Liivaku Garaažihooneühistu hagi O. T. vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1256.20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Liivaku Garaažihooneühistu (registrikood 80060789, asukoht Retke tee 9, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Artjom Morozov (epost xxx); kostja O. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt O. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Liivaku Garaažihooneühistu (registrikood 80060789) kasuks välja põhinõue summas 600 eurot.
3.Mõista kostjalt O. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Liivaku Garaažihooneühistu (registrikood 80060789) kasuks välja viivis 0.1% päevas põhinõudelt seisuga 02.11.2021 kokku summas 437.20 eurot.
2-21-111332
4.Mõista kostja O. T.’alt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Liivaku Garaažihooneühistu (registrikood 80060789) kasuks alates 03.11.2021 välja viivis 0.1% päevas põhinõudelt kuni nõude kohase täitmiseni
6.Mõista kostjalt O. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Liivaku Garaažihooneühistu (registrikood 80060789) kasuks välja menetluskulud summas 1328 eurot.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue
1.Liivaku Garaažihooneühistu esitas 25.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. T. vastu 800.10 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 30.03.2021 tegi kohus makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku oli 865.10 eurot. Kohtumäärus makseettepanek on loetud võlgnikule kätte toimetatuks 03.06.2021. Kohtutäitur jättis makseettepaneku postkasti aadressil xxx. 29.06.2021 koostas kohus maksekäsu. Kohtumäärus maksekäsk on loetud võlgnikule toimetatuks 03.06.2021. Automatiseeritult loodud, kehtiv ilma allkirjata (TsMS § 4892 lg 2) 1/( 3) Vorm MÜ Tsiviilasi 2-21-108591 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 08.09.2021 avalikus e-toimikus. 14.09.2021 esitas võlgnik vastuväite. Võlgnik ei tunnista nõuet, sest makseettepanek ei ole talle isiklikult kätte toimetatud ning hooneühistu põhikirjaga ei ole kindlaks määratud liikmemaksumäära. 19.10.2021 on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond rahuldanud O. T.’i poolt 14.09.2021 kohtule esitatud määruskaebuse ja tühistas Liivaku Garaažihooneühistu maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses number 2-21-108591 29.06.2021 kohtumäärusena tehtud maksekäsu ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 22.10.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama põhjendatud hagiavalduse. 02.11.2021 esitas Liivaku Garaažihooneühistu (edaspidi hageja) hagi ja 09.112021 hagiavalduse täienduse O. T. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis hagi 26.12.2021 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt 12.03.2019 viis hageja läbi üldkoosolek, mis ei olnud otsustusvõimeline. 28.03.2019 viidi läbi korduv üldkoosoleku, millega võeti vastu otsus: „Kinnitada 2019.a. ekspluatatsiooni- ja remondikulude suuruseks 300.- (kolm sada) eurot
2-21-111332 boksi kohta, millest 200.- eurot tasuda hiljemalt 15. aprilliks 2019 ja 100.- eurot hiljemalt 01. augustiks 2019.“ Kostja viibis antud üldkoosolekul. Seega aastal 2019 oli üldkoosolekuga kinnitatud liikmemaks summa kokku 300 eurot. 09.06.2020 viidi läbi üldkoosolek, mis ei olnud otsustusvõimeline. 26.06.2020 viidi läbi korduv üldkoosoleku, millega võeti vastu otsus „2020.a. aastamaksus kehtestada 300 EUR boksi kohta, millest 200 EUR tasuda 15.07.2020 ja 100 EUR 31.10.2020“. Makse kohustusest teavitati kostjat ka e-posti teel 03.07.2020. Kosja ei ole maksnud järgmiseid summasid: 2019. a liikmemaks 300 eurot; 2020. a liikmemaks 300 eurot. Kostja võlgneb hagejale kokku 600 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja hinnangul ei vasta tõele kostja väide, et liikmemaksumäära iga liikmesuse kohta ei ole põhikirjaga sätestatud. Vastavalt HÜS § 13 lg 3 liikmemaksumäär on ainukasutuses olevatele hooneosadele vastav murdarv väljendatuna hariliku murruna. Põhikirja punkti 22 kohaselt ühe garaažiboksi kasutamist kajastav liikmemaksumäär väljendub murdarvus 1/118. Seega iga liikmemaksumäära iga liikmesuse kohta ongi 1/118. Kui kostja arvas, et põhikirjas pidi kajastatud olema ka iga liikme liikmemaksu suurus siis sellist nõudmist seadusest ei tulene, vastupidi HÜS § 13 lg 1 kohaselt seda otsustatakse üldkoosolekul ning liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Seega on asjakohatu ka kostja viide põhikirja vastuvõtmise ja muutmise reeglitele. Vastavalt hageja põhikirja punktile 21 - liikmemaksu kogutakse ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutuste katmiseks. Nimetatud kulutused määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Vastavalt põhikirja punktile 22 – ühistu liige maksab liikmemaksu vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu tasumise kord kehtestatakse üldkoosoleku otsusega. Põhikirja punkti 22 kohaselt liikmemaksumäär iga liikme kohta sõltub tema kasutuses olevate garaažibokside arvust. Ühe garaažiboksi kasutamist kajastav liikmemaksumäär väljendub murdarvus 1/118. Konkreetne liikmemaksumäärale vastav liikmemaksu aastasuurus kinnitatakse üldkoosolekul lähtuvalt hooneühistu valitsemise põhimõtetest, üldkoosolekul heaks kiidetud majanduskavast ja sellest tulenevast aastaeelarvest. Vastavalt põhikirja punktile 28 – ühistu liige on kohustatud tasuma ühistule makstavate ühe-ja mitmekordsete maksete (sh liikmemaks ja osamaks) tasumisega viivitamise eest viivist 0,1% viivitatud summalt päevas. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis 0,1% päevas. Hageja nõue moodustub põhivõlg 600 eurot, kokku viiviseid seisuga 02.11.2021 437.20 eurot, võlgnevus kokku seisuga 02.11.2021 1037.20 eurot. Hageja palub ka mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamise järgmisest päevast lepingulised viivised 0,1% päevas võlgnevuse põhisummalt kuni nõude kohase tasumiseni. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja leiab, et hageja põhikirja punkt 23 sätestab, et liikmemaksumäär iga liikme kohta sõltub tema kasutuses olevate garaažibokside arvust. Ühe garaažiboksi kasutamist kajastav liikmemaksumäär väljendub murdarvus 1/118. Konkreetne liikmemaksumäärale vastav liikmemaksu aastasuurus kinnitatakse üldkoosolekul lähtuvalt hooneühistu valitsemise põhimõtetest üldkoosolekul heaks kiidetud majanduskavast ja sellest tulenevast aastaeelarvest. Seega on põhikirjas ette nähtud liikmemaksumäärade arv, kuid liikmemaksumäära iga liikmesuse kohta ei ole põhikirjaga sätestatud. Kostja hinnangul, kuna HÜS kohaselt tuleb liikmemaksumäär iga liikmesuse kohta põhikirjas sätestada, siis üldkoosoleku otsusega ei saa liikmemaksumäära iga liikmelisuse kohta kehtestada. Erinevalt üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest on põhikirja vastuvõtmiseks ja muutmiseks vajalik 2/3 liikmete hääleenamus.
2-21-111332 Seetõttu ei ole kostjal kohustust tasuda üldkoosoleku otsusega kehtestatud liikmemaksu ega tasuda viivist tasumata liikmemaksu eest. Täiendavalt on kostja esitanud Tallinna notari Kristel Akerman’i poolt koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse, mille kohaselt kostja on pärinud 1⁄2 suuruse mõttelise osa osamaksust Liivaku Garaažiühistus, seega on kostja vaid 1⁄2 suuruse mõttelise osa kaasomanikuks. Kostjale ei ole teada, miks hageja on teda kui liikmesuse ainuomaniku äriregistrisse kandnud. Kostja selgituste kohaselt ei ole ta garaažiboksi kasutanud, tal ei ole võtit ning garaažiboks on kasutuskõlbmatu, sellel puudub katus. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -
kostja on hooneühistu ehk hageja liige. Kohus loeb viidatud asjaolu tõendatuks väljatrükiga äriregistrist (09.11.2021 hagiavalduse täienduse lisa 1);
-
vastavalt hageja põhikirja (02.11.2021 hagiavalduse lisa 1) punktile 21 kogutakse liikmemaksu ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotudkulutuste katmiseks. Nimetatud kulutused määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega;
2-21-111332 -
vastavalt põhikirja punktile 22 maksab ühistu liige liikmemaksu vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu tasumise kord kehtestatakse üldkoosoleku otsusega. Põhikirja punkti 22 kohaselt sõltub iga liikme liikmemaksu määr tema kasutuses olevate garaažibokside arvust. Ühe garaažiboksi kasutamist kajastav liikmemaksumäär väljendub murdarvus 1/118. Konkreetne liikmemaksumäärale vastav liikmemaksu aastasuurus kinnitatakse üldkoosolekul lähtuvalt hooneühistu valitsemise põhimõtetest, üldkoosolekul heaks kiidetud majanduskavast ja sellest tulenevast aastaeelarvest.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma üldkoosoleku otsusega kehtestatud liikmemaksu ning sellest tulenevalt viivist tasumata liikmemaksu eest.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
9.Hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 4 kohaselt hooneühistu liige on kohustatud tasuma liikmemaksu käesoleva seaduse §-s 13 kindlaksmääratud ulatuses. HÜS § 13 lg 1 alusel hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel.
10.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt viis hageja 12.03.2019 läbi üldkoosoleku, mis ei olnud otsustusvõimeline (02.11.2021 hagiavalduse lisa 2). 28.03.2019 viidi läbi korduv üldkoosolek, millega võeti vastu otsus: „Kinnitada 2019.a. ekspluatatsiooni- ja remondikulude suuruseks 300.- (kolm sada) eurot boksi kohta, millest 200.- eurot tasuda hiljemalt 15. aprilliks 2019 ja 100.- eurot hiljemalt 01. augustiks 2019“ (02.11.2021 hagiavalduse lisa 3, lk 3). Kostja osale ka viidatud üldkoosolekul (02.11.2021 hagiavalduse lisa 4, nimekirja numbri 26 all)
11.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 09.06.2020 viidi läbi üldkoosolek, mis ei olnud otsustusvõimeline. 26.06.2020 viidi läbi korduv üldkoosoleku, millega võeti vastu otsus „2020.a. aastamaksus kehtestada 300 EUR boksi kohta, millest 200 EUR tasuda 15.07.2020 ja 100 EUR 31.10.2020“ (02.11.2021 hagiavalduse lisa 5 p 2, lisa 6). Makse kohustusest teavitati kostjat ka e-posti teel 03.07.2020 (02.11.2021 hagiavalduse lisa 7).
12.Tulundusühistuseadus (TÜS) § 46 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. TÜS § 46 lg 2 sätestab, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.
13.Kohus leiab, et vastavalt HÜS § 13 lg 3 liikmemaksumäär on ainukasutuses olevatele hooneosadele vastav murdarv väljendatuna hariliku murruna. Hageja põhikirja punkti 22 kohaselt väljendub ühe garaažiboksi kasutamist kajastav liikmemaksumäär murdarvus 1/118. Seega iga liikmemaksumäära iga liikmesuse kohta on 1/118. Seadusest tulenevalt ei ole kehtestatud nõudmist justkui põhikirjas peaks olema kajastatud ka iga liikme liikmemaksu
2-21-111332 suurus, vastupidi HÜS § 13 lg 1 kohaselt seda otsustatakse üldkoosolekul ning liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendamata kostja viide põhikirja vastuvõtmise ja muutmise reeglitele.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõuab kostjalt õigustatult liikmemaksu ja sellest tuleneva viivise tasumist.
16.Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamata ning ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
17.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuksvälja põhinõude summas 600 eurot, lepingulised viivised 0,1% päevas seisuga 02.11.2021 summas kokku 437.20 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 03.11.2021 lepingulised viivised 0.1% päevas põhisummast kuni nõude kohase tasumiseni. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 09.02.2022 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud käesolevas menetluses kokku on 1328 eurot (õigusabi kulud koos käibemaksuga kokku 1080 + muud kulud kokku 248). Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud summas 1328 eurot kostja kanda. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-21-111332 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse, kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude rahalisele suurusele ja kohus on otsustanud hagi rahuldamise tõttu jätta menetluskulud kostja kanda, siis on hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks põhjendatud määrata 1328 eurot.