Groen Holding osaühingu hagi P. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1854.88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Groen Holding osaühing (registrikood 12054225, asukoht Vabriku 6, 10411 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Katrin Paulus (Advokaadibüroo EmeraldLegal, Parda 8, 10151 Tallinn, e-post [email protected]); kostja P. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX); kostja lepinguline esindaja A. P. (ASIS Consult osaühing, Lelle 24, Tallinn; e-post XXX).
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista kostjalt P. P. (isikukood XXX) hageja Groen Holding osaühingu (registrikood 12054225) kasuks põhivõlgnevus summas 1705.20 eurot. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise hetke seisuga viivis summas 12.38 eurot.
3.Rahuldada kostja P. P. (isikukood XXX) tasaarvestusavaldus hageja Groen Holding osaühingu (registrikood 12054225) vastu.
Tasaarvestada kostja P. P. (isikukood XXX) nõue summas 1 778.93 eurot hageja Groen Holding osaühingu (registrikood 12054225) nõudega kostja vastu summas 1705.20 eurot.
5.Mõista tasaarvestuse tulemusena hagejalt Groen Holding osaühingult (registrikood 12054225) kostja P. P. (isikukood XXX) kasuks välja (1778.93 – 1705.20 = 73.73) 73.73 eurot (seitsekümmend kolm eurot ja 73 senti).
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue
1.Groen Holding OÜ esitas 26.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1730.21 euro saamiseks. Kohus tegi 28.04.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 08.05.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik P. P. esitas 15.05.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.05.2021 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 27.05.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama põhjendatud hagiavalduse. 14.06.2021 esitas Groen Holding OÜ (edaspidi hageja) hagi ja 04.08.2021 hagiavalduse täienduse P. P. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis hagi 22.10.2021 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt hageja koostas 13.11.2019 kostjale pakkumise nr 20192399. Pakkumine sisaldas mh nii maasoojuspumpa Bosch Compress 6000 8 LW/M kui maakontuuri kaevetöid koos materjalidega. Pakkumisse oli märgitud: „Esimene osamakse 20% pakkumise aktsepteerimisel/tellimuse kinnitamisel.“ Seega tegi hageja kostjale VÕS § 16 kohase pakkumuse. Hageja koostas 14.11.2019 kostjale arve nr 20192048, kuhu oli mh märgitud: „Soojuspumba süsteemi esimene osamakse tellimuse kinnitamiseks“. Kostja tasus nimetatud arve tellimuse kinnitamiseks 14.11.2019, millega võttis vastu hageja pakkumuse ehk andis VÕS § 20 kohaselt nõustumuse, mille alusel sai lepingu sõlmituks lugeda. Poolte vahel oli kehtiv leping.
2-21-111332 Kostja tellis hagejalt maakontuuri kaevetööd koos materjaliga. Tööd teostas hageja alltöövõtja S OÜ. Tööd teostati 03.04.2021 ning kostja võttis töö vastu. Hageja hinnangul akt tõendab hageja väidet, et hageja täitis enda lepingust tulenevad kohustused. Hageja esitas kostjale tehtud töö eest 12.04.2021 arve nr 20213154 summas 1705.20 eurot. Nõue arve nr 20213154 alusel on kokkulepitud tähtajaks 15.04.2021 tasumata ning seega sissenõutavaks muutunud. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita tähtajal, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Kuna kostja tasus hageja arved eelnevalt 3 päeva jooksul ning pakkumise tingimuste kohaselt oli hagejal nõuda tasu ka tööde eest ette, tuleneb poolte võlasuhte olemusest, et kostja pidi tasuma arve 3 päeva jooksul. Tulenevalt arvest on nõude suurus 26.04.2021 seisuga: põhinõue 1705.20 eurot; viivised seisuga 26.04.2021 12.38 eurot, kokku 1717.58 eurot. Nimetatud nõue on hagi esitamise seisuga tasumata. Põhinõudele lisandub viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni. 13.04.2021 pöördus kostja hageja esindaja poole e-kirjaga, milles soovis lepingu lõpetada: „Tere H.. Olukord on keeruline, olen üksikema ja kellegilt pole nõu küsida. Tean, et olen teinud teile ettevõttele ettemaksu nov 2019a. Ja oleme korduvalt telefoni teel suhenud, soovinud oma raha tagasi, sest pank ei andnud tol hetkel enam laenu, sest meil on juba üle aasta kriisiolukord riigis. Siis ma sain teist tinglikult aru, et te raha ei tagasta ja ettemaks on tehtud seadmete mitte maaküttekontuuri paigaldusele, kuigi arved on samaväärsed, siit järeldasin et olete lihtsalt leping väga hästi ette valmistatud. Aga kliendile, ehk siis minule, pole mitte ühtegi õigusliku alust lepingust taganeda või lõpetada. Teadmata et ma ei saa oma ettemaksu enam tagasi küsida. Ma ei teadnud ka enne ettemaksu tasumist, et see on pöördumatu leping ostja ja müüja vahel. Olen otsustanud Teiega koostöö lõpetada. Tänaseks hetkeks ei soovi ma oma otsust põhjendada. Võtsin ühendust enda juristiga ja tarbijakaitsega. Kas saame olukorra ilusasti lahendada ja jõuda kompromissile või leiame muu viisi kuidas olukord lahendada. Soovin edaspidi suhelda e-posti teel.“ Hageja esindaja vastas samal päeval kostjale, et kaevetööde arve nr. 20213154 kuulub tasumisele. Seega on kostjale esitatud hageja poolt arve ning ka kirjavahetuses üle korratud, et arve kuulub tasumisele. Kostja on töö vastu võtnud ja arve kuulub tasumisele. Eespool toodud andmete kogumis analüüsimisel järeldab hageja, et kostja sai saadetud arvega tutvuda ja tal on olnud võimalus nõue vabatahtlikult tasuda. Samuti on kostja teadlik, et hageja esitas oma nõude osas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule, millele kostja vastu vaidles. Seega on kostja nõudest teadlik, kuid ei ole hagi esitamise seisuga nõuet tasunud ega teinud omapoolset pakkumist vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõudele. Hageja leiab, et kostja ei ole VÕS § 49 kohaselt lepingust taganenud. Leping sõlmiti 14.11.2019. Maakontuuri kaevetööd teostati 03.04.2021 ning kostja võttis töö vastu. Hageja koostas kostjale arve 12.04.2021. Kostja ei ole kasutanud seaduses sätestatud tähtaega lepingust taganemiseks, kostja tellis hagejalt kaevetööd ja võttis töö ka vastu. Seega on leping kehtiv ning arve on esitatud lepingujärgsete tööde eest ja kuulub tasumisele. Hageja hinnangul tööde teostamise viibimine oli tingitud kostja, mitte hagejapoolsetest asjaoludest, millest tulenevalt on põhjendamatud etteheited tööde alustamisega viibimisele. Hageja on selgitanud, et pumpa ei ole tarnitud kuivõrd pumba osas on väljastatud eraldiseisev arve nr 20213142. Hageja hinnangul kogu vaidlus oleks olemata, kui kostja oleks tasunud käesoleva hagi aluseks oleva arve, tasunud pumba eest vastavalt arvele nr 20213142 ning leppinud hagejaga kokku järgmistest töödes. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 1705.20 eurot ja hagi esitamise hetke seisuga viivis summas 12.38 eurot, kokku 1717.58 eurot.
2-21-111332 II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja nõustub hagiavalduses esitatud väitega, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping 14.11.2019. Kostja selgituste kohaselt pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostjale aadressile xxx paigaldama maasoojuspumba ning teostama maakontuuri kaevetööd. Kostja nõustub ka hageja väitega, et kostja on tasunud 13.11.2019 koostatud pakkumise nr 20192399 alusel koostatud arve nr 20192048 summas 1 778.93 eurot. Nimetatud arve tasus kostja 14.11.2019. Peale kostja poolt arve tasumist ei alustanud hageja enda lepinguliste tööde täitmist pikema aja perioodi vältel. Kostja edastas kohtule enda väidete kinnituseks ka e-kirja, mille on hageja esindajale edastanud 10.01.2020. 10.01.2020 edastatud e-kirjale hageja isegi ei vastanud. Kostja oli sunnitud korduvalt pöörduma hageja poole ka telefoni teel, et paluda hageja enda lepingulised kohustused täita. Kostja selgituste kohaselt hageja alustas enda lepinguliste tööde teostamist alles 2021 kevadel, mil kolmas isik S OÜ teostas lepingust tuleneva hageja kohustuse maakontuuri kaevetööd kostjale. Nimetatud tööde vastuvõtmise osas on hageja kohtule edastanud ka akti. Seega 2021 kevadel S OÜ poolt teostatud tööd olid esimesed tööd, mis tulenesid hageja ja kostja vahel 13.11.2019 sõlmitud suulisest lepingust. Ajaperioodil november 2019 kuni aprill 2021 ei teostanud hageja ühtegi endale 13.11.2019 sõlmitud töövõtulepingust tulenevat kohustust. Samuti ei olnud hageja kostjale tarninud maasoojuspumpa. Tulenevalt eeltoodust on hageja ekslikult väitnud kohtule, et kostja tellis eraldi maakontuuri kaevetööd, mille kohta on koostatud arve nr 20213154 summas 1 705.20 eurot. Kostja selgitab, et tegelikkuses sisaldusid S OÜ poolt teostatud maakontuuri kaevetööd 13.11.2019 poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingus ehk nimetatud tööd on üks osa lepingulistest töödest. Antud kostja väidet kinnitab 13.11.2019 hageja poolt kostjale edastatud hinnapakkumine nr 20192399 ja 12.04.2021 arve nr 20213154 sisu võrdlus, mis on identsed maakontuuri kaevetööde osas. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja on eksitanud maakohut väites, et kostja on esitanud eraldi tellimuse hagejale. Kostja on seisukohal, et hageja poolt 12.04.2021 esitatud arve nr 20213154 on esitatud õigusliku aluseta Kostja selgituste kohaselt 13.04.2021 edastas kostja hagejale e-kirja, milles teavitas hagejat, et ütleb üles/taganeb poolte vahel sõlmitud lepingust. Lepingust taganemise aluseks oli asjaolu, et kostjale ei olnud vastuvõetav hageja tegevus, kus hageja ei täida enda lepingulisi kohustusi pikema ajaperioodi vältel, so rohkem kui 1.5 aastat. Hageja ei tarninud kostjale 13.11.2019 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenevat maasoojuspumpa kuni 2021 aprillini. Seega ei olnud kuni lepingust taganemiseni seda kostja saanud. Kostja leiab, et hageja on saanud üheselt aru kostja soovist leping lõpetada ning seda kinnitab hageja ka enda hagiavalduse. Lepingu taganemise teatele vastas hageja esindaja kostjale e-kirjaga samal päeval ning asus kostjat ründama ning süüdistama laimamises. Hageja esindaja vaidles lepingust taganemisele vastu ning väitis, et kostjal ei ole lepingust taganemiseks alust, kuivõrd hageja on kõik lepingulised kohustused enda poolt täitnud. Samuti teatas hageja lepinguline esindaja, et kostja poolt teostatud ettemaks (14.11.2019 summas 1 778.93 eurot) ei kuulu kostjale tagastamisele. Kostja ja hageja ei ole 13.11.2019 suulist lepingut sõlmides leppinud kokku asjaolus, et hageja võib endale jätta kostja poolt teostatud ettemaksu. Kostja ei nõustu hageja esindaja e-kirjas esitatud väidetega. Kostja on seisukohal, et hageja on enda lepingulised kohustused jätnud täitmata, st ei ole pikema ajaperioodi jooksul (november 2019 kuni aprill 2021) tarninud kostjale maasoojuspumpa. Kostja oli korduvalt nii telefoni teel kui ka e-kirjade teel pöördunud hageja poole, et nõuda hagejalt lepinguliste kohustuste täitmist. Kuivõrd hageja teostas läbi
2-21-111332 kolmanda isiku esimesed lepingulised tööd alles 2021 aasta aprillis (maakontuuri kaevetööd) ning ei suutnud kuni 2021 aasta aprillini tarnida kostjale maasoojuspumpa, siis taganes kostja poolte vahel 13.11.2019 sõlmitud suulisest lepingust. Tulenevalt eeltoodust on ka kostja hinnangul alusetu hageja väide/seisukoht hagiavalduse punktis IV, et kostja ei ole lepingust taganenud. Kostja on seisukohal, et kostja on tasunud kolmanda isiku poolt aprillis 2021 teostatud lepinguliste tööde eest, mis oli esmaseks hageja poolseks lepingulise kohustuse täitmiseks. Kostja leiab, et tasudes 14.11.2019 ettemaksu summas 1 778.93 eurot lepinguliste tööde teostamise eest on kostja tasunud ka aprillis 2021 teostatud tööde eest. Kostja poolt teostatud ettemaks oli suurem, kui hageja poolt 12.04.2021 esitatud arve nr 20213154 summas 1705.20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja selgitanud, et kui maakohus asub seisukohale, et kolmanda isiku poolt teostatud tööd, mille kohta hageja on kostjale 12.04.2021 koostanud arve nr 20213154 summas 1705.20 eurot ei ole lepingulised tööd ja kostja on kohustatud arve tasuma, esitab kostja tasaarvestus avalduse. 13.04.2021 taganes kostja poolte vahel 13.11.2019 suuliselt sõlmitud lepingust. Võttes arvesse, et kostja tasus 14.11.2019 hagejale ettemaksu summas 1 778.93 eurot, siis kohustus hageja kostjale nimetatud summa tagastama. Hageja seda teinud ei ole. Seega tekkis kostjal hageja vastu rahaline nõudeõigus summas 1 778.93 eurot. Kostja esitas alternatiivselt hagejale tasaarvestus avalduse ning teavitas, et tasaarvestab enda nõude hageja vastu summas 1 778.93 eurot hageja nõudega kostja vastu summas 1705.20 eurot. Kokkuvõtvalt palub kostja jätta rahuldamata hageja hagi; jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1705.20 eurot ja hagi esitamise hetke seisuga viivis summas 12.38 eurot, kokku 1717.58 eurot; jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tähtaegselt tasumata põhinõudelt 1705.20 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edaspidi seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse täitmiseni; jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud; jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja tasumata hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 11 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-21-111332
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Pooltel ei ole vaidlust selles osas, et hageja koostas 13.11.2019 kostjale pakkumise nr 20192399. Pakkumine sisaldas nii maasoojuspumpa Bosch Compress 6000 8 LW/M kui maakontuuri kaevetöid koos materjalidega. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja koostas 14.11.2019 kostjale arve nr 20192048, kuhu oli mh märgitud: „Soojuspumba süsteemi esimene osamakse tellimuse kinnitamiseks“. Puudub vaidlus, et kostja tasus nimetatud arve tellimuse kinnitamiseks 14.11.2019. Eeltoodust tulenevalt puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping 14.11.2019, mille kohaselt hageja kohustus kostjale aadressile Sõrve 34, Harku vald paigaldama maasoojuspumba ning teostama maakontuuri kaevetööd. Poolte vahel puudub vaidlus, et maakontuuri kaevetööd teostas hageja alltöövõtja S OÜ. Tööd teostati 03.04.2021 ning kostja võttis töö vastu, mida kinnitab sellekohane akt. Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale tehtud töö eest 12.04.2021 arve nr 20213154 summas 1705.20 eurot, mis on kostja poolt tasumata.
7.Pooled vaidlevad selle üle, millistes tingimustes pooled suulises lepingus kokku leppisid ja selle üle, kas kostjal oli õigus 13.04.2021 lepingust taganeda/ülesse öelda hageja poolse lepingu rikkumise tõttu. Lisaks on poolt vahel vaidlus selles, kas käesoleval juhul on põhjendatud kostja nõue hagejale ettemaksu tagastamiseks vastavalt tasutud arvele nr 20192048 või selle tasaarvestamist hageja poolse nõudega.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 p-s 14 seisukohal, et leping sõlmitakse teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või
2-21-111332 kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Hageja koostatud 13.11.2019 pakkumine nr 20192399 on selgelt väljendatud pakkumine, kus on välja toodud, et esimene osamakse 20% pakkumise aktsepteerimisel/tellimuse kinnitamisel. Pakkumine sisaldas nii maasoojuspumpa Bosch Compress 6000 8 LW/M kui maakontuuri kaevetöid koos materjalidega. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et kostja poolt 14.11.2019 arve nr 20192048 tasumine on käsitletav nõustumusena. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping 14.11.2019, mille kohaselt hageja kohustus kostjale aadressile xxx paigaldama maasoojuspumba ning teostama maakontuuri kaevetööd. Kohus leiab, et hageja 14.06.2021 hagiavalduse lisa 3 tööde vastuvõtmise aktiga – Pinnasekollektori üleandmise akt 09.04.2021 töövõtja S OÜ – on tõendatud, et 03.04.2021 teostas maakontuuri kaevtööd hageja alltöövõtja S OÜ ja kostja võttis töö vastu. Viidatud tööde osas kostjal puudusid pretensioonid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja esitas kostjale tehtud töö (maakontuuri kaevtööd) eest õigustatult 12.04.2021 arve nr 20213154 summas 1705.20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud nõude sissenõutavaks muutumise päeva, millest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõude summas 12.38 eurot.
10.Kohus leiab, et kostja vastuväited on osaliselt põhjendatud, kuid ei anna alust jätta hagi rahuldamata põhinõude summas 1705.20 euro osas. VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et võttes arvesse, et kostja näol on tegemist tarbijaga, kes ei tegutsenud oma majandus või kutsetegevuses, saab lugeda 13.04.2021 kostja poolt hagejale edastatud e-kirja kehtivaks lepingu taganemisavalduseks. Kostja on põhjendanud lepingust taganemise aluseks asjaolu, et kostjale ei olnud vastuvõetav hageja tegevus, kus hageja ei täida enda lepingulisi kohustusi pikema ajaperioodi vältel, so rohkem kui 1,5 aastat. Hageja ei tarninud kostjale ka 13.11.2019 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenevat maasoojuspumpa kuni 2021. a aprillikuuni. Kohtu hinnangul ei kostja ega hageja ei ole tõendanud, millistes lepingutingimustes pooled olid suulise lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Kohus on seisukohal, et hageja poolsed väited, et töödega alustamisega viibimine oli tingitud kostjapoolsest käitumisest on paljasõnalised ja tõendamata. Tõenditest nähtuvalt on töödega alustamine viibinud üle 1.5
2-21-111332 aasta, mida ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks ajaks ning saab käsitleda hagejapoolse lepingurikkumisena ja seadusest tuleneva taganemisalusena. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja tarninud kostjale maasoojuspumpa tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole tasunud sellekohast arvet nr 20213142, mis on väljastatud 07.04.2021. Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel tuleb poolte seisukohad seoses maasoojuspumba tarnimisega jätta tähelepanuta, arvestades, et hageja ei ole maasoojuspumpa tellinud ega tarninud ning kostja ei ole ka selles osas väljastatud arvet tasunud.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 13.04.2021 taganes kostja poolte vahel 13.11.2019 suuliselt sõlmitud lepingust. Võttes arvesse, et kostja tasus 14.11.2019 hagejale ettemaksu summas 1 778.93 eurot, siis kohustus hageja kostjale nimetatud summa tagastama. Hageja seda teinud ei ole ning seega tekkis kostjal hageja vastu rahaline nõue summas 1 778.93 eurot. VÕS § 197 lg 1 alusel kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei esine VÕS § 200-st tulenevaid tasaarvestuse piiranguid. Seega esineb nii hagejal kui kostjal teineteise vastus sissenõutavaks muutunud samaliigilised rahalised kohustused. Kohus leiab, et kostja nõue hageja vastu summas 1 778.93 eurot tuleb tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu summas 1705.20 eurot.
12.Eeltoodust lähtuvalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 1705.20 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise hetke seisuga viivis summas 12.38 eurot. Rahuldada kostja tasaarvestusavaldus hageja vastu ning tasaarvestada kostja nõue summas 1 778.93 eurot hageja nõudega kostja vastu summas 1705.20 eurot. Mõista tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja P. P. kasuks välja (1778.93 – 1705.20 = 73.73) 73.73 eurot.
IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tulenevalt asjaolust, et kohus küll rahuldas hagiavalduse põhinõude osas, kuid tasaarvestuse tulemusena ületas kostja nõue hageja vastu põhinõude suuruse, põhjendatud käesoleval juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
2-21-111332 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.