alandava, solvava ja häbistava sõnaga, mis on kommenteeritavas lauses ja millele on kontekstist tulenevalt pandud rõhuasetus. Ka keskmiselt mõistliku isiku seisukohast on sellisel väljendil solvav ja inimväärikust alandav tähendus. Seega ei oma tähtsust, mida kostja ise silmas pidas ja/või millega ta enda poolt avaldatut õigustab. Kostja tegelikult nõustub sellega, et pedofiilia/pedofiil on negatiivse tähendusega, kuid selgitab, et kuna kostja jaoks on see teema negatiivse tähendusega, siis asus ta seda teemat kommenteerima mõtlemata konkreetselt hageja, so Xi peale (kohtuistungil, tl 91-91p). See asjaolu aga ei õigusta kostja positsiooni käesolevas menetluses hageja suhtes ning artikli kontekstist tulenevalt on kostja avaldatu seostatav hagejaga, mida kohus juba eelnevalt selgitas. Isiku nimetamine sellise sõnaga tähendab isiku kirjeldamist tema loomuvastase käitumise kaudu ja tema samastamist sellise (loomuvastase) käitumisega. Väljend lauses viitab seega loomuvastasusele või pahelisusele ning lapsi suguliselt ahistavale tegevusele ning sellise väite avaldamine kellegi kohta, on teise isiku au ja väärikust teotav. Kohus leiab, et kostja kommentaari näol on tegemist ebakohase hagejat halvustava negatiivse hinnanguga. Põhiseaduse § 17 järgi kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Sõnavabadusse sekkumine peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lg 2 kohaselt kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris hinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune kommentaar puudutab otseselt hagejat. Vaidlusaluse kommentaari eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaaris sisalduv sõnakasutus artikkel 10 lg 1 kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal, et teise isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt hageja kohta avaldatud ebakohane

väärtushinnang on hageja isiklikke õigusi rikkuv ja õigusvastane. Kostja seda eeldust ümber lükanud ei ole. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

hageja kasuks mittevaraline kahju välja mõista. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega, mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja on leidnud et arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000 eurot. Samas on hageja esitanud nõude kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus märgib siinkohal, et olukorras, kus hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p 15). Kohtu hinnangul, arvestades käesolevas asjas poolte poolt esitatud asjaolusid, mh kommentaari avaldamise viisi, hageja tegevuse kommenteerijate paljusust ja analoogsetes asjades väljakujunenud kohtupraktikat, on mõistlik ja õiglane hüvitis 600 eurot. Riigikohus on 2020. aastal avaldanud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ (kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mitte varaline_tsiviil.pdf). Nimetatud analüüsist nähtub, et tsiviilasjades aastatel 2018 kuni 2019 on isiklike õiguste rikkumise korral keskmine mittevaralise kahju hüvitis kohtupraktikas olnud 1264 eurot ja mediaan 800 eurot. Kohus peab käesoleval juhul kahju suuruse määramisel oluliseks, et kostja on ebakohase kommentaari avaldanud Delfi internetiportaalis, mis on avalikult kättesaadav üle riigi paljudele isikutele. Kui andmeid avaldati internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Tegemist on solvava, häbistava ja alandava sõnakasutusega ning jättis lugejale mulje justkui hageja oleks pedofiil. See on hageja au ning väärikust teotav. Kostja avaldatud laimav ja solvav kommentaar on hagejale tekitanud mainekahju. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 olnud seisukohal, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kostja poolt avaldatud ebakohane väärtushinnang tekitas hagejale hageja poolt avaldatud hingelisi üleelamisi, kannatada sai hageja tervis (vastav tõend on hageja poolt esitatud, tl 79, tõlge tl 80), hageja on kaotanud südamelähedase eneseteostusvõimaluse. Kohus peab hageja poolt avaldatut usutavaks. Vaidlust ei ole selles, et hageja on olnud nii algklasside õpetaja kui ka lasteaiakasvataja, omades pedagoogilist haridust. Hageja on õppinud seksuaalkasvatajaks. Seega on hageja isikuks, kellel on kvalifikatsioon koolieelsetes lasteasutustes seksuaalkasvatuse õpetuse andmiseks. Seega on mõistatav ja arusaadav hageja emotsionaalsed üleelamised, kui ebakohaste väärtushinnangutega tema au teotati. Kohus leiab ka, et arvestades hageja senise igapäevatöö sisu, on kannatada saanud hageja koostöö seniste partneritega, kolleegidega, tema senine kutsetöö on häiritud. Hageja tööga

seonduvalt/seotud youtube`is avaldatud video (tl 52) ei anna õigustust isiku alandamisele, solvamisele, häbistamisele. Kohus arvestab ka sellega, et kostja kommentaari seni avalikult kättesaadava artikli juures enam ei ole. Kohus hindab ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Kostja on leidnud, et hageja nõue ei ole põhjendatud, seda nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses, kostja ei ole hageja poolsete kompromisspakkumistega nõustunud. Kostja on hagivastuses avaldanud, et on siiski valmis hageja ees vabandama, kui hageja on tõesti haavunud ning vabandust soovib. Kostja seda teinud ei ole. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et täna ta enam sellist kommentaari tõenäoliselt ei avaldaks (tl 91). Kostja on kohtuistungil selgitanud, et töötab xxx firmas, töötasu on natuke üle xxx euro, elab eramajas. Tal on täiskasvanud tütar, kes õpib ülikoolis, aga ta on veel vanemate ülalpidamisel. Abikaasa samuti töötab, töötasu on enam vähem samas suurusjärgus. Kinnisvara, äriühingus osalusi, väärtpabereid, hoiuseid ei oma (tl 93p). Seega ei ole kostja kohtu hinnangul ka otseselt kahetsenud, et ta sellise kommentaari avaldas, kuigi on mööndusega nõus, et ta seda ilmselt enam ei teeks, kuid see on kohtu hinnangul pigem ajendatud kostja kartusest hüvitise määramise ees. Kohtu hinnangul on kostja majanduslik seis selline, mis võimaldab kostjalt hüvitist kohtu kaalutletud suuruses välja mõista. Siinkohal märgib kohus ka, et VÕS § 138 lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Seega võib hageja kannatanuna nõuda hüvitise maksmist kõigilt isikutelt, kelle poolt avaldatud kommentaarid on hageja jaoks tema isikuõigusi rikkuvad. Igalt isikult võib kahju nõuda määral, mis vastab tõenäosusele, mil määra isik võis kahju tekkimise põhjustada, st osavastutuse korras (VÕS § 138 lg 2). Seega oli hagejal õigus esitada hagi ka kostja vastu ning nõuda kostjalt tema poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist osavastutuse korras. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kostja peab hagejale maksma mittevaralise kahju hüvitise katteks 600 eurot.

välja kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot, rahuldab hagi täielikult.

ülemääraselt aega. Muud osutatud toimingud nähtuvad asja materjalidest ning on vajalikud ja põhjendatud. Seega õigusabile osutatud aeg ja kulu vastab asja keerukusele ja materjalidele. Asjaolu, et kostja ei nõustu hageja esindaja õigusabikuludega ei tähenda, et kulud oleksid põhjendamatud ja ebavajalikud. Siinkohal märgib kohus sedagi, et kostja on enda õigusabi kulusid pidanud suuremaks kui hageja kulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 1960 eurot, käibemaksuga (sh riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 1635 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (1960 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.