Kruuli Trükikoja OÜ hagi Sizinda Puwula OÜ (endise nimega Kloksikala OÜ) vastu võla nõudes hagi hind 2347,54 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Kruuli Trükikoja OÜ (registrikood 10064952, Värvi tn 14, esindajad 10621 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Madis Meristo (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: Sizinda Puwula OÜ (endise nimega Kloksikala OÜ, registrikood 14364332, Ranna tee 8, Kloogaranna küla, LääneHarju vald, 76708 Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Terje Eipre, advokaat Merit Tammik (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ, e-post: [email protected]). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Sizinda Puwula OÜ-lt (endise nimega Kloksikala OÜ, registrikood 14364332) hageja Kruuli Trükikoja OÜ (registrikood 10064952) kasuks välja 2343,78 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend kolm eurot ja 78 senti) eurot, millest 2143,20 eurot on põhinõue ja 200,58 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks (30.06.2022) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Sizinda Puwula OÜ-lt (endise nimega Kloksikala OÜ, registrikood 14364332) hageja Kruuli Trükikoja OÜ (registrikood 10064952) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (01.07.2022) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2143,20 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2143,20 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Sizinda Puwula OÜ-lt (endise nimega Kloksikala OÜ, registrikood 14364332) hageja Kruuli Trükikoja OÜ (registrikood 10064952) kasuks menetluskuludena välja 5300 (viis tuhat kolmsada) eurot.
3.Mõista kostjalt Sizinda Puwula OÜ-lt (endise nimega Kloksikala OÜ, registrikood 14364332) hageja Kruuli Trükikoja OÜ (registrikood 10064952) kasuks viivis menetluskuludelt 5300 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtutasuna 2143,20 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 2143,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 30.04.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summas 2143,20 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole 17.09.2020, et trükkida oma toodetele pakendeid. Kostja soovis pakkumisi konkreetsetele pakenditele ja teatas, et pakendite kogused võiksid alata 1000 tükist. Kostja täpsustas, et hageja võib teha hinnapakkumise lisaks fooliumitrükile ka ofset kullaga trükile. Hageja palus edastada kujundusfailide PDF-versioonid, kuna kostja e-kirjas edastatud mõõdud ja faili nimetuses olevad mõõdud ei ühtinud. Kostja teatas 20.09.2020, et PDF-versioonis faile ei ole ning palus teha hinnapakkumised 200 g lõhe pakendile (kogus 1000 tk) ja 400 g lõhe pakendile (kogus 1000 tk) kasutades ofset kulla tehnoloogiat.
3.Hageja edastas kostjale 21.09.2020 hinnapakkumised 200 g ja 400 g pakenditele kuldses foil tehnikas ja ofset tehnikas tooniga Pantone. Pakkumiste järgi oli fooliumtrüki tehnoloogia maksumus suurem kui ofset trüki puhul. Pakkumistele lisandus stantsivormide kulu 200 g pakendite puhul 144 eurot ja 400 g pakendite puhul 168 eurot. Fooliumtrüki kasutamisel lisandus veel klišeede kulu 200 g pakendi puhul 187,20 eurot ning 400 g pakendi puhul 216 eurot.
4.Kostja vastas, et tegu on parima pakkumisega, mis kostja saanud on ning soovis ära oodata kujundusfailid. Kostja soovis täiendavat hinnapakkumist filee pakenditele pinnalaotusega 670x500mm kasutades fooliumtrüki tehnoloogiat. Hageja edastas hinnapakkumise 06.10.2020, kuid need pakendid töösse ei läinud. 12.10.2020 e-kirjas teatas kostja, et 400 g pakenditele
esialgu klišeed ei telli ning soovib proovida ofset kulda. Kostja soovis tellida näidised, et näha, milline jääb ofset kuld pakendil ja otsustada, kas jätkata ofset trükiga või tellida klišee ja valida fooliumtrükk.
5.Hageja edastas kostjale 12.10.2020 hinnapakkumise 400 g kartongpakendi (20 tk) proovitrükile kasutades Pantone kuldset ofset trükki. Proovitrüki maksumuseks oli 272,02 eurot koos käibemaksuga. Hageja selgitas, et näidiste saamiseks on vajalik trükkimine teostada suures ofset masinas, kuivõrd muud võimalust ofset kulla nägemiseks ei ole. Kostja pidas näidiste hinnapakkumist kalliks ning uuris, kas oleks võimalik teha näidised digitaalse trükiga. Hageja edastas näidiste digitrüki hinnapakkumise 13.10.2020, kuid selgitas, et ofset kulda selliselt näidiselt ei näe ja ära jääb matt ofset lakk. Hageja selgitas, et saab lihtsalt kujunduse ära trükkida, välja lõigata ja kokku liimida. Kostja nõustus hageja pakkumisega ja palus toota 20 näidist digitrükis.
6.Hageja saatis kostjale 13.10.2020 e-kirja, millele lisas manusena trükifaili 400 g kartongpakendist. Selles nähtub, et kuldsed osad olid Pantone 872 tooni. Kostja nõustus hageja kujundusfailiga, millel kasutati Pantone 872 tooni. Hageja tegi näidised digitrüki tehnoloogiaga, kusjuures märkis uuesti, et kuldne toon tuleb ofset trükis teistsugune kui näidistel. Kostja 2020. aastal tellimust kartongpakendite tootmiseks ei esitanud.
7.Kostja edastas hagejale 19.01.2021 e-kirja, milles teatas, et soovib töösse panna 200 g kalapakendid (lõhe ja forell, Pantone kullaga) ning palus täpsustada hinnapakkumist. Kostja täpsustas 19.01.2021 e-kirjaga, et soovib hinnapakkumist 200 g lõhe pakendile, kogusele 1000 tk ja Pantone kullaga. Hageja edastas kostjale 20.01.2021 hinnapakkumise, mille kohaselt oleks hinnaks 712,80 eurot. Kostja palus täpsustada, milline on stantsi maksumus. Hageja teatas 20.01.2021 tellijale, et stantsivormi hinnaks on 144 eurot. Kostja edastas 16.03.2021 hagejale ekirja, milles palus täpsustada 400 g pakendi hinna kogusele 1000 tk Pantone kullaga. Hageja edastas 16.03.2021 hinnapakkumise 400 g kartongpakendi tootmiseks maksumusega 858 eurot. Hinnale lisandus stantsivorm maksumusega 168 eurot. Kostja soovis esmalt trükki panna 400 g kartongpakendid.
8.16.03.2021 kirjas soovis kostja teha pakendi kujunduses mõned muudatused ja teatas, et pakendile võib stantsi ära teha. Seega tellis kostja hagejalt 400 g kartongpakendi stantsivormi ja 400 g kartongpakendi kujunduse muudatuse. 2.7.4. Hageja edastas 17.03.2021 kostjale muudetud kujundusega 400 g kartongpakendi faili ja palus täpsustada, kas nii sobib. Kostja kiitis samal päeval muudatuse heaks.
9.Kostja edastas 17.03.2021 hagejale e-kirja, milles palus 200 g kartongpakendil sama muudatus teha ning saata uus hinnapakkumine 200 g kartongpakendi tootmiseks. Hageja palus 17.03.2021 täpsustada, milline kogus 200 g kartongpakendi osas on tulemas. Kostja vastas 18.03.2021, et soovib hinnapakkumist kogustele 1000 tk, 3000 tk ja 5000 tk. Hageja edastas kostjale hinnapakkumise 200 g kartongpakenditele ofset trükiga Pantone kullatooniga 18.03.2021. Pakkumisele lisandus stantsivormi maksumus. Samal päeval saatis hageja kostjale kinnitamiseks 200 g pakendi kujunduse muudatuse. Kõik kuldsed osad olid Pantone 872 tooni.
10.17.03.2021 teatas hageja kostjale, et paneb trükki 400 g pakendi. Kostja soovis 18.03.2021 täpsustada, kui kiiresti pakendid valmis saavad ning hageja selgitas, et 400 g pakendid saavad valmis 07.04.2021 ja 200 g kolme nädala jooksul alates kujunduse kinnitamisest. Kostja kinnitas 18.03.2021, et kõik talle sobib ja nõustus pakendite tootmisega. Samas soovis kostja, et enne läheksid töösse 200 g pakendid ja seejärel 400 g pakendid.
11.Kostja tellitud kartongpakendid valmisid lõplikult 08.04.2021. Hageja edastas kostjale ekirja, et 200 g ja 400 g pakendid on valmis ning uuris, kas kostja tuleb pakenditele ise järgi või soovib ta, et hageja saadab need ise. Hageja edastas kostjale 08.04.2021 teostatud töö eest arve nr 336336 summas 2143,20 eurot koos käibemaksuga. Arve tasumise tähtaeg oli 29.04.2021, kuid arve jäi tasumata. Kohtuvälist kokkulepet kostja hagejaga ei sõlminud. Pakendid on endiselt hageja trükikojas.
12.Hageja 400 g kartongpakendite tootmisest tulenev töövõtutasu nõue on 1083,60 eurot. Hageja tegi hinnapakkumised nii fooliumtrüki tehnoloogiale kui ofset trüki tehnoloogiale. Kostja teatas hagejale 12.10.2020, et 400 g pakendite puhul soovib ta ofset kulda. Hageja edastas kostjale 13.10.2020 e-kirjaga 400 g pakendi ofset trükifaili, millest nähtuvalt on kuldsed osad Pantone 872 tooni. Kostja andis heakskiidu samal päeval hageja kujundusfailile. Seega oli pooltel kokkulepe, et hageja toodab 400 g kartongpakendid ofset trükitehnoloogiaga ning kuldsed osad pakendil on Pantone 872 värvitoonis. Kostja edastas hagejale 16.03.2021 tellimuse toota valmis 400 g kartongpakendi stantsivorm. Seega oli pooltel kokkulepe, et hageja toodab 400 g kartongpakendi jaoks stantsivormi. Pooled sõlmisid 16.03.2021 kokkuleppe ka 400 g kartongpakendile kujunduse muudatuse tegemiseks. Hageja edastas kostjale 17.03.2021 tellimuse kinnituse 400 g kartongpakendi tootmiseks, mille kostja kinnitas 18.03.2021.
13.Hageja teostas töö 08.04.2021 ja tema tasunõue muutus sissenõutavaks. Hageja palus kostjal töö vastu võtta, kuid kostja on alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest. Hageja edastas kostjale 08.04.2021 arve summas 2143,20 eurot, sealhulgas 1083,60 euro ulatuses 400 g kartongpakendite tootmise eest. Hageja teostatud töö oli kvaliteetne, s.h vastas värvitoonide osas kokku lepitule.
14.Hageja 200 g kartongpakendite tootmisest tulenev töövõtutasu nõue on 1059,60 eurot. Hageja edastas kostjale 21.09.2020 hinnapakkumised 200 g kartongpakendi tootmiseks. Hageja tegi hinnapakkumised fooliumtrüki tehnoloogiale ja ofset trüki tehnoloogiale. Kostja edastas 17.03.2021 hagejale e-kirja, milles palus 200 g kartongpakendil teha sama kujunduse muudatus nagu 400 g pakendil. Kostja kinnitas kujunduse muudatuse. 17.03.2021 soovis kostja uut hinnapakkumist 200 g pakenditele Pantone kullaga. 18.03.2021 kinnitas kostja uue hinnapakkumise. Hageja teostas töö 08.04.2021.
15.Hageja edastas kostjale 08.04.2021 arve summas 2143,20 eurot, sealhulgas 1059,60 euro ulatuses 200 g kartongpakendite tootmise eest. Arve tasumise tähtaeg oli 29.04.2021. Kostja arvet ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt 200 g kartongpakendite tootmiseks sõlmitud töövõtulepingust tuleneva rahalise põhikohustuse täitmist summas 1059,60 eurot (894 + 144 + 21,60).
16.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.07.2021, seega on hagiavalduse esitamise hetke seisuga kostja olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses 70 päeva (30.04.2021 – 08.07.2021). Hageja nõudis viivist seaduses sätestatud määra alusel. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa on 32,88 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista viivise otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõudelt 2143,20 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2143,20 eurot.
17.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooled ei sõlminud töövõtulepingut, mille esemeks oli fooliumtrükiga pakendite tootmine. Pooled ei sõlminud töövõtulepingut 17.09.2020
e-kirjavahetuse alusel. 17.09.2020 teatas kostja, et võib teha hinnapakkumise ka ofset trükile. Hageja ei ole kordagi väitnud kostjale, et fooliumtrüki ja ofsettrüki kuld on samaväärne. Otsuse valida ofsettrüki kasutamine tegi kostja iseseisvalt. Kostja seaduslik esindaja on avaldanud, et ta töötas trükitööstuse ettevõttes Folger. Folger on muuhulgas spetsialiseerunud pakendite tootmisele, mistõttu oli kostjale arusaadav fooliumtehnoloogias ja ofsettehnoloogias toodetud trükiste erinevus. Erinevused kasutatavatel tehnoloogiatel ei ole üldteada asjaolud, vaid kostja oli täielikult teadlik fooliumtehnoloogia ja ofsettehnoloogia erinevustest.
18.Kostja ei soovinud fooliumitrüki kasutamist, kuivõrd pidas seda liiga kalliks. Asjakohatu on kostja viide enda 06.10.2020 e-kirjale, milles ta märkis, et jääb ikka foili juurde. Hageja tegi kostjale 06.10.2020 hinnapakkumise, kuid kostja pidas seda 12.10.2020 liiga kalliks. Kostja eksitab kohut. Kostja kaalus ka näidiste tellimist, et selle pinnalt otsustada, kas kasutada pakenditel ofsettehnoloogiat või fooliumtrükki. Järelikult oli kostja teadlik, et erinevate tehnoloogiate puhul ei ole tulemus samaväärne. Lõpuks ei soovinud kostja raha kulutada näidiste tegemiseks. Kostjale oli arusaadav, et digitrüki näidistelt ei näe ofset kulda.
19.Kokkuvõttes on ebaõige kostja väide, et pooled sõlmisid töövõtulepingu pakendite tootmiseks selliselt, et pakendil olevad kuldsed alad on trükitud fooliumtrüki tehnoloogias või on visuaalselt samaväärsed. Kostja oli täielikult teadlik, et ofsettehnoloogias ja fooliumtrükitehnoloogias toodetud pakendid ei ole samaväärsed. Ebaõige on, et ofsettehnoloogias toodetud ja lakitud pakenditel puudub mistahes läige. Fooliumtrüki korral jääb pind väga läikiv, ofset kulla trüki korral jääb pind vähem läikiv. Hageja on tootnud kostjale pakendid, millel trükiti kuldsed alad Pantone 872 tooniga ning need alad on kuldselt läikivad.
20.Kostja edastas hagejale 19.01.2021 e-kirja, milles teatas, et soovib töösse panna 200 g kalapakendid ning palus täpsustada hinnapakkumist. Ainetud on kostja väited sellest, et hageja viis ta eksitusse lõpptulemuse osas. Kostja oli teadlik ofsettrüki ja fooliumitrüki tehnoloogia erinevustest ning talle pakuti näidiste tegemise võimalust, kuid kostja sellest keeldus. 16.03.2021 palus kostja hagejal teha uus hinnapakkumine 400 g pakendile kogusele 1000 tk Pantone kullaga. Kostja on läbivalt esitanud konkreetseid soove, mille alusel hinnapakkumisi koostada. Pahatahtlik on kostja väide, et ta ei saanud aru, mida ta tellib.
21.17.03.2021 saatis hageja kostjale kujundusfaili, millelt on näha Pantore 872 toon. Hageja teostas kujunduse muudatuse 200 g kartongpakendi osas ja edastas 18.03.2021 kostjale 200 g kartongpakendi stantsivormi kinnitamiseks. 200 g kartongpakendi kujundusfailist nähtub, et kasutusel on viis värvitooni ehk siis neli põhivärvi ning Pantone 872 värvitoonis kuld ning ofsetlakk. Kostja teatas 18.03.2021, et soovib pakendite tellimist. Pooled saavutasid 18.03.2021 kokkuleppe töövõtulepingu tingimustes 200 g ja 400 g kartongpakendite tootmiseks ehk sõlmisid töövõtulepingu vastavalt hageja 16.03.2021 ja 17.03.2021 spetsifikatsioonidele ning kostja heaks kiidetud kujundusfailidele.
22.Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta ei tellinud 400 g kartongpakendeid. Kostja vastuväited on vastuolus asjas esitatud tõenditega ning kostja väited on omavahelises vastuolus. Kostja on ise esitanud kohtule 400 g kartongpakendi ning on väitnud, et tegemist on valminud tööga. Kostja vastuse lisaks 15 olev pakend ei ole see töö, mille eest hageja kostjalt töövõtutasu nõuab, vaid nn vaheprodukt, mis tekib trükimasina seadistamisel/häälestamisel. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kostja väita, et ta ei ole 400 g kartongpakendeid hagejalt tellinud ning samaaegselt väita 400 g kartongpakendi näidise põhjal, et töö ei ole kvaliteetne.
23.Hageja ei nõustunud, et on omaks võtnud eksimuse 400 g kartongpakendi tootmisega. Hageja on tõendanud, et kostja esitas tellimuse ka 400 g kartongpakendi tootmiseks. Hageja edastas kostjale 18.03.2021 e-kirja, milles märkis: „Asi selge, alustame 200 g omadest. Kuid valmivad ilmselt üsna samal ajal siiski.“ Kostja ei esitanud vastuväited, et 200 g ja 400 g pakendid valmivad samal ajal. Kostja oli 18.03.2021 selgesõnaliselt heaks kiitnud eeldatava tootmisaja 07.04.2021. Hageja 19.05.2021 e-kiri oli edastatud kostjale rohkem kui kuu aega hiljem kui töö valmis ning sellest ei saa tuletada kokkuleppe tulemusi. E-kirjas ei ole hageja eksimust omaks võtnud, vaid soovis leida kompromissi.
24.Hageja toodetud pakendid vastavad pooltevahelisele kokkuleppele ja on igati kvaliteetsed. Hageja pöördus trükitööstuse asjatundja A. B. poole. A. B. on Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia õppejõud ja trükitööstuse kutseala kutsekomisjoni liige. A. B. leidis, et töö on teostatud korrektselt trüki ja järeltöötluse osas. Pantone 872 on trükitud korrektselt arvestades antud trükimaterjali trükivärvi imavust. Tootel ei ole Pantone 872 värv emulgeerunud ja on kaetud piisava kihiga. Töö on teostatud stantsi jooniste järgi ning liimikiht on piisav. Teostatud töö vastab tehnilistele tingimustele ja pooltevahelisele kokkuleppele ehk tegemist on lepingutingimustele vastava tööga VÕS § 641 lg 1 mõttes.
25.Kostja esitatud kartongpakend ei ole see hageja töö, mille alusel ta töövõtutasu nõuab. Kostja esitatud näidise põhjal ei saa tööd ja selle kvaliteeti hinnata. Tegu on vaheproduktiga, mille erinevus trükis ning järeltöötluses on üheselt nähtav. Hageja esitas foto, millel vasakul asuv hageja töö on kvaliteetne ja vastab kokkulepitud tingimustele, sealjuures on kuldne toon läikiv ja igati korrektne. Fotol paremal on kostja 12.10.2021 vastuse lisa 15. Hageja soovis töö üle anda 08.04.2021, kuid kostja põhjendamatult keeldus töö vastu võtmisest. Seejuures ei ole kostja käesoleva ajani tema tellitud ja hageja teostatud tööd üle vaadanudki, kuid esitab sellest hoolimata pretensioone töö kvaliteedi kohta. Hageja on korduvalt palunud kostjaga kohtumist trükikojas, et kostja saaks teostatud töö üle vaadata, kuid kostja on sellest keeldunud.
26.Enne töö valmimist avaldas kostja soovi tulla tutvuma, kuidas tema tellitud töö hakkab välja nägema. Kuna nimetatud ajal toimus alles trükimasin seadistamine ja häälestamine ning lõplikku tiraaži veel toodetud ei olnud, sai kostja tutvuda üksnes nn vaheproduktiga, mille kostja pärast külastust endale jättis. Valmis tiraažiga tutvumisest on kostja keeldunud ning see asub endiselt trükikojas. Kostja 12.10.2021 vastuse lisana 16 esitatud kleebis ei tõenda käesolevas vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid. Kostja ei ole hagejale kunagi esitanud lisas 16 olevat kleebist ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja teostas töö vastavalt kostja heaks kiidetud spetsifikatsioonidele.
27.14.03.2022 seisukohtades kordas hageja, et kostja esitatud näidis ei ole lõpptöö, vaid vaheprodukt, mille alusel ei saa hageja töö kvaliteeti hinnata. Kostja ei ole tõendanud, miks ei vastanud valmis töö kokkulepitule. 11.02.2022 seisukohas on kostja asunud väitma, et sai 2020 oktoobris kätte näidise, mille esitas kohtule. Pooled sõlmisid lepingu alles märtsis 2021 ja näidiste eest hageja kostjalt tasu ei nõua. Hageja koostas kostjale näidiste tootmise eest 20.10.2020 arve nr 335180 maksetähtajaga 25.10.2020. Kostja tasus arve hilinemisega 07.11.2020. Kostja ei ole näidise tootmise osas esitanud pretensioone ning 2020. aastal näidiste tootmisega seonduv ei ole kuidagi käesolevasse vaidlusesse puutuv.
28.Hageja sai pakendid valmis 08.04.2021 ja saatis selle kohta kostjale kirja. Kostja ei ole senini tööd vastu võtnud. Hageja on korduvalt palunud kostjaga kohtumist trükikojas, et kostja saaks teostatud töö üle vaadata, kuid kostja on sellest keeldunud. Seega on ebaõige kostja väide, et ta on kohtueelselt üle vaadanud hageja pakendi. Kostja ei ole valminud tööd üle vaadanud. Kostja on esile toonud, et 05.04.2020 külastas ta hageja trükikoda. Hageja ei vaidlusta seda asjaolu.
Kostja tutvus on töö sissevõtuga ehk vaheproduktiga trükitööstuses, mis tekib trükimasina seadistamisel/ häälestamisel, mitte hageja toodetud ja kostjale üleantava tiraažiga. Hageja vaidlustab kostja väite, et kostja tutvus 05.04.2020 valminud tööga.
29.Töö valmis lõplikult 08.04.2020 ning hageja pakkus sellel päeval töö üle andmist ja üle vaatamist kostjale. Kostja on pidanud võimalikuks, et hageja esitatud pakendid on toodetud pärast kostja töötaja A. L. külaskäiku ning kostja viidatud vead ning puudused on osaliselt kõrvaldatud. See tähendab, et hageja pakkus valmis tööd pärast kostja trükikoja külastust. Kostja peab töö sissevõttu valminud tööks, kuid tegelikkuses ei ole kostja valmis tööd üle vaadanud. Kostja on 11.02.2022 seisukohas kinnitanud, et hageja pakkus talle 08.04.2021 töö üle vaatamist, kuid kostja ei ole hageja pakutud tööd üle vaadanud.
30.Kostja ei ole tõendanud, et töö on puudustega. Hageja viitas VÕS §-le 643 ja § 644 lõigetele 1 ja 2. Isegi juhul, kui kostja oleks töö üle vaadanud, ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et tehtud töö oleks puudustega. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et toodetud pakendid vastavad pooltevahelisele kokkuleppele ja on kvaliteetsed.
31.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma varasemate väidete juurde. Lõplike seisukohtade koostamise ajaks on äriregistrist selgunud, et kostja osanikud E. R. ja M. L. on kostja osad 12.05.2022 võõrandanud äriühingule Companinvest OÜ-le. Companinvest OÜ juhatuse liikmeks on tuntud likvideerija A. R.. Äriregistri järgi on alates 17.05.2022 kostja nimi Sizinda Puwula OÜ ning kostja juhatuse liikmeks R. P. Kostja on asutatud 02.11.2017 ilma osakapitali sissemakset tegemata. Osakapitali sissemakse on tasutud pärast käesoleva tsiviilasja algatamist 28.01.2022. Kostja endised osanikud ja juhatuse liige on kostja majandustegevuse lõpetanud ning püüavad ettevõtte kohustustest vabaneda.
32.Kostja on käesolevas tsiviilasjas algusest peale menetlust venitanud. Asjaolu, et kostja endised osanikud on kostja võõrandanud tuntud likvideerijatele, kinnitab täiendavalt, et mitte hageja nõue ei ole põhjendamatu nagu seda on üritanud paljasõnaliselt väita kostja, vaid kostja majandustegevus lihtsalt ei õnnestunud soovitud viisil ja kostja tegeles üksnes käesoleva tsiviilasja menetluse venitamisega.
33.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5300 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud on ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja menetluskuludeks on kulud õigusabile ja riigilõivule. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutati 37 h 20 min ehk 5040 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 215 eurot. Kokku on menetluskulud 5300 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
34.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et nõue on alusetu. Kostja on õigustatult keeldunud hageja arvete tasumisest, kuivõrd valminud töö ei vasta kokkulepitud tingimustele (tulemus oli kostja jaoks kasutamiskõlbmatu). Kostja suhtles hageja müügiassistendi H.ga, kes ütles, et ofsettrükis jäävad värvitoonid õigesti kuldsed. Valminud pakendid on värvilt täiesti valed. Kuldse asemel on pruun ja pakendid on lohakalt kleebitud/valmistatud. Samuti ei ole kostja kinnitanud 400 g pakendite tellimust ning neid pidi valmistama hakatama alles peale seda, kui 200 g pakendid on valmis ja sobivad.
35.Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu, mille sisuks oli erinevate pakendite tootmine ning trükkimine. Kostja soovis, et pakend oleks fooliumtrükiga kuldne, kuid teatas, et pakkuda võib ka hinda ofset trükiga kuldsele pakendile. Hageja pidi aru saama, et lõpptulemus peab kõnealuste alade piires jääma kuldseks.
36.21.09.2020 saatis hageja esialgsed hinnapakkumised, kus oli mainitud lahendust „kuldne foil“. 28.09.2020 saatis kostja lõhe pakendite kujundused ja soovis saada näidiseid. 06.10.2020 küsis hageja, kumma variandi kostja valib, kas kuldse fooliumi või Pantone. Kostja teatas, et jääb foili juurde. 12.10.2020 teatas kostja soovist saada näidised, et näha milline jääb ofset trükk. 12.10.2020 küsis kostja hinnapakkumist suurele filee pakendile ning lisas, et see peaks tulema kindlasti foiliga. Kostja teatas taas, et lõpptulemus peab olema kuldne ning see pidi hagejale olema arusaadav.
37.12.10.2020 saatis hageja proovitrüki pakkumise, kuid kõrge hinna tõttu pakkus ta, et pakendid trükitakse suures koguses ofset masinas valmis ja liimitakse käsitsi, sest nii oleks tulemus soodsam. Järelikult tegi hageja ettepaneku trükitehnika vahetamiseks. Kostja teatas 13.10.2020, et soovib näidiseid digitaalselt ning soovis teada, milline on lõpptulemus. 13.10.2020 teatas hageja, et saab soovitud näidise teha, aga selgitas, et ofset kulda sealt ei näe. Hageja pidi aru saama, et proovitrükk oli mõeldud vaid näidiseks.
38.Kostja hinnangul nähtub kirjavahetusest, et tema sooviks oli saada lõpptulemus, mis on kuldselt läikiv. Hageja kinnitas, et kui kasutada Pantone 872 tooni, jääb lõpptulemus kuldselt läikivaks. 19.01.2021 teatas kostja hagejale, et soovib töösse panna 200 g pakendid Pantone kullaga. Kostja oli viidud lõpptulemuse osas eksitusse, mistõttu ta nõustus Pantone kulla kasutamisega. 16.03.2021 kinnitas kostja, et soovib samu pakendeid, millistele tehti näidised. 18.03.2021 teatas kostja, et soovib töösse panna 200 g pakendid ja kuu aega hiljem 400 g pakendid. 08.04.2021 teatas hageja, et mõlemad pakendid on valmis.
39.Kostja viitas VÕS § 641 lõikele 2. Kostja soovis saada pakendeid, mille kõige olulisemaks osaks on kuldselt läikiv lõppviimistlus logode, kalade, embleemide ja teksti osas. Hageja pidi sellest aru saama. Kostja sattus hageja selgituste tõttu eksitusse ja mõistis, et Pantone 872 tooniga jääb tulemus samuti kuldselt läikivaks. Valmis pakend ei läigi vähimalgi määral, vaid on ühtlaselt läiketa. Pakendi alumine äär on defektselt lõigatud. Kostja nõustus teise tehnoloogia kasutamisega, kuna hageja väitis, et sellega saab saavutada sama tulemuse.
40.10.01.2022 seisukohtades leidis kostja, et ainuüksi tõsiasjast, et kostja seaduslik esindaja E. R. on töötanud Folger Art AS-s, ei saa teha järeldusi, et kostja seaduslikule esindajale oleks olnud teada fooliumtehnoloogia ning ofsettehnoloogia tehnikate iseärasused. E. R. töötas trükiettevõttes assistendina ja otseselt ei olnud kunagi olnud seotud ühegi trükitööga. Hageja on leidnud, et tegu ei ole üldteadaoleva asjaoluga ja seega ei saanud kostja seaduslikule esindajale olla teada erinevate tehnoloogiate eripärad või saavutatav töö tulemus.
41.Hageja viidatud 12.10.2020 e-kiri on saadetud 12.10.2020 kell 07:20. Samas on kostja seaduslik esindaja E. R. kirjutanud 12.10.2020 kell 12:31, et ta soovib hindu suurtele pakenditele ja kindlasti foiliga. Seega ei soovinud kostja suurte pakendite puhul kasutada ofsettehnoloogiat. Samast kirjast nähtub, et kostja jaoks ei olnud näidiste tootmine rahalise olukorra tõttu mingil moel keeruline. Ettepanek teha näidised ning edasine trükitegevus lahendada ofsettehnoloogias tuli hageja müügisekretärilt, kes viis kostja valmiva lõpplahenduse osas eksitusse. Kostja oli eelnevalt näidanud hagejale kuldselt läikivat kasutusel olevat pakendit ning hageja kinnitas, et tulemus tuleb samasugune.
42.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei soovinud kulutada raha näidiste tegemiseks. Hageja on rikkunud oma majandus-või kutsetegevuses levinud praktikat, mille kohaselt tulnuks teha korrektsed näidised. Hageja soovitas kostjal valida näidiste tootmisel soodsama lahenduse kasuks, mis lõpptulemusena põhjustas kohtuvaidluse. Hageja kui oma ala asjatundja andis kostjale mitmel moel mõista, et kostja soovitav tulemus on võimalik lahendada ka ofsettehnoloogiat kasutades. Kostja kui teenuse tellija usaldas hagejat kui oma valdkonna spetsialisti.
43.Ebaõige on hageja väide, nagu oleks kostja olnud teadlik, et ofsettehnoloogias ja fooliumtrükitehnoloogias toodetud pakendid ei ole samaväärsed. Hageja jättis kostjale mulje, et kuldse läike osas, mis oli kostja jaoks pakendi kõige olulisem kvaliteeditunnus, on võimalik saavutada samasugune tulemus. Seega pidi hagejale olema teada, millist lõpptulemust kostja ootab. Kostja on 12.10.2020 kell 12:31 öelnud selgelt, et soovib pakendeid lasta trükkida fooliumtrükitehnoloogiat kasutades, pärast mida soovitas hageja vahetada tehnika ümber ofsettehnoloogia kasuks, sest see oli soodsam.
44.Hageja tegi automaatselt järelduse, et Pantone kulda kasutades soovis kostja kindlasti kasutada ofsettrüki tehnoloogiat. Pantone värvitooni kasutamise soovist ei saa automaatselt järeldada soovi kasutada üht või teist trükitehnoloogiat, kuivõrd Pantone ning CMYK tähistavad üksnes erinevaid värvikatalooge. Kostjale oli selleks hetkeks jäetud mulje, et hageja pakutav lahendus tagab pakendite puhul soovitud kuldse läike. Edasised näilikud „heakskiitmised“ on toimunud seetõttu, et kostja oli viidud hageja poolt valmiva lõpptulemuse osas eksitusse.
45.Hageja ja kostja e-kirjadest 18.03.2021 järeldub, et kostja soovis töösse panna vaid 200 g pakendid. 400 g pakendid pidid töösse minema mitte varem kui ühe kuu möödudes. Vaatamata sellele teatas hageja 08.04.2020, et mõlemad pakendid on valmis. Kostja ei ole kunagi andnud nõusolekut 400 g pakendite tootmiseks. Seega ei pea kostja tasuma toodetud 400 g pakendite eest, kuna pole neid tellinud, lisaks ei läigi need kuldselt. Kui hageja oleks tootnud pakendid vastavalt kostja korraldustele ning 400 g pakendid ei oleks töösse läinud enne 18.04.2021, oleks 200 g pakendite valmimisel ilmnenud, et toode ei vasta soovitud tingimustele ning 400 g pakendite partii poleks soovimatul kujul valminud. Samuti oleks majandus- või kutsetegevuses levinud tava järgides saanud probleeme vältida korrektse näidise allkirjastamise kaudu.
46.Kostja leidis, et ta esitas kohtule valmis pakendi. Enamik pakendeid jäidki hagejale, mõned anti kostjale vaatamiseks ja need ei vastanud soovitud tingimustele. Hageja asjatundja arvamusest saab järeldada, et hageja jättis järgimata oma majandus- või kutsetegevuses järgitavat tava, mille kohaselt kõik kokkulepped trüki kvaliteedi osas peavad olema eelnevalt täpselt fikseeritud kliendi ja trükkoja vahel. Näiteks peab olema allkirjastatud näidis ja tiraaži poogen. Seda tava ei ole hageja järginud. Kostja kohtule esitatud kleebis on hagejale näidisena esitatud ning sellest oli juttu pooltevahelises kirjade vahetuses.
47.Kostja esindaja A. L. käis hageja trükikojas valminud toodangul järel, kuid kuna kogused olid märkimisväärsed ning täiendav transport kogu valminud ebakvaliteetse toodangu osas oleks tähendanud täiendavad kulusid, võttis ta kaasa vaid osa toodangust, et seda kostja seaduslikule esindajale tutvustada. Kostja pidas võimalikuks, et hilisemalt hageja poolt esitatud pakendid on toodetud pärast kostja töötaja külaskäiku ja kostja viidatud vead ning puudused on osaliselt kõrvaldatud.
48.13.02.2022 seisukohtades leidis kostja, et hageja on teadlik pakendite mittevastavusest lepingule, kuid püüab tõendada vastupidist. Kostja on pärast hageja poole pöördumist korduvalt rõhutanud, et soovib tooteid foil tehnoloogiat kasutades. Hageja kinnitas kostjale ebaõigesti, et teist tehnoloogiat kasutades lõpptulemus ei muutu. Kostja töötaja sai toodete vaatlusel 05.04.2021 teada, et lõplik toode ei vasta nõutele. Kostja teatas hagejale 05.04.2021, et pakendid on tuhmid ja kullatooni asemel on trükised pigem vasetooni. Hageja ei andnud vahepeal mingisugust tagasisidet ja teatas 08.04.2021, et pakendid on valmis, millistele kostja keeldus järgi minemast. Kostja sai aru, et hageja võimaldab tal enne kõigi pakendite valmimist tutvuda toote lõpliku variandiaga. Oktoobris 2020 valminud näidispakend oli esialgne, vale värvi ja toodetud valele materjalile. Näidist kostja heaks ei kiitnud.
49.Kostja jaoks oli oluline, pakendil kujutatud kala ja tekstiosa oleksid läikivast kullast, just nagu neil pakenditel, millised kostja hagejale 17.09.2020 näidiseks esitas. Hageja oli varasemalt kinnitanud, et selline lõpptulemus on saavutatav, mis oli vale. Kostja ei pea aru saama hageja viidetest erinevatele trükimeetoditele ja materjalidele ning neil iseseisvalt vahet tegema. Hageja ülesanne trükiteenuse pakkumisel oli selgitada kliendile, kas tulemus on saavutatav või mitte ja tegema kliendile vajadusel selgeks, millist meetodit oleks trükkimiseks vaja kasutada, et tulemus vastaks kliendi soovidele.
50.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei soovinud teha kulutusi näidistele. Hageja tegi ise kostjale ettepaneku toota näidiseid odavamalt. Hageja soovitas kostjal valida näidiste tootmisel soodsama lahenduse kasuks, mis lõpptulemusena põhjustas konflikti. Hageja kui oma ala asjatundja andis mitmel moel kostjale mõista, et kostja soovitav tulemus on võimalik lahendada ofsettehnoloogiat kasutades, mis pidavat odavam olema.
51.Kostja väitis, et hageja teatas talle toodete valmimisest hoopis 05.04.2021. Kostja töötaja A. L. läks samal päeval hageja lattu kohale, et toode üle vaadata. Peale toodetega koha peal tutvumist teatas ta hageja töötajale H. L.le, et tooted ei vasta tellimusele. Kostja edastas samal päeval 05.04.2021 hagejale e-kirja, milles tõi välja, et pakendid on tuhmid ja kullatooni asemel trükised pigem vasetooni. Vaatamata asjaolule, et kostja esitas seisuga 05.04.2021 oma vastuväited selleks hetkeks valminud tehtud töödele, jätkas hageja 200 g pakendite valmis tootmist. 08.04.2021 seisuga olid valmis kõik pakendid ja hageja palus neile ebasobivatele toodetele uuesti järele tulla. Kostja keeldus, sest toode polnud ikka kuldne.
52.18.05.2021 tegi kostja hagejale kompromissläbirääkimiste käigus ettepaneku töid parandada või sisse viia muudatused koostöö jätkamise ja kokkuleppe huvides. Samuti on kostja toonud välja, kuhu tööd tuleks saata. Hageja aga tööd ei parandanud ega saatnud kostjale pakendeid. Töö üleandmise kohustus tulenes hagejal VÕS § 636 lõikest 1. Kostja on hagejale 18.05.2021 kirjutanud, et pakendid tuleb saata kostjale. Kostja viitas VÕS § 209 lõikele 4 sätestab. Kui kohus jõuab järeldusele, et valminud toode ei ole endiselt kostja valdusesse toimetatud, on ainuvõimalik järeldus, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lisaks leidis kostja, et valminud pakendeid ei saanud parandada ja ainus võimalus oli trükkida uued pakendid. Sellest hageja 19.05.2021 e-kirjas keeldus ning järelikult keeldus hageja VÕS § 647 lg 1 mõttes uue töö tegemisest.
53.Kuna hageja teatas juba 19.05.2021, et ta on enda hinnangul kõik õigesti trükkinud ja keeldus toodet parandamast või uut tööd tegemast, ei olnud vaja kostjal määrata enam tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja tugineb VÕS § 111 lõikes 1 toodud õiguskaitsevahendile.
54.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 3082,50 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 20,55 tundi tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane.
KOHTU PÕHJENDUSED
55.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
56.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja palus hagejalt 17.09.2020 pakkumist oma toodetele pakendite trükkimiseks; 2) kostja nõustus, et hageja võib teha pakkumised nii fooliumtrüki tehnoloogia kui ka ofsettrüki tehnoloogia kasutamise kohta; 3) hageja tegi kostjale pakkumise, kuid kostja hindas fooliumtrüki tehnoloogia kasutamist liialt kulukaks; 4) kostja soovis tellida hagejalt näidiseid ofsettehnoloogia kasutamise tulemuste kohta, kuid pidas näidiste tootmise kulu liialt kõrgeks ning nõustus näidiste tegemisega digitaalses tehnoloogias; 5) kostja esitas hagejale e-kirja teel 19.01.2021 tellimuse pakendite tootmiseks ning pooled sõlmisid töövõtulepingu kostja 200 g ja 400 g toodetele pakendite tootmiseks; 6) kostja soovis, et valmis pakenditel oleks kasutatud kuldset läikivat tooni; 7) hageja teatas kostjale 08.04.2021, et pakendid on valmis, kuid kostja ei tulnud valmis toodetele järgi; 8) hageja esitas kostjale pakendite eest 08.04.2021 arve tasumise tähtajaga 29.04.2021, kuid kostja arvet ei tasunud.
57.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasuna 2143,20 euro, samuti sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist.
58.Hageja osundas, et kuigi kostja pöördus tema poole hinnapakkumise saamiseks septembris 2020, sõlmiti e-kirjade teel leping alles märtsis 2021. Kostja nõustus ofsettrüki kasutamisega. Kostja oli eelnevalt tellinud digitaalses trükitehnoloogias näidised ning teadis, et digitaalse tehnoloogia kasutamise tulemused on erinevad ofsettehnoloogia kasutamise tulemustest. Kostja tellis pakendid mõlematele toodetele ehk 200 g ja 400 g toodetele ega vaielnud vastu, et mõlemad saavad samal ajal. Pakend, mille kostja on kohtule esitanud lõpptootena, ei ole tegelikult lõpptoode, vaid lõpptootest erinev digitaalses tehnoloogias tehtud näidis. Lõpptoodetele ei ole kostja järgi tulnud ega neid üle vaadanud. Ofsettehnoloogia kasutamise tulemusena tehtud lõpptoode on kuldselt läikiv. Kostja ei ole tõendanud, et lõpptoode on puudustega.
59.Kostja leidis, et tal on õigus keelduda arvete tasumisest, sest töö ei vastanud kokku lepitud tingimustele. Hageja pidi aru saama, et kostja soovis kuldselt läikivat lõpptoodet, kuid hageja tehtud pakendid olid vase tooni ning lohakalt kleebitud. Lisaks ei andnud kostja kinnitust 400 g pakendite tootmiseks. Hageja eksitas kostjat ja tegi ettepaneku trükitehnoloogia muutmiseks. Hageja oleks saanud probleeme vältida, kui ta oleks tavakohaselt näidise allkirjastanud. Kostja töötaja käis trükikojas valmis toodangul järel, kuid kvaliteediprobleemide tõttu võttis kaasa vaid osa toodetest. Hageja kostjale pakendeid ei saatnud.
60.Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jätta hagi rahuldamata. 12.01.2022 eelistungil selgitas kohus kostjale (toimiku lk 162-163), et viimane ei ole välja toonud, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab. Kohus selgitas kostjale VÕS § 643 ja § 644, samuti VÕS § 646 lg 5. Kohus osundas, et kostja ei ole selgitanud, miks ta lõpptoodetele järgi ei läinud ning miks juhul, kui toode endiselt ei sobinud, ei esitanud ta hagejale ühtegi nõuet puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas kostjale vajadust välja tuua ja tõendada, millal ta töö üle vaatas, kuidas puudusi hagejale kirjeldas ja millise tähtaja andis puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada, miks nimelt ei vastanud lõpptoode kokku lepitud tingimustele. 20.04.2022 eelistungil (toimiku lk 196-199) kordas kohus oma selgitusi. Kohus selgitas, et VÕS §-st 111 ei saa tuleneda tellijale lõplikku alust tööde eest tasumisest keeldumiseks. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud.
61.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tootma kostja toodetele pakendid ning pakenditel olev kujundus pidi olema kuldset tooni.
62.VÕS § 636 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja pidi kostjale valmis pakendid üle andma ning sellest, et valmis pakendid on võimalik vastu võtta, teatas hageja kostjale 08.04.2021.
63.VÕS § 636 lg 2 sätestab, et kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, kohaldatakse asja üleandmise kohustuse täitmisele täiendavalt VÕS § 209 lõikes 4 sätestatut. VÕS § 209 lõikest 4 tuleneb, et kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama. Kui asja vedamine on ette nähtud tarbijalemüügi puhul, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel ostja valdusse. Kui sellisel juhul on vedaja nimetanud või temaga lepingu sõlminud ostja, ilma et müüja oleks seda vahendanud või sellele võimalusele viidanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale.
64.Menetluse käigus asus kostja väitma, et hageja ei toimetanud pakendeid kostja soovitud kohta, mistõttu ei ole ta neid üle andnud. Samas ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta oleks sõlminud hageja kokkuleppe, mille alusel oli hagejal kohustus transportida omal kulul pakendid kostja asukohta. Kuna lepingu alusel ei olnud hagejal kohustust anda pakendeid kostjale üle mõnes muus kohas, kus pakendid valmisid, ei saanud kostja hagejale ette heita pakendite kostja juurde transportimata jätmist.
65.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS §-st 638 tuleneb, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui
töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja leidis, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud, sest kostja ei tulnud pakendeid vastu võtma ega neid üle vaatama, mistõttu tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks.
66.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Kostja väitis läbivalt kogu menetluse käigus, et valmis pakenditel pidid kirjad ja kujutised olema kantud kuldselt läikivas toonis ning sellest kostja soovist pidi hageja aru saama. Hageja ei ole sellele kostja väitele iseenesest vastu vaielnud, vaid on väitnud, et kostja ei ole tõendanud tööde lepingutingimustele mittevastavust. Vastuolus eelmise väitega asus kostja menetluse käigus väitma, et hageja oleks pidanud järgima oma majandus- ja kutsetegevuses kehtivat tava ning allkirjastama näidise, millele vastavad tooted tuli toota. Kohus osundab, et kostja ei tõendanud enda väidetud tava olemasolu. Lisaks on kostja vastav väide vastuolus samaaegselt esitatud teise väitega, mille kohaselt olid tegelikult kokku lepitud tingimused, millistele pakendid pidid vastama ehk et neil tuli kasutada kuldset läikivat tooni.
67.VÕS § 643 näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oli tal kohustus üle vaadata valminud töö. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lõikest 2 tuleneb, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Eeltoodust tuleneb, et kostjal oleks tulnud hagejale mõistliku aja jooksul puudustest teatada ning neid kirjeldada.
68.VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja ei teatanud hagejale puudustest mõistliku aja jooksul pärast tööde ülevaatamist, minetas ta õiguse puudustele hiljem tugineda.
69.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eeltoodust tuleneb, et kui töös esinevad puudused, ei saa tellija pelgalt lihtsalt keelduda tööde eest tasumisest, vaid ta peab nõudma tellijalt töö parandamist või uue töö tegemist. VÕS § 646 lg 6 näeb ette, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. See tähendab, et kui tellija koheselt ei nõua tööde parandamist, kaotab ta hiljem selle õiguse.
70.Asjas kogutud tõendite kohaselt pöördus kostja 17.09.2020 hageja poole, et saada oma toodete pakendite trükkimiseks hinnapakkumist (toimiku lk 20, lk 108, koos lisadega toimiku lk 179-183). E-kirjas on kostja märkinud, et pakendid peaksid trükitud olema kuldses fooliumtehnikas. Poolte e-kirjadest 17.09.2020 kuni 20.09.2020 (toimiku lk 21-22, lk 109) nähtub, et kostja selgitas hagejale soovi saada fooliumtrükiga kuldset tulemust, kuid samas avaldas, et pakkumise võib teha ka ofset tehnoloogiale.
71.21.09.2020 saatis hageja kostjale pakkumise (toimiku lk 23-24) nii fooliumtehnoloogia kui ka ofsettehnoloogia variantides. Kostja teatas, et pakkumine on sobiv ja soovis saada näidiseid (toimiku lk 23, lk 111). 06.10.2020 soovis hageja täiendavalt teada, kumma tehnoloogia kasuks kostja valiku tegi (toimiku lk 25 pöördel). Kostja teatas, et proovib ofset tehnoloogiat ja soovis saada näidiseid ofset tehnoloogias, et teha lõplik otsus (toimiku lk 25, lk 113). Esitatud tõendid ei kinnita ühelgi viisil kostja väidet, et hageja eksitas teda tehnoloogia valikul. Valiku tegi kostja ise ning soovis samas näha näidiseid.
72.12.10.2020 e-kirjades avaldas kostja, et saab aru, et näidiste eest tuleb tasuda ning et suured pakendid tuleb kindlasti teha fooliumtehnoloogias (toimiku lk 26 pöördel). Hageja selgitas seejärel, milline oleks näidiste hind ja tegi alternatiivse pakkumise näidise soodsamaks tootmiseks (toimiku lk 26 pöördel). Seejärel soovis kostja teada, kas näidiseid ei saaks teha digitaalses versioonis, mis oleks soodne. Kostja samas möönis, et ofset kulda selliselt näidiselt otseselt ei näe (toimiku lk 26, lk 114). Seega nõustus kostja näidiste tegemisega sellises tehnoloogias, millist tegelikult lõpptoodete valmistamiseks ei kasutatud. Lisaks tuleneb selgelt kostja avaldustest, et ta mõistis erinevate tehnoloogiate kasutamise tulemusi ning mõistis, et digitehnoloogia kasutamisega tehtud näidiste alusel ei ole nähtav kuldse läike lõpptoon.
73.Hageja selgitas kostjale 13.10.2020 samuti, et näidiseid saab teha digitaalses vormis, kuid ofset kulda sealt ei näe ning jääb ära ofset lakk. Kostja teatas seejärel, et tellib näidised digitaalses vormis (toimiku lk 28, lk 116). Järgnevalt saatis kostja hagejale parandatud kujundusfaili näidiste tegemiseks (toimiku lk 30, lk 116-117, lk 118). Seega nõustus kostja selgelt selliste näidiste tegemisega, millest lõpptulemust ei nähtunud. Alusetud on sellises olukorras kostja etteheited, et hageja oleks pidanud ise enda algatusel tegema lõpptootele vastavad näidised, millised pooled oleksid pidanud allkirjastama. Kostja mõistis, et hagejalt ei saa nõuda tasuta kulukate näidiste valmistamist.
74.19.01.2021 saatis kostja hagejale uuesti kirja (toimiku lk 31 pöördel), milles teatas, et soovib nüüd tellida 200 g pakendid „Pantone kullaga“. Seejärel täpsustasid pooled pakendite kogused ja hinna (toimiku lk 31, lk 119). Kostja kinnitas, et soovib tellida 1000 pakendit (toimiku lk 32 pöördel). Hageja täpsustas, kas tegu on samade pakenditega, millele tehti oktoobris näidised ning kostja kinnitas seda (toimiku lk 120). Pooled leppisid kokku pakendite kujunduse muutmisega seotud väikeses hinnatõusus (toimiku lk 33-37). Kohus osundab, et seega ei saanud kostjale olla arusaamatu, et hageja toodab pakendid ofset tehnoloogia alusel. Kostja ei ole ka avaldanud soovi tellida pakendeid nimelt fooliumtehnikas.
75.18.03.2021 soovis hageja teada, millises koguses kostja 200 g pakendeid soovib (toimiku lk 38). 18.03.2021 teatas hageja uuesti mõlemate pakendite hinnad (toimiku lk 39) ning märkis mõlemate pakendite puhul, et kasutatakse Pantone kulda ofset lakki. Seejärel soovis hageja stantsikuju kinnitada (toimiku lk 40-41). 18.03.2021 saatis hageja kinnitamiseks 200 g pakendi faili (toimiku lk 42-43). Pärast kujunduse muudatuste kinnitamist teatas hageja esindaja, et paneb 400 g pakendid trükki ja tegeleb edasi 200 g pakenditega (toimiku lk 45), viidates samuti endiselt, et kasutada tuleb ofset lakki ja Pantone kuldset värvi. Järelikult kinnitas hageja mitmel
korral, et valmistoodete tegemiseks kasutatakse ofsettehnoloogiat ning sellele kostja vastu ei vaielnud.
76.Seejärel teatas hageja esindaja, et 400 g pakendid saavad valmis 07.04.2021 ning 200 g pakendite tähtaeg sõltub sellest, millal saab hageja kujunduse kinnitatud, misjärel kulub 3 nädalat (toimiku lk 121-122). 18.03.2021 õhtul saatis hageja esindaja kinnitamiseks 200 g kujunduse faili (toimiku lk 48-49). Kostja kinnitas kujunduse ja avaldas lootust, et esimesed pakendid saavad valmis 30.03 (toimiku lk 49 pöördel). Vastuseks sellele selgitas hageja, et ta ei saa esimesi pakendeid valmis 30.03.2021, mistõttu saavad 400 g pakendid valmis 07.04.2021 ning samaks ajaks teeb hageja valmis ka 200 g pakendid (toimiku lk 50-53).
77.Kostja teatas pakendite kogused (toimiku lk 53 pöördel). Seejärel teatas kostja, et enne lähevad töösse 200 g pakendid ja kuu aja pärast 400 g (toimiku lk 55 pöördel), millele vastates selgitas hageja, et alustab 200 g pakenditest, kuid mõlemad pakendid saavad valmis samaks ajaks (toimiku lk 56, lk 123). Kohus ei nõustu esitatud tõendite alusel, et kostja ei andnud nõusolekut 400 g pakendite valmistamiseks. Kostja on korduvalt soovinud nende valmistamist, kuid on viimasel hetkel avaldanud, et esmalt tuleks valmis teha 200 g pakendid ning kuu aega hiljem 400 g pakendid. Kostja samas ei vaielnud vastu hageja teatele, et viimane saab mõlemad pakendid valmis teha 07.04.2021, mis oli kostja algselt soovitud tähtajast hiljem, kuid samas ei pidanud kostja enam ootama osade pakendite valmimist. Kogumis võib eelviidatud tõenditest järeldada, et pooled leppisid kokku ofsettehnikas 200 g ja 400 g toodete pakendite valmistamise, mille eest pidi kostja tasuma hageja hinnapakkumistes toodud tasu.
78.05.04.2021 on kostja saatnud hagejale e-kirja (toimiku lk 184 pöördel), milles pidas pakenditel olevat tooni pigem vase tooniks, kui kullaks, kuigi möönis, et tellis pakendid ofset tehnikas. Hageja esindaja vastas samal päeval, et kontrollib järgmisel päeval pakendid üle (toimiku lk 184). E-kirjast ei ole võimalik järeldada, millisel põhjusel kostja selle saatis ja millise tootega ta tutvunud oli. Hageja selgitas menetluse käigus, et kostja esindaja käis trükikojas tutvumas toote vaheproduktiga, mis ei olnud veel lõpptoode. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks talle 05.04.2021 või enne seda teatanud pakendite valmimisest. Kohus osundab, et kokku lepitud tooted pidid valmima alles 07.04.2021, mitte varem.
79.Lisaks nähtub 06.04.2021 poolte kirjavahetusest, et hageja tegi kostjale uue pakkumise fooliumtrükiga, mida kostja hindas liiga kalliks (toimiku lk 125) ja küsis, kas ofset tehnoloogias ei saa ilusat läikivat kulda. Järelikult ei leppinud pooled kokku fooliumtehnika kasutamist.
80.08.04.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 57, lk 124), mille teatas, et 200 g ja 400 g pakendid on valmis. Hageja soovis teada, kas kostja tuleb ise järgi või tuleb pakendid kuhugi saata. Samal päeval saatis hageja kostjale arve summas 2143,20 eurot (toimiku lk 58). Vaidlus puudub selle üle, et kostja hageja teatele ei reageerinud, ei tulnud pakendeid üle vaatama ega neid vastu võtma. Hageja arve jättis kostja täielikult tasumata.
81.08.06.2021 ja 01.07.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletused, et pakendid on valmis ja neile võib järgi tulla (toimiku lk 59). Vaatamata meeldetuletustele ei tulnud kostja tooteid üle vaatama ega neid vastu võtma. Kogumis eelviidatud tõenditest järeldab kohus, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole ühelgi viisil põhjendanud, miks ta ei tulnud valmis tööd üle vaatama ega võtnud seda vastu. Kostja ei ole pärast 08.04.2021 hagejale teatanud ühestki põhjusest, miks ta töid vastu ei võta. Kostja ei ole hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud ühestki töödes esinevast puudusest ega esitanud ühtegi nõuet puuduste
kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kohtumenetluse ajaks oli kostja minetanud õiguse puudustele tugineda.
82.Alles 18.05.2021 e-kirjas soovis kostja kompromissina pikemat maksetähtaega ja teatas, et pakendid on praagid ja kuldne värv pole see, mis soovitud (toimiku lk 127). Samas jääb kohtule arusaamatuks, mille alusel kostja vastava väite esitas, sest lõpptoodet ei olnud kostja üle vaadanudki. Hageja leidis, et kokku oli lepitud ofset kuld, kuna fooliumtrükki pidas kostja liialt kulukaks (toimiku lk 16 pöördel). Samas kirjas selgitas hageja, et digitrüki ja ofset trüki kullad on siiski erinevad. 19.05.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 126), milles leidis, et on kõik trükkinud nii, nagu kokku lepitud ja ainsaks eksimuseks on see, et hageja sai aru, et valmis tuleb toota ka 400 g pakendid. Kohus ei nõustu kostja väitega, et viimases kirjas on hageja võtnud omaks 400 g pakendite tellimata jätmist. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja tellis mõlema suurusega pakendid, kuid nende valmimist soovis ta erinevatel aegadel. Hageja esitas kohtule poolte e-kirjade vahetuse 16.03.2021 – 18.03.2021 (toimiku lk 144-145), millest nähtuvalt ei vaielnud kostja vastu hageja teatele, et mõlemad pakendid valmivad siiski samal ajal. Pakendite valmimine varasemal ajal ei saanud kaasa tuua nende eest tasumise kohustuse puudumist.
83.Kostja esitas kohtule pakendinäidised (toimiku lk 128), millised ta väitis olevat vaidlusalused pakendid. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja esitatud näidistel on kulla värv pruunikas ja pigem meenutab pronksi. Kohtu hinnangul ei saa aga asjas kogutud tõendite alusel järeldada, et tegu on lõpptoodetega, sest kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks pärast 08.04.2021, kui hageja teatas talle lõplike toodete valmimisest, lõpptooteid üle vaadanud või mistahes osas enda valdusesse võtnud.
84.Hageja esitas kohtule näidiste tootmise eest arve (toimiku lk 193), mille kostja tasus (toimiku lk 194). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja palvel tootis hageja toodete näidised, kuid näidiste tegemisel ei kasutatud ofset tehnoloogiat, vaid digitaalselt tehnoloogiat ning nii hageja kui ka kostja teadsid, et sellise tehnoloogia puhul kuldne värv nähtav ei ole. Kohtu hinnangul on hageja usutavalt tõendanud, et kostja esitas kohut eksitavalt mitte lõpptoote näidise, vaid digitaalses tehnoloogias toodetud näidise, mis lõpptootest tegelikult erines.
85.Hageja esitas kohtule pakendid, mis tema väidete kohaselt olid lõpptoodeteks (toimiku lk 155-156). Hageja esitatud pakenditel on kala kujutis ja tekst kuldselt läikiva tooniga. Hageja esitas kohtule asjatundja A. B. arvamuse (nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel) ning tõendid asjatundja pädevuse kohta (toimiku lk 146-147) koos oma esindaja pöördumisega asjatundja poole (toimiku lk 148-153). Oma arvamuses on A. B. leidnud, et töö on tehtud korrektselt, värv ei ole emulgeerunud ja on kaetud piisava kihiga. Töö on tehtud stantsi järgi ning liimikiht piisav. Samuti selgitas A. B., et ofsettehnoloogias trükitud tooteid ei võrrelda digitehnoloogias toodetud toodetega, kuna värvid, kattuvus, imavus ja kuivamine on erinevad. A. B. arvamusele on lisatud fotod, millest nähtuvad lõpptoodete ja näidisena digitehnoloogia abil tehtud toodete erinevused.
86.Kohus leiab, et hageja on asjatundja arvamusega tõendanud valminud pakendite kvaliteeti. Kostja ei ole vastupidiselt tõendanud, et nendes pakendites, milliste valmimisest teatati talle 08.04.2021, esinesid mistahes puudused. Kostja ei võtnud töid vastu, ei ole neid üle vaadanud ega kirjeldanud hagejale mõistliku aja jooksul ühegi puuduse olemasolust. Kostja ei ole nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kokkuvõttes ei ole kostjal tellijana õigust keelduda tööde eest tasumisest. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühegi õiguskaitsevahendi kohaldamist ja selle kohaldamiseks vajalik eelduste esinemist, mis võimaldaksid tal jätta tööde eest tasumata.
87.Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtte Folger trükikoja veebilehelt (toimiku lk 143), kus kostja seaduslik esindaja varem töötas ning mille näol on tegemist professionaalseid trükiseid ja pakendeid tootva ettevõttega. Kohus nõustub hagejaga, et kostja seaduslik esindaja pidi omama piisavalt kogemust ja pädevust pakendite trükkimise valdkonnas ning see nähtub kostja seadusliku esindaja enda e-kirjadest, kus ta on selgelt kinnitanud, et mõistab erinevate tehnoloogiate kasutamise erinevaid tulemusi. Kostja väide, et hageja eksitas teda tehnoloogia valikul, on alusetu ja tõendamata.
88.Kuna kostja vastuväited on jäänud alusetuteks, tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 2143,20 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 2143,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 200,58 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (01.07.2022) tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2143,20 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2143,20 eurot.
89.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
90.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5300 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud on ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja menetluskuludeks on kulud õigusabile ja riigilõivule. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutati 37 h 20 min ehk 5040 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 215 eurot. Kokku on menetluskulud 5300 eurot.
91.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik. Kohus peab samuti mõistlikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks. Ajakulu on kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning vaidluse keerukusega. Seetõttu peab kohus kogumis põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 5300 eurot. Hageja menetluskulude summa ületab hagi hinda, kuid hagi hinda ületavate kulude väljamõistmine on kohtu hinnangul antud vaidluses põhjendatud, sest kostja on alusetult menetlust venitanud, esitanud perspektiivituid vastuväiteid ning sisuliselt välistanud kompromissi sõlmimise. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 5300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt 5300 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.