2-21-118977/35 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Viking Art OÜ (hageja) esitas 22.06.2021. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 22.07.2021 hagiavalduse Herne tn 7 korteriühistu (kostja) vastu 1040,25 euro nõudes, millest 563,82 eurot moodustas põhinõue ja 476,43 eurot sellelt kogunenud viivised. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt teostas kokkuleppel kostjaga Herne tn 7 kinnistul asuvas hoones erinevaid ehitustöid hageja ja kostja vale sõlmitud suulise lepingu alusel. Tööd võeti 10.11.2020. a vastu teostatud tööde aktiga nr 2, mille allkirjastas kostja toonane juhatuse liige X, kelle juhatuse liikme volitused lõppesid Äriregistri andmete kohaselt 03.03.2021. Ühtegi pretensiooni teostatud tööde kohta ei laekunud ja 10.12.2020. a esitas hageja kostjale arve nr 1158, kokku summas 6 363,82 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.12.2020. Kostja tasus 11.01.2021. arve osaliselt 5 800 euro suuruses summas. Arvest on tasumata 563,82 eurot. Hageja on kostjale võlgnevust korduvalt meelde tuletanud, esitades ka viivisarveid. Ei saa olla kahtlust selles, et hageja on kostja palvel ehitustöid teostanud, kuivõrd vastavad ehitustööd on kostja esindaja poolt aktis kinnitatud. Pooltel oli kokkulepe ka tööde tasus 6 363,82 eurot. Kostja on arve kätte saanud, sest arve on osaliselt tasutud. Kostja on alates 01.01.2021. a olnud põhinõude tasumisega viivituses, siis on hagejal õigus nõuda viivise tasumist. Arvel on tähtaegselt tasumata summalt arvestatavaks viivise määraks märgitud 0,5% päevas, millisest lähtus hageja ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel. Käesolevas hagiavalduses lähtub hageja siiski võimaliku vaidluse ärahoidmiseks seadusjärgsest viivisemäärast, s.o 8% aastas ehk ca 0,02% päevas. Hagiavalduse esitamise hetkeks on põhinõude sissenõutavaks muutumisest möödunud 202 päeva, seega on sisse nõutavaks muutunud viivis summas (202 x 563,82 x 0,08 / 365) 24,96 eurot. Hageja palub TsMS § 367 kohaselt välja mõista viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja põhivõlg on hageja ees 563,82 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja 18.08.2021 vastuse kohaselt ei ole hageja ja kostja lepingut ehitustööde teostamiseks sõlminud, tegemist on õigusvastase tehinguga. Herne 7 elamu kaasomanikud - eraisikud A, B, C, X, D, E, F, G, H ja I ning juriidilised isikud Maadehaldus OÜ, Karlest OÜ ja Novapetra OÜ ning Hardest Ehitus osaühing sõlmisid 26.04.2019 notar Sirje Ormani juures lepingu, milles lepiti muuhulgas kokku ka ehitustööde teostamine Herne 7 korterelamus. Kostja osales 26.04.2019 sõlmitud notariaalses lepingus kui „Hüpoteegipidaja 3“. Lepingu p 8 alapunktides on kokku lepitud, milliseid ehitustöid ja millistele konkreetsetele tingimustele vastavalt kohustub Hardest Ehitus OÜ teostama. Teatud kohustused ehitustööde teostamiseks Herne 7 elamus olid lepingus ette nähtud ka kaasomanikele.

Ehitustööde teostamiseks Herne 7 elamus on ühiselt avaldanud soovi kõik elamu omanikud, kuid mitte kostja. Hardest Ehitus OÜ kui töövõtja poolt esitatud konkreetsete ehitustööd hinnapakkumise on allkirjastanud Herne 7 kaasomanikud. 29.05.2019 ja 02.06.2019 ehituskoosolekute protokollidest nähtuvalt on Viking Art OÜ osalenud Herne 7 elamu ehitustöödes alltöövõtjana. Herne 7 korteriühistu on 30.09.2020 vastuvõetud otsuste kaudu juriidilise isikuna üle võtnud suhtluse elamus teostatud ehitusvigade kõrvaldamiseks. Hageja ja kostja vahel puudub selgesõnaline kokkulepe ehitustööde teostamiseks ning ehitustöödes esineb olulisi puuduseid, samuti on X tegutsenud oma volitusi ületades. X – olles KÜ Tallinn Herne tn 7 juhatuse liige perioodil 27.04.2014 – 03.03.2021 teadis ja pidi teadma, et korteriühistu juhatuse liikmetele kehtib ühistut esindades vaid ühine esindusõigus. Korteriühistu juhatuse liikmete ühine esindusõigus on fikseeritud nii ühistu põhikirjas kui kantud ka äriregistrisse. Seega pidi antud asjaolu olema teada ka kolmandatele isikutele TSÜS § 34 alusel. Arvestades, et tehinguid hagejaga on kostja poolt teostanud kostja juhatuse liige X seadusega vastuolus olevalt, on tema poolt teostatud tehingud käsitletavad tühiste tehingutena. Kostja peab hageja nõuet arve nr 1158 alusel osaliselt meelevaldseks. Notariaalse lepingu p-s 8.4 on kokkulepped ehitusmahtude arvestamise osas. Teostatud tööde aktis nr 2 on märgitud korterite uste demonteerimine ja monteerimine, milleks on hagejal kulunud kokku 130 tundi. Seega on hageja professionaalse ehitusettevõtjana tegelenud 8 korteri ukse demonteerimise ja monteerimisega 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas ning seda lakkamatult 3 töönädalat ning lisaks veel 1 täistööpäev ja ka 2 tundi järgmisest tööpäevast, väljaspool 3 töönädalat kogumaksumusega 1 950,00 eur. Arvestades, et kostja on korteriuste paigaldamisel tegutsenud tunnihinde alusel moodustab see hageja ühe tunni tööhindeks 15 eurot tunni eest. Herne 7 korteriomandi omanike kinnitusel kulus ühe ukse paigaldamisele ca 2h ning seega 8 ukse paigaldamisele kokku 16 h, mis kogusummana hageja tunnihinnet arvestavalt moodustab 240,00 eurot. Hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt lõpetanud. Kostja 30.09.2020 üldkoosolekul toodi välja erinevad puudused korteriuste paigaldamisega seoses. Menetluse käik Kohus peatas menetluse poolte taotlusel kompromiss läbirääkimisteks 22.11.2021 ning uuendas menetluse 10.02.2022. Hageja 01.03.2022 esitatud seisukoha järgi võttis kostja 26.04.2019. a sõlmitud lepingus omale kohustuse teostada ehitustöid sh kohustus paigaldada olemasolevatele korteritele välisuksed ja kanalisatsioonitorustiku ümberehitamine. Nende tööde kohta sõlmitigi eraldi suuline kokkulepe hageja ja kostja vahel. Kostja täitis sisuliselt enda kohustused, millised tulenesid 26.04.2019. a lepingust ja seda hageja vahendusel ja abil. Teostatavate tööde kokkuleppes nr 8 märgitud tööde teostamisel osales hageja alltöövõtjana. Teostatavate tööde kokkuleppes nr 8 mainitud ehitustööde teostamisel ilmnes, et hoone heaolu silmas pidades tuleks teostada veel mõned väiksemahulised ehitustööd. Selleks pöördus X kostja nimel hageja poole ning pooled leppisid tööde ulatuses ja maksumuses suuliselt kokku. Aktis nr 2 mainitud ehitustööde teostamise kokkulepet ei saa pidada 26.04.2019. a sõlmitud lepingu osaks ega lisaks, kuna selles mainitud ehitustööd ei olnud 26.04.2019. a sõlmitud lepingu esemeks ning tööde teostajaks ei olnud Hardest Ehitus OÜ. Teostatavate tööde kokkuleppes nr 8 märgitud ehitustööde korraldamisel suhtles kostja (tellija) esindajana ehitajatega vaid X. Ta osales kostja poolt ainuisikuliselt ehituskoosolekutel ning juhendas/kontrollis ehitustöid. Eelnevast tulenevalt ei tekkinud hagejal mingisugust kahtlust selles osas, et Xl ei võiks kostja juhatuse liikmena olla pädevust ja õigust vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Isegi kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, siis saab teostatud tööde eest tasumise nõude rahuldada deliktiõiguse

alusel. Sellisel juhul tuleb analüüsida kostja vastuväiteid teostatud tööde kvaliteedi, ulatuse ja maksumuse osas. Hagivastuse kohaselt peab kostja põhjendamatuks 130 tunni pikkust ajakulu korterite uste demonteerimiseks ja monteerimiseks. Kostja hinnangul võiks põhjendatuks lugeda kokku tööd 16h. Ühtegi tõendit oma väite põhistamiseks kostja esitanud ei ole, seega jääb vastuväide paljasõnaliseks. Kuivõrd ülejäänud aktis nr 2 märgitud tööde osas ei ole kostja pretensioone esitanud, siis saab sellest järeldada, et nende maksumuse ja teostamise osas pretensioonid puuduvad. Akt nr 2 allkirjastati 10.11.2020. a ja esimese sisulise pretensiooni teostatud töödele esitas kostja alles 18.08.2021. kohtumenetluses ehk 9 kuud hiljem. Eelnevat ei saa pidada mõistlikuks puudustest teavitamise ajaks ja seega on kostja kaotanud puudustele tuginemise õiguse. Uste monteerimiseks ja demonteerimiseks kulunud 130h tööaeg on see hageja hinnangul põhjendatud. Töö sisaldas endas vanade uste eest ära võtmist, ukseava suurendamist, uute uste paigaldamist, ukseliistude paigaldamist, värvimist ja poleerimist. Seega ühe korteri kohta oli teostatud töö maksumus (1 950 / 10) 195 eurot. Algselt telliti kõnealuste uste paigaldus ettevõttelt Uksed Lukud OÜ, kes koostas hinnapakkumise nr. 090419-2, milles on märgitud paigaldatavate uste arvuks kümme ja tööd sisaldavad muuhulgas vana ukse demonteerimist ja uue ukse paigaldust. Hageja töö uste paigaldamiseks läks maksma 195 eurot korteri kohta, s.o sisuliselt identne Uksed Lukud OÜ hinnapakkumise maksumusega. Kostja 04.03.2022 seisukoha järgi ületas X töid tellides, otsuseid vastu võttes ja kirjalikke dokumente vormistades ületanud oma volituse piire. Vaidlust ei ole selles, et valdavas enamuses Viking Art OÜ poolt 10.12.2020 esitatud arvest nr 1158, kokku summas 6 363,82 eurot, on Herne 7 korteriühistu Viking Art OÜ-le tasunud. Kostja on korduvalt avaldanud rahulolematust korteriuste paigaldamisega. Kostja ei nõustu ehitustööde mahuga – so 130 tunni ulatuses korteriuste demonteerimise ja monteerimisega. Hageja on kaitsnud oma nõuet mitte enda tööga, vaid tuginenud oma seisukohtadele lisatud kolmanda äriühingu - Uksed Lukud OÜ hinnapakkumisega ja samas kirjeldatud sisuliste tegevustega. Tasub märkida, et hageja paigaldas 8 korteriust, mitte 10, nagu on märgitud hinnapakkumises. Tegemist on ebakvaliteetsete ja lõpetamata ehitustöödega. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagi, tuginedes väitele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, lepingus kokkulepitud tööd on vastuvõetud, kuid kostja on jätnud osaliselt tööde eest tasumata. Kostja tugineb väitele, et lepingut ei ole sõlmitud, sest kostja seaduslikul esindajal oli ühine esindusõigus. Samuti tugineb kostja väitele, et hageja ei ole teostanud töid kvaliteetselt. Kohus võtab esmalt seisukoha lepingu sõlmimise ja nõude õigusliku aluse osas ning seejärel tööde kvaliteedi ja rahalise nõude suuruse osas. Töövõtu lepingu sõlmimine Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja juhatuse liikmetel on põhikirja p 6.12 järgi ühine esindusõigus. Pole vaidlust ka selles, et kokkuleppeid ehitustööde teostamiseks sõlmis kostja nimel hagejaga X, kes oli 27.04.2014 – 03.03.2021 ehk vaidlusalusel ajal kostja juhatuse liige. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks Xt volitanud ainuisikuliselt töövõtulepinguid sõlmima.

TsÜS § 34 lg 2 ja 3 järgi ei saanud X ainuisikuliselt kostja nimel lepinguid sõlmida ning selline kostja esindusõiguse piirang on kehtiv ka kolmandata isikute sh hageja suhtes, sest on kantud registrisse. Esindusõiguseta sõlmitud tehing on tühine TsÜS § 87 ja § 129 lg 1 järgi. Hageja esitas kostjale 10.12.2020. arve nr 1158, kokku summas 6 363,82 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.12.2020. Kostja tasus 11.01.2021. arve osaliselt 5 800 euro suuruses summas. Arvest on tasumata 563,82 eurot. Kohtu hinnangul ei saab arve tasumist pidada tehingu heakskiiduks TsÜS § 129 lg 3 mõttes, kuid saab pidada heakskiiduks VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes Kokkvõtvalt saab kohus järeldada, et Xul puudus volitus sõlmida hagejaga töövõtuleping. Käsundita asjaajamine Kohtu hinnangul on vaidlusalas õigussuhte puhul tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 mõttes ja hageja saab nõuda lepinguvälise kohutuse täitmist kostjalt. Käsundita asjaajamisel peab isik tegutsema teise isiku kasuks, ilma, et viimane oleks talle andnud õiguse tegutseda ja täidetud peab olema vähemalt üks järgmistest tingimustest: soodustatud isik kiidab asjaajamise heaks, asjaomasele asumine vastab soodustatud isiku tahtele või asjaajamisele asumata jätmine on avalikes huvides oluline. Herne 7 elamu kaasomanikud A, B, C, X, D, E, F, G, H ja I ning juriidilised isikud Maadehaldus OÜ, Karlest OÜ ja Novapetra OÜ ning Hardest Ehitus osaühing sõlmisid 26.04.2019 notar Sirje Ormani juures lepingu, milles lepiti muuhulgas kokku ka ehitustööde teostamine Herne 7 korterelamus. Lepingu p 8.11 järgi võttis kostja endale kohustused teostada teatud ehitustööd sh vahetama korterite välisuksed. Järelikult vastas hageja tegevus VÕS § 1018 lg 1 p 2 eeldustele, sest hageja tegevus vastas kostja kui soodustatud isiku huvidele ja eeldatavale tahtele. Kohtule esitatud ehituskoosoleku protokollidest 29.05.2019 ja 02.06.2019 nähtub, et X on nimetatud seal tellija esindajana. Ehituskoosolekud toimusid kohtu hinnangul 26.04.2019 sõlmitud lepingust tulenevate ehitustööde arutamiseks. Leping oli teadupärast sõlmitud Hardest Ehitus OÜ, ja Herne 7 kaasomanike vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Samas on koosoleku protokollist selge, et ehituskoosolekutel arutati kõiki elamu renoveerimisega seotud küsimusi ja selget vahetegu erinevate lepingute ja lepingupartnerite vahel ei tehtud. Kohtule esitatud tööde vastuvõtmise aktist nr 2 nähtub, et hageja on tööd üle andnud ja X on need üle vaadanud ja heaks kiitnud. Pretensioone ei ole esitatud. Kohtu hinnangul sai X tegutseda kostja nimel töid vastu võttes, sest tööde vastuvõtmist ei saa pidada tehinguks TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad J, K, L, I ja kostja seaduslik esindaja C kinnitasid, et X tegutses kostja heakskiidul ehitustööde läbiviimisel. Kostja tasus 11.01.2021. arve osaliselt 5 800 euro suuruses summas. Kohus järeldab, et kostja juhatuse liikme osalemine ehitustööde käigu jälgimisel, tööde vastuvõtmist ja arve tasumist saab kogumis pidada heakskiiduks VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes. Heaks kiidetuks saab lugeda kogu tehingut, sest arve osaliselt tasumisel ei ole kostja märkinud, milliste tööde eest ta arv tasumata jättis. Ühistu 30.09.2020 koosolekul vastu võetud otsustused ei ole kohtu arvates käsitletavad heakskiidu tagasivõtuna, arvestades, et tegemist ei ole lepingulise suhtega, ei saa seda käsitleda ka lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisena. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kostja on hageja tegevuse heaks kiitnud ja hageja tegevus on toimunud kostja huvides ning VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2 toodud nõude eeldused on täietud.

Hageja andis käsundita asjaajamise käigus saadu kostjale VÕS § 1021 lg 1 mõttes välja, sest kostja esindajana on X tööd aktiga nr 2 vastu võtnud. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt ka VÕS § 1023 lg 2 järgi kulude hüvitamist ja tasu maksmist. Tööde kvaliteet ja maht ning nõude suurus Hardest Ehituse OÜ 26.04.2019 teostavate tööde hinnapakkumises, mis on 26.04.2019 notariaalse lepingu p 8 nimetatud tööde aluseks ja on allkirjastatud kaasomanike poolt, on märgitud korterite välisuste vahetus, hinnaga 750 eurot. Uksed Lukud OÜ hinnapakkumise nr. 090419-2 järgi oli ühe ukse vahetuse hinnaks 190 eurot, millest vana ukse demonteerimine maksis 55 eurot ja uue ukse paigaldus 135 eurot. Hageja on teostanud uste vahetuse hinnaga 195 eurot korteri kohta. Esitatud tõenditest saab järeldada, et hageja teostas ehitustööd käsundita asjaajamise käigus tavapärase hinna eest ning kohtu hinnangul on hageja nõue tasu saamiseks põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei saa oma vastuväidetes olla vastuoluline ja väita samaaegselt, et lepingut ei ole sõlmitud ja töö ei vasta lepingus kokku lepitud kvaliteedile ja mahule. Asjas ei oma tähtust see, milline on arvel nimetatud tööde mahu number vaid see, kas tööd on teostatud st asjaajamine on toimunud ja milline võiks olla mõistlik tasu selle eest. Tööde tegemise eest märgitud töötundide maht iseenesest ei näita töö tegemist. Ka tunnistajad J, K, L, I, X ja kostja seaduslik esindaja C kinnitasid kohtuistungil, et tööd teostati. Tööde maksumus vastab tavapärasele uste vahetamise hinnale. Väites, et leping on sõlmimata, ei saa kostja tugineda ka lepingust tulenevatele õiguskaitsevahenditele nagu hinnaalandamine või kohustuse täitmise nõudmine vastavalt kokkulepitud kvaliteedile. Lepingut poolte vahel ei ole sõlmitud, järelikult ei ole ka kokkulepet selles, milliseid töid pidi hageja tegema ning kohus saab lähtuda tavapärasest ja mõistlikust seda laadi tööde hinnast. Hageja saatis 21.06.2021 kostjale meeldetuletuse arve tasumise kohta ja selle vastuseks esitas kostja 25.06.2021 hagejale pretensioonid tööde mahu osas. Kostja ei ole esitanud pretensioone töö tegemise osas. Kohtu hinnangul on ka tööde kvaliteedi osas esitatud vastuväited üldsõnalised. Kohtu hinnangul on tasu uste vahetamise eest mõistlik, järelikult tuleb see VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista, sest ka lepinguväline kohustus on kohustus, mis tuleb täita. VÕS § 1010 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitatud arve tasumise tähtaeg oli 31.12.2020. Kostja tasus 11.01.2021. arve osaliselt 5 800 euro suuruses summas. Arvest on tasumata 563,82 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista 563,82 eurot ning viivis alates 01.01.2021 kuni 30.06.2022 summas 67,47 eurot ning edasi alates 01.07.2022 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõlg. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 kohaselt on hagihinnaks asjas (563,82 + 24,96 + 45,11) 633,89 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend. TsMS § 177 lg 1 järgi määrab kohus ära menetluskulude rahalise suuruse kohtulahendis. TsMS § 175 lg 1 järgi peavad lepingulise esindaja kulud olema mõistlikud ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi on õigus nõuda viivist menetluskuludelt. Kokku on hageja menetluskulud seoses käesoleva menetlusega olnud 1804,40 eurot, sealhulgas õigusabiteenus 1 399,50 eurot, käibemaks 279,90 eurot ja riigilõiv 125.- eurot. Õisuteenust on osutatud 10 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusteenus maht ja kvaliteet kooskõlas asja keerukusega ja menetluses tehtud toimingutega. Pooled on pidanud läbirääkimisi, hageja