2-22-8127/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus U. A. esitas kohtule pankrotiavalduse, millest nähtub, et tal on kohustusi 54 238.35 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 700.00 eurot kuus. Kinnisvara ja vallasvara võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 07.06.2022 määrusega on U. A. ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Ajutine haldur esitas aruande 22.06.2022. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ning välja tuleb kuulutada U. A. pankrot. U. A. pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku nimele ei ole ega polnud kinnisasju registreeritud. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise

kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ega ka viimase viie aasta jooksul registreeritud olnud. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Pensionifondi (II sammas) konto saldo on 3729,727 xxxx osakut, hetkeväärtusega 3 679.79 eurot. Võlgnik ei ole liitunud III samba pensionifondiga. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto AS-is Xxxx, mille saldo seisuga 13.06.2022 oli null. Xxxx AS-i kontode saldod on negatiivsed. Võlgniku sissetulek on varieeruv, s.o 850.00 – 1 090.00 eurot (neto) kuus. Võlgniku seletuse kohaselt muu realiseeritav vara ja debitoorsed võlgnevused puuduvad. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 52 212.89 euro ulatuses. Nõuete osas on käimas täitemenetlused. Täitemenetlused on peatatud. Nõuetele lisanduvad viivised ning täitemenetluste kulud. Võlgnik on avaldanud, et makseraskused tekkisid 2019 aastal, mistõttu võttis ta laene. Võlgnik on arvanud, et suudab laene tagasi maksta, kuid nii ei juhtunud ning võlgnik võttis uusi laene olemasolevate laenulepingute täitmiseks. 2021 aasta alguses juhtus lisaks ka emaga õnnetus, mille tagajärjel on ema xxxx. Võlgnik pidi olude sunnil töökohta vahetama, et kodu lähedale tööle saada. Võlgnik käib hetkel osalise koormusega tööl, tema sissetulek on vähenenud ning enamus sissetulekust läheb ema hooldamisele ja koduste maksete tasumiseks. Praeguse seisuga ei suuda võlgnik oma rahalisi kohustusi täita. Samuti puudub võlgnikul vara, mille arvelt saaks võlgu tasuda. Võlgnik on seega olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 52 212.89 eurot, realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on ca 850.00 – 1 090.00 eurot (neto) kuus, arestitav osa sellest ca 346.00 eurot. Võlgniku suhtes on 2021 aastal algatatud 8 täitemenetlust, mis ei ole pankrotimenetluse algatamise seisuga lõpetatud. Võlgniku vara ei katta sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS §-st 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Ajutine haldur ja kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid võlgnevustest vabastamise menetluse algatamist. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku kontode väljavõtteid viimase viie aasta kohta. Väljavõtetest nähtub, et võlgnik on võtnud kiirlaene juba alates 2016 aastast. 2019 aasta seisuga on kohustuste maht juba muutunud selliseks, et võlgnik on võtnud regulaarselt ja suuremaid laene selleks, et täita olemasolevaid laenukohustusi. Laenudena saadud raha oli kasutatud suuremas ulatuses olemasolevate laenukohustuste täitmiseks, toimetulekuks ning teatud osas võeti sularahas välja. Ajutine haldur leiab, et laenukohustuste võtmisel hindas võlgnik oma võimeid selgelt üle. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega halduri hinnangul hooletu finantskäitumine. Kuriteole viitavad teod ei olnud ajutise halduri arvamuse koostamise aja seisuga tuvastatud. Kohus peab seega võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastatud.

Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku summas 910.00 eurot, millele lisandub käibemaks 182.00 eurot (parandatud 29.06.2022). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 910.00 eurot, millele lisandub käibemaks 182.00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 462.00 eurot, millele lisandub käibemaks 92.40 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 462.00 eurot, millele lisandub käibemaks 92.40 eurot, riigi vahenditest.