Tsiviilasi nr 2-22-109519
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
1. juuli 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-109519
Tsiviilasi
O. A. F. hagi K. K. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: O. A. F. (rk XXX), lepinguline esindaja: I. M.V. (e-post XXX) kostja: K. K. (ik XXX)
14.06.2022 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega.
Hageja ei ole 16.06.2022 määrusele vastanud.
TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohtu ülesanne on tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, mistõttu on oluline, et kohus ei võtaks menetlusse ebaselgete asjaolude või vastuoluliste nõuetega hagiavaldusi. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Riigikohus on selgitanud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena saab käsitada asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (vt nt Riigikohtu 16.11.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-113-05, p-d 13, 14). Oma nõude arvestust ja koosseisu peab selgitama hageja (vt nt Riigikohtu 09.04.2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-2-14, p-d 13, 14). Kohus ei pea ise tõenditest asjaolusid otsima (vt Riigikohtu 16.12.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 17). 14.06.2022 hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 02.11.2020 sõlmitud võlatunnistus ning maksekokkulepe (kokkulepe). Kokkuleppes tunnistas kostja võlga 1193,76 eurot (põhisumma 1000,16 eurot, viivis 7,58 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, muud kulud 146,02 eurot), lisandub lepingutasu 39 eurot ja viivis 0,065% päevas. Kostja kohustus tagastama võla maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud ühe osamakse, seega on tasumata põhivõlg 1000,16 eurot ja viivis 7,58 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 1153,76 eurot, viivise põhivõlalt 11.12.2020–14.06.2022 eest 358,21 eurot ja edasi 0,065% päevas põhivõla jäägilt kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt 16.06.2022 määruse põhjendava osa p-le 4 tuli hagejal esitada võlaarvestus, milles on selgelt ära näidatud võla 1153,76 eurot koosseis ja kujunemine. Samuti tuli hagejal selgitada maksegraafiku ja kohustuste sissenõutavusega seonduvat, mh maksegraafiku pikkust ja kehtivust ning seda, millistel asjaoludel nõuab ta kogu võla tasumist. Võlaõigusseaduse § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja ei ole tähtaegselt (hiljemalt 29.06.2022) eeltoodut täpsustanud. Kuna selge ei ole kas, millistel asjaoludel ja ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks muutunud, jääb kogu hageja nõude kujunemine ja seega ka hageja õiguste rikkumise ulatus ebaselgeks ning võimalik ei ole hinnata hageja nõude põhjendatust. Hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.