Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku arvelduskontodel puuduvad rahalised vahendid. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Muu ajutisele haldurile teadaolev vara võlgnikul puudub, vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja vastuses ajutise pankrotihalduri teabenõudele kinnitanud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku täitemenetluse registris andmed puuduvad. Võlgnikul on maksuvõlg (käibemaks) 24 802,98 eurot, maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 1 716,00 eurot, kokku moodustab maksuvõlg 26 518,98 eurot. Muude võlgade puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja vastuses ajutise pankrotihalduri teabenõudele kinnitanud. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 26 518,98 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 26 518,98 eurot. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, puuduvad töötajad ja ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt ei ole võlgnikul vahendid tulu teenimiseks. Kujunenud olukorras ei näe ajutine pankrotihaldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks – tervendamine eeldaks lisafinantseeringut. Võlgnikul ei ole vara kohustuste katteks, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara nii kohustuste kui ka pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku juhatuse liige A. K. ei ole esitanud bilanssi ja kasumiaruannet ajutise halduri nimetamise päeva seisuga, samuti bilanssi ja kasumiaruannet 31.12.2021 seisuga, tuues põhjenduseks, et aruandeid ei ole veel tehtud, võlgnik tegeleb raamatupidaja palkamisega. Võlgnik ei esitanud ajutise pankrotihalduri poolt nõutud kassa dokumente, lepinguid ja arveid, võlgniku juhatuse liige A. K. vastas, et on esitanud endisele omanikule päringu dokumentide saamiseks. Täpsemaid dokumente omamata ei ole võimalik anda ammendavat arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku pangakontolt on tehtud endise juhatuse liikme G. P. pangakontole ülekandeid kokku summas 12 320 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku pangakontolt on pangakaardiga välja võetud sularaha erinevatest pangaautomaatidest kokku 50 450 eurot. Arvestades, et võlgniku esindaja ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kassadokumente, siis ei ole ajutine haldur saanud kontrollida raha kasutamisest võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada võlgniku juhatuse halba käitumist, loobuti tegutsemast, jäeti tasumata käibemaks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku juhatuse liige A. K. ei esitanud kõiki vajalikke raamatupidamise dokumente, koostanud bilansse ja arvestades, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha liikumisi, on kassadokumentide esitamata jätmine oluline rikkumine, seega võib esineda ka KarS 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente (sh kassadokumente) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda arvamust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et RDTE Ehitus OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Tuvastatud on, et RDTE Ehitus OÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks RDTE Ehitus OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige A. K. (isikukood: XXX). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub kindel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 26 518,98 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole kindlalt tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.06.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 20.06.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme A. K. (isikukood: XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 429 eurot, millele lisandub käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 66 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub menetlusabi korras pankrotimenetluse kulude ja halduritasu väljamõistmist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 429 eurot, millele lisandub käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.