Contraso BV hagi Brandgate Group OÜ ja BRG Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
37 508,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Contraso BV (välismaa registrikood 71705546; asukoht Takkebijsters 57 A, 4817 BL Breda, Holland); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Lada Riisna, vandeadvokaat Hanne-Loore Mööl (Cuesta Advokaadibüroo OÜ; e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja I: Brandgate Group OÜ (registrikood 11311648; asukoht Erika tn 14, 10416 Tallinn); Kostja I seaduslikud esindajad: K. R. (isikukood xxxx); M. R. (isikukood xxxx); K. T. (isikukood xxxx); K. T. (isikukood xxxx). Kostja II: BRG Estonia OÜ (registrikood 16205253; asukoht Erika tn 14, 10416 Tallinn); Kostja II seaduslikud esindajad: K. T. (isikukood xxxx); K. R. (isikukood xxxx).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
14.06.2022 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hanne-Loore Mööl Kostjate seaduslik esindaja: K. R.
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 07.04.2022 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu (millega kohus seadis kostjale I Brandgate Group OÜ (registrikood 11311648) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 146-44 (registriosa nr 7866701) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 35 103,34 eurot hageja Contraso BV (välismaa registrikood 71705546) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-4840 nõude tagamiseks).
3.Jätta kõik menetluskulud hageja Contraso BV kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
2-22-4840 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja Contraso BV esitas 01.04.2022 ja täpsustatud kujul 06.04.2022 hagi Brandgate Group OÜ ja BRG Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt Brandgate Group OÜ (registrikood: 11311648) ja BRG Estonia OÜ (registrikood: 16205253) solidaarselt Contraso BV (Hollandi registrikood: 71705546) kasuks välja põhivõlgnevus summas 30 061,84 eurot. Samuti palus hageja mõista välja kostjatelt Brandgate Group OÜ ja BRG Estonia OÜ solidaarselt Contraso BV kasuks viivise põhivõlgnevuselt (summas 30 061,84 eurot) hagiavalduse esitamise päeva seisuga summas 5041,50 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tellis Contraso BV (hageja) 08.03.2019 Brandgate Company kaudu (K. R. isikus) Rootsi ettevõttelt Selected Brands Nordic AB 2475 paari UGG saapaid koguhinnaga 155 034 eurot. 03.04.2019 saabus Brandgate Company-lt tellimuse kinnitus (lisa 1 – hageja tellimus ja müüja tellimuse kinnitus). Tellimuse kinnituselt on näha, et Selected Brands Nordic AB-le on hageja tellimuse esitanud Magnum Distribution OÜ, kuigi hageja ostis saapad Baltikumi edasimüüjalt Brandgate Company. Ka arve esitati saabaste eest hagejale K. R. poolt Magnum Distribution OÜ kaudu summas 155 034 eurot (lisa 2 – 05.09.2019 arve) mille hageja tasus 11.09.2019 ülekandega (lisa 3 – 11.09.2019 maksekorraldus).
3.Hagejale tellimuse kättetoimetamise tähtajaks oli 1 nädal alates ettemaksu tegemisest, kuid tellimuse kättetoimetamine jäi juba koheselt venima. Alles 03.10.2019 saatis K. R. hagejale ekirja, milles vabandas ja teatas, et hageja tellimus jääb ootamatult hiljaks. K. R. lubas uurida, milles viivitus seisneb ning hagejaga päeva jooksul ühendust võtta (lisa 4 – K. R. 03.10.2019 e-kiri). 07.10.2019 informeeris K. R. hagejat, et tellimus pannakse samal nädalal Rootsist teele (ehk 7.10.2019 – 13.10.2019) ning tellimus hilineb seoses tarneraskustega (lisa 5 – K. R. 07.10.2019 ekiri). K. R. jättis mainimata, millised tarneraskused esinevad. 29.10.2019 kauaoodatud kauba osa jõudis hageja volitatud esindajani – hageja teostas kauba kättesaamisel koheselt ülevaatuse ja avastas, et 532 paari UGG saapaid oli kättetoimetatud tellimusest puudu. Hageja edastas pretensiooni koheselt K. R.le (lisa 6 – 29.10.2019 CMR leht, lisa 7 – hageja ja K. R. vaheline kirjavahetus). 02.11.2019 võttis hageja K. R.ga uuesti ühendust, et uurida tarnimata kauba kohta. Hageja selgitas, et kui kaup ei saabu järgmise nädala jooksul, tühistab ta tellimuse osas, mida ei täidetud. Nimelt oli ka hageja omakorda seotud konkreetsete kuupäevade ja tarnemahtudega enda Hollandi klientide ees. K. R. vastas hagejale, et kadunud saapad on leitud ning lubas viivitamatult
2-22-4840 tegeleda nende saatmisega hagejale (lisa 8 – hageja ja K. R. vaheline kirjavahetus 02.-04.11.2019).
4.Kuivõrd kaupa hagejale ei tarnitud, saatis hageja täiendavad kirjad K. R.le 02.11., 06.11., 12.11. ja ka 13.11. paludes teavet tellimuse tarne osas (lisa 9 – hageja e-kirjad). Hageja ei saanud oma ekirjadele mingit vastust. 19.11.2019 edastas hageja K. R.le kreeditarve summas 33 261,84 eurot paludes summa tagastada hageja kontole hiljemalt 19.11.2019 (lisa 10 – hageja 19.11.2019 e-kiri ja kreeditarve). Kostjad kirjale ei ole vastanud ega summat hagejale tagastanud. Hageja püüdis pärast kreeditarve esitamist korduvalt K. R.ga kontakti saada, nii kirja teel kui ka helistades, kuid K. R. oli asunud hagejat ignoreerima. 06.01.2020 saatis hageja nii K. R.le kui ka E. H.le (Magnum Distribution OÜ seaduslik esindaja kuni 18.03.2020) uuesti kreeditarve, paludes see tasuda või vastasel juhul pöördub hageja politsei või juristi poole (lisa 11 – hageja 06.01.2020 e-kiri).
5.07.01.2020 vastas K. R. lõpuks (ehk. peaaegu 2 kuud pärast viimast suhtlust) hagejale selgitades, et „käesoleval nädalal“ on ettevõttes palkade maksmine, kuid „järgmisest nädalast“ saavad nad hakata maksma osade kaupa tagasi võlgnevuses olevat summat. K. R. andis lootust, et maksed hakkavad tulema iga 2 nädala tagant või kiiremini ning hageja saab oma raha tagasi (lisa 12 – K. R. 07.01.2020 e-kiri hagejale). Kuivõrd hageja seaduslik esindaja viibis samal ajal Tallinnas, võttis ta ühendust K. R.ga ja 08.01.2020 kohtus K. R.ga isiklikult. Kohtumise tulemusena allkirjastati võlatunnistus, mille kohaselt K. R. Magnum Distribution OÜ esindajana tunnistas võlgnevust summas 33 261,84 eurot ning Magnum Distribution OÜ võttis võlatunnistusega kohustuse tasuda hagejale 08.01.2020 esimese osamakse summas 5000 eurot ning ülejäänud osamaksed iga 2 nädala tagant, kuni kogu võlgnevus on hagejale tasutud (lisa 13 – 08.01.2020 võlatunnistus).
6.Esimest lubatud osamakset õigeaegselt ei tasutud, mistõttu 21.01.2020 kirjutas hageja uuesti K. R.le ja E. H.le, paludes võlgnevuse koheselt tasuda. E. H. vastas hagejale, et tal on väga kahju, et hageja on sellises situatsioonis, kuid arvas, et K. R.ga on kokkulepe saavutatud ja lahendus leitud ning palub K. koheselt hagejale vastata. Ühtlasi märkis E. H., et ta ei kasuta seda meiliaadressi iga päev (xxxx) ning palus kiirema kontakti saamiseks kirjutada hoopis aadressile xxxx (lisa 14 – hageja ja E. H. vaheline kirjavahetus). K. R. saatis hagejale alles 28.01.2020 e-kirja ja maksekorralduse, millest nähtus, et Magnum Distribution OÜ tasus hagejale samal kuupäeval 3200 eurot (lisa 15 – K. R. 28.01.2020 e-kiri ja maksekorraldus). 24.02.2020 kirjutas hageja K. R.le ja E. H.le e-kirja, milles väljendas pahameelt tühjade lubaduste ja võlgnevuse mittetasumise osas. Hageja teatas, et võlgnevuse osas võtab edaspidi ühendust tema jurist (lisa 16 – hageja 24.02.2020 e-kiri K. R.le ja E. H.le). Hageja on püüdnud korduvalt K. R.ga ühendust saada nii ekirja kui ka telefoni teel, kuid tulutult. Kuivõrd K. R., Magnum Distribution OÜ ega ka Brandgate Company pole oma kohustust hageja ees tänaseni täitnud, on müüjal hageja ees võlgnevus summas 30 061,84 eurot.
7.Hageja leiab, et kostja I on jätnud poolte vahel sõlmitud lepingu täitmata ning on kohustatud seega hagejalt lepingu alusel saadu tagastama. Vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingule kohustus Brandgate Company (Brandgate Group OÜ K. R. esindusel, vt ka p. 2.2.17.) tarnima hagejale 2475 paari UGG saapaid. Poolte vahel oli seega sõlmitud müügileping tulenevalt VÕS §st 208. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Hageja tellis 2475 paari UGG saapaid ettevõttelt Brandgate. Hageja suhtles Brandgate kontaktisikuga K. R., kes tegi hageja tellimuse omakorda Selected Brands Nordic AB-lt, edastades tellimuse kinnituse 02.09.2019 xxxx e-maililt xxxx e-mailile ja seejärel hagejale. Hagejale esitas tellimuse eest arve aga Magnum Distribution OÜ, kellele hageja tasus ettemaksu. Brandgate Group OÜ (edaspidi kostja I) suhtles hagejaga K. R. isikus üksnes läbi Brangate ettevõtte ning selle ettevõttega seotud e-kirjade, kasutades alati Brandgate signatuuri. Kuivõrd kostja I puhul oli tegemist pikka aega (15 aastat) tegutsenud äriühinguga ning K. R. oli
2-22-4840 alates 12.08.2019 ettevõtte seaduslike esindajate nimekirja kantud, oli hagejal kindel teadmine, et saabaste Eesti poolseks edasimüüjaks on Brandgate ehk kostja I, mitte Magnum Distribution OÜ.
8.Magnum Distribution OÜ juhatuse liikmeks oli müügilepingu sõlmimise ajal hoopis E. H. ning K. R. sai juhatuse liikmeks äriregistri andmetel alles 18.03.2020 ehk aasta pärast saabaste müügilepingu sõlmimist (vt lisa 17 – Magnum Distribution OÜ registrikaardi ajalugu). Teatmik.ee veebilehelt nähtub, et Magnum Distribution OÜ on asutatud 27.03.2018, asukohaks Erika tn 14, Tallinn. E-posti aadressiks on märgitud [email protected] ning kontakttelefoniks K. R. isiklik telefoninumber (mis nähtub ka Brandgate e-kirja signatuurist). 4 tegutsemisaasta jooksul ei ole esitatud ühtki majandusaasta aruannet, puudub maksustatav käive ja töötajad. Viidatud andmete alusel saab järeldada, et Magnum Distribution OÜ-l puudub mis tahes tegelik majandustegevus ning ettevõte on loodud üksnes variettevõttena ettemaksuarvete esitamiseks ja maksete vahendamiseks. Seega Magnum Distribution OÜ polnud tellimuse tegemise ega müügilepingu sõlmimise hetkel kuidagi müüjana tuvastatav.
9.Riigikohus on sedastanud, et kaudsete tõenditega on võimalik tõendada asjaolude esinemist, mille põhjal järeldada seda, et arve esitaja pole tegelik tehingupartner. Lisaks on ka Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et väljastatud arve ei ole nõude alus, st vaidluses hageja poolt arvele märgitud kostja nimi ei tõenda pooltevahelise lepingu olemasolu. Viidatud lahendid näitavad selgelt, et lepingupool ei pea ühtima arve esitajaga ning lisaks sellele hageja teadis, et tellib kaupa kostjalt I, mitte aga Magnum Distribution OÜ-lt. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ei vastanud kaup lepingutingimustele, kuivõrd saapaid ei tarnitud kokkulepitud koguses, mille eest hageja oli ka ettemaksu teinud. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Antud juhul vaatas hageja tellitud kauba üle koheselt ehk selle saabumise hetkel ning tuvastas puuduoleva kauba. Samal päeval teavitas kauba puudusest hageja ka K. R.t. Puuduoleva kauba fakti on kinnitanud ka K. R. ise.
10.Eelnevast nähtub, et müüja on müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud sellega, et ei tarninud hagejale lepingutingimustele vastavas koguses kaupa. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama sätte lõige 2 täpsustab, millistel juhtudel võib pidada lepingurikkumist oluliseks. Punkti 1 alusel on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud ning sama sätte punkti 2 alusel võib selliseks juhuks pidada, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Eelkirjeldatud lepingu rikkumine liigitub olulise lepingu rikkumise alla, kuivõrd hageja ei saanud kokkulepitud ja makstud kogust saapaid. Vastupidiselt oodatule, sai hageja kostjalt oluliselt vähem saapaid. Seega soovis hageja müügilepingust taganeda.
11.Taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet. Hageja on aga andnud müüjale korduvalt täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning lisaks andnud kostjale teada, et juhul, kui kohustust ei täideta, siis taganeb hageja lepingust, esitades omalt poolt kreeditarve. 19.11.2019 esitaski hageja müüjale kreeditarve, paludes see arvel märgitud tähtajaks tasuda. Seega on hageja kehtivalt müügilepingust taganenud. Müüja ei ole enammakstud summat hagejale siiani tagastanud. Tulenevalt eeltoodust ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et kostja I jättis oma põhilise lepingulise kohustuse s.o UGG saabaste tarnimise kohustuse täitmata, rikkudes
2-22-4840 sellega oluliselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Seetõttu oli hageja õigustatud lepingust taganema. Seega kohustub kostja I hagejale tagastama VÕS § 189 lg 1 kohaselt hageja tasutud müügihinna, mille osas hageja tellitud kaupa ei saanud, s.o 30 061,84 eurot.
12.Hageja nõue kostja II vastu on hageja arvates seotud järgnevaga. Kostja I 2019.a kui ka 2020.a majandusaasta aruannetest nähtub (vt lisa 18 – Brandgate Group OÜ 2019. a majandusaasta aruanne, lisa 19 – Brandgate Group OÜ 2020. a majandusaasta aruanne), et kostjal I ei toimunud 2019. aastal ega ka 2020. aastal mingit majandustegevust. Tegevusaruandes on kajastatud, et Brandgate Group on loodud teistes äriühingutes osaluste haldamiseks ja uute investeeringute tegemiseks. Brandgate Group teostab oma ärihuvisid läbi oma tütarettevõtete, mistõttu ei saanud kostja I üksi olla müügitehingu pooleks ning pidi müügitehingu faktiliseks läbiviimiseks kaasama oma tütarettevõtte. Kostja I 2019. aasta majandusaasta aruande lisast 2 nähtub, et 2019. aastal oli kostjal I viis tütarettevõtet: KT Meister OÜ (põhitegevusvaldkonnaks ehitus), Brandgate OÜ, Retail & Brands OÜ, Brandgate Retail OÜ (nüüdseks Bestbrands Retail Estonia OÜ) ja Trendgate Company OÜ. Viimases neljas on kostja I ainuosanik ning põhitegevusala on kõigil neljal ettevõttel jalanõude ja riiete hulgimüük. Magnum Distribution OÜ-d ei ole kostja I majandusaasta aruannetes tütarettevõttena üldse kajastatud.
13.Hageja tõi juba punktis 2.1.2. välja, et K. R. on kostja I juhatuse liige. Samuti on K. R. kostja I asutaja. Kostja I on ainuosanik järgmistes allpool olevalt skeemilt nähtavates äriühingutes: Brandgate OÜ, Bestbrands Retail Estonia OÜ, OÜ Retail & Brands, Trendgate OÜ, Bestbrands Retail Group OÜ ja Magnum Distribution OÜ. Lisaks omab kostja I 50%-st osalust KT Meister OÜ-s. Kostja II ainuosanik on Bestbrands Retail Group OÜ, mille ainuosanikuks on kostja I. Kogu kostja I tegevus toimub läbi selle tütarettevõtete, mida juhib ning mille üle on kontroll K. R.l. Hageja suhtles tellimuse vormistamisel ning hiljem kauba ning võla nõudmisel ainult K. R.ga. K. R. figureeris korraga nii Selected Brands Nordic AB, Brandgate Group OÜ, Bestbrands Retail Estonia OÜ kui ka Magnum Distribution OÜ esindaja ja kontaktisikuna. See tähendab, et kogu tellimuse käigu (sh tellimuse vastuvõtmine, kinnitamine, arve saatmine), tühiste lubaduste andmise ja lepingu rikkumise (nii müügilepingu kui ka võlatunnistusega võetud kokkuleppe rikkumine) taga on K. R. isiklikult. Eelnevat nimelt põhjusel, et just K. R. väitis, et lähiajal toimub kauba saatmine/võla tasumine, mis sõltus otseselt partneritest, kellega K. R. ise suhtleb (vt lisad 4, 5, 7 ja 8).
14.Kostja I juhatuse liikmed (K. R., M. R., K. T. ja K. T.) on juhatuse liikmeteks määratud kas üksi või kahekaupa kõigis allpool skeemis väljatoodud äriühingutes. Eelnev näitab selgelt, et kõik ühingud on omavahel tihedalt seotud ning kõigi ühingute tegevust juhitakse emaettevõttes ehk kostjas I. K. R. on juhatuse liige muuhulgas järgmistes äriühingutes: Bestbrands Retail Group OÜ, BRG Estonia OÜ ning Magnum Distrbution OÜ. Lisaks eelnevale omab K. R. enamusosalust OÜ-s MDG Fashion, mis on juba alates 2005. aastast sundlõpetamisel ning mille likvideerijaks on määratud K. R. ise. Nimetatu ilmestab selgelt K. R. kontrolli all olevate ühingute tegutsemist ehk luuakse ebavajalikult palju äriühinguid, mille kaudu oma tegevust teostatakse ning probleemide ilmnemisel unustatakse äriühing täielikult. Tavaline likvideerimismenetlus ei tohiks kauem aega võtta kui 8 kuud. Sellest hoolimata on OÜ-d MDG Fashion likvideeritud juba 17 aastat.
15.Eelnevast tuleb ka selgelt välja K. R. roll kogu Brandgate ja Bestbrands äritegevuses, kes on antud juhul skeemi keskseks figuuriks, kelle juhtimisel ning tegutsemisel ettevõtted toimivad. Lisaks ilmestab K. R. kontrolli ettevõtete üle 07.01.2020 saadetud e-kiri (vt lisa 12), milles märkis muuhulgas, et nemad peavad käesoleval nädalal maksma töötasusid ning seetõttu on taaskord hagejale võla tasumine viivituses. Seega on K. R. kogu süsteemi tipus ning tema kontrolli all on muuhulgas nii kauba tellimine, klientidega suhtlemine kui ka töötasude maksmine.
Hageja hinnangul on tellimuste vastuvõtmine korraldatud selliselt, et tellimusi lastakse
2-22-4840 esitada tühjadele tütarettevõtetele, seejärel kui tütarettevõtetel tekib märkimisväärne võlgnevus ostjate eest, jäetakse need äriühingud maha, tehakse varast tühjaks ning likvideeritakse või toimub pankrotimenetlus. Tellimuste vastuvõtmiseks asutatakse pidevalt uusi tühjasid äriühinguid, nagu Magnum Distribution OÜ ja OÜ MDG Fashion. Käesoleval ajal toimub pankrotimenetlus Brandgate OÜ suhtes. Likvideerimismenetlus toimub OÜ MDG Fashion suhtes. Äriühingutel Magnum Distribution OÜ, OÜ Retail & Brands ja Trendgate Company OÜ on esitamata majandusaasta aruandeid. Bestbrands Retail OÜ-l on lisaks muudele võlgnevustele ka 84 594,24 euro suurune maksuvõlg ning BRG Estonia OÜ-l 29 448,31 euro suurune maksuvõlg.
17.LinkedIn leheküljel väidab K. R. end olevat alates jaanuarist 2000 kuni käesoleva hetkeni Brandgate Group omanik. Samuti on ta LinkedIn leheküljel viidatu kohaselt Selected Brands Nordic AB Baltikumi riikide partner alates jaanuarist 2008 kuni käesoleva hetkeni (vt lisa 24, lisa 25). Oma isiklikul Facebook’i lehel on K. R. oktoobris 2018 ja märtsis 2020 reklaaminud Bestbrands outlet’i müügipäevi (vt lisa 26, lisa 27). Seejuures on reklaamil nii Bestbrands kui ka Brandgate kaubamärgid (by Brandgate) ning hobuse logo, mis seob Bestbrands ja Brandgate kaubamärke (vt ka p. 2.2.1. jj). K. R. poolt nii signatuuris kui ka LinkedIn kontol viidatud veebilehelt brandgatecompany.com8 nähtub, et Brandgate nn peakontor asub aadressil Erika 14, Tallinn, Eesti (lisa 28 – kuvatõmmis brandgatecompany.com veebilehelt). Seega võis tegelikkuses kaupade tarnimise kohustuse hageja ees täita ka Bestbrands Retail Estonia OÜ, kuivõrd ettevõtte veebilehelt nähtub, et ettevõte vahendab ka UGG saapaid. Eeltoodust tulenevalt vastutab ta kohustuse täitmise eest solidaarselt koos kostjaga I, kuivõrd müügilepingu sõlmimise hetkel ei olnud üheselt mõistetav, kumb äriühing müüjana esineb. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, st nad on solidaarvõlgnikud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
18.Hageja leiab, et ka BRG Estonia OÜ (kostja II) vastutab hageja ees solidaarselt koos Brandgate Group OÜ-ga. Kohustuse hageja ees võis täita nii Brandgate Group OÜ kui ka Bestbrands Retail Estonia OÜ. Kostja II on Bestbrands Retail Estonia OÜ õigusjärglane, mistõttu vastutab ta solidaarselt koos kostjaga I. Hageja põhjendab oma väidet alljärgnevaga. Hageja on eespool selgitanud, et tal on kostja I ja Bestbrands Retail Estonia OÜ vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille sissenõudmiseks on hageja esitanud kohtule käesolevas asjas hagiavalduse. Lisaks hagejale on Bestbrands Retail Estonia OÜ-l veel teisigi võlausaldajad.
19.Selleks, et vabaneda oma kohustuste täitmisest võlausaldajate ees, on Bestbrands Retail Estonia OÜ oma majandustegevuse osutamise viidatud ettevõtte kaudu lõpetanud, viinud kõik oma varad ja õigused üle kostjasse II ning jätkanud kostja II kaudu Bestbrands Retail Estonia OÜ majandustegevust. Seega on toimunud ettevõtte üleminek. Võib eeldada, et ettevõtte omandamine on toimunud varjatult. VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. VÕS 182 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. VÕS § 183 lg 1 näeb ette, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Hageja viitab, et ettevõtte omandajal tekib üleandja võlausaldaja eest solidaarvastutus üleandjaga VÕS 183 lg 4 alusel ka ettevõtte kasutusse andmise korral. Samuti kohaldatakse VÕS § 185 järgi ettevõtte ülemine regulatsiooni ettevõtte osa üleminekule.
20.Kuna hagejal on kostja I ja Bestbrands Retail Estonia OÜ vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 30 061,84 eurot, saab eeltoodu vahekokkuvõtteks väita, et ettevõtte ülemineku korral vastutab ettevõtte omandaja kõikide üleandja kohustuste täitmise eest üleandjaga solidaarselt. Kuivõrd käesoleval juhul on Bestbrands Retail Estonia OÜ ettevõte läinud üle kostjale II, vastutab viimane Bestbrands Retail Estonia OÜ kohustuste täitmise eest Bestbrands Retail
2-22-4840 Estonia OÜ-ga solidaarselt ning hagejal on sellest tulenevalt TsMS § 207 lg 1 p 2 ja 3 alusel õigus nõuda Bestbrands Retail Estonia OÜ kohustuse täitmiselt ka kostjalt II. Hageja selgitab, et kuna Bestbrands Retail Estonia OÜ ettevõtte üleminek on toimunud varjatult, tuleb ettevõtte ülemineku kokkuleppe olemasolu tuvastada konkludentsete tahteavalduse kaudu (TsÜS § 6 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1).15 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ettevõtte üleminekuga on tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi.
21.Käesoleval juhul on ettevõtte üleminek toimunud selliselt, et Bestbrands Retail Estonia OÜ on oma majandustegevusega tegelemise Bestbrands Retail Estonia OÜ kaudu lõpetanud, viinud Bestbrands Retail Estonia OÜ vara ja õigused kostjasse II ning jätkanud Bestbrands Retail Estonia OÜ majandustegevust kostja II kaudu. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja ka võrdlustabeli, kus nähtub selgelt, et BRG Estonia OÜ kaudu jätkub Bestbrands Retail Estonia OÜ majandustegevus.
22.Ulatuslik kokkulangevus tõendab selgelt, et Bestbrands Retail Estonia OÜ ja kostja II on kokku leppinud selles, et viimane võtab üle esimesele kuulunud ettevõtte ja jätkab sama tegevust samas asukohas, sama juhtkonna ja samade võtmetöötajatega, kasutades selleks sama kodulehekülge, sama kaubamärki ning samuti sideandmeid kostja koostööpartnerite ja klientide säilitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi.16 Euroopa Kohtu lahendi kohaselt selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua.
23.Riigikohus on leidnud, et ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks võib olla see, kui ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ning omanikud on samad.18 Otsuse nr 2-182908 p-s 14.1 on Riigikohus aga asunud seisukohale, et ettevõte tuleb lugeda üleläinuks, kui tuvastatud on ettevõtete vahel sarnane majandustegevus ning kattuvad juhtorganid, osanikud ja kontaktandmed. Hageja poolt eespool esitatud tabeli alusel saab esile tuua järgmised olulised asjaolud, mis tõendavad selgelt ettevõtte tegevuse ülemineku kostjale II: (i) kattub juhatuse liige ja peamine kontaktisik K. R.; (ii) kattuvad tegelikud kasusaajad; (iii) kattuvad töötajad; (iv) sama tegevuskoht; (v) sama koduleht; (vi) sarnane e-posti aadress; (vii) sama kaubamärgi kasutamine; (viii) sarnaste teenuste osutamine; (ix) raha ja töötajate liikumine on toimunud selliselt, et kui ühest ettevõttest on raha ja töötajad kadunud, siis on tekkinud kostjale II samaaegselt samas suurusjärgus töötajate arv ning analoogses summas käive.
24.Antud juhul nähtub eeltoodud faktilistest asjaoludest, et kostjale II on üle läinud Bestbrands Retail Estonia OÜ iseseisev majandusüksus, mis on täielikult säilitanud oma struktuuri ja identiteedi. Seega on tegemist ettevõtte üleminekuga. Kokkuvõttes tuleneb eeltoodust selgelt, et kostjale II on varjatult võõrandatud Bestbrands Retail Estonia OÜ-le kuulunud ettevõtte. Ettevõtte ülemineku kokkuleppe olemasolu on käesoleval juhul tuvastatav konkludentsete tahteavalduse kaudu. Samuti kinnitavad hageja poolt kohtu ette toodud faktid üheselt, et Bestbrands Retail Estonia OÜ on formaalselt oma majandustegevust lõpetamas või selle lõpetanud, kuid tegelikkuses on majandustegevus jätkunud kostja II kaudu. Järelikult on toimunud ettevõtte üleminek, mistõttu vastutavad Bestbrands Retail Estonia OÜ ja kostja II VÕS § 183 lg 3 alusel hageja ees solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),
2-22-4840 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tulenevalt eeltoodust on hageja seega õigustatud esitama hagiavalduse TsMS § 207 lg 1 p 2 ja 3 alusel kostja II vastu.
25.Hagi esitamise aja seisuga on põhisummalt arvestatud viivise suuruseks 5 041,50 eurot. Summa on arvestatud põhinõude tasumisega viivitatud 766 päeva eest, lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast, milleks on käesoleva aja seisuga 8% aastas ehk 0,02% päevas. 08.01.2020 võlatunnistusega lepiti kokku võlgnevuse tasumine osamaksetega 5000 eurot esimese osamaksega 08.01.2020 iga kahe nädala tagant, kuni võlgnevus on täielikult tasutud. Kostjad jäid paraku juba esimese maksega viivitusse ja ka lõpuks tasutud summa oli kokkulepitust väiksem. Järgmine osamakse pidanuks tulema hiljemalt 11.02.2020 ja sellest järgmine 25.02.2020. K. R. küll andis korduvalt lubadusi, kuid makseid enam ei teinud. Kuivõrd maksegraafikus kokkuleppimine oli juba niigi kostjatele suur vastutulek ning täiendava tähtaja andmine, ei olnud hagejal huvi enam osamaksete kokkuleppega jätkata. 24.02.2020 on hageja K. R.le ja E. H.le saadetud kirjas väljendanud äärmist pahameelt kokkulepete rikkumise suhtes ning teavitanud, et edaspidi suhtleb kostjatega hageja advokaat. Eeltoodut saab vaadelda konkludentse taganemisena 08.01.2020 kokkuleppest. Seega muutus osamaksetega viivitamisel kogu võlgnevus sissenõutavaks alates 25.02.2020. Alates 25.02.2020 kuni käesoleva hagiavalduse esitamise päevani (v.a.) on põhinõudelt summas 30 061,84 eurot kogunenud viivist 5 041,50 eurot. Üksikasjalik viivise arvestus sisaldub hagiavaldusele lisatud viiviseraportis, milline on genereeritud veebilehel www.viivisekalkulaator.ee oleva kalkulaatori abil (vt lisa 31 – viivise arvestus).
26.17.05.2022 menetlusdokumendis leidis hageja, et hagi on esitatud õigete kostjate vastu. Esmalt on kostjad väitnud, et hageja on esitanud hagi ettevõtete vastu, millel pole antud nõudega midagi tegemist ja jätnud hagi esitamata ettevõtte vastu kelle suhtes on tal nõue. Hageja hinnangul on aga eksitav kostjate väide, et hageja tellimus esitati Eesti ettevõttele Magnum Distribution OÜ. Hageja on hagiavalduses põhjalikult selgitanud, et hageja kontaktisikuks Eestis oli Brandgate kaubamärgi esindaja K. R., kelle kaudu käis saabaste tellimusega seonduv suhtlus. Ka hagiavalduse lisast 1 nähtub, et hageja tegi tellimuse e-kirja kaudu K. R.lt (xxxx), kes saatis hageja tellimuse kinnituse kõigepealt xxxx e-postiaadressilt xxxx aadressile ja seejärel edasi hagejale. Ekirja manuses oli Selected Brands tellimuse kinnitus, kus ostjaks märgitud Magnum Distribution OÜ.
27.Hageja suhtles K. R.ga üksnes Brandgate-nimeliste e-kirjade vahendusel. Asjaolu, et ettemaksuarve esitati kolmanda isiku nimel, ei ole hageja hinnangul see piisav tõendamaks võlasuhte olemasolu hageja ja selle kolmanda isiku vahel. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma tellimuse tegemise ajal, et arve edastatakse kostjate poolt läbi kolmanda isiku, milleks oli konkreetsel juhul Magnum Distribution OÜ. Veel enam, K. R. ei olnud tellimuse ega ettemaksuarve esitamise ajal Magnum Distribution OÜ seaduslik esindaja, mistõttu K. R. tegevust ei saanud otseselt kuidagi seostada Magnum Distribution OÜ-ga, vaid üksnes Brandgate Group OÜ-ga.
28.Kostja on oma vastuse p-s 2 lisaks väitnud, et Brandgate Company’t kui ettevõtet ei ole üldse olemas. Ka hageja on hagiavalduses selgitanud, et Brandgate või Brandgate Company on üksnes kaubamärk, mille alt opereerib mitu erinevat K. R.ga seotud ettevõtet. Vaatamata sellele, et kostjate väitel Brandgate Company’t kui sellist ei eksisteeri, figureerib Magnum Distribution OÜ kontaktaadressina [email protected]. Eeltoodu annab kinnitust, et Magnum Distribution OÜ puhul ei ole tegemist iseseisvalt tegutseva ettevõttega. Samas ka K. R. enda meilisignatuur hagejaga suheldes sisaldas järgnevat: „Brandgate company, Erika 14, 10146 Tallinn Estonia, xxxx, brandgatecompany.com“. Seega on hageja hinnangul tegemist kostjate poolt kasutatava kaubamärgiga, mille alt opereeritakse vastavalt vajadusele erinevate juriidiliste isikutega: Brandgate Group OÜ, Brandgate OÜ, BRG Estonia OÜ, Bestbrands Retail Estonia OÜ
2-22-4840 või Bestbrands Retail Group OÜ. Ka kostjate vastuses on kostjad ise oma kontaktaadressiks märkinud xxxx ehk sama e-posti aadressi, mida kasutas K. R. ka hagejaga suheldes. Hagejaga ei ole kordagi suheldud Magnum Distribution OÜ ametlikult e-postiaadressilt. Hageja on seisukohal, et tegemist on kostjate teadliku tegevusega, soovides näidata klientidele, et äritegevus toimub tuntud kaubamärgi nime alt, kuid tegelikkuses kasutatakse arveldamiseks vajadusel tütarettevõtteid, tekitatakse tütarettevõtetesse võlad ja hüljatakse siis need ettevõtted koos võlgadega.
29.Hageja hinnangul on aga väär kostjate väide, et 08.01.2020 võlatunnistuse allkirjastamine kinnitab muu hulgas fakti, et hageja pole kunagi varem vaidlustanud, et tehingu teine osapool oleks keegi teine kui Magnum Distribution OÜ. Allkirjastatud võlatunnistus on igatpidi hagejat eksitav, kuivõrd võlatunnistus on sõlmitud K. R. ja Magnum Distribution OÜ nimel. Hageja selgitab veel kord, et tema kontaktisikuks Eestis oli algusest peale nn „Brandgate“ kaubamärgi esindaja K. R.. K. R. ei esinenud hageja tellimust võttes Magnum Distribution OÜ esindajana, vaid Selected Brands ja Brandgate Group (Brandgate Company) esindajana. Hageja märgib, et võlatunnistuse sõlmimise ajal ei olnud K. R. tegelikkuses ka Magnum Distribution OÜ seaduslik esindaja, mistõttu hageja lähtus üksnes asjaolust, et tema Eesti poolne kontakt UGG saabaste tellimiseks oli just K. R. läbi Brandgate Group kaubamärgi.
30.Otseselt vale on aga kostjate väide, nagu oleks hageja hagiavalduse p-s 2.1.3. väitnud, et Magnum Distribution OÜ juhatuse liikme vahetus on toimunud seoses hageja tehinguga. Hageja ei ole midagi sellist hagiavalduses väitnud. Vastupidi, pärast võlatunnistuse allkirjastamist ning järjekordseid ebaõnnestunud katseid võlgnevuses olevaid makseid sisse nõuda, pöördus hageja oma õiguste väljaselgitamiseks Eesti advokaadi poole. Advokaadi vahendusel sai hageja teada, et Magnum Distribution OÜ seaduslik esindaja ei ole mitte K. R., vaid hoopis E. H.. Pärast seda võttis hageja ühendust juba otse E. H.’ga (vt hagiavalduse lisa 14). Hageja on hagiavalduses otsesõnu väitnud, et K. R. sai Magnum Distribution OÜ juhatuse liikmeks äriregistri andmetel alles aasta pärast hageja saabaste tellimust, mistõttu ei ole juhatuse liikme vahetus hageja tehinguga otseselt seostatav ning hageja pole seda ka väitnud.
31.Magnum Distrbution OÜ tegevus viitab asjaolule, et tegemist on variettevõttega. Kostjad on oma vastuse p-s 5 asunud väitma, et Magnum Distribution OÜ ei ole variettevõte, kuna majandustegevus algas aastal 2019 ja sellel aastal oli ettevõtte käive 229 754 eurot. Väidetavalt ettevõte peatas oma tegevuse 2020. a alguses koroonapandeemia tõttu. Tegemist on paljasõnaliste ja täielikult tõendamata väidetega. Seisuga 09.05.2022 ehk kostjate vastuse esitamisega samal kuupäeval on K. R. Magnum Distribution OÜ esindajana esitanud äriregistrile tagantjärgi puudolevad majandusaasta aruanded alates 2018. aastast (ehk ka ajast, mil K. R. ei olnud ise veel ettevõtte juhatuse liige). Hageja hinnangul on tegemist kontrollimatute ja tagantjärgi fabritseeritud andmetega, millel ei ole hageja nõude kontekstis mingit sisulist rolli. Kui tegemist oleks korraliku, toimiva ja majandustegevust omava ettevõttega, nagu kostjad püüavad väita, on ebaloogiline ja arusaamatu, miks ei ole Magnum Distribution OÜ esitanud oma eelmiste aastate majandusaasta aruandeid enne, kui alles käesoleva kohtumenetluse ajal.
32.Hageja rõhutab, et hageja tasus Magnum Distribution OÜ-le saabaste eest juba 2019. aastal, võlatunnistus allkirjastati jaanuaris 2020, mistõttu 2020. a koroonapandeemia (pandeemia sai kinnitust märtsis 2020) ja Magnum Distribution OÜ väidetav tegevuse seiskumine ei oma antud vaidluse kontekstis üldse tähendust. Hageja tasus saabaste eest ettemaksu täies ulatuses, kuid saapaid hagejale kokkulepitud mahus ei tarnitud. See tähendab, et hagejale jäeti tarnimata saabaste eest ettemaks lihtsalt tagastamata. Hageja hinnangul on tõenäolised kaks stsenaariumit: Rootsi ettevõte Selected Brands ei tarninud K. R. ettevõttele kokkulepitud mahus saapaid ning K. R.l oleks oma ettevõtte kaudu seeläbi Selected Brands vastu nõue või tegelikkuses saapad tarniti, aga hagejani need ei jõudnud. Võttes arvesse pooltevahelist kirjavahetust (vt hagiavalduse lisad 5-12)
2-22-4840 ning asjaolu, et K. R. ise on hagejale kinnitanud 04.11.2019, et „kadunud saapad on leitud ja need tarnitakse esimesel võimalusel Eestisse“, siis on hageja hinnangul tõenäoline, et kostjad said küll Rootsi ettevõttelt puuduolevad saapad kätte, kuid jätsid need hagejale tarnimata. Hageja hinnangul pole välistatud ka skeem, mille alusel välismaa ettevõtetele jäetakse osa ettemakstud kaupa tarnimata ning see realiseeritakse kostjate poolt Bestbrands kauplustes.
33.Analüüsides siiski asjassepuutumatuid Magnum Distribution OÜ majandusaasta aruandeid, nähtub 2019. a aruandest (lisa 1), et ettevõte on viidatud majandusaasta lõpetanud väidetavalt 27 850 eurose kasumiga (meeldetuletuseks, et 2019. a sügisel tekkis hagejal nõue summas 33 261,84 eurot). Juhul, kui kostjad väidavad, et tegelik võlgnik on Magnum Distribution OÜ (mida hageja mingil juhul ei tunnusta), jääb arusaamatuks, miks korraliku käibe ja kasumiga ettevõte ei ole võlgnevust hagejale tasunud juba 2019. aastal. Jaanuaris 2020 asus K. R. keerutama ja esitama hagejale kõikvõimalikke vabandusi, miks võlgnevust ei saa õigeaegselt tasutud. 2020. a majandusaasta aruandest (lisa 2) nähtub, et 2020. aasta lõpetas Magnum Distribution OÜ kahjumiga summas 27 789 eurot. Kahjum on otsustatud katta eelmise aasta kasumist. Hageja hinnangul nähtub viidatud andmetest, et tagantjärgi on püütud ettevõttest väidetav kasum kiiresti nö „välja kirjutada“ toetudes koroonapandeemist mõjutatud kehvale majandusaastale. 2020. a aruande kohustiste realt hageja nõuet ei nähtu (2019. a lühiajalised kohustised 63 193 eurot, 2020. a lühiajalised kohustised 30 062 eurot). Seega on tõendatud, et aruanded on tagantjärgi fabritseeritud ning nendel aruannetel puudub igasugune seos tegelikkusega.
34.Kostjad on lisaks väitnud, et Magnum Distribution OÜ-l ei ole olnud ega ole tänase seisuga ühtegi teist nõuet ega vaidlust. See on küll positiivne tähelepanek, kuid ei tee olematuks fakti, et K. R.ga seotud kahe teise ettevõtte osas on tehtud 2020-2021 üheksa tagaseljaotsust võlgnevuste sissenõudmiseks.1 Seejuures on enamik kohtuotsuseid seotud sarnaste asjaoludega, kus välismaistele ettevõtetele on jäetud tasumata suuri summasid. Tähelepanuväärne on asjaolu, et ühe ettevõtte osas (Brandgate OÜ) on algatatud pankrotimenetlus seoses hulga võlgnevustega. Eelviidatu üksnes kinnitab fakti, et kostja I tütarettevõtetele tekitatakse mitmeid võlgnevusi ning vajadusel need ettevõtted hüljatakse, et uute ettevõtetega sama tegevust alustada. Eeltoodu kokkuvõttes leiab hageja, et kostjad püüavad iga hinna eest oma kohustusest hageja ees kõrvale hoida.
35.Hageja poolt esitatud tõendid kogumis annavad indikatsiooni, et Magnum Distribution OÜ puhul ei ole tegemist majandustegevust omava ja toimiva iseseisva ettevõttega, vaid on loodud variettevõttena, mille kaudu äripartnerite ees nõudeid tekitada ja vajadusel ettevõte hüljata. Seda kinnitavad järgnevad asjaolud: K. R. ei ole saabaste tellimuse tegemisel end Magnum Distribution OÜ esindajana hagejale kunagi esitlenud, K. R. kinnitas meilivahetuses hagejale, et puuduolevad saapad on leitud ja tarnitakse hagejale esimesel võimalusel, seejärel hakkas K. R. hageja kirju ignoreerima, 2019. majandusaasta on väidetavalt lõppenud Magnum Distribution OÜ-le kasumiga, kuigi aasta lõpus oldi hagejale samas suurusjärgus olevas summas võlgu, K. R. jutt muutus kardinaalselt 2020. a alguses, kui saabaste tarnimise asemel hakkas kostjate esindaja kirjutama võlgnevuse tasumisega seotud raskustest (palkade maksmine, rasked ajad ettevõttes, koroonapandeemia jms), hageja ja K. R. kohtumisel oli K. R. koheselt nõus väljastama võlatunnistuse Magnum Distribution OÜ ja enda nimel. Lisaks on hageja hinnangul tähelepanuväärne ka fakt, et kui 2019. a ja 2020. a Brandgate Group OÜ majandusaasta aruannetes Magnum Distribution OÜ-d tütarettevõttena ei mainitud, siis 05.05.2022 ehk käesoleva kohtumenetluse ajal esitatud 2021. a majandusaasta aruandes (lisa 3) on Magnum Distribution OÜ esmakordselt ka üles märgitud. See aga annab indikatsiooni, et Magnum Distribution OÜ puhul ei olnud enne 2021. aastat tegemist tegutseva ja emaettevõtte jaoks olulise äriühinguga. Hagiavalduses on hageja märkinud, et Magnum Distribution OÜ-d ei ole üheski kostja I aruandes siiani kajastatud. Nüüd esmakordselt on seda tehtud käesoleva menetluse ajal esitatud aruandes. Seega on tõendatud, et Magnum Distribution OÜ ei ole siiani olnud tegutsev ettevõte, nagu kostjad
2-22-4840 püüavad seda väita. Kostjate poolt tagantjärgi esitatud majandusaasta aruanded üksnes kinnitavad fakti, et tagantjärgi on püütud luua ettekujutus, et Magnum Distribution OÜ-l oli 2019. aastal aktiivne majandustegevus, mis 2020. aasta koroonapandeemiaga seiskus. 2021. aasta majandusaasta aruannet ei ole Magnum Distribution OÜ veel esitanud, mis annab alust eeldada, et ka eelnenud majandusaastal mingit majandustegevust ei toimunud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
36.Kostjate 09.05.2022 vastuses palutakse jätta hagi rahuldamata, kuna Hageja on esitanud hagi ettevõtete vastu, millel pole antud nõudega midagi tegemist ja jätnud hagi esitamata ettevõtte vastu kelle suhtes on tal nõue. Samamoodi on Hageja teinud meelevaldseid järeldusi Kostjate või Kostjate esindajatega seotud ettevõtete osas omamata täit informatsiooni.
37.Hageja poolt esitatud hagis on selgelt näha, et tellimus esitati Eesti ettevõttele Magnum Distribution OÜ. Ettemaksu arve esitati samamoodi ettevõttest Magnum Distribution OÜ (Hagi lisa 2.) Magnum Distribution OÜ omakorda esitas tellimuse Rootsi ettevõttele Selected Brands Nordic (Hagi lisa 1. – tellimuskinnitus). Kauba eest tasus Contraso AB samamoodi ettevõttele Magnum Distribution OÜ (Hagi lisa 3.) Tulenevalt eeltoodust faktidest on arusaamatu, miks Hageja väidab hagis, et kaup telliti ettevõtte Brandgate Company kaudu. Sellist ettevõtet ei ole juriidiliselt kunagi eksisteerinud ja üksi Kostja pole ka seda väitnud ega selliselt mõista andnud.
38.Hageja pole esitanud ühtegi fakti, et tehingu teiseks osapooleks oleks keegi teine kui Magnum Distribution OÜ. Kostjatega on jah seotud ettevõtted Brandgate Group OÜ ja Brandgate OÜ aga mitte kunagi ettevõtet Brandgate Company. Antud tehing oli kokkulepitud ja läbiviidud ettevõtete Contraso BV ja Magnum Distribution OÜ ning ei seo miski hagetud ettevõtetega Brandgate Group ja BRG Estonia: a) Brandgate Group OÜ on haldusettevõtte ja ei oma majandustegevust ega töötajaid. b) Brandgate OÜ on hulgimüügiettevõtte, millel on 13 aastat majandustegevust, kasumlik äritegevus ja täna 5 töötajat: c) BRG Estonia OÜ on ettevõtte, mis on loodud 13.04.2021 ja tegeleb 3 kaupluse opereerimisega Eestis.
39.Hagi punktis 1.10 kinnitab ka Hageja, et Hageja esindaja kohtus Tallinnas K. R.ga, mille tulemusena sõlmiti võlatunnistus, mille kohaselt Magnum Distribution tunnistas võlgnevust summas 33 261,84 eurot. Seega omakorda kinnitab fakti, et Hageja pole kunagi varem vaidlustanud, et tehingu teine osapool oleks keegi teine kui Magnum Distribution OÜ.
40.Hageja väidab ka Hagi punktis 2.1.3 meelevaldselt nagu oleks juhatuse liikme vahetus Magnum Distribution OÜ toimunund seoses tehinguga Contraso BV. Kostja soovib siin Hageja tähelepanu juhtida, et märts 2020 tabas kogu maailma esimene Koroona pandeemia laine, mille tulemusena äritegevus suuremas osas peatus ning seetõttu sai ka eelmise juhatuse liikme E. H.ga kokkulepitud, et tema tööülesanded lõppevad ja ta astub juhatuse liikmena tagasi ning juhatuse liikme positsiooni võtab üle K. R..
41.Hageja esitab ka meelevaldse faktidele toetumatu väite nagu oleks Magnum Distribution OÜ loodud variettevõttena. Kostja juhib tähelepanu, et Magnum Distribution OÜ majandustegevus algas aastal 2019 ja sellel aastal oli ettevõtte käive 229 754 eurot. Nii nagu ka eespool sai mainitud, peatas ettevõtte tegevuse saabunud Koroona pandeemia laine aasta 2020 alguses. Seisuga 09.05.2022 on Magnum Distribution OÜ esitanud äriregistrile kõik puudoleva aastaaruanded. Lisaks soovime juhtida tähelepanu, et Magnum Distribution OÜ-l ei ole olnud ega ole tänase seisuga ühtegi teist nõuet ega vaidlust. Tulenevalt eeltoodust, ei näe me küll ühtegi põhjust ega fakti, miks süüdistada Magnum Distribution OÜ tegevust kui varitegevust.
2-22-4840
42.Nii nagu ka juba eespool Kostja on tähelepanu juhtinud, esitab Hageja meelevaldselt ja faktivigaseid seisukohti Kostjate ja Kostjate esindajatega seotud ettevõtete osas, mis Kostja seisukohalt ei oma tähtsust antud Hagi osas. Hageja on võtnud ilmselgelt strateegia näidata Kostjate ja Kostja esindajatega seotud ettevõtteid võimalikult halvas valguses, et hageda antud nõudega mitte seotud osapooli. Menetluskulude jaotuse osas on Kostjate seisukoht selge – kuna esitatud hagi Kostjad ei tunnista, siis palume ka kõik Contraso BV menetluskulud jätta Contraso BV katta.
43.07.06.2022 menetlusdokumendis märkis kostja, et kostja on juba oma varasemates vastustes Hagejale ja Kohtule esitanud kõik oma selgitused ja vastused, mis puudutab hagi esitamist osapoolte suhtes, kellel pole antud nõudega midagi tegemist. Kostjad jäävad oma seisukohtade juurde. Kostjad ei tunnista hagi põhivõlgnevust ega hageja poolt esitatud lisanõuet, kuna pole antud vaidlusega seotud. Kostjad jäävad seisukohale, et hageja peaks selgitama nõude täpse suuruse ja selle sissenõudma osapoolelt, kellega on tehingu teinud, antud juhul Magnum Distribution OÜ.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Kohus märgib esmalt, et 07.06.2022 määrusega käesolevas asjas otsustas kohus mitte nõustuda hagi muutmisega tsiviilasjas nr 2-22-4840, mis seisneb hageja poolt 31.05.2022 ja 01.16.2020 menetlusdokumendis uuel alusel uute haginõuete esitamises kostjate vastu. Kohus selgitas, et ei võta menetlusse ega tee käesolevas asjas otsust 31.05.2022 ja 01.06.2022 menetlusdokumendis esitatud hageja täiendavate nõuete osas (II kd, tl 76-77). Seega kohtu menetluses on käesolevas asjas üksnes hagiavaldus kostjate vastu sellisel kujul, nagu hageja esitas 06.04.2022 hagi terviktekstis ja mille kohus võttis menetlusse oma 12.04.2022 määrusega.
45.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
46.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja Contraso BV tellis K. R. vahendusel 08.03.2019 Rootsi ettevõttelt Selected Brands Nordic AB 2475 paari UGG saapaid koguhinnaga 155 034 eurot. Selected Brands Nordic AB andis tellimuse kinnituse 03.04.2019, tellimuse saajaks on märgitud Magnum Distribution OÜ (I kd, tl 11-15). Vaidlus puudub selles, et ka arve esitati nimetatud tellimuse eest Magnum Distribution OÜ poolt summas 155 034 mille hageja tasus 11.09.2019 ülekandega (I kd, tl 16-20). Ka hageja nõustub sellega, et tellimuse kinnituselt on näha, et Selected Brands Nordic AB-le on hageja tellimuse esitanud Magnum Distribution OÜ ja ka arve esitati Magnum Distribution OÜ poolt. Vaatamata sellele leiab hageja, et hageja olevat ostnud nimetatud saapad Baltikumi edasimüüjalt Brandgate Company, kes olevat andnud hagejale ka tellimuse kinnituse.
47.Kohus hageja seisukohtadega ei nõustu. Esiteks möönab ka hagaja ise, et Brandgate Company on üksnes kaubamärk, millega on seotud mitu ettevõtet (II kd, tl 16 pöördel). Kuigi iseenesest on õige, et lepingupool ei pea ühtima arve esitajaga, peab hageja olema siiski võimeline tõendama, et nn tegelik lepingupool on keegi teine kui arve esitaja. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et hageja oleks tellinud saapaid hoopis kostjalt I ehk Brandgate Group OÜ-lt. Vastupidi, nagu kohus juba eelnevalt märkis, oli antud juhul juba tellimuse algfaasis selge, et tellimus esitati mitte kostjale I, vaid Magnum Distribution OÜ-le (I kd, tl 11-20). Seega on asjas esitatud tõenditega otseselt vastuolus hageja väide, et „hageja ei teadnud ega pidanudki teadma tellimuse tegemise ajal, et arve edastatakse kostjate poolt läbi kolmanda isiku, milleks oli konkreetsel juhul Magnum Distribution OÜ.“
2-22-4840
48.Paljasõnaline on hageja väide, justkui olnuks hagejal kindel teadmine, et saabaste edasimüüjaks on kostja kostja I, mitte Magnum Distribution OÜ. Hageja väide sellest „kindlast teadmisest“ ei ole mitte ainult paljasõnaline, vaid ka vastuoluline, sest hagile lisatud tõenditest nähtub, et hageja esitas lisaks algsele tellimusele ka 19.11.2019 kreeditarve summas 33 261,84 eurot Magnum Distribution OÜ-le (I kd, tl 39-42). Järeldust, et hageja lepingupartneriks oleks olnud kostja I, ei saa teha ainüksi hageja poolt esile toodud asjaolust, et „kostja I puhul oli tegemist pikka aega (15 aastat) tegutsenud äriühinguga.“ Pikka aega tegutsenud äriühinguid on väga palju, kuid see ei võimalda järeldada kellegi lepingupartneriks olemist.
49.Müügilepingu sõlmimist hageja ja kostja I vahel ei saa järeldada ka hageja viidatud asjaolust, et K. R. suhtles hagejaga läbi Brandgate kaubamärgi ja hageja tegi tellimuse tellimuse e-kirja kaudu K. R. (xxxx), kes saatis hageja tellimuse kinnituse kõigepealt xxxx e-postiaadressilt xxxx aadressile ja seejärel edasi hagejale. Nagu ka hageja ise märgib, oli e-kirja manuses Selected Brands tellimuse kinnitus, kus ostjaks märgitud Magnum Distribution OÜ. Samuti on hageja viidanud, et Magnum Distribution OÜ e-posti aadressiks on märgitud [email protected] ning kontakttelefoniks K. R. isiklik telefoninumber. Seega kasutas K. R. „brandgate“ kaubamärki ka seoses Magnum Distribution OÜ-ga. K. R. poolt kasutatavast „brandgate“ kaubamärgile viitavast e-posti aadressist ja signatuurist ei ole võimalik järeldada hageja ja kostja I vahelise müügilepingu sõlmimist.
50.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesoleval juhul ei ole TsÜS § 118 lg 2 sätestatud nn talumisvolituse eeldused täidetud. Kohus on seisukohal, et ainuüksi „brandgate“ e-maili laiendi või signatuuri kasutamine ei tähendanud kostjale I varaliste kohustuste võtmist. „Brandgate“ e-maili laiendi või signatuuri kasutamine ei saanud tekitada hagejale teadmist ega mõistlikku arusaama, nagu tegutsenuks K. R. just kostja I esindajana. Seejuures ei ole hageja ka ise kindel selles, millisele juriiidilisele isikule K. R. meilisignatuur viitab, sest hageja märgib, et „K. R. enda meilisignatuur hagejaga suheldes sisaldas järgnevat: „Brandgate company, Erika 14, 10146 Tallinn Estonia, xxxx, brandgatecompany.com“. Seega on hageja hinnangul tegemist kostjate poolt kasutatava kaubamärgiga, mille alt opereeritakse vastavalt vajadusele erinevate juriidiliste isikutega: Brandgate Group OÜ, Brandgate OÜ, BRG Estonia OÜ, Bestbrands Retail Estonia OÜ või Bestbrands Retail Group OÜ“ (II kd, tl 16 pöördel). Samuti puuduvad asjas mistahes tõendid, et kostja I oleks talunud K. R. poolt kostja I nimel hagejaga lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul viiks hageja loogika aktsepteerimine olukorrani, kus mistahes ettevõtte e-maili laiendit kasutavad isikud, kellel ei ole volitust ettevõtte nimel tehingute tegemiseks, saaksid panna ettevõtte vastutama tehingute eest, mille tegemiseks pole kunagi volitust antud. Kohtu arvates ei oleks see TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolituse mõttega kooskõlas.
51.Samuti nähtub asjas esitatud tõenditest, et 08.01.2020 allkirjastati võlatunnistus, mille kohaselt K. R. Magnum Distribution OÜ esindajana tunnistas võlgnevust summas 33 261,84 eurot ning Magnum Distribution OÜ võttis võlatunnistusega kohustuse tasuda hagejale 08.01.2020 esimese osamakse summas 5000 eurot ning ülejäänud osamaksed iga 2 nädala tagant, kuni kogu võlgnevus on hagejale tasutud (I kd, tl 45-46). Samuti saatis K. R. hagejale 28.01.2020 e-kirja ja maksekorralduse, millest nähtus, et Magnum Distribution OÜ tasus hagejale samal kuupäeval 3200 eurot (I kd, tl 53-54). Kuna juba algusest peale oli tellimuse saajaks ja ettemaksuarve esitajaks Magnum Distribution OÜ, siis ei nõustu kohus kostjaga, nagu olnuks Magnum Distribution OÜ võlatunnistus hagejat eksitav. Hagejale ei saanud poolte varasemat suhtlust arvestades olla üllatav, et võlatunnistuse andis just nimelt Magnum Distribution OÜ ning sellisena tuli võlatunnistuse andmist kohtu hinnangul tõlgendada ka mõistliku isiku lähtepunktist. TsÜS §
2-22-4840 75 lg 1 on sätestatud, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
52.Tähtsust ei oma, et tellimuse ja ettemaksuarve esitamise ning võlatunnistuse sõlmimise ajal ei olnud K. R. Magnum Distribution OÜ seaduslik esindaja, sest asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli K. R.l Magnum Distribution OÜ esindamiseks vähemalt nn talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2) ning Magnum Distribution OÜ on tema nimel tegutsemise K. R. poolt ka heaks kiitnud (vt I kd, tl 51, tl 57). Seega kinnitavad mitmed erinevad tõendid nii eraldiseisvalt kui kogumis, et hagejal oli lepinguline suhe Magnum Distribution OÜ-ga, kes oma võlgnevust hageja ees ka tunnistas ja osaliselt tasus. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et hageja oleks hagi aluseks oleva müügilepingu sõlminud kostjaga I ehk Brandgate Group OÜ.
53.Samuti puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, nagu oleks hageja hagi aluseks oleva müügilepingu sõlminud kostja II väidetava õiguseellase ehk Bestbrands Retail Estonia OÜ-ga. Hagja on seisukohal, et „Seega võis tegelikkuses kaupade tarnimise kohustuse hageja ees täita ka Bestbrands Retail Estonia OÜ, kuivõrd ettevõtte veebilehelt nähtub, et ettevõte vahendab ka UGG saapaid. Eeltoodust tulenevalt vastutab ta kohustuse täitmise eest solidaarselt koos kostjaga I, kuivõrd müügilepingu sõlmimise hetkel ei olnud üheselt mõistetav, kumb äriühing müüjana esineb“ (I kd, tl 5). Nimetatud hageja tõdemus viitab kohtu hinnangul esitatud hagiavalduse oletuslikkusele ja tõendamatusele. Hageja viidatud tõenditest (vt I kd, tl 58-68, tl 85-99) ei järeldu kuidagi, et vaidlusaluse müügilepingu oleks hageja sõlminud Bestbrands Retail Estonia OÜ-ga. Ainuüksi asjaolust, et Brandgate Group OÜ on valdusettevõte ja teostab oma ärihuvisid läbi erinevate tütarettevõtete, ei tulene, et hageja lepingupartneriks olnuks Bestbrands Retail Estonia OÜ. Hageja selline järeldus on täiesti meelevaldne ja oletuslik, mida kinnitab ka hageja kasutatud sõnastus „Seega võis tegelikkuses kaupade tarnimise kohustuse hageja ees täita ka Bestbrands Retail Estonia OÜ ning „kohustuse hageja ees võis täita nii Brandgate Group OÜ kui ka Bestbrands Retail Estonia OÜ“ (I kd, tl 5 ja 5 pöördel).
54.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu arvates ei ole käesolevas asjas piisavalt selge, et hageja ning Brandgate Group OÜ ja/või Bestbrands Retail Estonia OÜ oleksid saavutanud kokkuleppe hagis viidatud müügilepingu sõlmimiseks. Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et müügileping sõlmiti hageja ning Magnum Distribution OÜ vahel (vt käesoleva kohtuotsuse punkid 46-53). Olukorras, kus hageja viitas lepingu olemasolule, tuli hagejal ka tõendada, et kostja I ja kostja II õiguseellane andsid nõustumuse hageja väidetud müügilepingu sõlmimiseks. Sellist nõustumuse olemasolu hageja ei tõendanud.
55.Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt puudus hagejal lepinguline suhe Brandgate Group OÜ ja/või Bestbrands Retail Estonia OÜ-ga, siis ei saa hageja esitada ka olematust lepingulisest suhtest tulenevaid nõudeid. Seetõttu ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust ja kohus ei hinda poolte väiteid ja tõendeid osas, mis puudutavad BRG Estonia OÜ (kostja II) õigusjärglust Bestbrands Retail Estonia OÜ suhtes. Sõltumata sellest, kas BRG Estonia OÜ on Bestbrands Retail Estonia OÜ õigusjärglane või mitte, puudub hagejal kostja II vastu hagis esitatud asjaoludel nõudeõigus ja hagi kostja II vastu jääb rahuldamata. Kostja I ega kostja II väidetav õiguseellane ei saanud rikkuda müügilepingut, mida nad ei olnud hagejaga sõlminud ja hageja ei saanud ka sõlmimata müügilepingust taganeda. Seetõttu on hagi rahuldamaine nii kostja I kui kostja II suhtes välistatud.
2-22-4840
56.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut Magnum Distribution OÜ maksustatav olukorrale (sh maksutatav käive ja töötajad), sest TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime (võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi) seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ega sõltu juriidilise isiku majanduslikust olukorrast. Seega ei sõltu hageja ja Magnum Distribution OÜ vahel sõlmitud müügilepingu kehtivus Magnum Distribution OÜ majanduslikust olukorrast. Hageja ei saa enda lepingupartnertit tagantjärele ühepoolselt muuta üksnes soovmõtlemise alusel põhjendusega, et kuna tegeliku lepingupartneri majanduslik olukord ei pruugi olla hea, siis hageja „valib“ endale oma suva järgi uue lepingupartneri, kes võiks olla suuteline tegeliku lepingupartneri kohustusi täitma. Iga juriidiline isik on seaduse järgi eraldiseisev, ühe juriidilise isiku vastutust ning ka juriidilise isiku esindaja vastutust ei saa automaatselt üle kanda teistele juriidilistele isikutele. Juriidilise isiku ning tema esindaja kohustusi ja vastutust ei saa samastada. Riigikohus on oma 23.03.2004 otsuses nr 3-1-1-7-04 selgitanud, et „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 1 esimese lause kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seega on juriidiline isik iseseisev õigussubjekt, keda ei saa samastada tema osanikeks, aktsionärideks, liikmeteks või juhtivtöötajateks olevate füüsiliste isikutega.“
57.Eelviidatud põhjustel ei oma käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks tähtsust hageja etteheited isiklikult K. R.le ja tema poolt kasutatavale ärimudelile (kus väidetavalt luuakse ebavajalikult palju äriühinguid, mille kaudu oma tegevust teostatakse ning probleemide ilmnemisel unustatakse äriühing täielikult). Samuti ei oma käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks tähtsust see, milliseid tagaseljaotsuseid on tehtud K. R.ga seotud ettevõtetelt võlgade sissenõudmiseks. Juhul, kui hageja leiab, et K. R. tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, siis on hagejal võimalik pöörduda vastava avaldusega nt politsei poole. Käesolevas tsiviilmenetluses pole hagi K. R. vastu esitatud ja tsiviilkohus ei ole pädev andma käesoleva vaidluse raames hinnangut hageja poolt K. R. suhtes esitatud kriminaalõiguslikele etteheidetele (sh väidetav variettevõtete loomine ja äriühingute varast tühjaks tegemine). Kohus selgitab, et käesolevas vaidluses sai kohus lahendada poolte vaidluse üksnes sellisel kujul, nagu hageja selle kohtu ette tõi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab
58.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 07.04.2022 määrusega käesolevas asjas rahuldas kohus hagi tagamise avalduse. Hagi tagamiseks seadis kohus kostjale I Brandgate Group OÜ (registrikood 11311648) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 146-44 (registriosa nr 7866701) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 35 103,34 eurot hageja Contraso BV (välismaa registrikood 71705546) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-4840 nõude tagamiseks. TsMS § 386 lg 4 on sätestatud, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb käesolevas asjas rahuldamata, siis kohus tühistab Harju Maakohtu 07.04.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamise rakendamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel ise kohtutäituri poole.
59.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab
2-22-4840 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostjate seaduslik esindaja esindas kostjaid menetluses ise ning kinnitas 14.06.2022 kohtuistungil, et kostjatel menetluskulusid ei ole. Kostjate menetluskulude olemasolu ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata ka hageja menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
60.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.06.2022 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.